2-23-8087/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8087

Kohtuasi

Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn,

Läänemere tee 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): Swedbank P&C Insurance AS

(registrikood 11269248, aadress Liivalaia tn 8, 10118

Tallinn), volitatud esindaja BJ (e-post:XXX)

Puudutatud

isik

(määruskaebuse

esitaja):

Tallinn,

Läänemere tee 3 korteriühistu (registrikood 80131489, e-

post:XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed IB ja

OZ

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus jätta muutmata.

2. Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus

määruskaebuse esitaja kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-8087

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Swedbank P&C Insurance AS esitas 02.06.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

mõista Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult (puudutatud isik) Swedbank P&C Insurance AS

kasuks välja põhinõue summas 10 540,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt

summas 1129,32 eurot; viivis põhinõudelt 10 540,93 eurot alates 03.06.2023 kuni põhinõude

täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras; jätta kõik menetluskulud

Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu kanda (avalduse esitamise seisuga on avaldaja

menetluskuluks riigilõiv 50,00 eurot) ja mõista need Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult

Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja koos viivisega menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Avalduse kohaselt toimus 01.06.2020 Harju maakonnas Tallinnas Läänemere tee 4

(määruskaebemenetluses täpsustatud Tallinn, Läänemere tee 3) korteris nr 184 kahjujuhtum.

Kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine, mille tagajärjel sai vara

siseviimistlus ja kodune vara kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud

toimiku nr O2012179. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse

koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on

väljastatud poliis nr O1010103914. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja

maksnud kindlustushüvitisena välja 10 540,93 eurot. 08.09.2021 saatis avaldaja puudutatud

isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/682, milles palus hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja

makstud summa 10 540,93 eurot hiljemalt 22.09.2021. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja

nõuet ning avaldaja andis täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 18.03.2022. Puudutatud

isik ei ole avaldaja nõuet tasunud. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 10 540,93 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2022 kuni 02.06.2023 so 441 päeva

ning viivisesumma on 1129,32 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Puudutatud isik avaldusele ei vastanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas avalduse 17.07.2023 määrusega ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 10 540,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 1129,32 eurot ja viivise põhinõudelt (10 540,93 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 03.06.2023 kuni põhinõude (10 540,93 eurot) täitmiseni, jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud summas 50 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus luges esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on

kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Läänemere tee 3-184, Tallinn (dtl 8-10)

(avalduses ekslikult märgitud Läänemere tee 4-184). Avalduse kohaselt toimus 01.06.2020

korteris nr 184 kahjujuhtum. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kahjujuhtumi põhjuseks oli

keskkütteradiaatori purunemine magamistoas ning selle leke korteris nr 184 (dtl 117-118).

2-23-8087

6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 on sätestatud, et korteriomanikud

teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset

seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest

lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad

korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena

käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti.

Kohtupraktikas on leitud, et korteriühistul on mh kohustus tagada kaasomandi eseme

korrashoid (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohtu

27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p-s 12 on selgitatud, et elamu ühiseks

kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh

kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata

sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-

11, p 27; 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuulub elamu

keskküttetorustik (sh keskkütteradiaator) elamu kaasomanike kaasomandisse.

7. Kuivõrd käesolevas asjas lähtus kahju korteriomanike kaasomandi osa esemeks olevast

küttesüsteemist, siis sellistel asjaoludel küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest on KrtS §

34 alusel vastutav korteriühistu ehk puudutatud isik. Puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS

§ 35 lg 2 p 1 alusel on puudutatud isikul kohustus hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid

(s.h küttesüsteem) korras. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid,

kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke

abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p

30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Juhul, kui puudutatud isik ei täitnud küttesüsteemi kontrollimise ja

hooldamise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut, siis selliselt saab vastutuse

aluseks olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise

korraldamata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51).

8. Kuivõrd puudutatud isikul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas

avaldajal avalduse rahuldamiseks selle tõendamisest, et kaasomandi eseme osaks olevas

küttesüsteemis tekkis tehniline rike. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kahjujuhtumi

põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine ning selle leke korteris nr 184 (dtl 117-118).

Korteriühistu kohustusteks on küttesüsteemi seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine,

mistõttu annab küttesüsteemis toimunud rike alust eeldada, et puudutatud isik ei täitnud

eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul

tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku

selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis

küttesüsteemi seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt RKTKo nr 2-17-15364, p 12).

Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma

kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset

korras hoida ja kahju tekkimist vältida. Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont

tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära hoida korteriomanikele kahju tekkimine. Veekahju

on alguse saanud küttesüsteemi tehnilise rikke tagajärjel vee valgumisest Läänemere tee 3

korteri nr 184 ruumidesse. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et

korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust.

9. Korteriühistu on rikkunud küttesüsteemi korrashoiu osas oma kohustusi (VÕS § 115 lg 1) ja

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteriühistu oleks täitnud

tehnosüsteemide korrashoiu kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik välistada kahju

tekkimine. Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse nr

184 tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Kohus leidis, et vee lekke tõttu tekitatud kahju

2-23-8087

hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohtu

11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste

üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks

naaberkortereid. Kohus leidis, et sama põhimõte kehtib ka korteriühistu poolt tekitatud kahju

korral. Samuti oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et küttesüsteemi tehnilise

rikke korral võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Seega

vastutab puudutatud isik korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on

korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.

10. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või

lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava

asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks korteriühistu kahju

vältimiseks midagi teinud.

11. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub

asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja kahjueelsesse olukorda taastamise

mõistlikud kulud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Avaldaja esitas piisavaid tõendeid, millest nähtub, et

puudutatud isiku poolt keskküttesüsteemi korrashoiu kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud

keskküttetoru lõhkemine ja veeleke tekitasid korteriomanikule kahju.

12. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud ka tekkinud kahju suuruse. Kahjujuhtumi järgsel

ülevaatusel

04.06.2020

fikseeriti

kindlustatud

korteril

järgmised

kahjustused:

magamistoa värvitud betoonlael tumedad pritsmed, magamistoa põrandal laminaatparkett üles

kerkinud; magamistoa kapi alumised osad paisunud; koridori põrandal laminaatparkett üles

kerkinud; koridori kapi alumised osad paisunud; esiku põrandal laminaatparkett üles kerkinud;

elutoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; lastetoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud;

köögi põrandal laminaatparkett üles kerkinud (dtl 11-71). 09.06.2020 edastas LKB OÜ remondi

eelkalkulatsiooni summas 3491,10 eurot (dtl 72). 10.06.2020 väljastas avaldaja Vara Ehitus

OÜ´le garantiikirja nr 252794422 summas 2939,10 eurot (dtl 73). Hinnapakkumisest on välja

jäetud köögimööbli eemaldamine ja mööbli liigutamine (dt 73).

13. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale koduse vara taastamise maksumuse kokku summas

4435,19 eurot: magamistoa ja esiku garderoobid ning nende paigaldus ja kohaletoimetamine,

köögimööbli äravedu, hoiustamine, demontaaž ja paigaldus, vana mööbli demontaaž ja

utiliseerimine (garderoobid) kokku summas 3 207 eurot (dtl 74); kummut summas 341 eurot

(dtl 75); madrats summas 299,99 eurot (dtl 80-93); voodi summas 682,00 eurot (dtl 94-98);

tapeet summas 95,20 euro (dtl 99). Kuigi kummuti ja voodi osas pole kohtule esitatud tõenditest

hüvitatud asjade täpset maksumust näha, leidis kohus, et avaldaja poolt esitatud tõenditest

tuleneb, et hüvitatavad summad olid mõistlikud ning vastavuses sarnaste asjade

müügihindadega (dtl 75-79, 94-98). Avalduse kohaselt arvestas avaldaja summast 4625,19

eurot maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot. Omavastutus 190 eurot nähtub

kohtule esitatud kindlustuspoliisilt (dtl 8). Seoses täiendavate töödega edastas 03.09.2020 Vara

Ehitus OÜ täiendava müügipakkumise summas 2666,64 eurot (dtl 100). Kohtule nähtub, et

2-23-8087

03.09.2020 väljastas Vara Ehitus OÜ arve nr 20200192 summas 2 939,10 eurot (dtl 104) ning

09.09.2020 summas 2666,64 eurot (105). Lisaks hüvitas avaldaja kindlustatud isikule 500 eurot

seoses ajutise elamispinnaga. Kohtule on esitatud vastav üürileping (dtl 101-103). Kokku

hüvitas avaldaja 10 540,93 eurot (dtl 106-110).

14. VÕS § 132 lg 4 järgi, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema

majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise

kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Eluruumi üürimise kulu

võib olla käsitatav kahjuna siis, kui eluruumi kasutamine oli võlausaldajale vajalik. Avaldaja

selgitas avalduses, et korteri üürimine oli vajalik seetõttu, et niiskuskahjustusi saanud korter

vajas suuremahulisi taastustöid. Niiskuskahjustused on nähtavad kohtule esitatud piltidelt (dtl

16-71). Ulatuslikud remonditööd on nähtavad tööde kalkulatsioonidelt (dtl 72, 74, 100). Kahju

saanud korteri elanikud esitasid kindlustusandjale üürilepingu, mille järgi on kokkulepitud üüri

suuruseks 500 eurot (dtl 101-103). Kohtu hinnangul on üüritasu nõudeõigus korteri

üleujutamise korral ettenähtav ning hõlmatud ka rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS §

127 lg 2). Kohus leidis, et avaldaja kahjunõue puudutatud isiku vastu summas 10 540,93 eurot

on tervikuna põhjendatud.

15. Eelnevat arvestades luges kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju

hüvitamise nõue summas 10 540,93 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku

poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leidis, et põhjendatud on

ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist)

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

16. Avaldaja esitas kohtule dokumentaalse tõendi, millest nähtub, et avaldaja on pöördunud

kohtueelselt (08.09.2021) puudutatud isiku poole nõudekirjaga kahju hüvitamiseks summas

10 540,93 eurot hiljemalt 22.09.2021 (dtl 112-113). Avaldaja väitel ei ole puudutatud isik

tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks ning avaldaja andis puudutatud isikule täiendava

tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 18.03.2022 (dtl 115). Avaldaja on arvestanud viivist

summalt 10 540,93 eurot seadusjärgses määras alates 19.03.2022 kuni 02.06.2023 summas

1129,32 eurot (dtl 119). Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks sissenõutavaks

muutunud viivise summas 1129,32 eurot ning vastavalt taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule

edasiulatuva viivise alates 03.06.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lausest sätestatud määras.

17. Kohus jättis TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes menetluskulud puudutatud isiku kanda ning

mõistis temalt TsMS § 138 lg-te 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 alusel avaldaja kasuks välja

riigilõivu summas 50 eurot, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

puudutatud isikul tasuda avaldajale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

18. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

2-23-8087

19. Määruskaebuse põhjenduse kohaselt ei saa KÜ Läänemere 3 vastutada kahjujuhtumi eest,

kuna see toimus Läänemere tee 4-184 aadressil.

Menetlusosaliste seisukohad

20. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku

kanda. Avalduse asjaoludes on ekslikult märgitud toimumiskohaks Läänemere tee 4, mitte

Läänemere tee 3. Samas, avalduse resolutsioonis on märgitud õigesti vastutajaks Läänemere

tee 3 korterühistu. Samuti tuleb kõikidest lisadest korrektselt välja, et kahjujuhtum toimus

aadressil Läänemere tee 3. Seega ei saa olla vaidlust asjaolus, et kahjujuhtum toimus aadressil

Läänemere tee 3 ning selle eest on vastutavaks Läänemere tee 3 korteriühistu. Avaldaja palus

kohtul parandada määruses ilmselge ebatäpsus ja parandada kohtumääruse tekstis aadress

Läänemere tee 4 ja asendada see õige aadressiga Läänemere tee 3.

Menetluse edasine käik

21. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel kõigi maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Määruskaebusest nähtuvalt ei vastuta puudutatud isik kahjujuhtumi eest, kuna see toimus

Läänemere tee 4-184 aadressil. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kuigi maakohtule

esitatud avalduse punktis 2.1. on faktiliste asjaolude kirjelduses tõepoolest kirjas, et 01.06.2020

toimus kahjujuhtum Harju maakonnas, Tallinnas Läänemere tee 4 korteris 184, ei too see kaasa

vaidlustatud määruse tühistamist. Avaldaja on vastuses määruskaebusele selgitanud, et tegemist

on eksimusega ja nõnda on sellest aru saanud ka maakohus (vt vaidlustatud määruse

põhjenduste punkt 10). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning on seisukohal, et

vaidlustatud määruse tegemisel ei ole menetlusõiguse norme rikutud, sh tõendeid ebaõigesti

hinnatud.

24. Nimelt nähtub maakohtule esitatud avaldusele lisatud kodukindlustuse poliisilt, et

kindlustuskohaks oli Läänemere tee 3-184, Tallinn, Harjumaa (dtl 8); ehitise ülevaatusaktist ja

selle lisast, et see on koostatud ehitise kohta Läänemere tee 3-184, Tallinn, Harjumaa (dtl 13-

14); eelkalkulatsioonist, et see on tehtud Läänemere tee 3-184, Tallinn korteri kohta (dtl 72);

Swedbank AS garantiikirjast, et see on antud seoses Läänemere tee 3-184, Tallinn toimunud

kindlustusjuhtumiga (dtl 73); Linvort Mööblikoja hinnapakkumisest, et see on antud AKle

elukoha aadressiga Tallinn, Läänemere tee 3-184 (dtl 74), Vara Ehitus müügipakkumisest, et

see on tehtud seoses korteriga aadressil Tallinn, Läänemere tee 3-184 (dtl 100); eluruumi

üürilepingust, et üürniku elukoha aadressiks on Tallinn, Läänemere tee 3-184 (dtl 101); Vara

Ehitus arvetest, et ehitus- ja remonditeenust osutati korteris aadressil Tallinn, Läänemere tee 3-

184 (dtl 104, 105); Hoonetehooldus OÜ aktist, et 01.06.2020 tuvastati aadressil Tallinn,

Läänemere tee 3-184 radiaatori lõhkemisest põhjustatud leke magamistoas (dtl 117) ning

2-23-8087

tagasinõudest (nõudekiri nr A01.10-275-02/682), et nõue on esitatud seoses Tallinn, Läänemere

tee 3 korteris nr 184 toimunud kahjujuhtumiga (dtl 112). Nimetatud tõendite alusel järeldas

maakohus seega igati õigesti nii seda, et kahjujuhtum leidis aset Läänemere tee 3, Tallinn

aadressil asuvas korteris 184, kui ka seda, et avaldaja on avalduses ekslikult märkinud

aadressiks Tallinn, Läänemere tee 4.

25. Ringkonnakohtul ei ole seaduslikku alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ka

määruskaebuse alusel, kuivõrd puudutatud isik on jätnud oma väite, et kahjujuhtum leidis aset

Tallinn, Läänemere tee 4 korteris nr 184, põhistamata. TsMS § 235 kohaselt on väite

põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus

lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega

lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole

tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. TsMS § 662 lg 3 kohaselt on uute tõendite esitamine määruskaebuse

põhjendamiseks lubatud. Seda võimalust ei ole määruskaebuse esitaja kasutanud.

26. Ringkonnakohus selgitab ka, et kuigi tegemist on hagita asjaga, mille menetlemisel kehtib

TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult

ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt RKTKm

20.12.2017, 2-17-4751, p 14). Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul

määruskaebemenetluses esitada kaebuses esitatud väidet põhistavad tõendid. Tuginemine

üksnes paljasõnalisele ütlusele või arvamusele kaebuse edukust ei taga. Võttes arvesse

eeltoodut ning asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses ka muid väiteid esitanud, sh ei

ole tuginenud asjaolule, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu, jääb

määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

27. Seoses avaldaja taotlusega parandada maakohtu määruses ilmne viga, selgitab

ringkonnakohus, et TsMS § 447 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu, parandada otsuse teinud kohus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

28. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu TsMS

§ 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja, so puudutatud isiku kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad, kuna avaldaja ei ole ringkonnakohtule kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja esitanud ning avaldaja menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja

toimikust.

29. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/