2-23-13221/88 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-13221

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13221

Tsiviilasi

Isosystem Eesti OÜ avaldus METRX OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja Isosystem Eesti OÜ (registrikood

14914815;

asukoht

xxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-post

xxxxxxxx@xxxxxxxxxxxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tanel Kask, e-post tanel.kask@walless.com

puudutatud

isik/võlgnik

METRX

OÜ

(registrikood

14009720; asukoht Sõpruse pst 2, 50703 Tartu; e-post

xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx), seaduslik esindaja T. S. ;

ajutine

pankrotihaldur

Katrin

Prükk

(isikukood

xxxxxxxxxx; OÜ Advokaadibüroo Advocatus, Pepleri 32,

51010 Tartu; telefon 508 2595; e-post katrin@advocatus.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Isosystem Eesti OÜ avaldus METRX OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja

kuulutada kell 16.00 METRX OÜ, registrikood 14009720; asukoht Sõpruse pst 2, 50703 Tartu,

pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Katrin Prüki tasu suuruseks METRX OÜ ajutises menetluses

2400 eurot, millele lisandub käibemaks 528 eurot, kokku 2928 eurot.

3. Välja maksta Advokaadibüroo Walless OÜ poolt 28. septembril 2023 tasutud deposiidi arvel

ajutise halduri tasu 1311,48 eurot, millele lisandub käibemaks 288,52 eurot, kokku

1600 eurot Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus (registrikood 11045359; KMKR

EE100920323; arvelduskonto nr EE962200221025574604).

4. Ajutise halduri tasu summas 1088,52 eurot, millele lisandub käibemaks 239,48 eurot, kokku

1328 eurot mõista välja pankrotivarast Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus

(registrikood 11045359; KMKR EE100920323; arvelduskonto nr EE962200221025574604).

5. Nimetada

pankrotihalduriks

Katrin

Prükk

(isikukood

xxxxxxxxxx;

Osaühing

Advokaadibüroo

Advocatus,

Pepleri

32,

51010

Tartu;

telefon

2595;

e-post

katrin@advocatus.ee).

6. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18. septembril 2024 kell 10.00 J. L. 4 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 205.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval

põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Kohustada METRX OÜ juhatuse liiget T. S. (isikukood xxxxxxxxxx) enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut 18. septembril 2024 kell 10.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed METRX OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged.

9. Jätta tsiviilasja nr 2-23-13221 menetluskulud METRX OÜ kanda.

10. Määrata tsiviilasjas nr 2-23-13221 Isosystem Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 1410

eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 990 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud

käibemaksuta.

11. Jätta Isosystem Eesti OÜ taotlus tsiviilasjas nr 2-23-13221 menetluskuludelt arvestatava

viivise kindlaks määramiseks rahuldamata.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Ajutine haldur võib esitada määruse peale määruskaebuse ajutise halduri tasu

hüvitamise osas.

Asjaolud

1. Võlausaldaja esitas Tartu Maakohtule 18.09.2023 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb nõue võlausaldaja ja võlgniku vahelisest müügilepingust, mille

alusel võlgnik ostis võlausaldajalt kaupa (materjale Haljala soojustorustike ehitamise projekti jaoks),

kuid ei tasunud täielikult saadud kauba eest. Müügilepingu osas toimusid võlgniku ja võlausaldaja

vahel lepingueelsed läbirääkimised ning müügileping sõlmiti võlgniku ja võlausaldaja vahel

29.03.2022 tellimuse kohaselt kogusummas 102 360,77 eurot. Võlausaldaja on tarninud müüdud

kauba võlgniku ehitusobjektile. Võlgnik on kaubad vastu võtnud ega ole esitanud kaupade kvaliteedi

või kvantiteedi suhtes mitte mingeid pretensioone. Võlausaldaja on tarnitud kaupade eest esitanud

järgmised arved: 1) 30.05.2022 arve nr 1045, summas 55 718,73 eurot, maksetähtpäevaga

29.06.2022; 2) 13.06.2022 arve nr 1046, summas 8275,63 eurot, maksetähtpäevaga 13.07.2022;

3) 01.07.2022 arve nr 1047, summas 37 974,07 eurot, maksetähtpäevaga 31.07.202; 4) 06.07.2022

arve nr 1048, summas 392,34 eurot, maksetähtpäevaga 05.08.2022. Arvete tasumise kohustus on

muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on tasunud võlausaldaja arvete nr 1046 ja nr 1048 eest täielikult

ning arve nr 1047 eest osaliselt. Arve nr 1045 on täielikult tasumata. Hoolimata korduvatest

meeldetuletustest pole võlgnik võlausaldajale rohkem mitte midagi tasunud. Võlgnik ei ole esitanud

võlasummale vastuväiteid. Võlausaldaja vaieldamatu nõude suuruseks on minimaalselt 71 332,03

eurot.

2. Tartu Maakohus võttis 25.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2 23-13221 menetlusse Isosystem

Eesti OÜ (võlausaldaja) 18.09.2023 avalduse METRX OÜ (avaldaja/ettevõtja) pankroti

väljakuulutamiseks, andis võlgnikule tähtaja vastuväidete esitamiseks ning kohustas võlausaldajat

tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1600 eurot.

3. 26.09.2023 esitas võlgnik kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, tsiviilasi nr 2-23-

13671.

4. Võlausaldaja tasus 25.09.2023 määruse alusel 28.09.2023 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

deposiidina 1600 eurot.

5. 29.09.2023 määrusega liitis kohus tsiviilasjad 2-23-13211 ja 2-23-13671 saneerimisseaduse (SanS)

§ 7 lg 4 esimese lause alusel ühte menetlusse ja jättis asja numbriks 2-23-13221.

6. Tartu Maakohus algatas 29.09.2023 määrusega ettevõtja saneerimismenetluse.

7. Nõustaja esitas 28.12.2023 kohtule vastuvõtmata kava, ettevõtja esitas 28.12.2023 kohtule taotluse

vastuvõtmata kava kinnitamiseks. Kohtule esitasid taotlused jätta vastuvõtmata kava kinnitamata

10.01.2024 MTA ja SEB Liising ning 11.01.2024 Isosystem Eesti OÜ.

8. Tartu Maakohus jättis 06.02.2024 määrusega vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas

ettevõtja saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Riigikohus jättis 25.06.2024 määrusega METRX OÜ

määruskaebuse menetlusse võtmata.

9. Kohus nimetas 03.07.2024 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prüki, peatas

võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu

vara käsutada.

Kohtu põhjendused

10. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning METRX OÜ pankrot välja kuulutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. METRX OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist

leidnud ka ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga.

Üldandmed

11. Esmakanne võlgniku äriregistrisse kandmise kohta on tehtud 08.03.2016. Osakapital on 2500

eurot. Juhatuse liige ja asutaja on alates asutamisest T. S. . Võlgniku aadressiks on alates 05.02.2019

Tartu, Sõpruse pst 2 (nn Sangari maja). Seal asus võlgniku kasutuses olnud üüripind. Võlgnikule

osutab raamatupidamisteenust Heatava Raamatupidamisteenused OÜ. Raamatupidamist peetakse

elektrooniliselt (programm SAF 7.0). Võlgnikuga seotud isikuteks on vähemalt järgmine juriidiline

isik: LPG Eesti OÜ (registrikood 14140259), võlgniku 100% tütarühing.

Majandustegevus

12. Haldur vaatles lähemalt võlgniku viie viimase aasta majandustegevust. Majandusaasta aruannete

kohaselt on võlgniku tegevusalaks on vastutusrikaste torutoode konsultatsioon, projekteerimine,

projektijuhtimine, objektijuhtimine, ehitus ja rekonstrueerimine, aga samuti katlamajade ehitus,

projekteerimine, projektijuhtimine ja hooldus. Saneerimiskava kohaselt on METRX OÜ viimase viie

aasta kestel (kuni 2023) tegelenud kaugkütte trasside ning katlamajade ehitusega, mis hõlmab ehituse

ja rekonstrueerimise projektijuhtimist, objektijuhtimist, keevitus-, isoleerimis-, kaeve- ja

taastamistööde teostamist. Sh osaleti riigihangetel. Käesoleval ajal tegeleb võlgnik gaasi- ja

küttesüsteemide ehitamisega, samuti keevitustöödega. Võlgnik struktureerib oma majandustegevust

ümber,

kavatsedes

suunata

põhitegevuse

kõrgetasemeliste

keevitustööde

teostamisele.

Kõrvaltegevusena rendib võlgnik välja oma transpordivahendeid (peamiselt haagiseid, aga ka

veoautot). Riigihangetel osalemisest on võlgnik loobunud. Tegevust on finantseeritud mh

tütarühingust võetud laenu arvelt. Töös olevad objektid on valdavalt Lõuna- ja Kesk-Eestis. Mingit

kindlat aadressi, kus võlgnik tegutseks, tal pole. xxxxx on renditud garaaž, kus hoitakse materjaliladu.

Samas asub renditud büroopind, mida võlgniku sõnul hetkel ei kasutata. Võlgnikul on hetkel viis

töötajat. Palgakulu on ca 10 000 eurot kuus. Võlgnik on käibemaksukohustuslane. Kõik

majandusaasta aruanded on võlgnik äriregistrile esitanud. Haldurile esitati ka bilanss ja

kasumiaruanne seisuga 30.06.2024. Bilanssi kuude lõikes ei esitatud. Haldur koostas bilansi ja

kasumiaruannete kohta koondi. Selle olulisemad andmed on kokkuvõtlikult järgmised:

Tulud, kulud, kasum/kahjum (eurodes)

2019

2020

2021

2022

2023

30.06.2024

tulud kokku

1 216 210

2 529 692

1 423 775

1 600 175

617 989

62 903

kulud kokku

-1 159 356

-2 492 375

-1 879 633

-1 941 196

-957 345

-178 705

kasum/kahjum

49 403

21 635

-469 402

-379 873

-350 504

-125 405

Tabelist nähtub, et võlgnik on alates 2021. aastast tegutsenud olulise kahjumiga. 2024. aasta I

poolaasta kulud ületavad müügitulu ca kolm korda. Juuni 2024 müügikäive oli 35 000 eurot. See

moodustab enam kui pool I poolaasta müügikäibest. Ka pangakontolt järeldub, et ilmselt oli võlgniku

tegevus aasta esimesed viis kuud minimaalne.

Kulude struktuur (eurodes)

2019

2020

2021

2022

2023

30.06.2024

kaubad, toore,

materjal ja teenused

-928 724,00 -2 023 403,00 -1 168 596,00 -1 145 112,00

-387 941,00

-26 272,05

mitmesugused

tegevuskulud

-84 850,00

-143 684,00

-131 156,00

-139 798,00

-56 663,00

-27 553,95

tööjõukulud

-92 235,00

-212 157,00

-353 567,00

-408 356,00

-184 177,00

-69 573,29

põhivara kulum ja

väärtuse langus

-36 131,00

-104 107,00

-161 104,00

-168 431,00

-117 864,00

-37 225,39

muud ärikulud

-17 416,00

-9 024,00

-65 210,00

-79 499,00

-210 700,00

-18 080,02

Tabelist nähtub (võrdluses eelmise tabeliga), et 2024. aasta I poolaastal ületasid ainuüksi palgakulud

müügitulu.

Vara, kohustused, netovara (eurodes)

2019

2020

2021

2022

2023 30.06.2024

vara kokku

509 132

772 775

804 786

876 686

419 331

235 423

kohustused kokku

408 478

650 486

842 179

1 293 952

1 217 101

1 538 479

omakapital kokku

100 654

122 289

-37 393

-417 266

-797 770 -1 303 056

Omakapital on alates 2021. aastast olnud negatiivne. Tänaseks on omakapitali miinus väga suur.

Vara

13. Raamatupidamise kohaselt liigitub vara summas 235 422 eurot järgmiselt:

bilansikonto

summa (euro) vara nimekiri

Raha ja pangakontod

3 110 Vt pearaamat konto 50 ja 51

Nõuded ostjate vastu

69 597 Vt pearaamat konto 62

Tulev. perioodide kulud

110 Vt pearaamat konto 31

Muud lühiajalised nõuded

7 864 Vt pearaamat konto 766

Varud

59 207 Vt laovarud seisuga 29.07.2024

Ettemaksed hankijatele

865 Vt pearaamat konto 60, deebet

Masinad ja seadmed

55 334 Vt põhivarad artiklite kaupa, konto 100002

Transpordivahendid

34 789 Vt põhivarad artiklite kaupa, konto 100003

Arvutitehnika

129 Vt põhivarad artiklite kaupa, konto 100004

Muu inventar

4 417 Vt põhivarad artiklite kaupa, konto 100005

Rahast ja pangakonto jäägist moodustas kassajääk 2218 eurot. Kassajääki enam ei ole. Pangakonto

on võlgnikul LHV pangas. Kuna majandustegevus toimub, on pangakonto jääk pidevas muutumises.

Kogu laekuv raha kulub majandustegevusega seotud jooksvateks kuludeks. Puhvrit võlgnikul

tekkinud pole.

Võlgnikul on kuus nõuet, millest enamiku moodustab nõue SW Energia OÜ vastu 62 995 eurot.

Tekkinud on see 2023 suvel ja asjaoludest nähtuvalt on võlgnik nõude nüüdseks maha kandnud.

Lisaks väärib märkimist nõue Päikesereisid OÜ vastu 3640 eurot ja nõue Kagumari OÜ vastu 2579

eurot, mis mõlemad on tekkinud 2023 sügisel/talvel. Kuna nõuded ei ole pikema aja jooksul laekunud,

ei pruugi need laekuda ka tulevikus. Seega võlgniku nõuete tegelik väärtus on minimaalne.

Varud kujutavad endast materjaliladu: torud, torude liimikud, kasutatud vineertahvlid. Võlgnik on

vestluses halduriga nõustunud, et realiseerimisväärtus on neil minimaalne. Seega ka siin on

raamatupidamislik väärtus suurem kui tegelik väärtus.

Masinad, seadmed ja transpordivahendid on soetatud aastatel 2017-2021. Oluline muudatus, mis

pärast saneerimiskava esitamist toimus, on see, võlgnik ostis liisitud masinad ja tehnika välja.

Võlgnikule kuulub roomikekskavaator xxxxxxxxxxxxxx-x (2020), veoauto xxxxxxxxxxx (2010),

kolm xxxxxxxxxxx (2017, 2020 ja 2021), kaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (2018 ja 2019), kaks

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (2020 ja 2021), sõiduauto xxxxxxxxxx) ning 12 xxxxx haagist. Põhivara

amortisatsioonimäär on võrdlemisi kõrge (15-50% aastas). Nii on põhivara turuväärtus ilmselt

kõrgem kui raamatupidamislik väärtus. Saneerimismenetluses hindas võlgnik nende väärtuseks

243 200 eurot. Tõendeid sellise turuväärtuse kohta võlgnik esitanud ei ole. Vaadates automüügi

portaali müügikuulutusi, võib laias laastus sellise hinnanguga nõustuda.

Ülejäänud vara (tulevaste perioodide kulud, muud lühiajalised nõuded, ettemaksed hankijatele,

arvutitehnika, muu inventar) raamatupidamislik väärtus on tagasihoidlik. Võlgnik ei ole teatanud, et

turuväärtus oleks sellest kõrgem.

Võlgnikule kuulub ka 100% osalus OÜ-s LPG Eesti. Raamatupidamises sellele väärtust omistatud ei

ole. OÜ LPG Eesti 2023. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et firma tegevust ei toimu. OÜ LPG

Eesti varad on ca 600 000 eurot. Samas on see nõue emaettevõtja ehk võlgniku vastu. Seega osalus

turuväärtust ilmselt ei oma.

Varudest osa asub xxxxx laoruumis ja osa xxxxx platsil. Need vaatas haldur üle. xxxxx asuvad ka

osad haagised. Ülejäänud haagised on võlgniku sõnul Tallinnas, kust neid saab iseteeninduse korras

ettemaksu alusel rentida. Masinad, seadmed ja transpordivahendid asuvad võlgniku sõnul kas

objektidel või on töötajate kasutuses. Üks xxxxxxxxxxx on võlgniku sõnul remonditöökojas, kust

selle saab arve tasumise järel kätte.

Transpordivahendid ja osalus on täitemenetlustes arestitud.

Saneerimisnõustaja asus seisukohale, et võlgniku vara väärtus pankrotimenetluses on 168 836 eurot,

millele lisandub nõudeõigus liisinguandja vastu ca 100 000 eurot.

Halduri hinnang võlgniku vara väärtusele: ehkki võlgniku nõuete ja varude tegelik väärtus on

raamatupidamislikust väärtusest väiksem, siis masinate, seadmete ja transpordivahendite tegelik

väärtus on raamatupidamislikust väärtusest suurem. Võlgniku vara tegelik väärtus vastab

raamatupidamislikule väärtusele, seda ilmselt mõneti ületades. Halduri hinnangul on võlgniku vara

väärtus ca 250 000 eurot.

Kohustused

14. Raamatupidamise kohaselt liigituvad kohustused 1 538 478 eurot järgmiselt:

bilansikonto

summa (eur) kohustuste nimekiri

Lühiajalised kohustused

Pangalaenud

27 042 Vt pearaamat konto 90

Laen eraisikud

28 500 Vt pearaamat konto 72

Ostjate ettemaksed

2 029 Vt pearaamat konto 62, kreedit

Hankijate tasumata arved

375 989 Vt pearaamat konto 60

Maksuvõlgnevus

126 627 Vt pearaamat kontod 681-68T

Võlad töövõtjatele

6 200

Muud viitvõlad

42 266 Vt pearaamat konto 768

Pikaajalised kohustused

Laen seotud isikutelt

929 826 Vt pearaamat konto 73

Pangalaenuna on kajastatud laen Finora Factoring OÜ-lt. Laen on võetud 22.05.2022. Haldurile

esitatud maksegraafiku kohaselt peab võlgnik iga kuu tagastama 6322 eurot. Tegelikult maksab

võlgnik iga kuu 1363 eurot.

Laen eraisikutelt kajastab K. K. ja M. L. võetud laene. K. K. osas ei ole haldurile andmeid esitatud.

M. L. võetud laen (20 000 eurot) on muutunud sissenõutavaks.

Võlgnik on võlgu pea 90-le hankijale. Suurimad võlausaldajad on Radpol S.A (Poola), Isosystem

Eest OÜ ja Enefit Green AS. Neist kahe esimese puhul on kohustus tekkinud juba 2022. Pisteline

kontroll näitab, et enamik kohustusi hankijate ees on sissenõutavad.

Maksuameti andmetel on maksuvõlg 100 263 eurot, so väiksem kui võlgniku raamatupidamise

andmetel. Osa võlast on tekkinud juba sügisel 2022, enamik aga suvel 2023. 2024. aastal on jooksvad

maksud enamjaolt makstud. Maksuhaldur alustas sundtäitmist juba 2021. aasta lõpus.

Seotud isikute laenud on LPG Eesti OÜ, T. S. ja S. S. laenud võlgnikule. Suurim võlausaldaja on

LPG Eesti OÜ, kelle nõue on 748 829 eurot. Valdav osa laenust pärineb aastast 2020 ja 2021, kuid

oluline summa laenati ka aastal 2024 (215 000 eurot). Laenu tagastamise tähtaeg on kas 2026 ja 2028.

Võlgnik selgitas, et vahendid laenu andmiseks sai tütarettevõte kohtuvaidlusest, mida LPG Eesti OÜ

pidas seoses osalusega OÜ-s Vedelgaas ja mis lahenes kompromissiga. Laenu saamine S. S. nähtub

pangast vaid tühises osas.

Omanikulaenud ja selle tagastamine T. S. on käinud pika aja jooksul ja pidevalt. Veel juunis 2024

andis ta võlgnikule laenu ja talle tagastati laenu.

Viivõlgadena on kajastatud intressivõlad.

Mitme võlausaldaja nõue on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga. Võlgniku suhtes on pooleli neli

täitemenetlust.

Ehkki haldurile ei ole esitatud andmeid osade kohustuste kohta ja mõnel juhul erinevad need

võlausaldaja andmetest, ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjust võlgniku andmetes laias laastus

kahelda. Nii on võlgniku kohustuste suurus ca 1 500 000 eurot.

Maksejõuetus

15. METRX OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnikul on kohustusi ca 1 500 000 euro ulatuses, vara hinnanguline väärtus 250 000 eurot, so

võlgniku kohustused ületavad tema vara väärtust kuus korda. Võlgnik on seisukohal, et tegevust

jätkates suudab ta teenida kasumit ja võlausaldajate nõuded rahuldada. Nii prognoosis võlgnik

saneerimismenetluses 2024. aasta rahavooks 719 000 eurot. Tegelik I poolaasta müügikäive oli vaid

62 902 eurot, mistõttu prognoosi täitumine ei ole reaalne. I poolaastal tegutses võlgnik jooksva

kahjumiga. Tegevust finantseeriti tütarettevõtte laenuga. Väidetavalt on nüüd jõutud kasumisse.

Samas ei ole võlgnik tõendeid jooksva kasumlikkuse kohta esitanud. Ülekandeid kooskõlastades on

ajutine haldur sunnitud tõdema, et ainuüksi jooksvate kohustuste täitmine on võlgniku jaoks hetkel

keeruline. Tulevast äriplaani vmt esitatud ei ole. Isegi kui võlgniku tegevus õnnestub jooksvasse

kasumisse viia, siis võlakohustuste suurust arvestades on vähetõenäoline, et jooksva kasumi arvelt

õnnestub mõistliku aja jooksul rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgnik märkis, et

kaalub võlgniku ja tema tütarühingu ühendamist. Sel juhul langeksid ära kohustused tütarühingu ees.

Kuid isegi ilma kohustuseta tütarühingu ees on võlgnikul vara vähem kui kohustusi. Sellest tulenevalt

võib asuda seisukohale, et seisund, kus võlgniku kohustused ületavad tema vara, ei ole ajutine ning

võlgnik on maksejõuetu.

Võlgniku raamatupidamisandmete kohaselt kujunes maksejõuetus välja ilmselt 2022. aastal.

Saneerimiskavas on selle põhjusena toodud mh suured investeeringud, uued ärisuunad ja riigihangetel

tehtud pakkumiste madal hind. Halduri esialgsel hinnangul näib tõepoolest nii, et maksejõuetuse

põhjuseks võisid olla üle jõu käivad investeeringud. Juhtimisvigade analüüs on edasise

pankrotimenetluse ülesanne. Ilmselt on juhtimisviga pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine.

Lisaks on kaheldav, kas sellise autopargi soetamine oli siiski võlgniku huvides. Tagasivõitmise

võimaluste analüüs on edasise pankrotimenetluse ülesanne. Võlgnik võib rahaliste kohustuste

täitmisel olla eelistanud mõnd võlausaldajat teistele. Võimalike kuritegude kohta hetkel andmed

puuduvad. Võlgniku varast on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja

kuulutada METRX OÜ pankrot.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Katrin Prüki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget T. S. enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed METRX OÜ vara, võlgade ja

majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu

16. PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt PankrS § 23 lg 2

esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär alates 01.01.2024 164 eurot.

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

24 tundi tunnitasuga 100 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust

arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud.

Eeltoodut arvestades tuleb Katrin Prüki tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata

2400 eurot, millele lisandub käibemaks 528 eurot, kokku 2928 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 6

tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Osaühingule Advokaadibüroo

Advocatus.

Kuna

Osaühing

Advokaadibüroo

Advocatus

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse PankrS § 23 lg 3 teise lause ja § 65 lg 11 kolmanda lause

alusel tasule käibemaks. Kuna võlgnikul ei pruugi olla likviidseid vahendeid ajutise halduri tasu

katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu maksmine määrata esialgu kohtu deposiidist. Ajutise halduri tasu

summas 1600 eurot tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 28.09.2023 pankrotimenetluse kulude katteks

tasutud deposiidi arvel. Ajutise halduri tasu summas 1328 eurot, sh käibemaks 239,48 eurot, tuleb

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel tasuda võlgniku pankrotivarast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.

18. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv

420 eurot, ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidisumma 1600 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 2295 eurot ilma käibemaksuta.

18.1. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9)

ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu

(riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

18.2. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat Tanel

Kask, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud

kokku 2295 eurot käibemaksuta (12,75 tundi). Kohtu arvates tuleb võlausaldaja esindaja tasu

180 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates advokaadi kvalifikatsiooni eeldava

õigusnõustamise tunnihinnale.

Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises ja täiendamises (5 tundi);

kohtumäärustega tutvumises (1,5 tundi); korraldavates tegevustes (menetlusliku info edastus, suhtlus

telco kliendiga, suhtlus A. L. , suhtlus kohtuga, suhtlus ajutise halduriga, suhtlus saneerimisnõustaja

M. K. ); tutvumine ajutise halduri aruandega, õiguslik analüüs (1,25 tundi).

Kohus lahendas esmalt võlgniku saneerimisavalduse (29.09.2023 kuni 06.02.2024) ja 06.02.2024

määrusega jäeti puudutatud võlausaldajate menetluskulud saneerimismenetluses nende endi kanda.

Kuna avaldaja esindaja ei ole menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamise aega, siis ei

ole eristatavad nimekirjas toodud toimingud saneerimismenetluses ja pankrotiavalduse menetlemisel,

kuid nimekirjas on näidatud ilmselt ka toiminguid, milliseid on tehtud saneerimismenetluses ja mille

kulud jättis kohus 06.02.2024 saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise määrusega võlausaldaja

enda kanda (nt pidev jooksev suhtlus ja arutelu kliendiga strateegiate osas, suhtlus saneerimisnõustaja

M. K. ). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise

esindaja

poolt

tehtud

menetlustoimingute

mahtu

ja

sisu

võrrelduna

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja

menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud

kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna

vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu

hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama

maksejõuetusasjaga. Asja menetlemine toimus kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita

menetluses

lahendatava

pankrotiasjaga,

kus

võlausaldaja

poolt

kohtule

esitatavaks

menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus menetluskulude nimekirjaga (müügilepingu alusel

esitatud arvete osaline tasumata jätmine) ja võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, on

kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku

990 euro ulatuses käibemaksuta (5 tundi 30 min × 180 eurot). Kohus on ka seisukohal, et erinevate

kohtumäärustega (pankrotiavalduse menetlusse võtmine, pankrotiavalduse liitmine, ajutise halduri

nimetamine) tutvumise, kliendile teabe edastamise ja kliendiga suhtlemise näol ei ole tegemist otsese

õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-23-13221 Isosystem Eesti OÜ

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1410 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 990 eurot

lepingulise esindaja õigusabikulud.

18.3. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja

menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi

kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist

määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses

tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2)

(vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses

võlgniku METRX OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega

kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.

18.4. Kohus selgitab ka, et deposiidina makstud summa 1600 eurot kuulub võlausaldajale

pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6, lg 2 alusel pankrotivarast

ja seda ei määrata kindlaks menetluskuluna.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik