2-23-131528/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-131528

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi S D vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

9237.64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn, e-post xxx);

kostja S D (isikukood xxx, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja S

D (isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt S D’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1418.90 eurot ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 3570.05 eurot

alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa

1.

20.09.2024

156.43 eurot

2.

20.10.2024

159.54 eurot

3.

20.11.2024

162.72 eurot

4.

20.12.2024

165.96 eurot

5.

20.01.2025

169.27 eurot

6.

20.02.2025

172.64 eurot

7.

20.03.2025

176.08 eurot

8.

20.04.2025

179.58 eurot

2-23-131528

9.

20.05.2025

183.16 eurot

10.

20.06.2025

186.81 eurot

11.

20.07.2025

190.53 eurot

12.

20.08.2025

194.32 eurot

13.

20.09.2025

198.19 eurot

14.

20.10.2025

202.14 eurot

15.

20.11.2025

206.17 eurot

16.

20.12.2025

210.27 eurot

17.

20.01.2026

214.46 eurot

18.

20.02.2026

218.73 eurot

19.

20.03.2026

223.05 eurot

3. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi S D (isikukood xxx)

vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance Group osaühing (registrikood 10746479)

palub mõista välja põhivõla 1242.17 eurot, intressi 518.78 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 942.50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja edasiulatuva

viivise nõudes.

4. Jätta menetluskulud 36% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 64% ulatuses S D (isikukood xxx) kanda.

5. Mõista kostjalt S D’lt (isikukood xxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 64% ulatuses, s.o summas 697.60

eurot.

6. Mõista kostjalt S D’lt (isikukood xxx) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

2-23-131528

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

2-23-131528

Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 09.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 27.10.2023 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 15.11.2023 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõla

6231.12 eurot, intressi 518.78 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 942.50 eurot, viivise alates 16.11.2023 kuni põhinõude summas

6231.12 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas, menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv summas 770 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 23.03.2022 laenulepingu nr. xxx. Kostja ei

täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles xxx AS lepingu

29.03.2023 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 13.04.2023 nõude kostja vastu hagejale koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et kostja on

laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1400 eurot ning väljaminekuks 0 eurot. Laenuandja

on kontrollinud kostja konto väljavõtet ning on saanud teada, et kostja keskmine sissetulek on

1021 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 229.03 eurot,

tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 791.97 eurot (1021-

229.03). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingut. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid.

Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi

maksehäiret.

Harju Maakohus jättis 17.05.2024 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi

alust.

07.06.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos nõude ümberarvestusega. Hageja selgitab,

et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 6823.36 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 1834.41 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud summa (6823.36-1834.41) 4988.95 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude

katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt

lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.05.2024 seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhiosa summas 1304.62 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1834.41 eurot.

Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased

põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu tagastamise

graafiku kohaselt.

Harju Maakohus võttis 17.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

2-23-131528

17.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud tähitud kirjaga TsMS § 313 alusel

10.07.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt on laenuandja

kontrollinud kostja konto väljavõtet ning on saanud teada, et kostja keskmine sissetulek on 1021

eurot (Lisa 6 lk 4). Nimetatud lisast nähtub vaid kostja sissetuleku info. Hagiavaldusest ei nähtu,

et krediidiandja oleks enne laenu väljastamist teinud kindlaks laenusaaja kohustuste suuruse.

Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud

laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

2-23-131528

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja toob välja, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 6823.36 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 1834.41 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab,

et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa (6823.36-1834.41) 4988.95 eurot. Arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna

selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.05.2024 seisuga on

sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1304.62 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks

1834.41 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu

kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingu lisaks oleva laenu

tagastamise graafiku kohaselt.

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused

vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. 29.03.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja

ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping

kehtivalt üles öeldud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 20.12.2022 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses.

Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Tagaseljaotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenusummaks 1418.90 eurot

(osamaksed perioodil 20.10.2023 - 20.08.2024). Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt välja

osamaksed alates 20.09.2024 kuni 20.03.2026, summas kokku 3570.05 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 1418.90 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (s.o alates

20.09.2024 kuni 20.03.2026), kokku summas 3570.05 eurot alates maksetähtajale järgnevast

päevast.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1242.17 eurot, intressi 518.78 eurot, haldustasu 6

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 942.50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja edasiulatuva

viivise nõude.

2-23-131528

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 7748.40 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla 1418.90 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed summas 3570.05 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 64%.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 36% ulatuses hageja kanda ning 64% ulatuses

kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud

riigilõiv summas 770 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 507 eurot.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust

tunnihinnaga 169 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 3 tundi, mis

sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse

ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist

kohtule, kokku 507 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule

esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 527 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas

240 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 530 eurot ehk kokku 770 eurot. Nimetatud

summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on

põhjendatud menetluskuluga.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja

ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada

käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169

eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on

vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille

tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab

lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja

esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks

esindaja kulu (3 x 100 + 20) 320 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (770+320) 1090 eurot, millest kostja kanda

jääb 64% ehk 697.60 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-23-131528

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik