3-24-1888/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1888

Haldusasi

Mittetulundusühingu

Loodusvõlu

ja

X

kaebus

Keskkonnaameti 27.05.2024 korralduse nr DM-

126872-20

„Enefit

Power

AS

õlitööstusseade

Enefit280-2 kompleksloa nr KKL-521346 andmine“

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja 1 – Mittetulundusühing Loodusvõlu, esindajad

KV ja TJ

Kaebaja 2 – X, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Vastustaja

–

Keskkonnaamet,

esindajad

vande-

advokaadid Carri Ginter, Allar Jõks ja Kaspar

Endrikson

Kolmas

isik

–

Enefit

Power

AS,

esindajad

vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Jakobsoo

ning advokaat Alan Paas

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mittetulundusühingu Loodusvõlu ja X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Mittetulundusühingu Loodusvõlu ja X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 12.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet otsustas 27.05.2024 korraldusega nr DM-126872-20 anda Enefit Power

AS-le tähtajalise keskkonnakompleksloa nr KL-521346 (edaspidi: kompleksluba) kuni

31.12.2034 aadressil Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

(katastritunnus 51401:001:1297) asuvale tootmisüksusele Enefit280-2 (edaspidi: E280-2

õlitehas) energiakandjate tootmiseks – põlevkivi utmine käitises, mille nimisoojusvõimsus on

vähemalt 20 MW.

3-24-1888

2(16)

Kompleksloa järgi on Auvere energiakompleksi elektrijaamades hetkeseisuga lubatud põletada

kokku kuni 298 mln Nm3/a uttegaase. E280-2 õlitehase lisandumisega ei teki vajadust

suurendada elektrijaamades põletatava uttegaasi summaarset lubatud kogust. Põlevkivi utmine

e poolkoksistamine on protsess, mille käigus põlevkivi kuumutatakse kuni 500° C-

ni põlevkiviõli ja teiste kaasnevate produktide saamiseks. Õlitootmise kõrvalproduktina tekib

seega uttegaas, mida kasutatakse praegu elektritootmisel ja tulevikus kemikaalide toorainena.

2. Riigikogu 5.04.2017 otsus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi:

kliimapoliitika põhialused)1 seab Eesti pikaajaliseks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside

(edaspidi: KHG) heidet 2050. a-ks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. a heitetasemega. Selle sihi

suunas liikumisel on kavas vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. a-ks orienteerivalt 70

protsenti ja 2040. a-ks 72 protsenti võrreldes 1990. a heitetasemega.

Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega kinnitatud „Energiamajanduse arengukava aastani

2030“ (edaspidi: ENMAK 2030)2 üldeesmärgi üheks mõõdikuks on KHG heitkogus

energeetikasektoris. Mõõdiku algtasemeks on 16,8 mln t CO2ekv/a 2012. a-l ja indikatiivseks

sihttasemeks 10,5 mln t CO2ekv/a 2030. a-l. Arengukavast selgub, et see tähendab KHG

heitkoguse vähendamist energiasektoris 2030. a-ks 70 protsenti võrreldes 1990. a-ga.

3. Keskkonnakompleksloa menetluse raames viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH).

KMH aruanne3 kiideti heaks vastustaja 21.11.2023 otsusega (kaebuse lisa 5). Varem on E280-

2 õlitehase keskkonnamõju hinnatud ka KMH täpsusega keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) käigus, mis viidi läbi Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega

kehtestatud E280-2 õlitehase maa-ala detailplaneeringu menetluse raames.

4. Mittetulundusühing Loodusvõlu (kaebaja 1) ja X (kaebaja 2) esitasid 25.06.2024 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 27.05.2024 korralduse nr DM-126872-20 „Enefit

Power AS õlitööstusseade Enefit280-2 kompleksloa nr KKL-521346 andmine“ tühistamiseks.

Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada

Keskkonnaameti korralduse nr DM-126872-20 ning ühes sellega kompleksloa nr KKL-521346

kehtivus.

Vaidlusalune kompleksluba võimaldab Enefit Power AS-l alustada E280-2 õlitehase käitamist,

millega lisandub Eesti iga-aastasele KHG heitele 814 329,2 t CO2 ekv. E280-2 õlitehas kasutaks

kaebajate arvestuse järgi 2024. a II poolest 2034. a lõpuni töötades ära 19% Eesti rahvaarvu

põhjal proportsionaalsest süsinikueelarvest ehk 11–16% Tallinna Tehnikaülikooli hinnatud

süsinikueelarvest, mis oli alles jäänud 2023. a alguseks ja mis vastab kliimasoojenemise

hoidmisele 1,5 kraadi piires. Igal aastal, mil E280-2 õlitehas töötab, vähendab see 2023. a

alguseks alles jäänud süsinikueelarvet vastavalt 1,1–1,8%. Riik peab suutma saavutada oma

kliimaneutraalsuse teekonnale seatud vahe-eesmärgid, võttes seejuures arvesse oma

proportsionaalset osa süsinikueelarvest, mis vastab kliimasoojenemise hoidmisele 1,5 kraadi

piires. Iga aastaga, mil E280-2 õlitehas töötab, suureneb risk, et kliimaeesmärkide täitmiseks

tuleb tulevikus isikute põhiõigusi ja avalikke huvisid muudel tegevusaladel ülemääraselt piirata.

Kliimateaduses on rõhutatud, et oleme inimkonnana sedavõrd kriitilises punktis, et iga tonn

KHG-d loeb ning iga murdosa kraadist, mille võrra suudetakse atmosfääri soojenemist ära

hoida, on oluline, et vältida murdepunktideni jõudmist. E280-2 õlitehas põhjustab juba

üheaastase tegutsemisaja jooksul ühiskonnale äärmiselt suure varikulu, s.o süsihappegaasi

atmosfääri paiskamise kulu ühiskonnale, mida põhjustavad kliimamuutuste tagajärjed nagu

tugevamad tormid ja põuad. Euroopa Komisjon tugineb Euroopa Investeerimispanga CO2

1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/307042017001

2 Kättesaadav https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energiamajanduse-arengukava ja

https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava

3 Kaebuse lisa 4 ja Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE kiri nr 6-3/22/8817-26.

3-24-1888

3(16)

varikulu hindamise metoodikale, mille kohaselt oli 2020. a-l ühe tonni CO2 varikulu 80 eurot,

2050. a-ks tõuseb see aga 800 euroni (2016. a hindades). Kompleksloa alusel töötades

põhjustaks E280-2 õlitehasest 2025. a-l lähtuv KHG heide 134 miljoni euro suuruse kulu, 2026.

a-l juba 148 miljoni euro suuruse kulu.4

Kaebus on ilmselgelt perspektiivikas. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse andmisel selgelt

eksinud nii keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) kui ka EL loodusdirektiivi nõuete

vastu. Isegi KMH aruandes kirjeldatud nn realistliku stsenaariumi ja leevendamismeetmete

rakendamise korral põhjustab E280-2 õlitehas iga aasta kohta 118 enneaegset surma üle

maailma, koos E280-2 õlitehases valmistatud toodete põletamisega aga 348 enneaegset surma.

Mõlema stsenaariumi korral lisanduvad enneaegsed surmad, mida põhjustavad muud

kliimamuutustega kaasnevad nähud lisaks kõrgematele õhutemperatuuridele (nt üleujutused,

põuad, relvakonfliktid). Kuna kliimamuutuste tõttu süvenevad kuumalained Eestiski ning

nendega kaasneb liigsuremus5, põhjustab õlitehase käitamine enneaegseid surmasid ka Eestis.

E280-2 õlitehase käitamiseks vajaliku põlevkivi kaevandamisega kaasnevad mõjud

looduskeskkonnale, sh Natura aladele, mida E280-2 õlitehase kompleksloa menetluses ei ole

nõuetekohaselt hinnatud. Vastustaja on andnud ülemääraselt suure kaalu E280-2 õlitehase

rajamisega seotud sotsiaal-majanduslikele mõjudele, mis on sisuliselt lahti seletamata ja

täielikult tõendamata. Juba atmosfääri paisatud KHG heidet ei ole võimalik sealt taas välja

võtta, samuti ei ole võimalik tekkivat kahjulikku mõju tagasi pöörata. E280-2 õlitehase

käivitamisega kaasnev mõju keskkonnale on seega pöördumatu.

Korralduse kehtivuse peatamine on proportsionaalne, kuna õlitehase käitamise huvi on vähem

kaalukas kui sellest lähtuvate mõjude ärahoidmise huvid. Riigikohus on rõhutanud sama E280-

2 õlitehase rajamist puudutavas otsuses asjas nr 3-20-771, et olulise kliimamõjuga arenduste

lubamisel tuleb jälgida, et kavandatav tegevus oleks põhjendatud ülekaaluka huviga ega tooks

kaasa vajadust ülemäära piirata kliimamuutuste ohjeldamiseks isikute vabadusi või avalikku

huvi tulevikus.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.06.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse HKMS

§ 252 lg 4 alusel põhjendusteta määrusega osaliselt ning peatas Keskkonnaameti 27.05.2024

korralduse nr DM-126872-20 täitmise kuni 12.07.2024. Kohus andis vastustajale ja kolmandale

isikule tähtaja esialgse õiguskaitse osas seisukoha esitamiseks kuni 09.07.2024.

6. Keskkonnaamet leidis 09.07.2024 seisukohas, et kahjulike tagajärgede oht ei saabu igal

juhul lähitulevikus. Õiguste kaitse tagab tavaline halduskohtumenetlus. Kuna suurem osa

kaebusest keskendub mõjule, mis saabub tulevikus (mõne projekti teostamatus jne), puudub

põhjus, miks kohtuvaidluse ajal ei võiks tehas toimida. Kaebajad pole esitanud ühtegi

argumenti või tõendit, et negatiivne pöördumatu keskkonnamõju tekiks selle või järgneva

kalendriaasta jooksul. Tehase ehitustööd on pooleli, mistõttu kuumkäivitamine saab toimuda

kõige varem 2024. a detsembris ja ka tehase CO2 heitmed on selle ajani sisuliselt olematud.

Siinne vaidlus ei puuduta kliimasoojenemist kui globaalset probleemi, vaid ühte konkreetset

käitist ja selle kompleksloa andmise õiguspärasust. Vastupidiselt kaebajate väidetele ja viidatud

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile nr 53600/206, ei puuduta vaidlus riigi üldist CO2 heitmete

vähendamise poliitikat ega seatud kliimaeesmärke. Vaidlusaluse keskkonnakompleksloa

andmisel ja selle õiguspärasuse hindamisel omavad tähtsust vaid konkreetselt E280-2 õlitehase

4 European Investment Bank Group. (2020) EIB Group Climate Bank Roadmap 2021-2025.

https://www.eib.org/attachments/thematic/eib_group_climate_bank_roadmap_en.pdf, lk 47–48.

5 Roose, A. et al. (2015) Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute,

maakasutuse,

inimtervise

ja

päästevõimekuse

teemas

(KATI).

Lõpparuanne.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2176, lk 129.

6 EIK 09.04.2024 otsus nr 53600/20 Verein Klimaseniorinnen Schweiz jt. vs Šveits.

3-24-1888

4(16)

käitamisega põhjustatud mõjud ja tagajärjed. Seejuures ei sõltu Eesti KHG heidete kogus ainult

siinse vaidluse esemesse kuuluvast õlitehasest. Keskkonnaamet algatas 15.02.2022

keskkonnamõju hindamise ja selle tulemusena jõudis ekspertrühm järeldusele, et

keskkonnaohtu ei esine, kui rakendada vajalikke leevendusmeetmeid. Sellised meetmed on

mõjuhindamise aruandes välja toodud ning keskkonnakompleksloas seatud keskkonna-

kaitsenõuded ja tingimused tuginevad neile soovitustele ja järeldustele. Seda arvesse võttes

seati kompleksloale võimaliku keskkonnaohu ennetamise või vähendamise nõuded (eesmärk

riske maandada). Seega ei saa nõustuda, et tehase käivitamisel tekib keskkonnaoht, mida ei ole

võimalik leevendada. Teiseks seati kompleksloas mitmeid nõudeid ja tingimusi, mille eesmärk

on KHG heite vähendamine. See tähendab näiteks järk-järgult põlevkivi otsepõletamise

lõpetamist, samuti uttegaaside väärindamist selle asemel, et neid põletada. Kolmandaks on

E280-2 õlitehasel kohustus seirata ja esitada iga aasta Euroopa Liidu KHG lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) tegelikke heitkoguse andmeid. Euroopa Liidu KHG

lubatud heitkoguse ühikuid vähendatakse iga-aastaselt kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega, et

tagada heite vähenemine ELi HKS-is. Kaebaja 1 ei ole selgitanud, kuidas on seotud võimaliku

varikulu

olemasolu

esmase

õiguskaitse

vajaduse

ja

võimaliku

keskkonnaohuga.

Keskkonnaamet on sisuliselt hinnanud arvuliste suurusjärkude abil Eesti KHG heite üldist

kumulatiivset ja piirkondlikku koormust. Keskkonnamõju hindamise käigus jõuti järeldusele,

et tehas suurendab kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga seonduvaid riske, kuid

lähtudes EL HKS-i toimimise põhimõtetest ei takista tehase töö alustamisest tulenev heide

kliimaeesmärkide saavutamist. KMH aruande ptk-s 4.8 on hinnatud tehase käitamise mõju

inimese, sh laste tervisele, heaolule ja varale. Hinnatud on tekkivaid saasteainete heitkoguseid,

saasteainete hajuvust ning lõhnaainete esinemist. Keskkonnakompleksloale on seatud heite

piirväärtused ja nõuded parimale võimalikule tehnikale, mille eesmärk on muuhulgas

minimeerida ohtu inimese tervisele ja heaolule. Õhukvaliteedi piirväärtuste seadmisel on

eeldatud, et allapoole piirväärtust jääva saastetasemega välisõhus elamine ei tekita inimese

(kaasa arvatud tundlikud rühmad, nagu lapsed, eakad ja rasedad naised) tervisele (ega

keskkonnale) pöördumatuid riske. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju on

hinnatud nõuetekohaselt. Põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hinnatakse põlevkivi

kaevandamise keskkonnakaitseloa menetluste raames ning E280-2 õlitehase käitamisega

kajastati kaevandamise keskkonnamõju KMH aruandes (KMH aruanne lk 26 ja lk 32 tabel 4.3).

Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks ülemääraselt avalikku huvi ja kolmanda isiku

huve. Avalikes huvides on Eesti tehnoloogiline areng ja põlevkivi senisest efektiivsem ja seda

väärtustavam kasutamine. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016-2030 (kinnitati

Riigikogu otsusega 16.03.2016)7 nenditakse, et põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine

eeldab tehnoloogia arendamist ja parima võimaliku tehnika rakendamist põlevkivielektri ja -õli

tootmises. Lisaks märgitakse ENMAK 2030-s, et Eesti energeetiline sõltumatus ja selle

pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete

konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samuti on Vabariigi Valitsuse

19.12.2019 kinnitatud riikliku energia- ja kliimakavaga (REKK 2030)8 planeeritud Eestisse

ehitada uued põlevkiviõli tootmise tehased, millega väljendub riiklik huvi põlevkiviõlitehase

tootmise vastu. Seega on E280-2 õlitehas strateegilises ekspordile orienteeritud sektoris

põlevkivi kui strateegilise ressursi väärindamiseks mõeldud tehas. Kolmas isik on asunud

rajama tehast, tuginedes ehituse aluseks olevate haldusaktide kehtivusele ning püsivusele ja tal

on selles osas õiguspärane ootus. E280-2 õlitehasele on väljastatud load ja kinnitused, mis

võimaldasid tehase valmis ehitada. Neid lubasid kaebajad vaidlustanud ei ole.

7 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf

8 Kaebuse lisa 11 ja samuti https://energy.ec.europa.eu/system/files/2020-03/ee_final_necp_main_ee_0.pdf

3-24-1888

5(16)

7. Enefit Power AS palus 09.07.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kohtuvaidluse aeg ei too

kaasa kaebajate esile toodud kliimamõjusid ning kaebajad ei ole põhjendanud, kus ja kuidas

võiksid avalduda pöördumatud negatiivsed mõjud loodusele vaidluse ajal. Puudub ratsionaalne

alus eeldada, et ühe E280-2 õlitehase rajamine tekitaks ilmselgelt probleeme riigi

kliimakohustuste täitmisel või üleüldse omaks olulist mõju süsinikuheidetele Eesti või Euroopa

tasemel, igal juhul mitte kohtuvaidluse perioodi arvestades. Kaebusel ei ole niivõrd suuri

edulootusi, millega õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtud on juba käsitlenud

E280-2 õlitehasega seotud kliimaküsimusi haldusasjas nr 3-20-771, mh Riigikohtu 11.10.2023

otsuses (vt p-d 22, 39–47). Riigikohus asus seisukohale, et juba varasema KSH raames oli

kliimamõjusid sellel hetkel kehtinud kliimaeesmärkidega seoses piisava põhjalikkusega

käsitletud. Kuivõrd Riigikohus tuvastas viidatud kohtuasjas KSH-s kliimaga mitteseotud

mõjude ebapiisava hindamise ja samal ajal oli keskkonnakompleksloa menetluses KMH

käimas, hinnati tehase keskkonnamõjusid täiendavalt selle KMH raames. KMH-s on ühelt poolt

välja toodud (nagu ka Riigikohus juba tuvastas), et EL üldised eesmärgid ei sea

süsinikuheidetega seoses kohustusi konkreetsetele käitistele ning teiselt poolt on tuvastatud, et

E280-2 õlitehase rajamine on vastavuses kohaliku tasandi strateegiliste arengudokumentidega.

Kliimamuutuste mõjude analüüs ja vastavusanalüüs kasvuhoonegaaside netoheite CO2

sihttaseme saavutamise osas on esitatud KMH ptk-s 4.1, kus on muuhulgas hinnatud täiendavalt

kliimamõju kavandatava tegevusega seotud Auvere energiakompleksi kumulatiivset KHG

koosmõju heitkogustest lähtuvalt. KMH ptk-s 4.1 märgitakse kokkuvõttes, et kavandatava

E280-2 õlitehase kasutusperioodil tekib oluline hulk KHG heiteid, kuid käesoleval hetkel ei ole

ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks sellise tehase rajamist kliimamõjude ja nende

leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud tegevuskavadest või

piirmääradest tulenevalt.

Väidetavad kliimakohustuste rikkumiste mõjud ei avaldu kohtumenetluse ajal. Vaidlusaluse

kompleksloa andmisel ja selle õiguspärasuse hindamisel omavad tähtsust vaid konkreetselt

E280-2 õlitehase käitamisega põhjustatud mõjud ja tagajärjed. Eesti (rääkimata globaalsest)

KHG heitmete kogus ei sõltu ainult E280-2 õlitehasest, vaid sisuliselt kogu Eesti energia- ja

tööstussektorist, transpordist, põllumajandussektorist ja teistest heitmeid põhjustavatest

majandussektoritest. Kogu Eesti heitmete vähendamine on suuresti küsimus poliitilistest

otsustest, mis ei kuulu Keskkonnaameti pädevusse kompleksloa andmisel. Esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel ei saa tugineda poliitilistele kliimaeesmärkidele ning kliimamuutuste

kaugeleulatuvatele ja globaalsetele tagajärgedele. Peamiseks kliimaeesmärgiks nii Eesti kui

Euroopa Liidu tasandil tuleb pidada kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. a-ks. Lähtuvalt

kompleksloa tähtajalisusest jääb E280-2 õlitehase töö lõppemise ja 2050. a vahele 15 aastat.

Juhul, kui kohtumenetluse jooksul või käimasoleva kliimaseaduse koostamise protsessis

peakski selguma, et õlitehas oma heidetega ohustab 2050. a eesmärgi saavutamist, on E280-2

õlitehase töö peatamine võimalik juba kompleksloa tingimuste järgi hiljemalt 31.12.2034 ilma,

et see tekitaks pikaajalist riski kliimaneutraalsuse saavutamisel. Kaebajad ei too välja, et

eeldatava kohtumenetluse kestuse ajal (paari lähema aasta jooksul) rikuksid E280-2 õlitehase

KHG heited mingit õigusnormi või õiguslikult siduvat eesmärki. Kuni 2024. a lõpuni E280-2

õlitehase poolt põhjustatud CO2 heitmeid sisuliselt ei ole, kuivõrd tehast üldse veel ei käivitata.

Seadme stabiilse täisvõimsuseni jõudmiseks on tänaste teadmiste alusel planeeritud ligikaudu

4 kuud ehk täisvõimsusel võiks tehas parimal juhul tööle hakata 2025. a kevade lõpul või suvel.

Reaalsuses emiteerib E280-2 õlitehas 2025. a-l õhku mitte rohkem kui 50% eeldatud aastasest

CO2 heitkogusest.

Looduskeskkonnale ei teki kaebajate väidetavat pöördumatut kahju. Mõjusid loodusele, sh

Natura alale hinnati juba E280-2 õlitehase detailplaneeringu raames koostatud KSH aruandes.

Tulenevalt Riigikohtu otsusest haldusasjas 3-20-771 hinnati keskkonnamõjusid, sh mõjusid

3-24-1888

6(16)

Natura 2000 aladele täiendavalt KMH raames. Põlevkivi kaevandamine toimub eraldiseisvate

kaevandamislubade alusel, mille andmisel on asjakohaseid mõjusid ka hinnatud ja vajadusel

võetud kasutusele leevendavaid meetmeid. Kompleksloa menetluses hinnati kompleksloaga

kavandatavaid tegevusi ja nende võimalikke mõjusid ja asjakohaseid kumulatiivseid mõjusid.

Kompleksloaga ei sätestata konkreetset kohta, kust tehases kasutatavat põlevkivi

kaevandatakse ehk tegemist ei ole kompleksloaga kavandatava tegevusega. Lisaks ei anna

E280-2 õlitehase käitamine alust kaevandada põlevkivi ulatuslikumalt või muudel tingimustel,

kui on kehtestatud olemasolevates keskkonnalubades. KMH aruandes on ka välja toodud, et

isegi põlevkiviõli maksimaalses kavandatud mahus tootmise puhul põlevkivi kulu suurenemist

võrreldes praegu kehtivate Auvere energiakompleksile väljastatud komplekslubadega ei kaasne

(lk-d 104–105). KSH aruandes on hinnatud kavandatava tegevuse mõju veerežiimile,

põhjalikult on analüüsitud õlitootmise mõju õhukvaliteedile ning selles on järeldatud, et

kavandatav

tegevus

koosmõjus

teiste

õhusaasteallikatega

ei

põhjusta

välisõhu

kvaliteedinormide saastetaseme piirväärtuste ületamist, samuti on leitud, et ühtegi taimestiku

kaitseks kehtestatud piirmäära ei ületata. Ühtlasi tuleb arvestada, et vanade elektrijaamade

tootmine ja muude Ida-Virumaa tootmisettevõtete töö on aja jooksul oluliselt vähenenud,

millega on võrreldes varasemaga vähenenud saasteainete heited ja kontsentratsioonid piirkonna

välisõhus. KMH aruandes on mõjusid täiendavalt hinnatud ja kokkuvõtlikult leitud, et mõju

iseloom on sarnane olemasoleva olukorraga ega ohusta looduskeskkonda. Enefit280-2 õlitehase

rajamisel ja käitamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura alade (Mustajõe

loodusala ja Puhatu linnuala) kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele (vt KMH aruande lk 103,

105). Märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ei ole tuvastatud ka seoses jahutusvee

kasutamisega või heitveega (KMH aruande lk 106) ega seoses veerežiimi mõjutamisega,

müraga või tuha käitlemisega (KMH aruande lk 107).

Tehase käitamise eelsete tegevuste ja tehase käivitamise lükkumine toob endaga kaasa olulised

negatiivsed tagajärjed. Praegu käib tehase ehitus (ehituslubade alusel, mida ei ole vaidlustatud)

ja selle valmimisel hakatakse ehitisse paigutatud seadmeid järk-järgult käivitama ja testima.

Kehtivat kompleksluba on vaja tehase ehitustööde lõpufaasis toimuvaks n-ö kuumkäivituseks,

mis on oluline osa seadmete testimisest. Edukale kuumkäivitusele peaks järgnema tehase

käivitamine ja tootmisprotsessi alustamine. Kompleksloa kehtivuse peatamisel jääb toodang

tootmata ning ettevõte kannab finantskulu, kuna investeeringu kulude tagasiteenimise

eelduseks olevat müüki ei toimu. Kuumkäivituse viibimisel muutub võimatuks seadmete lõplik

üleandmine töövõtjatelt tellijale ning nende töövõimelisuse kontroll. Nii võib käivitamise

pikaajalisel edasilükkumisel tekkida risk lepingute lõpetamiseks töövõtjate poolt ja kolmas isik

võib olla sunnitud käivitamiseks vastu võtma seadmed, mis ei ole nõuetekohaselt kontrollitud

ning mille töövõimes puudub kindlus, võib tekkida vajadus korraldada uusi hankeid. E280-2

õlitehase peamiste töövõtjatega (valdavalt välismaised ettevõtted) sõlmitud lepingutes on ette

nähtud, et käivitamise ajal teostavad töövõtjad järelevalvet oma seadmete käivitamise üle E280-

2 õlitehases. Käivitamise edasilükkamine tähendab, et töövõtjatel tekib täiendav kulu ja sellest

tulenev hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu, kuna järelevalve spetsialistid ei saa end siduda

mõne muu pikaajalise projektiga, sest peavad naasma E280-2 õlitehase objektile ja neile tuleb

vahepealse aja eest maksta töötasu. Suuremate töövõtjate käivituse aegne kuutasu

järelevalveteenuse eest moodustab 10 000 – 270 000 eurot ning kokku vähemalt 300 000 eurot

kuus. Samuti on enamiku töövõtjate lepingutes ettenähtud suures summas pangagarantiid, mille

pikendamise kulud on kolmas isik kohustatud hüvitama. Lisaks põhjustab käivituse

edasilükkumine kolmandale isikule lisakulusid E280-2 õlitehase ehitusplatsi püsikulude ja

E280-2 õlitehase rajamisega tegelevate spetsialistide kulude näol. Tulenevalt energiamajanduse

eesmärkidest, aga ka KHG heitekvootide hinnast ja elektrienergia hinnatasemest elektriturul,

on kolmanda isiku tootmises elektri tootmine asendunud järk-järgult põlevkiviõli tootmisega.

Selle trendiga kohanedes on juhitud ka kaevanduste tööd, hoides nende tootmisvõimekust

vastaval tasemel. Uue õlitehase käivitamata jätmisel tuleb kaevemahte oluliselt vähendada. See

3-24-1888

7(16)

tõstaks kaevandamisel toodangu omahinda ja vähendaks seeläbi nii õli- kui ka elektritootmise

konkurentsivõimet. Kaevanduste tootmise vähendamine ja hiljem uuesti suurendamine on

kulukas. Kaevemahtude vähendamisega tekiks ettevõttele püsikulusid ca 15 miljonit eurot

aastas. Üheks õlitootmise kõrvalproduktiks on uttegaas, mida kasutatakse juba praegu

elektritootmisel ja tulevikus kemikaalide toorainena. E280-2 õlitehase rajamisega kaasneb

uttegaasi koguse kasv vähemalt 1/3 võrra. Uttegaasi kasutamine aitab alandada elektritootmise

omahinda, mis omakorda muudab selle konkurentsivõimelisemaks ja parandab seega Eesti

energiajulgeolekut ja varustuskindlust. E280-2 õlitehase käivitamise lükkumine ei võimalda

hakata vastavat uttegaasi kogust elektritootmiseks kasutama. Sõltuvalt elektri turuhinnast ja

CO2 kvoodi hinnast võib see ühtlasi tähendada suuremas mahus elektri tootmist otse põlevkivist

(st kõrgema süsinikuintensiivsuse ja keskkonnamõjudega).

Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ka avalikke huve. Põlevkivi kasutamise arengukavas

nenditakse, et põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine eeldab tehnoloogia arendamist ja

parima võimaliku tehnika rakendamist põlevkivielektri ja -õli tootmises. Olulise tähtsusega on

ettevõtete

investeeringud

põlevkivienergeetikasse,

eelkõige

õlitootmisse,

millega

suurendatakse tööhõivet Ida-Virumaal. Õlitehaste rajamine on riigile strateegiliselt oluline

majanduse elavdamise ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning aitab kasvatada ka eksporditulu.

Uue E280-2 õlitehase rajamisega seotud müügitulu ja eksport mõjutaks Eesti majandust

märkimisväärselt. Summaarselt on tehase töötamise ja opereerimisega seotud töötajaid 500–

600 inimest. Tööhõive tagamine lähiaastatel mõjutaks oluliselt ka maksude laekumist riigile ja

kohalikule omavalitsusele. Riigil kui omanikul on E280-2 õlitehase rajamise ja käitamisega

seoses ootus põlevkivi väärindamiseks ja omanikule tulu teenimiseks. E280-2 õlitehase näol on

tegemist ka olulise elektri tootmise võimsusega, kuivõrd 2025. a algusesse planeeritud

elektrivõrgu Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise järel on sageduse hoidmiseks olulised kõik

nn pöörlevad elektrienergia tootmisvõimsused.

Kõigi HKS-i kuuluvate Eesti käitiste (v.a. lennunduse) CO2 heitkogus 2023. a-l oli kokku 5,26

mln tonni CO2. Eesti Energia kontserni 2023. a CO2 heide oli ca 3,43 mln tonni CO2, mis on

üle aastate madalaim tase. Uue E280-2 õlitehase CO2 heide on suurusjärgus ca 0,5 mln tonni

aastas. Samas oli Eesti Energia grupi CO2 heide 2022. a-l ca 6,7 mln tonni ehk Eesti Energia

kontserni CO2 heitkoguse vähenemine ühe aastaga oli juba mitu korda suurem, kui uue õlitehase

(lisanduv) koguheide. Näide on veelgi markantsem, kui arvestada, et 2018. a oli Eesti Energia

kontserni CO2 heide kokku üle 11 mln tonni. KHG vähendamine Eestis on oluliselt suurem, kui

õlitehase lisanduvad heited.

8. Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2024 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise

tõttu, kuna õlitehas ei ole veel tööle hakanud ja ei hakka tööle enne 2024. a lõppu. Esialgset

õiguskaitset ei saa kohaldada, kui pöördumatud negatiivsed tagajärjed ei saa põhimõtteliselt

kohtumenetluse jooksul saabuda. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole

asjassepuutuv mitte vaidlustatava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse

täitmise võimatus ja või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht. E280-2

õlitehas käivitatakse kõige varem 2024. a lõpus. Kolmas isik selgitas arusaadavalt, et sedavõrd

suure ja keeruka tehase käivitamine vajab eelnevat katsetamist ja reguleerimist. Praegu toimub

veel tehase ehitus vastavalt Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 08.12.2023 ehituslubadele.

Keskkonnakompleksloaga lubatu realiseerub (ja loa tegelik vajadus ilmneb) hetkest, kui E280-

2 õlitehase retordis algab põlevkivi pürolüüsimine ja tehase CFB katlas pürolüüsi jääkide

põletamine ehk kuumkäivituse ajal. Arvestades E280-2 õlitehase ehitusgraafikut (mis on

varasemaga võrreldes ka mõnevõrra edasi lükkunud), saab tänaste ettevalmistuste ja plaanide

kohaselt eeldatav kuumkäivitus toimuda mitte varem kui 2024. a detsembris. Kolmanda isiku

3-24-1888

8(16)

selgituste kohaselt saaks E280-2 õlitehas saavutada oma täisvõimsuse mitte enne kui 2025. a

keskel. Lisaks sellele on kolmas isik selgitanud, et erinevate tehase seadmete käivitamisel

koostalitluse tagamine võib olla aeganõudev ja ei ole välistatud, et nii kuumkäivitus kui ka

täisvõimsuse saavutamine lükkuvad veelgi edasi, mis tähendab, et ka igasuguste mõjude

saabumise võimalikkus lükkub edasi. Seda näitavad ilmekalt ka haldusasjas 3-20-771 esitatud

prognoosid tehase käitamise alustamise aja osas võrdluses tänase olukorraga.

Riigikohus tuvastas 11.10.2023 otsuses haldusasjas nr 3-20-771 E280-2 õlitehase ehitusloa

osas, et detailplaneeringu KSH käigus ei selgitatud piisavalt välja fenoolvee käitlemise mõjusid,

keskkonnamõju, mis tuleneb kliimamuutuste mõjust ehitisele ja selle kasutamisele, ning mõju

Puhatu linnualale, seega hinnati keskkonnamõjusid, sh mõjusid Natura 2000 aladele täiendavalt

KMH raames. KMH aruanne kiideti heaks vastustaja 21.11.2023 otsusega. Varem on Enefit

280-2 õlitehase keskkonnamõju hinnatud ka KMH täpsusega KSH käigus, mis viidi läbi Narva-

Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega kehtestatud E280-2 õlitehase maa-ala

detailplaneeringu menetluse raames. Samas ei ole kaebajad esitanud selliseid argumente, mille

pinnalt saaks Riigikohtu poolt hiljuti esitatud seisukohtade taustal ja täiendavat KMH aruannet

arvestades vähemalt praegu eeldada, et tehase esmasel käivitamise perioodil lisanduvad heited

saaks põhjustada sellist mõju, mis oleks ülemäärane ja põhjustaks pöördumatuid tagajärgi.

Esimese astme kohtus tuleb lõpplahend eeldatavasti selle aasta lõpuks või hiljemalt 2025. a

alguseks. Õlitehas ei saa enne selle aasta lõppu oma tegevusega alustada. Seega ei teki vähemalt

esimese kohtuastme menetluse ajal kompleksloa alusel tehase käitamisest reaalselt CO2 heidet.

Eeldatavasti ei lähe kogu vaidluse menetlemiseks kokku üle 3 aasta. Kui vaadata kaebajate

kliimaküsimusi puudutavaid kaebuse väiteid, siis väidete põhituum on seotud aastate 2030,

2035 ja 2050 kliimaeesmärkide (ja peamiselt just ELi tasemel eesmärkide) mittesaavutamisega.

Samas ei nähtu kaebuse väidetest, et E280-2 õlitehase töö enne 2030. a-t otseselt mingite

õiguslike nõuetega vastuollu satuks. Ka alates 2025. a-st ei ole ilma asja sisulise arutamiseta

üheski kohtuastmes ja (jõustunud) lõpplahendita tehase töö peatamine põhjendatud, kuna see

oleks vastuolus avaliku huviga ja tekitaks kahju kolmandale isikule. Seejuures tuleb huvide

kaalumisel arvestada E280-2 õlitehase käitamisest tekkiva CO2 hulka. Kolmanda isiku

selgituste kohaselt on Eesti Energia kontserni CO2 heitkoguse vähenemine ühe aastaga olnud

juba mitu korda suurem, kui uue õlitehase (lisanduv) koguheide.

E280-2 õlitehase käitamiseks esineb oluline avalik huvi. E280-2 õlitehas ei ole lihtsalt üks

tootmisettevõte paljudest, vaid see on strateegilises ekspordile orienteeritud sektoris põlevkivi

kui strateegilise ressursi väärindamiseks mõeldud tehas. Sellise tehase käivitamise

edasilükkamine riivaks olulisel määral vastavaid avalikke huve, kavandatud strateegiliste

eesmärkide saavutamine lükkub oluliselt ajas edasi. ENMAK 2030-s märgitakse, et Eesti

energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku

heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine

alustala (lk 17). ENMAK 2030-s mööndakse, et põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse

kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise arendamist (lk 32) ning et senine põlevkiviõli

otsepõletus elektri tootmiseks võiks perioodil 2030–2035 asenduda põlevkiviõli ja

elektrienergia koostootmisega (lk 63). Ühtlasi rõhutatakse, et põlevkivisektori ettevõtete

plaanide elluviimisel (sh ettevõtete poolt põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisel) paraneks

Eesti energeetiline sõltumatus. Põlevkivist vedelkütuste tootmine ja eksport vastab ENMAK-i

visioonidele (lk 62, 63).

Praegu on Balti riikide elektrisüsteem osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab

endast geopoliitilist ja energiajulgeoleku alast riski. 2025. a algusesse planeeritud elektrivõrgu

Venemaast lahtiühendamise ja Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise järel on sageduse

hoidmiseks olulised kõik nn pöörlevad elektrienergia tootmisvõimsused. Piisava koguse

pöörlevate võimsuste puudumisega kaasneb risk, et elektrivõrgu suuremate häiringute korral

(nt rikked suurte elektriliinide töös, äike, mõne suure tehase seiskumine) ei suuda süsteem ilma

3-24-1888

9(16)

pöörlevate võimsusteta olla piisavalt stabiilne. Kliimaministeerium edastas Eesti Energia AS-

le 12.01.2024 kirjaga nr 21-3/23/4693-2 info, et Elering AS hinnangu kohaselt võib Eestil

tekkida suurem probleem elektri varustuskindlusega 2030. a-l ja sellest tulenevalt võib tekkida

vajadus pikendada riigi kui omaniku ootusi tähtaega reservvõimsuste hoidmise osas 2026. a-st

edasi. Riigi elektri varustuskindlus on otseselt riigi julgeolekut puudutav teema, mis võib

mõjutada otsust sulgeda tolmpõletusplokid 2027. a-l või 2030. a-l.

REKK 2030-s on arvestatud asjaoluga, et Eestisse ehitatakse uued põlevkiviõli tootmise

tehased, millest nähtus riiklik huvi põlevkiviõlitehase tootmise vastu. REKK-i ajakohastatud

versiooni tööversioonis 6 tuuakse olulisemate muudatustena KHG heidete mõjutamisel välja,

et üleminekuga õli tootmisele kahanevad CO2 heitmed põlevkivisektoris (lk 131). Lisaks

tuuakse välja, et peamine elektritootja Eestis on Enefit Power AS, sh Eesti ja Balti elektrijaam

ning energeetikatööstuse sektori kasvuhoonegaaside heitkoguse prognooside languse

põhjuseks perioodil 2021–2050 on põlevkivi tolmpõletuse järkjärguline lõpetamine nimetatud

jaamades, tõhusama Auvere elektrijaama ehitamine ning uute põlevkiviõli tootmisrajatiste

kasutuselevõtt (keevkihis põletamine). Prognooside koostamiseks saadud info kohaselt

plaanivad

ettevõtted

põlevkiviõli

tahke

soojuskandjaga

tehnoloogiat

kasutatavates

põlevkiviõlitehastes

järk-järgult

olemasoleval

kujul

lõpetada,

mis

viib

suure

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemiseni aastatel 2040–2041. Prognooside kohaselt

vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused energeetikatööstuse sektoris 2050. a-ks 2020. a-ga

võrreldes 95,4%.

Väheolulised ei ole kolmanda isiku argumendid tööhõive, maksude laekumise ja eksporditulu

osas.

Ennatlik on võtta seisukohta kaebuse perspektiivikuse kohta. Samas torkab juba praeguses

menetlusfaasis silma, et kaebajad rõhutavad vaid õlitehasega lisanduvat CO2 heidet, kuid ei

arvesta samaaegselt sellega seoses prognoositavat CO2 heite vähenemist. KSH aruanne näitab,

et kuigi ühe õlitehase mõju kliimale on eraldivõetuna negatiivne, võib see energiakompleksis

kavandatavaid tegevusi tervikuna vaadates olla siiski positiivne. Vähendamaks uttegaasi

põletamisel tekkivat CO2 emissiooni ja ühtlasi ka õlitööstuse sõltuvust elektri tootmisest,

kavandab kolmas isik enda kinnitusel uttegaasi väärindamist mitteenergeetilisel otstarbel (st

põletamise asemel toodete tootmine). Eesti Energia AS kehtiva strateegia tegevuskava raames

tuleb Auvere energiakompleksi tegevus etapiviisiliselt üle viia energiakandjate tootmiselt

keemiatööstuseks. Võtmeetapid on muuhulgas uttegaasi väärindamine, st Enefit280-2 uttegaasi

tootestamine (rakendamise prognoos 2031) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli kergfraktsioonide

töötlemine (rakendamise prognoos 2035). KMH aruande tabelis 4.5 on välja toodud, et 2031.

a-l alustav uttegaaside tootestamine vähendab CO2 heidet nullini. 2035. a-l on kogu Auvere

energiakompleksi CO2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju ja põlevkivi ning

uttegaasi põletamise lõpetamist) 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete

töötamisega) (vt kompleksloa tabel T6 p 13). Keskkonnaamet määras kompleksloa tabelisse T2

arvukad nõuded seoses põlevkiviõli tootmisega, ainete, materjalide hoiustamise ja

ladustamisega, pidevseire seadmete kasutamisega, energia efektiivse käitamisega. Kolmandal

isikul on kohustus esitada keskkonnameetmete rakendamiseks vajalike otsuste tegemiste kohta

iga-aastaselt kokkuvõtlik ülevaade hiljemalt 30. aprilliks. Kompleksloas on kolmandale isikule

seatud seega arvukalt tingimusi, millest paljudele on kolmas isik haldusmenetluses ka vastu

vaielnud ja mida vastustaja on loas käsitlenud, kuid enamasti ei ole vastustaja kolmanda isiku

vastuväiteid siiski arvestanud.

Kõiki vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid tuleb kohtul asja sisulise arutamise käigus täpsemalt

kontrollida, et näha, kas kompleksluba on väljastatud adekvaatsetele prognoosidele tuginedes

ja on piisavat kaalutud. Praeguses menetlusfaasis ei nähtu selliseid ilmselgeid otsustusvigu, mis

peaksid tooma suure tõenäosusega kaasa kaebuse rahuldamise ja mille tõttu tuleks lugeda

3-24-1888

10(16)

kaebus piisavalt perspektiivikaks, et esialgse õiguskaitse korras tehase peatamine oleks

proportsionaalne ja õigustatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks riive kolmanda isiku ja

avalikkuse huvidele väga suur. Ka keskkonnakaitseline ettevaatusprintsiip ei ole absoluutne.

Kohtutel on esialgset õiguskaitset võimalik kohaldada kogu kohtumenetluse vältel ja seega

asjaolude muutumisel võimalik selle kohaldamise vajadust ja põhjendatust igal hetkel uuesti

hinnata.

Mis puudutab kaebaja 2 subjektiivsete õiguste riivet, siis ei saabuks ükski tema mainitud

negatiivsetest tagajärgedest ei sel ega järgmisel kalendriaastal, mil kohus kaebust eeldatavalt

menetleb. Kaebaja 2 ei ole ise selliseid asjaolusid välja toonud, kaebus on läbivalt ehitatud üles

pikemale tulevikuperspektiivile. Seega saab kohus anda ka kaebaja 2 väidetele hinnangu asja

sisulise arutamise käigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.07.2024 määruse

resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada

Keskkonnaameti korralduse nr DM-126872-20 ning kompleksloa nr KKL-521346 kehtivus

kuni asjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või alternatiivselt kohaldada muud asjakohast

meedet kohtu õiglasel äranägemisel esialgse õiguskaitse eesmärgi saavutamiseks.

Kohus ei ole igakülgselt hinnanud kaebajate väiteid, kuid on võtnud arvesse kolmanda isiku

paljasõnalisi ja tõendamata väiteid. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel keskkonnaasjades on

vajalik lähtuda ettevaatusprintsiibist (KeÜS § 11) ja vaidluse toimumise ajaks säilitada

olemasolev olukord. Kompleksluba võimaldab alustada õlitehase käitamist, millega kaasneb

oluline negatiivne keskkonnamõju juba kohtumenetluse ajal, nt Eesti süsinikueelarve

vähenemine. Ei ole arusaadav, kuidas jõudis kohus järeldusele, et õlitehas ei saa enne selle aasta

lõppu alustada. Üheski dokumendis, vastu võetud otsuses, arengukavas või mistahes muus

õigustloovas aktis ei ole kuupäevaliselt määratud, millal õlitehas tegevusega alustab. Kõik

kolmanda isiku vastuväited põhinevad tema enda prognoosidel, mis aga ei ole kontrollitavad.

Kogu kohtumenetluse kestus võib ulatuda 3–5 aastani. Haldusasjas nr 3-20-771 kestis menetlus

ca 2,5 aastat. Kaebajad on selgitanud, et õlitehas põhjustab juba ühe tegutsemisaasta jooksul

piisavalt tõsist negatiivset keskkonnamõju – nii selle kliimamõju kui ka looduskeskkonnale

avalduva mõju näol (sh süsinikueelarve vähenemise ja põhiõiguste piiramise oht, CO2 varikulu,

enneaegsed surmad). Õlitehase kliimamõju hulka kuulub nii põlevkiviõli tootmise enda KHG

emissioon, mis avaldub Eesti territooriumil, s.o 814 329,2 t CO2 ekv aastas kui ka põlevkiviõli

põletamisest tulenev emissioon, mis on ca 0,84 mln t CO2 ekv aastas, kuid mida KMH-s ei ole

välja toodud. Seega on õlitehase aastane CO2 heide kokku ligi 1,7 mln t CO2 ekv. Seejuures on

kolmas isik väitnud, et õlitehase heide on ca 0,5 mln tonni ja halduskohus on sellega määruses

arvestanud, ent kumbki neist pole põhjendanud, kuidas saab õlitehase heide olla ligi 0,3 mln t

väiksem kui vaidlustatud korralduses märgitud 814 329,2 t CO2 ekv aastas. Halduskohtu

määruses ei ole hinnatud ka looduskeskkonnale avalduvat mõju, millele kaebajad viitasid

kaebuse punktis 229.

Avalik huvi korralduse kehtivuse peatamiseks on suurem kui huvi esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmiseks. Jääb arusaamatuks, milles seisneb suur avaliku huvi riive, kui tehas

hakkaks tööle plaanitust nt 1–3 aastat hiljem. Esialgse õiguskaitse korras tehase peatamine ei

tähenda, et Eestis peatuks tervikuna üleminek põlevkivist elektri tootmiselt õli tootmisele.

Kolmanda isiku väited tööhõivele, maksude laekumisele ja eksporditulule pole tõendatud ega

viidatud mitte ühelegi allikale, kus vastavaid väiteid oleks võimalik kontrollida. Kui kohus

pidas vajalikuks jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata seetõttu, et sellest tekiks kolmandale

isikule rahaline kahju, siis ta pidanuks need arvutused ja tõendid välja tooma ning kõrvutama

neid keskkonnakahjuga jm kuluga, mida õlitehase käitamine kaasa toob. Halduskohtu viidatud

3-24-1888

11(16)

ENMAK 2030 ei ole enam asjakohane, arvestades uuemaid suuniseid, on vaja arengukavades

plaanitud meetmed üle vaadata, mida Eesti on ka tegemas koostatava kliimakindla majanduse

seaduse raames. Esineb suurem avalik huvi täita rahvusvahelisi leppeid ja riigil lasuvaid

kliimaalaseid kohustusi kui vananenud arengukavasid. Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt ei

tohiks õlitehasel lubada töötada enne, kui on selge, kas see lisandväärtus, mis õlitehase

käitamine ühiskonnale annab, on sedavõrd suur, et õigustab neid kaasnevaid keskkonnariske ja

rahvusvaheliste kohustuste täitmata jätmist.

Teabel varustuskindluse kohta ei ole esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tähtsust, sest isegi

kui Enefit280-2 õlitehase näol on tegu nn pöörleva elektrienergia tootmisvõimsusega, mille

piisava koguse puudumisel ei suuda kohtu hinnangul elektrivõrk suuremate häiringute korral

oma stabiilsust tagada, siis selgub antud teabe põhjal, et probleemid Eesti varustuskindlusega

võivad ilmneda alles 2030. a-l. Ei ole alust arvata, et Enefit280-2 tehase elektritootmisvõimsuse

näol oleks vähemalt käimasoleva kohtuvaidluse ajal tegu Eesti varustuskindluse ja

energiajulgeoleku seisukohast olulise või asendamatu pöörleva elektri tootmisvõimsusega.

Kolmanda isiku seisukohas ei leidunud ühtegi tõendit selle kohta, et Enefit280-2 seadme näol

oleks tõesti kohtuvaidluse ajal tegu Eesti elektrienergia varustuskindluse seisukohast olulise ja

asendamatu tootmisvõimsusega.

Halduskohus ei ole kaebuse perspektiivikust nõuetekohaselt hinnanud. Vastustaja on

kompleksloa andmisel teinud ilmseid otsustusvigu. Kaebuses on nt kaebajad tuginenud faktile,

et ei KMH aruandes ega kompleksloa otsuses ei ole antud mingit hinnangut, kas ja kuivõrd

kavandatav tegevus raskendab Eesti 2030. a KHG heite vähendamise eesmärgi täitmist, ehkki

viimaste prognooside kohaselt on ilmne, et koos õlitehasega pole võimalik seda kliimaeesmärki

täita. Järjest tuleb kohtuotsuseid mujalt maailmast, kus kohtud rahuldavad sarnastel

argumentidel esitatud kaasusi (nt Ühendkuningriigi kõrgeima kohtu 20.06.2024 otsus9). Ka

vaidlusaluse õlitehase puhul ei ole hinnatud tehase toodanguks oleva põlevkiviõli kasutamisega

seotud kliimamõju. Nagu Riigikohus on otsuses nr 3-20-771 toonitanud, kehtivad kompleksloa

menetluses keskkonnamõjude väljaselgitamisele märksa kõrgemad standardid (p 32).

Kliimaalastes otsustes tuleb KHG mõju hindamisel arvestada ka ÜRO mereõiguse

konventsiooni põhimõtteid, mis kohustavad otsuseid tehes hindama ja arvesse võtma KHG

kumulatiivset mõju ja igasugust emissioonide eksporti (Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu

21.05.24 nõuandev arvamus10). Põlevkivi otsepõletamise asendamine õlitootmisega ei aita

kuidagi kliimamuutusi leevendada ning selline lähenemisviis Eesti kliimaeesmärkide

täitmiseks on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 195. Kuna õlitehase KMH

aruandes ei ole põlevkiviõli põletamise KHG emissioone arvesse võetud ning ka vastustaja on

korralduse andmisel tuginenud kaalutlusele, nagu oleks otsepõletuselt õlitootmisele üleminek

KHG

heidet

leevendav

meede,

on

vaidlusalune

kompleksluba

antud

oluliste

diskretsioonivigadega.

10. Keskkonnaamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajate väited kohe tekkivate pöördumatute negatiivsete tagajärgede kohta on äärmiselt

abstraktsed ja hüpoteetilised, mis ei ole õiguslikult piisavad esialgse õiguskaitse vajaduse

jaatamiseks. Oluline osa kaebajate põhiseisukohtadest ei põhine kehtivatel õigusaktidel.

Kaebusest kumab läbi, et kaebajate tegelik etteheide seisneb selles, et nad ei ole rahul Eesti riigi

poolt tänaseks kehtivate kliimakaitse eesmärkidega, samuti sooviks nad, et igasugune

põlevkivitööstus, sh põlevkivist õli tootmine, peab Eestis olema keelatud, kuigi seadusandja ei

ole sellist keeldu kehtestanud. Põhiseaduse kohaselt on kliimapoliitiliste eesmärkide ja

vastavate meetmete otsustamise ainupädevus Riigikogul, kes peab vastavad küsimused

9 https://www.supremecourt.uk/cases/docs/uksc-2022-0064-judgment.pdf

https://www.itlos.org/fileadmin/itlos/documents/cases/31/Advisory_Opinion/C31_Adv_Op_21.05.2024_orig.pdf

3-24-1888

12(16)

otsustama seadusega (PS § 3). Nagu kaebajad ka välja on toonud, on Eestis vastavate

kliimapoliitiliste eesmärkide, tähtaegade ja seonduvate meetmete otsustusprotsess alles

algusjärgus ja pooleli. Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastamisele kliimakindla

majanduse seaduse eelnõu. Keskkonnaamet aga ei saa hakata Riigikogu asemel kliimaeesmärke

kehtestama ega keelduda haldusakti (sh kompleksloa) andmisest viitega õiguslikult

mittesiduvatele kliimaeesmärkidele. Rahvusvahelise, Euroopa Liidu ega Eesti õiguse kohaselt

ei eksisteeri Eesti riigile, haldusorganitele ja üksikisikutele siduvat süsinikueelarvet. Niisamuti

ei ole õiguslikult reguleeritud, kas ja kuidas võiks selline hüpoteetiline süsinikueelarve jaotuda

süsiniku heiteid põhjustavate erinevate majandussektorite või konkreetsete isikute ja nende

käitiste vahel. Kaebajad ei väida ka ise, et õlitehase rajamine ja selle heited võiksid minna

vastuollu

vaidlustatud

korralduse

andmise

hetkel

kehtinud

riigi

strateegiliste

arengudokumentidega.

Kõiki kaebaja eesmärke on võimalik saavutada ka tavapärase õigusemõistmise käigus ja ükski

pöördumatu tagajärg ei saabu kohtumenetluse käigus. Kaebajate seisukoht, nagu võiks

õlitehase töö alustamine seada ohtu 2030 kliimaeesmärkide saavutamise, põhineb õiguslikult

ebakorrektsel eeldusel, nagu eksisteeriks Eesti riigile, haldusorganitele ja üksikisikute suhtes

õiguslikult siduv „süsinikueelarve“, mida aga tegelikult ei eksisteeri. Kaebajate enamik näiteid

väidetavatest pöördumatutest tagajärgedest ei seondu põlevkiviõli tootmisel tekkiva KHG

heitega, vaid toodetud põlevkiviõli hilisema kasutusega kaasneva KHG heitega, mis aga ei ole

relevantne. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-20-771, et kliimaeesmärkidega vastavuse ja seega

kliimamõju olulisuse hindamisel on asjakohane arvestada vaid Eesti territooriumil tekkinud

KHG heitkoguseid ning kliimamõju olulisuse hindamisel eksporditud põlevkiviõli kasutamisest

tekkinud kasvuhoonegaase riiklikus arvestuses ei kajastata, mistõttu riiklike kliimaeesmärkide

saavutamist nad ei mõjuta (p-d 27 ja 44). Seetõttu pole asjakohane ka kaebajate viidatud

Ühendkuningriigi kohtulahend, mille kohaselt tuleb sealses jurisdiktsioonis tootmisprojektide

planeerimisel ja loamenetluses võtta arvesse ka eksporditud fossiilkütuse põletamisest tekkivad

KHG heidet. Kaebajate väited pöördumatute tagajärgede osas (terviseriskid riskirühmadele,

varikulu tekkimine, kuumuse süvenemine ja enneaegsed surmad, mis ei avaldu tingimata just

Eestis) on väga abstraktsed ja pole võimalik järeldada, et sellised mõjud ja tagajärjed õlitehase

tööle hakkamise korral ka päriselt aset leiavad. Samas on piisavat selge, et kui korralduse

kehtivus peatatakse, kaasneksid kolmandale isikule sellest olulised negatiivsed tagajärjed ning

kahjustuda saaksid ka avalikud huvid. Kolmas isik on viidanud avalikult kättesaadavatele Eesti

kehtivatele riiklikele arengukavadele, mis toetavad põlevkivist õli tootmist kui riiklikku

eesmärki. Ka põlevkivisektori olulisus Eesti ühiskonnale ja majandusele on üldteada asjaolu,

mis ei vaja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel eraldi tõendamist. Nt on juba 2020. a

Eesti Keemiatööstuse Liidu tellitud ning KPMG läbi viidud analüüsis11 välja selgitatud, et

põlevkiviõli tootmine võib järgneva 20 aastaga luua 8,2 miljardit eurot rahvuslikku rikkust, mis

jaguneks nelja põhilise sidusrühma vahel – koostööpartnerid, avalik sektor, töötajad ning

aktsionärid ja finantseerijad.

11. Enefit Power AS palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Õlitehase käivitamise aega on võimalik prognoosida ja on ilmne, et õlitehase käivitus ei alga

enne 2025. a-t. Õlitehase käivitamine muutub võimalikuks hetkest, kui õlitehase E280-2

retordis algab põlevkivi pürolüüsimine ja tehase CFB katlas pürolüüsi jääkide põletamine ehk

kuumkäivituse ajal. Selleks on vajalik, et õlitehases oleksid paigaldatud nii retordi kui

kondensatsiooni seadmed ja seadistatud kõik pürolüüsi protsessi toimimiseks vajalikud

torustikud, elektrisüsteemid, automaatika ja muud seadmed. Sealjuures ei alga õlitehase

käivitus kohe pärast ehitustööde lõppu. Arvestades tehase suurt rahalist maksumust ning

11 KPMG. Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus. November 2020. Kättesaadav:

https://keemia.ee/sites/default/files/2020-12/Final_Polevkivioli_rahvuslik_rikkus_0.pdf

3-24-1888

13(16)

asjaolu, et kolmas isik kuulub riigile kuuluva ettevõtte kontserni, ei võta kolmas isik riski, et

tehas käivitatakse ilma, et käitaja veenduks nii tehase üksikute seadmete kui kogu tehase

toimivuses ja ohutuses. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et ükski õlitehase rajamisel kaasatud

töövõtja ei vastuta kogu protsessi toimimise eest, vaid üksnes enda tööde mahu eest. See

tähendab, et võimalike puuduste tuvastamiseks on vajalik hoolsam kontroll iga üksiku tehase

süsteemi üle. Pärast kõikide vajalike seadmete paigaldamist toimub tehase mehaanilise

valmiduse testimine, mis seisneb kõikide seadmete töökorra kontrollimises, väliste kahjustuste

puudumise kontrollis jne. Praeguse ajagraafiku kohaselt saavutatakse tehase mehaaniline

valmidus 2024. a novembri lõpuks. Seejärel toimub seadmete külmkäivitus, mille käigus ei

lisata protsessi põlevkivi, vaid (elektri jõul) käivitatakse tehase seadmed, et veenduda kogu

tehase seadmete tööprotsessi toimivuses. Mehaanilise valmiduse ja külmkäivituse ajal õlitehas

heitmeid ei tekita. Külmkäivitus on kavas lõpetada 2025. a jaanuaris. Alles pärast külmkäivitust

alustatakse õlitehase kuumkäivitusega. Sealjuures kestab kuumkäivitus eeldatavalt ligikaudu 5

kuud. Kuumkäivituse ajal ei tööta õlitehas pidevalt veel täisvõimsusel, vaid seisakutega ja u

50% töökoormusel, mille käigus eritab tehas seega vaid kuni 50% täiskoormusel töötamise

heitmetest. Alles pärast kuumkäivituse lõppemist saab õlitehas alustada tööd täiskoormusel.

Seega, kuni kuumkäivituseni 2025. a-l on E280-2 õlitehase näol tegemist tavalise ehitisega, mis

heitmeid ei tekita. Ühtlasi ei ole selleks ajaks E280-2 õlitehasele veel antud kasutusluba. Praegu

tehakse E280-2 õlitehases ehitustöid nii turbiinihoones, retordihoones kui ka kondensatsiooni

alal. Valdavalt tehakse veel torutöid, kaabeldustöid, instrumentide paigaldusi, alustatakse

isoleerimistöödega jms. Olukorra näitlikustamiseks lisab kolmas isik foto E280-2 ehitusplatsist

seisuga 01.08.2024. Viimased töödeks vajalikud materjalid tarnitakse töövõtjate andmetel alles

2024. a novembris.

Kaebuse põhituum on seotud aastate 2030, 2035 ja 2050 kliimaeesmärkide (ja peamiselt just

ELi

tasemel

eesmärkide)

väidetava

mittesaavutamisega.

Kaebajate

väidetavad

kliimamuutumisega kaasnevad globaalsed mõjud ei ole põhjustatud mitte vahetult õlitehasest,

vaid kogu inimkonna tegevusega kaasneva tööstuse, põllumajanduse jms heitmetest. Mõjusid

kliimale tuleb hinnata ja maandada, kuid sarnaselt teiste õigushüvedega peab kliima kui

õigushüve olema konkretiseeritud õigusaktides. Kompleksloa õiguspärasuse hindamisel ei

kõrvutata kavandatavat tegevust globaalsete kliimamuutustega kaasnevate võimalike mõjude

või tagajärgedega, vaid riigi kehtestatud siduvate kliimaeesmärkidega (kui neid on) ja sellega

seonduvate õiguslikult siduvate kohustustega süsinikuheite koguste osas. Tuleb arvestada ka

teiste õigushüvedega, sh ettevõtlusvabadusega ja omandipõhiõigustega. Põlevkivi kui Eesti

maavara väärindamine ja sellest saadud tulu kasutamine riigi kulude katmiseks on seni olnud

üks Eesti energiamajanduse eesmärkidest. Ükski kehtiv õigusakt ega riigi poolt võetud

kliimaeesmärk ei välista E280-2 õlitehase rajamist ja käitamist. Kui kaebajad ei pea kehtivaid

õiguslikult siduvaid kliimaeesmärke piisavaks, on tegemist poliitilise, mitte õigusliku

hinnanguga. Riigikohus on öelnud, et õlitehase kaudne mõju, mis tuleneb põlevkiviõli lõplikust

kasutamisest, ei ole kliimaeesmärkidega vastavuse ja seega kliimamõju olulisuse hindamisel

asjakohane. Igal juhul on eriti pikemat ajahorisonti silmas pidades meelevaldne eeldada, et kogu

E280-2 toodetav põlevkiviõli kasutatakse kütusena põletamisel. Senise praktika järgi ei müüda

põlevkiviõli otse põlevkiviõli tarbijatele, vaid edasimüüjatele, kelle edasimüügi määrab

globaalsel turul kujunev ja ajas muutuv nõudlus. Põlevkiviõlist on võimalik toota polümeere,

plastikut ja muid keemiatooteid.

Ühestki kohtulahendist ei tulene kindlat juhist, millises koguses CO2 heitmeid peaks

vähendama ja milliseid konkreetseid meetmeid peaks riik kliimamõjude ohjamiseks võtma.

Konkreetsete meetmete võtmine ja meetmete valik on poliitiliste valikute küsimus. Eesti on

täitnud oma hoolsuskohustust, võttes kohustuse täita EL tasandil kehtestatud kliimaeesmärke

ning kehtestades siduvaid sektoripõhiseid eesmärke (sh taastuvenergeetika valdkonnas, vt

energiamajanduse korralduse seaduse § 321). Sealjuures on Eesti CO2 heitmete kogus

3-24-1888

14(16)

järjepidevalt vähenenud ning EL tasandil on HKS peamine ja seni efektiivseim meetod

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurtes käitistes, eelkõige energia- ja

tööstussektoris ning ka lennundussektoris. Praegu on eelnõuna ettevalmistamisel ka

kliimakindla majanduse eelnõu, mis näeb ette pikaaegse plaani heitmete vähendamiseks ja

mille eelnõus on arvestatud ka E280-2 õlitehase lisanduvate heitmetega. Seega on Eesti võtnud

seadusandlikul tasandil kõik vajalikud meetmed, et tagada siduvate kliimaeesmärkide täitmine

ning puudub mis tahes alus arvata, et need jäävad E280-2 õlitehase käitamise tõttu täitmata.

Erinevalt kaebajate väljatoodud väidetavatest kliimamõjudest on õlitehase käitamise keelamisel

kolmandale isikule ja avalikele huvile ettenähtavad ja konkreetselt rahaliselt mõõdetavad

negatiivsed mõjud, nagu kolmas isik ka varem selgitas. Käivitamise edasilükkamine muudaks

mh kolmanda isiku jaoks keerulisemaks võimalike puuduste avastamise ja sellest lähtuvalt

töövõtjate vastu garantii või muul alusel tööde kvaliteediga seotud nõuete esitamise, mille

tulemusena võib vastav koormus ja kulu töövõtjate asemel jääda kolmanda isiku enda kanda.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaasneksid vahetud mõjud elektritootmise omahinnale nii

põlevkivi omahinna kallinemise kui ka õlitehase uttegaasi kasutamise võimaluse äralangemise

tõttu. Kui põlevkivist toodetud elekter pääseb seetõttu veel vähem turule, mõjutab see muu

hulgas varustuskindlust, aga ka muid riiklikult olulisi valdkondi (nt tööhõivet Ida-Virumaal).

Lisaks oleks raskendatud põlevkivi kui ressursi otstarbekas väärindamine vastavalt

energiamajanduse arengukavale ja väheneks põlevkiviõli kui olulise eksporttoote toodang.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus avaliku huviga. Nagu kolmas isik varem

selgitas, on õlitehase käitamisel oluline roll tööhõive, sh eriti Ida-Virumaa tööhõive tagamisel

lähitulevikus, samuti mõjutaks see positiivselt ja oluliselt ka maksude laekumist riigile ja

kohalikule omavalitsusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja halduskohtu määruse

muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega

ilma neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

13. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgne õiguskaitse ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kohtumenetluse ajaks, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse

kohaldamine peab olema proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja

puudutatud isikute õigusi.

14. Halduskohus leidis õigesti, et praegu ei nähtu niivõrd kahjulike tagajärgede saabumise ohtu

juba kohtumenetluse ajal, et see õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Nagu halduskohus

märkis, puudutavad kaebajate väited eeskätt aastate 2030, 2035 ja 2050 kliimaeesmärkide

saavutamist. Samas ei väida kaebajad, et lähiajal ületaks E280-2 õlitehase heited mingeid

kehtivaid piirnorme ja satuks seega otseselt vastuollu õiguslike nõuetega. Eesti tulevikus

tekkivate KHG heidete kogus ja seega ka aastate 2030, 2035 ja 2050 kliimaeesmärkide

saavutamise võimalikkus ei sõltu ainult ja otseselt vaidlusaluse õlitehase tegevusest, vaid ka

teistest heitmeid tekitavatest majandussektoritest ja neis rakendatavatest meetmetest, mis

omakorda sõltuvad suuresti tulevikus tehtavatest poliitilistest otsustest. Võrreldes 1990.

aastaga, on Eesti KHG koguheide juba vähenenud 59% võrra12. Kolmanda isiku selgituse järgi

on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud ka Eesti Energia kontserni CO2 heitmete

kogus. Nagu halduskohus tähelepanu juhtis, on lisaks Auvere energiakompleksis kavandatud

12 Vt täpsemalt https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kliimapoliitika/kasvuhoonegaaside-heitkogused

3-24-1888

15(16)

tegevusi CO2 heite oluliseks vähendamiseks ja kompleksloas on seatud nõudeid ja tingimusi,

mille eesmärk on KHG heite vähendamine. Seetõttu oleks ennatlik väita, et E280-2 õlitehase

käitamine juba kohtumenetluse ajal kahjustab pöördumatult pikaajalisemate kliimaeesmärkide

saavutamist. Niisamuti ei ole võimalik järeldada, et kaebajate väidetud tagajärjed (terviseriskid

riskirühmadele, varikulu tekkimine, kuumuse süvenemine ja enneaegsed surmad kogu

maailmas) otseselt ja tingimata E280-2 õlitehase käitamise tagajärjeks on.

15. Halduskohus võis esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel võtta arvesse ka vastustaja ja

kolmanda isiku selgitusi, et vaidlusalune õlitehas käivitatakse kõige varem 2024. a lõpus ja

arvatavasti ei saavuta see oma täisvõimsust enne kui 2025. a keskel. Kolmas isik selgitas

09.07.2024 seisukohas, mis staadiumis on praegu tehase valmimine ja millest sõltub tehase

käivitamine. Kolmas isik on esitanud vastuses määruskaebusele täiendavad üksikasjalikud

selgitused ja foto tehase ehitusplatsist seisuga 01.08.2024. Ringkonnakohtule ei nähtu põhjusi,

miks tuleks kolmanda isiku sellekohaseid selgitusi kahtluse alla seada.

16. Kuigi halduskohus ei hinnanud määruses täpsemalt esialgse õiguskaitse vajadust seoses

E280-2 õlitehasest tekkiva mõjuga looduskeskkonnale, ei nähtu ringkonnakohtule, et selles

osas tuleks esialgse õiguskaitse vajadust jaatada. Kaebajad on siinkohal viidanud üldsõnaliselt

kahjulikule mõjule, mida avaldab looduskeskkonnale, sh Natura aladele põlevkivi

kaevandamine. Nagu vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, toimub põlevkivi kaevandamine

eraldiseisvate kaevandamislubade alusel ning kompleksloaga ei sätestata konkreetset kohta,

kust tehases kasutatavat põlevkivi kaevandatakse. Seega ei hoiaks keskkonnakompleksloa

kehtivuse peatamine iseenesest ära põlevkivi kaevandamist ja sellest tekkivaid mõjutusi, vaid

selleks tuleks taotleda vastavate kaevandamislubade kehtivuse peatamist, mis aga väljub

praeguse vaidluse raamidest. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub, kui esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei aita negatiivseid tagajärgi vältida. Lisaks on KMH aruandes ka märgitud, et

isegi põlevkiviõli maksimaalses kavandatud mahus tootmise puhul ei kaasne põlevkivi kulu

suurenemist

võrreldes

praegu

kehtivate

Auvere

energiakompleksile

väljastatud

komplekslubadega (lk-d 104–105).

17. Halduskohus ei ole huvide kaalumisel eksinud. Kolmas isik on üksikasjalikult selgitanud,

millised kulud tekiksid tal juhul, kui keskkonnakompleksloa kehtivus peatatakse ja tehase

käivitamine edasi lükkub, ning milline positiivne mõju oleks tehase käivitamisel tööhõivele,

maksutuludele, elektritootmise konkurentsivõimele ja selle kaudu ka Eesti energiajulgeolekule

ja varustuskindlusele. Kolmanda isiku selgitused on usutavad ja loogilised ning otseselt

seostatavad keskkonnakompleksloa kehtivusega, mistõttu võis halduskohus neile tugineda.

Menetluse algusfaasis toimuvale õiguskaitse menetlusele ei laiene samaväärsed tõendatuse

kriteeriumid kui asja põhimenetlusele. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada

kiireloomulisena piiratud informatsiooni tingimustes (HKMS § 252 lg 1), mistõttu on piisav ka

faktiliste asjaolude põhistamine. Asjakohane on ka halduskohtu tuginemine asjaolule, et E280-

2 õlitehase kui strateegilise ressursi väärindamiseks mõeldud tehase käitamine on oluline Eesti

energiajulgeoleku ja energeetilise sõltumatuse saavutamiseks ning selle edasilükkamine

kahjustaks ka nimetatud eesmärkide saavutamist. Halduskohus võis seejuures tugineda

ENMAK 2030-le kui kehtivale arengukavale. Kuigi käimas on ENMAK-i ajakohastamine, on

selle menetlus alles pooleli13.

18. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole veel võimalik kaebuse põhjendatust

igakülgselt hinnata, seda eriti praeguse mahuka ja keerulise vaidluse puhul ja olukorras, kus

kohtule ei ole esitatud veel kõiki menetlusosaliste seisukohti ja tõendeid. Seega piisab kohtu

esialgsest hinnangust kaebuse perspektiivikusele, mida halduskohus on ka vaidlustatud

määruses teinud. Arvestades muu hulgas Riigikohtu 11.10.2023 otsuses nr 3-20-771 toodud

13 Vt täpsemalt https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava

3-24-1888

16(16)

järeldusi seoses E280-2 õlitehase kliimamõju hindamisega, nõustub ringkonnakohus

halduskohtuga, et praeguses menetlusfaasis ei nähtu selliseid ilmselgeid otsustusvigu, mis

peaksid tooma suure tõenäosusega kaasa kaebuse rahuldamise. Ei nähtu, et ilmselgelt oleks väär

KMH-s toodud hinnang, et praegu ei ole ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks sellise tehase

rajamist kliimamõjude ja nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult

seatud tegevuskavadest või piirmääradest tulenevalt. Kuivõrd kõnealuse Riigikohtu otsuse järgi

on (vt p-d 27 ja 44) kliimaeesmärkidega vastavuse ja kliimamõju olulisuse hindamisel

asjakohane arvestada vaid Eesti territooriumil tekkinud KHG heitkoguseid ja eksporditud

põlevkiviõli kasutamisest tekkinud kasvuhoonegaase riiklikus arvestuses ei kajastata

(Riigikohtu 11.10.2023 otsus nr 3-20-771, p-d 27 ja 44), ei nähtu, et vaidlustatud korraldus

oleks ilmselgelt otsustusvigadega üksnes seetõttu, et KMH aruandes ei ole põlevkiviõli

põletamise KHG emissioone arvesse võetud.

19. Kohus saab igas menetlusstaadiumis esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti otsustada ja seda

ka enda algatusel (HKMS § 253 lg 1). Halduskohus selgitas, et esimese astme kohtus tuleb

lõpplahend eeldatavasti käesoleva aasta lõpuks või hiljemalt 2025. a alguseks, s.t enne, kui

tehase käitamisel reaalne CO2 heide tekkida saab. Vajaduse korral saab kohus peatada

vaidlustatud keskkonnakompleksloa kehtivuse ka juba pärast esimeses kohtuastmes asja sisulist

arutamist.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.07.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)