1-23-5790/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

30. august 2024

Kohtuasja number

1-23-5790

Kohtukoosseis

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. juuli 2024. a otsus

Määruskaebuse esitaja

Kannatanu K.N. a (K.N. ) esindaja Ingrid Vinnal

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Süüdistatav Rein Rüütel

Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Kannatanu K.N.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuli 2024. a otsus osas, millega mõisteti Rein Rüütlilt K.N. a

kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu 1427,40 eurot (sealhulgas

käibemaks) ja jäeti ülejäänud osas kannatanu esindaja kulu K.N. a kanda.

2. Mõista Rein Rüütlilt K.N. a kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja

kulu 1665 eurot 30 senti (sealhulgas käibemaks 300 eurot 30 senti), millele lisandub Tartu

Maakohtu 1. juuli 2024. a otsuses märgitud viivis. Ülejäänud osas jätta kannatanu esindaja

kulu kannatanu enda kanda.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt K.N. a kasuks välja 200 eurot määruskaebemenetluses valitud

esindajale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada kannatanu advokaadi vahendusel, prokuratuur või süüdistatava

advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

2(5)

MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 1. juuli 2024. a otsusega tunnistati Rein Rüütel süüdi karistusseadustiku § 121

lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega. Maakohus rahuldas kannatanu K.N. a tsiviilhagi.

Süüdistatavalt mõisteti kannatanu kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja

kulu 1427,40 eurot. Ülejäänud osas jäeti kannatanu esindaja kulu kannatanu kanda. Maakohtu

seisukohad olid asjasse puutuvas osas järgmised.

2. Kannatanu esindaja esitas 8. aprillil ja 21. mail 2024 maakohtule menetluskulude nimekirja

kannatanule osutatud õigusabi eest. Esimese toimingu kuupäev on taotluse järgi 3. august 2023

ning see seisnes tsiviilhagi koostamises ja tõendite hindamises ning selleks kulus 2 tundi ja

50 minutit. Teine toiming on 2. aprillil 2024 kohtuistungiks ettevalmistamine ja toimikuga

tutvumine, mis võttis esindajal 3 tundi. Kolmas toiming kätkes istungil osalemist ja kliendiga

kohtuvälist suhtlust kokku 6 tundi. Selle toimingu kuupäev on 3. aprill 2024. Viimasena on

taotluses märgitud kohtukõne ja teised toimingud 20. mail 2024, milleks kulus 4 tundi. Kannatanu

esindaja tunnihind on taotluse järgi 165 eurot (ilma käibemaksuta), mis teeb kannatanu esindaja

sõnul menetluskuluks 3204,03 eurot (sh käibemaks).

3. Kohus leidis, et esindaja ühe töötunni hind 165 eurot pole põhjendatud, sest tegu polnud mahuka

ega pika kriminaalmenetlusega, mis puudutanuks erakordselt keerulisi õiguslikke olukordi.

Tõendid kannatanule tekitatud kahju aluseks oleva teo kohta kogus prokuratuur. Arvestades

advokaadibüroode ja mitteadvokaatidest esindajate õigusabiteenuste üldist turuhinda, saab

põhjendatuks pidada tunnihinda 130 eurot ilma käibemaksuta. 2. ja 3. aprillil 2024 tehtud

toimingud on põhjendatud. Tsiviilhagi koostamise eest 3. augustil 2023 taotletud õigusabikulu

hüvitamine pole põhjendatud, sest kannatanu esitas kohtule esindaja volitusi tõendava kannatanu

volikirja alles 2. aprillil 2024, mis oli allkirjastatud samal kuupäeval. Lisaks esitas kohtule

tsiviilhagi kannatanu ise. Ka 20. mail 2024 tehtud toimingute (kohtukõne jm toimingud) eest

taotletav õigusabikulu tuleb jätta välja mõistmata, sest kannatanu esindaja ei ilmunud 21. mail

2024 peetud kohtuistungile ning kohtukõne esitas ja allkirjastas kannatanu ise.

Määruskaebus

4. Maakohtu otsusele esitas määruskaebuse kannatanu esindaja, kes taotleb selle otsuse tühistamist

osas, millega jäeti kannatanu esindaja kulu osaliselt kannatanu kanda, ning kogu kannatanu

esindaja õigusabikulu väljamõistmist süüdistatavalt kannatanu kasuks. Kannatanu esindaja

arvates ei põhjendanud maakohus 130-eurose üldise turuhinnani jõudmist. Kohus jättis

tähelepanuta kohtupraktika, milles on peetud mõistlikuks õigusteenuse tunnihinnaks

vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot ilma käibemaksuta

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 18.10.2023, 1-22-7663/18, p-d 14–15). Lisaks leiab

kannatanu esindaja, et pelgalt see, kas kannatanu allkirjastas ise tsiviilhagi või kas volikiri on

esitatud ja allkirjastatud hiljem kui tehtud toiming, ei tähenda, et kannatanu ei kasutanud

tsiviilhagi koostamisel õigusteenust. Põhjendatud pole ka 20. mail 2024 tehtud toimingutega

kantud kulu välja mõistmata jätmine, sest kohus ei selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta jättis

kõnealuse kulu välja mõistmata. Kannatanu küll allkirjastas ja esitas kohtukõne ise, ent ta kasutas

selleks õigusteenust. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et tema esindaja ei saanud istungile ilmuda

terviseseisundi tõttu. Kohus ei öelnud kannatanule, et esindaja peab esitama menetluskulu

hüvitamiseks arstitõendi. Kohtukõne ise esitades püüdis kannatanu vältida menetluskulu

suurenemist. Tsiviilhagi ja kohtukõne põhjal on selge, et kannatanu kasutas õigusteenust.

3(5)

Määruskaebuse vastused

5. Prokuratuur vastas määruskaebusele, pidades kaebust põhjendamatuks.

6. Määruskaebusele vastas ka süüdistatava kaitsja, kes palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaitsja

nõustub maakohtuga 130-euroses esindaja tunnihinnas. Kohus jättis õigesti tsiviilhagi ja

kohtukõne koostamise kulu välja mõistmata. Tõik, et tsiviilhagis on taotletud mittevaralise kahju

hüvitist 20 000 eurot, osutab sellele, et hagiavalduse koostas kohtupraktikat mittetundev inimene,

seega pigem kannatanu. Kannatanu kutsus õigusvastase käitumisega esile süüdistatava ründe tema

vastu, mille tõttu ei tohiks kannatanul olla õigust menetluskulude hüvitamisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

7. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et menetluskuluna ei saa käsitada väidetavalt 3. augustil

2023 kantud õigusabikulu, mis puudutab tsiviilhagi koostamist ja tõendite hindamist. Samas ei

jaga ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et kannatanule tuleb jätta tervenisti hüvitamata

20. mail 2024 kohtukõne koostamise õigusabikulu. Teisalt ei pea kolleegium põhjendatuks selle

kulu väljamõistmist kannatanu esindaja taotletud ulatuses. Ringkonnakohus võtab kõigepealt

seisukoha kannatanu esindaja tunnitasu suhtes (b), käsitleb seejärel määruskaebuses esitatud

väiteid, mis puudutavad tsiviilhagi koostamise ja tõendite hindamise (c) ning kohtukõne

koostamise õigusabikulu (d). Siis peatub kolleegium kannatanu menetluskulu jaotusel (e), esitab

määruskaebemenetluse kokkuvõtte ja lahendab määruskaebemenetluse kulu küsimuse (f).

(b) Kannatanu esindaja tunnitasu

8. Maakohus ei eksinud, kui vähendas kannatanu esindaja tunnitasu. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu.

Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel on vaja arvesse võtta seda, kas tehtud toimingud on

vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Mõistlik

tunnihind määratakse kindlaks kriminaalasja mahu ja keerukuse, osutatud õigusabi aja ja

kvaliteedi ning üldise hinnatõusu põhjal. Üldjuhul ei ole põhjendatud ega vajalik tunnitasu, mis

ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist hinda. (Vt mutatis mutandis nt Riigikohtu

kriminaalkolleegium (RKKK) 18.10.2023, 1-22-7663/18, p-d 8 ja 10 koos viidetega).

9. Maakohus pidas põhjendatuks 130-eurost tunnitasu ilma käibemaksuta, võttes arvesse asja pigem

väikest mahtu, samuti seda, et see pole keerukas asi. Kolleegiumi hinnangul kajastab 130-eurone

tunnihind praegu ka üldist hinnatõusu. Lisaks on oluline osutada sellele, et kannatanu esindaja

pole advokaat ja seetõttu ei saa tema tunnitasu võrdsustada advokaatide turuhinnaga, kelle

pakutava õigusteenuse kvaliteet on advokaatidele seatud kutsenõuete tõttu eelduslikult kõrgem.

Hiljutises kohtupraktikas on vandeadvokaadist esindajate mõistlikuks tunnihinnaks peetud näiteks

175 ja 170 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKKK 01.04.2024, 1-22-2429/42, p 46 ja 20.02.2023,

1-21-8988/133, p 41). Ringkonnakohus arvestab sedagi, et kannatanu esindajal ei kulunud

kannatanule õigusteenuse osutamiseks kuigipalju aega (vt käesoleva määruse p 2). Võttes arvesse

neid asjaolusid ja hinnates ka kannatanu esindaja õigusteenuse kvaliteeti, nõustub kolleegium

maakohtuga, et menetletavas asjas on kannatanu esindaja mõistliku suurusega tunnitasu 130 eurot

(ilma käibemaksuta).

4(5)

(c) Tsiviilhagi koostamist ja tõendite hindamist puudutav kulu

10. Kolleegium ei nõustu kannatanu esindajaga osas, mis puudutab väidetavalt 3. augustil 2023

kantud õigusabikulu hüvitamata jätmist. Kohtule esitatud kannatanu menetluskulude nimekirjas

on märgitud, et sellel kuupäeval koostas kannatanu esindaja tsiviilhagi ja hindas tõendeid.

Kolleegium leiab maakohtuga nõustuvalt, et kõnealust väidetavat kulu ei saa pidada KrMS § 175

lg 1 p 1 mõistes menetluskuluks, mis tuleks kannatanule hüvitada. Asja materjalidest nähtub, et

kannatanu valis endale esindaja 2. aprillil 2024, allkirjastades samal päeval volikirja, mille järgi

kehtib volitus kaks aastat allkirjastamisest. 2. aprillil 2024 laekus volikiri ka Tartu Maakohtule.

Enne volikirja esitamist ei teavitanud kannatanu kohut esindaja olemasolust. Märkimist väärib

seegi, et prokuratuur esitas 2. oktoobril 2023 kohtusse kutsutavate isikute nimekirja, kust ei nähtu

kannatanu esindajat. Sellist esindajat ei nimetata ka Tartu Maakohtu 23. novembri 2023. a kohtu

alla andmise määruses. Kannatanu hagiavalduse järgi koostas, allkirjastas ja esitas selle kohtule

kannatanu ise. Võrdluseks saab osutada sellelegi, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg-s 2

on otsesõnu kirjas, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule.

Kolleegium leiab, et see on põhimõtteliselt sama moodi ka kriminaalmenetluses. Seda kinnitab

muu hulgas see, et KrMS § 282 järgi tuleb kohtul kontrollida kohtulikul arutamisel esindaja

volitusi. Neil põhjustel ei saa 3. augustil 2023 tsiviilhagi koostamist ja tõendite hindamist käsitada

kannatanu menetluskuluna, mille peaks tema kasuks välja mõistma.

(d) Kohtukõne koostamisega seotud kulu

11. Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendamatult 20. mail 2024 kohtukõne koostamise kulu

täies ulatuses välja mõistmata. Ehkki kohtukõne allkirjastas ja esitas kohtule kannatanu, nähtub

nii kohtukõnest endast kui ka kannatanu esindaja väidetust, et kannatanu esindaja osutas

kannatanule õigusteenust kohtukõne koostamisel. Oluline on silmas pidada sedagi, et 20. maiks

2024 oli olemas kohtule esitatud kannatanu volitus tema esindamise kohta. Seega võib kohtukõne

koostamiseks kantud õigusabikulu pidada kannatanu menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi.

Küll aga ei nõustu kolleegium kannatanu esindaja märgitud kohtukõnega seotud toimingute

ajakuluga. Väidetavalt kulutas kannatanu esindaja 4 tundi. Arvestades asja keerukust ja mahtu,

kohtukõne õiguslikku kvaliteeti, pikkust ja selles esinevate seisukohtade asjakohasust ning

asjaolu, et kohtukõne sisaldab arvestatavas osas süüdistatava ütluste taasesitamist, peab

kolleegium kõnealuse toimingu vajalikuks ajakuluks 90 minutit.

(e) Kannatanu menetluskulu jaotus

12. Maakohus pidas põhjendatuks kannatanu esindaja toiminguid 9 töötunni osas. Kuna

ringkonnakohus loeb lisaks muule vajalikuks ka kohtukõne koostamisele kulunud aega 1 tunni ja

30 minuti ulatuses (vt käesoleva määruse p 11), moodustab kannatanu esindaja vajalikule

õigusteenusele kulunud aeg ühtekokku 10 tundi ja 30 minutit. Seega kujuneb 130-eurose tunnitasu

(millele lisandub käibemaks) puhul kannatanu menetluskuluks 1665,30 eurot (sh käibemaks

300,30 eurot). Kuna süüdistatav mõisteti maakohtu otsusega talle süüks arvatud kuriteo

toimepanemises süüdi, jääb see summa KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava kanda. Muus osas

jäävad kannatanu menetluskulud tema enda kanda.

(f) Kokkuvõte ja määruskaebemenetluse kulu

13. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 1. juuli 2024. a otsuse osas, millega maakohus mõistis

süüdistatavalt kannatanu kasuks välja menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu

1427,40 eurot (sh käibemaks 257,40 eurot) ja jättis ülejäänud osas kannatanu esindaja kulu

5(5)

kannatanu enda kanda. Ringkonnakohus mõistab süüdistatavalt kannatanu kasuks välja

menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja kulu 1665,30 eurot (sh käibemaks 300,30 eurot),

millele lisandub maakohtu otsuses märgitud viivis. Ülejäänud osas jääb kannatanu esindaja kulu

kannatanu enda kanda. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

14. Kannatanu esindaja taotleb määruskaebemenetluses osutatud õigusabi tasu 390,40 euro

(sh käibemaks 70,40 euro) kannatanule hüvitamist. Taotluse järgi on esindaja tunnihind 160 eurot

ning tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 2 tundi.

Kolleegium rahuldab selle taotluse osaliselt. Ringkonnakohus ei pea esindaja tunnihinda

põhjendatuks (vt käesoleva määruse p 9). Mõistlikuks tunnihinnaks tuleb lugeda 130 eurot (ilma

käibemaksuta). Hinnates valitud esindajale määruskaebuse koostamise eest makstud tasu

mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi, tuleb arvestada seda, millises ulatuses on kaebuse

argumendid põhjendatud. Ühtlasi on oluline võtta arvesse kaebuse sisu ja mahtu ning selle

õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet. (Vt mutatis mutandis nt RKKK 28.06.2024, 1-20-

3101/99, p 132.) Kolleegium peab kannatanu esindaja määruskaebuses esitatud väiteid suuremas

osas põhjendamatuks. Võttes arvesse ka määruskaebuse mahtu, loeb kolleegium kannatanu

valitud esindajale määruskaebemenetluses makstud tasu mõistlikuks suuruseks 200 eurot, mis

tuleb KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt kannatanu kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)