2-23-149980/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-149980

Tsiviilasi

OK Incure osaühingu hagi J. A. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1999.54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (OK Incure

osaühing, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post

xxxx);

kostja J. A. (isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne

aadress xxxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt J. A.-lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas

737.87 eurot, sissenõudmsikulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 32.98

eurot.

3. Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi J. A.’i (isikukood XXX)

vastu rahuldamata põhinõude 879.96 eurot, intressi 188.17 eurot ja viivise 110.56

eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 59% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046)

kanda ja 41% ulatuses J. A.’i (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt J. A.-lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 41% ulatuses, s.o summas 129.15 eurot.

2-23-149980

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal J. A.’il (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. OK Incure osaühing (OÜ) esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 13.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 05.01.2024

kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 25.01.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlg 1617.83 eurot, intress 188.17 eurot, viivis 143.54 eurot, võla

sissenõudmiskulud 50 eurot, riigilõivu 315 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja B OÜ vahel 13.09.2021 sõlmitud

laenuleping 2102115419, mille alusel sai kostja laenu 820 eurot ning lisalaenu leping xxxx,

millega refinantseeriti eelnevat laenu ning väljastati kostjale laen 973 eurot. Kuna kostja ei

tasunud kohaselt graafikujärgseid osamakseid ütles B OÜ lepingu 12.09.2023 üles ning

loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja

kontrollis kostja sissetulekute õigsust Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto

(EVK) sissemaksete alusel, milles analüüsi tulemusel saadi kostja viimase nelja kuu (mai –

august 2021) netosissetulekuks 1043 eurot (lisa 3 vt. rida pensionikonto sissemaksed, EVK

väljavõte laenuandja süsteemist). Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud

andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse

(Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise

seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu

sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjast lähtuvalt määrati kostja

krediidilimiidiks ehk maksevõimeks 125 eurot (keskmine netosissetulek 1043 eurot –

finantskohustused 416 eurot - muud minimaalsed kulud 450 eurot – puhver 52 eurot), milles

lähtuti järgnevatest andmetest: sisstulek 1043 eurot (lähtuti EVK nelja kuu keskmisest

2-23-149980

netosissetulekust); finantskohustused 416 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud andmetest);

muud minimaalsed kulud 450 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud muude kohustuste

summast, kuna see oli kõrgem lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud

minimaalsete kulude piirmäärast) puhver 52 eurot (sise-eeskirjast tulenevalt arvestati 5%

netosissetulekust ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks).

Lisalaenu puhul kontrollis krediidiandaja kostja sissetulekute õigsust Maksu-ja Tolliameti

maksuandmete tõendi alusel, milles analüüsi tulemusel saadi kostja viimase nelja kuu (mai –

august 2022) netosissetulekuks 1756.30 eurot. Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt

esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse

(Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise

seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu

sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjast lähtuvalt määrati kostja

krediidilimiidiks ehk maksevõimeks 803 eurot (keskmine netosissetulek 1756.29 eurot –

finantskohustused 416 eurot - muud minimaalsed kulud 450 eurot – puhver 87 eurot), milles

lähtuti järgnevatest andmetest: sisstulek 1756.29 eurot (lähtuti EMTA nelja kuu keskmisest

netosissetulekust); finantskohustused 416 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud andmetest);

muud minimaalsed kulud 450 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud muude kohustuste

summast, kuna see oli kõrgem lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud

minimaalsete kulude piirmäärast) puhver 87 eurot (sise-eeskirjast tulenevalt arvestati 5%

netosissetulekust ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks).

23.05.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

12.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et juhul kui kohus jõuab

järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise

põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt

põhivõlg 737.87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 32.98 eurot. Kostja tegi lepingu

2102115419 katteks tagasimakseid kokku summas 512.67 eurot, see tähendab täielikult kuni

08.09.2022 osamakse katteks summas 512.60 eurot ja osaliselt see on 0.07 eurot 08.10.2022

osamakse katteks. Seega on laenu põhiosa jääk 08.10.2022 seisuga 307.32 eurot.

Arvestades, et lisalaenu lepingu xxxx alusel sai kostja lisalaenu summas 973 eurot, kujuneks

lisalaenu lepingu xxxx põhiosa jääk uue tagasimaksegraafiku puhul 1280.33 eurot.

Arvestades, et kostja tegi lisalaenu lepingu xxxx katteks tagasimakseid kokku 542.46 eurot,

see tähendab tasutud täielikult kuni 28.05.2023 osamakseni so kokku summas 532.17 eurot

ning osaliselt 28.06.2023 osamakse katteks so. summas 10.29 eurot, kujuneks lepingu xxxx

põhiosa jäägiks 737.87 eurot. Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus ei

oma mõju lepingute ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka ümberarvestuse korral võlgnevuses

osaliselt 28.06.2023 osamaksega ja täielikult 28.07.2023 ja 28.08.2023 osamakse

tasumisega, mis olid krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu krediidileping on siiski

kohaselt üles öeldud.

Harju Maakohus võttis 17.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

17.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 326 alusel 01.08.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2-23-149980

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);

2-23-149980



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab

kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena,

et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute

õigsust Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto (EVK) sissemaksete alusel.

Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust

ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud

Teadaanded). Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist

ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja määras küll puhvri, kuid

reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele

tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on põhivõlg 737.87 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 32.98 eurot. Kostja tegi lepingu 2102115419 katteks

tagasimakseid kokku summas 512.67 eurot, see tähendab täielikult kuni 08.09.2022

osamakse katteks summas 512.60 eurot ja osaliselt see on 0.07 eurot 08.10.2022 osamakse

katteks. Seega on laenu põhiosa jääk 08.10.2022 seisuga 307.32 eurot. Arvestades, et

lisalaenu lepingu xxxx alusel sai kostja lisalaenu summas 973 eurot, kujuneks lisalaenu

lepingu xxxx põhiosa jääk uue tagasimaksegraafiku puhul 1280.33 eurot. Arvestades, et

kostja tegi lisalaenu lepingu xxxx katteks tagasimakseid kokku 542.46 eurot, see tähendab

2-23-149980

tasutud täielikult kuni 28.05.2023 osamakseni so kokku summas 532.17 eurot ning osaliselt

28.06.2023 osamakse katteks so. summas 10.29 eurot, kujuneks lepingu xxxx põhiosa

jäägiks 737.87 eurot. Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus ei oma mõju

lepingute ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka ümberarvestuse korral võlgnevuses osaliselt

28.06.2023 osamaksega ja täielikult 28.07.2023 ja 28.08.2023 osamakse tasumisega, mis

olid krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu krediidileping on siiski kohaselt üles

öeldud.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas

737.87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 32.98 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja põhinõude 879.96 eurot, intressi 188.17 eurot ja viivise 110.56 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Hageja nõude suurus kokku oli 1999.54 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla 737.87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise 32.98 eurot. Seega rahuldas

kohus hageja nõuetest ligi 41%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 59%

ulatuses hageja kanda ning 41% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

315 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 70.88 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel

244.12 eurot, ehk kokku 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 315 eurot, millest kostja kanda jääb 41%

ehk 129.15 eurot.

2-23-149980

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik