2-23-17898/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17898

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

ST Partnerite Vara OÜ hagi UAB HEAVY FINANCE

vastu võla nõudes

569 403,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: ST Partnerite Vara OÜ (registrikood 11326880)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Anton

Sigal ja Kerstin Linnart-Herm (e-post xxx)

Kostja: UAB HEAVY FINANCE (Leedu registrikood

305576227; e-post xxx)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo

Kullerkupp ja advokaat Ken Kaarel Gross (e-post xxx)

Eelistung 02.04.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta ST Partnerite Vara OÜ kanda.

3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

19.12.2023 esitatud ja 30.04.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid ST Partnerite

Vara OÜ (hageja) finantsnõustajana ja UAB HEAVY FINANCE (kostja) kliendina 15.12.2020

Finantseerimise korraldamise lepingu, mille eesmärgiks oli finantseerimise korraldamine kostja

poolt hallatava ühisrahastusplatvormi jaoks (Lepingu punkt 1.1.1). Hageja kohustused

finantsnõustajana hõlmasid kostja ning tema ühisrahastusplatvormi võimaluste tutvustamist

potentsiaalsetele finantseerijatele ning nende suhtluse vahendamist (Lepingu punkt 2.1.1).

Samuti kuulus hageja kohustuste hulka finantseerimise pakkumiste analüüs, läbirääkimised ning

parimate pakkumiste soovitamine kostjale (Lepingu punkt 2.1.2). Lepingu punkti 5.1.1 kohaselt

pidi kostja maksma hagejale tasu 2% iga finantsasutuse algselt finantseerimislimiidilt ning

finantseerimise limiidi suurenemiselt. Lepingu lisa punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja esitama

hagejale viivitamatult tõest ja võimalikult täielikku teavet, mis on hageja jaoks vajalik teenuse

osutamiseks ja/või tasu arvestamiseks. Leping sõlmiti tähtajalisena 5-ks aastaks (Lepingu punkti

3).

Hageja alustas potentsiaalsete investorite otsimisega ning kostja nimel läbirääkimiste

pidamisega. Perioodil 20.12.2022-04.01.2023 pidasid hageja ja kostja esindajad e-kirjavahetust

loodavate kontaktide kohta. Hageja teatas, et on saatnud info kostja kohta juba 20-le oma

kontaktile ja tõi eraldi välja järgmiste investorite nimed: E G; G C; L. Kostja esindajate

vastustest nähtub, et loetletud investorid on kostjale huvipakkuvad ja kostja pole seni kas nende

kaasamist kaaluda osanud või on püüdnud edutult kontakti luua. Kostja kinnitas, et loetletuid

peetakse hageja poolt vahendatud investoriteks. Perioodil 19.01.2023-30.05.2023 suhtles hageja

investori L esindajaga ning tutvustas kostja platvormi. L esindaja kinnitas, et nende

miinimumfinantseeringu suurus oleks 10 miljonit eurot. Perioodil 16.12.2022-30.05.2023 suhtles

hageja investori X esindajaga ning tutvustas kostja platvormi. X esindaja kinnitas, et nende

miinimumfinantseering oleks ilmselt 50 miljonit eurot. Perioodil 11.05.2023-19.05.2023 suhtles

hageja investori P C esindajaga ning tutvustas kostja platvormi. P C esindaja kinnitas, et

investeeringusumma vahemikus 30-50 miljonit oleks väike, kuid siiski sobiv. Perioodil

16.12.2022-16.05.2023 suhtles hageja investori A esindajaga ning tutvustas kostja platvormi. A

esindaja ütles, et minimaalne investeeringusumma oleks 100 miljonit eurot. Hageja teavitas ka

kostjat läbirääkimistest A’iga. 11.05.2023, 16.05.2023 ja 17.05.2023 e-kirjades küsis hageja

korduvalt kostjalt täiendavat informatsiooni, mis oli vajalik läbirääkimiste jätkamiseks

potentsiaalsete finantseerijatega L ja P C. Kostja vajalikku informatsiooni hagejale ei andnud.

29.05.2023 saatis kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et ütleb lepingu

koheselt üles, kuna tal ei ole enam huvi lepingu täitmise jätkamise vastu. 29.05.2023 vastas

hageja kostjale, et Eesti õiguse kohaselt ei saa tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda, mistõttu

on Leping endiselt jõus. Hageja teavitas kostjat ka sellest, et kostja rikub oma Lepingust

tulenevaid kohustusi, kuna ei ole andnud hagejale palutud informatsiooni, mis on vajalik

läbirääkimiste jätkamiseks võimalike investoritega. Hageja juhtis kostja tähelepanu, et juhul, kui

hagejal ei ole kostja lepingurikkumise tõttu enam võimalik teenust osutada, muutub hageja

lepingujärgne tasunõue koheselt sissenõutavaks.

20.06.2023 saatis hageja kostjale teate Lepingu ülesütlemise kavatsuse kohta, milles selgitas, et

kavatseb Lepingu üles öelda, kui kostja ei saada talle juuni lõpuks nõutud ning läbirääkimiste

jätkamiseks vajalikku informatsiooni ning ei kinnita ühtlasi oma kavatsust Lepingut edasi täita.

Hageja teatas, et Lepingu ülesütlemise korral kavatseb ta nõuda endale tasu maksmist Lepingu

punktide 5.1.1 ja 5.2 alusel. 30.06.2023 saatis kostja hagejale vastuse, milles teavitas, et loeb

Lepingu 29.05.2023 lõppenuks ega kavatse oma Lepingust tulenevaid kohustusi tulevikus täita.

Kostja selgitas, et ülesütlemise põhjuseks on, et kostja on juba ise leidnud piisavalt investoreid

ega vaja täiendavat finantseerimist. Kostja leidis, et kuna Leping lõppes juba 29.05.2023, ei ole

ta rikkunud Lepingut info andmata jätmisega ning et kuna kostja ei ole hageja poolt vahendatud

investoritega finantseerimislepinguid sõlminud, ei ole hagejal õigust ka tasule punkti 5.1.1

alusel.

04.07.2023 esitas hageja kostjale Lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja ütles Lepingu üles

erakorraliselt VÕS § 196 lg 2 alusel seoses kostjapoolse Lepingu rikkumise ning teatega, et

kostja ei kavatse ka tulevikus Lepingut täita. 24.07.2023 (kuupäev kirjal 21.07.2023) saatis

hageja kostjale nõudekirja, milles selgitas, et tal on Lepingu punktide 5.1.1 ja 5.2 alusel

tasunõue summas 1 135 399 eurot ning tegi ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi korras 283

850 euro tasumisega.

Lepingu punkti 5.1.1 kohaselt on hageja tasu 2%, mis arvestatakse algselt finantseerimislimiidilt

iga finantsasutuse kohta ja seejärel finantseerimise limiidi igalt suurenevalt summalt. Lepingu

punkti 5.2 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks mh, kui kostja rikub oma lepingujärgseid

kohustusi, mille tõttu on hagejal võimatu teenuseid osutada või tasu arvestada. Kostja on

rikkunud Lepingu lisa nr 1 punktist 3.1 tulenevat kohustust esitada hagejale viivitamatult teavet,

mis hagejal oli vajalik teenuse osutamiseks. Lisaks on kostja rikkunud Lepingu täitmise

kohustust, seeläbi, et püüdis Lepingut alusetult üles öelda ning väljendas selgelt, et ei kavatse

Lepingut edaspidi täita ega soovi, et hageja Lepingut edaspidi täidaks. Selline kostjapoolne

rikkumine ilmselgelt muutis hageja jaoks teenuse osutamise võimatuks. Hoolimata sellest, et

Leping kostja ülesütlemisavalduse tagajärjel ei lõppenud, ei saanud hageja jätkata teenuse

osutamist kostjale sunniviisiliselt. Seega muutus Lepingu punktist 5.1.1 tulenev tasunõue

sissenõutavaks kõige hiljem hagejapoolse ülesütlemisavalduse esitamisega 04.07.2023. Kostja

rikkus Lepingut juba varem, kuid Lepingu lõppemisega oli kindel, et hageja teenust enam

osutada ei saa. Lepingu punktid 5.1.1 ja 5.2 koosmõjus näevad ette, et tõenäolistelt

finantseerimislimiitidelt arvutatavat tasu tuleb hagejale maksta ka siis, kui

finantseerimislepingud jäävad kostjapoolse lepingurikkumise tõttu sõlmimata. Olukorras, kus

finantseerimisleping sõlmitakse ning finantseerimislimiit seatakse, muutub vastav tasu niikuinii

koheselt Lepingu punkti 5.1.1 alusel sissenõutavaks. Lepingu punkt 5.2 on kokku lepitud just

sellise olukorra lahendamiseks, kui kostja rikkumise tõttu jääb finantseerimislepingu sõlmimine

ära.

Alternatiivselt lepingulisele täitmisnõudele Lepingu punktide 5.1.1 ja 5.2 ning VÕS § 118

alusel, on hagejal samas summas ka kahju hüvitamise nõue kostja vastu. VÕS § 115 lg 1, § 128

lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda, et kostja hüvitaks talle saamata jäänud tulu, mis ta oleks

eelduslikult saanud, kui kostja ei oleks Lepingut rikkunud ning Lepingut oleks tähtaja lõpuni

korrektselt täidetud. Täiendavalt, VÕS § 688 lg 3 viitab agendi õigusele nõuda talle

agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Eeldatav saamata jäänud tulu vastab

hageja nõude arvutusele Lepingu punkti 5.1.1 alusel. Lepingu punkt 5.2 ongi mõeldud hüvitama

hagejale sama saamata jäänud tulu, mille seadus näeb ette kahju hüvitisena. Hagejal on

eelkirjeldatud kahju hüvitamise nõue ka siis, kui kohus peaks leidma, et hagejal ei ole olukorras,

kus kostja rikkumise tõttu finantseerimislepinguid ei sõlmitud, tasunõuet Lepingu punktide 5.1.1

ja 5.2 alusel.

Hageja nõuab tasu maksmist (alternatiivselt kahju hüvitamist) summas 283 850 eurot. Tegu on

konservatiivse hinnanguga, mis jääb kordades alla tasule, mida hageja tegelikult tõenäoliselt

oleks Lepingu punkti 5.1.1 alusel saanud Lepingu tähtaja jooksul nõuda. Hageja on eeldusliku

tasunõude suurust arvutades lähtunud nii kostja enda äriplaanist perioodiks 2023-2027, kui ka

enda poolt Lepingu täitmise esimese 5 kuu jooksul loodud kontaktidest ning nende investorite

minimaalsest investeeringupanusest. Kostja äriplaani kohaselt kavatses ta perioodil 2023-2027

anda välja laene kogusummas 835 miljonit eurot. Arvestades ka laekumisi laenulepingutest,

tähendab see, et vastaval perioodil peab kostja kaasama raha 583 miljonit eurot, millest 95%

panustavad investorid. Kostja peab seega perioodil 2023-2027 (mis vastab ka Lepingu kehtivuse

perioodile) kaasama investoritelt ca 554 miljonit eurot. Hageja pidas 5-aastase tähtajaga

Lepingu esimese 5 kuu jooksul kostja nimel läbirääkimisi järgmiste potentsiaalsete investoritega,

kelle minimaalsed investeeringu suurused olid vastavalt järgmised: L 10 miljonit eurot, X 50

miljonit eurot, P C 30 miljonit eurot, A F 100 miljonit eurot. Hageja kohaldab juba algatatud

läbirääkimistele edukuse tõenäosusprotsenti 33 ning leiab, et oleks Lepingu 5-aasta pikkuse

perioodi vältel vahendanud vähemalt 190 000 000 x 33% = 62 700 000 euro kaasamise, mis: a)

moodustab kogu kostja äriplaani kohaselt sel perioodil kaasatavast rahast üksnes veidi üle 11%;

b) moodustab üksnes 33% nende investorite minimaalsest võimalikust panusest, kellega hageja

pidas läbirääkimisi esimese 5 kuu jooksul; c) ei võta arvesse investorite finantseerimislimiidi

tõstmist 5-aastase perioodi vältel, mis oleks samuti toonud kaasa tasu maksmise hagejale. Kui

hageja oleks vahendanud vähemalt 62 700 000 euro kaasamise, oleks tal tekkinud tasunõue 62

700 000 x 2% = 1 254 000 euro ulatuses. Kuna Lepingu kehtivuse korral ei oleks hageja saanud

tasu koheselt, vaid olenevalt finantseerimislimiitide kokkuleppimisest kogu Lepingu kehtivuse

vältel, rakendab hageja summadele, mis oleksid tõenäoliselt teenitud tulevastel aastatel, aastast

diskontomäära 8%. Hageja lähtub diskontomäära rakendamisel käimasolnud läbirääkimistest

ning nende investorite panuste tõenäolisest laekumise ajast. Hageja on eelkirjeldatud loogika

järgi leidnud, et õiglane tasu Lepingu lõpetamise seisuga oleks 1 135 399 eurot.

Kuna Lepingujärgset täpset tasumäära ei ole võimalik välja selgitada, siis esitab hageja

põhinõude samas summas, mille tasumist ta pakkus kostjale kompromissi korras 24.07.2023

kirjas: 283 850 eurot. Summa moodustab üksnes ¼ tasust, milleks hagejal oleks arvutuste

kohaselt minimaalselt õigus ning üksnes ca 7,5% tasust, millele hagejal oleks õigus, kui kõik

läbirääkimised, mida hageja Lepingu lõppemise hetkel pidas, oleksid realiseerunud

finantseerimislepingu sõlmimisega. Sellises suuruses tasunõude tekkimiseks oleks hageja poolt

vahendatud läbirääkimistes pidanud kogu Lepingu 5-aasta pikkuse tähtaja jooksul

finantseerimislepingu sõlmimiseni jõudma üksnes 14 192 500 euro suuruse

finantseerimislimiidiga tehingud ehk hageja poolt oleks pidanud vahendatama üksnes ca 2,5%

kogu kostja äriplaani jaoks vajalikust rahast. Seega on hageja esitanud tasunõude äärmiselt

konservatiivselt. Kuigi ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, milliste finantseerimislimiitidega

lepingud oleks hageja vahendamisel Lepingu tähtaja jooksul sõlmitud, oleks hagejal kindlasti

tekkinud tasunõue vähemalt sellises ulatuses, milles see on esitatud.

Lepingu punkti 5.4 kohaselt kohaldub maksetega hilinemisele kokkuleppeline viivisemäär 0,2%

päevas. Hageja nõuab viivist alates 04.08.2023. Hageja esitas tasunõude oma 24.07.2023 kirjas

ning andis kompromiss-summa tasumiseks tähtaja 10 päeva. Hageja nõuab viivist alates vastava

tähtaja möödumisest. Hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue on

138 x 283 850 x 0,2% = 78 342,60 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 283 850 eurot, viivise 78

342,60 eurot ning viivise põhinõudelt summas 283 850 määraga 0,2% päevas alates 20.12.2023

kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastus

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata, kuna: kostja

tasunõude eeldused ei ole täidetud (ei olnud täidetud lepingu kehtivuse jooksul ega pärast seda);

hagejal puudub kahju hüvitamise nõue (mh hagejal ei ole kahju tekkinud).

Hageja pöördus 2022. aasta novembris kostja poole eesmärgiga tutvustada kostja platvormi jaoks

potentsiaalseid investoreid. Huvi äratamiseks vihjas hageja nimesid nimetamata ühele

investorile, kes on väidetavalt kostja platvormile investeerimisest huvitatud. Tegelikkuses oli

kostja hageja silmas peetud investoriga juba varasemalt suhtluses olnud ning hageja möönis, et

teadis seda. Kostja nõustus (st eeldades, et hagejal on tõepoolest kontakt huvitatud investoriga,

mis osutus aga ebaõigeks) hageja ettepanekuga ning pooled sõlmisid 20.12.20221

finantseerimise korraldamise lepingu. Tegemist ei olnud eksklusiivse kokkuleppega vaid kostja

korraldas finantseerimist ka iseseisvalt ning nimetatud asjaoluga oli hageja kursis. Hageja

kohustused finantsnõustajana hõlmasid kostja ning tema ühisrahastusplatvormi tutvustamist

potentsiaalsetele finantseerijatele ning nende suhtluse vahendamist (Lepingu punkt 2.1.1)

eesmärgiga sõlmida finantseerimislepingud kostja ja vastavate finantseerijate vahel. Samuti

kuulus hageja kohustuste hulka finantseerimise pakkumiste analüüs, läbirääkimised ning

parimate pakkumiste soovitamine kostjale (Lepingu punkt 2.1.2). Kostja kohustus hagejale

maksma tasu eeldusel, et hageja poolt vahendatud läbirääkimiste tulemusena sõlmitakse

finantseerimislepingud. Lõplik otsustuõigus investeeringute kaasamise üle oli kostjal. See

tähendab, et kostjal oli Lepingu alusel ainuõigus otsustada, kas, millistel tingimustel ja milliste

investoritega sõlmida finantseerimislepingud. Otsustusõiguse kuulumine kostjale oli hagejale

teada ning igati kooskõlas ka turu praktikatega.

Lepingu alusel oli hagejale makstav tasu üheselt seotud tulemuse saavutamisega, st Lepingu

alusel kohustus kostja maksma hagejale tasu üksnes eeldusel, et kostja ja hageja vahendatud

investor sõlmivad finantseerimislepingu (2% finantseerimislepingus sätestatud

finantseerimislimiidilt vastavat Lepingu p-le 5.1.1). Tulemuspõhisena mõistsid hageja tasu

mõlemad pooled ka Lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Tasumine vaid edu korral tagab kõigi

osapoolte motiveerituse, asjakohase ja professionaalse tegevuse ning maandab riske. Lisaks

peaks tulemustasu

motiveerima vahendajat tähelepanu pöörama ja pühenduma

investeerimisprotsessile kui tervikule ning keskenduma kvaliteetsete investorite leidmisele ja

kaasamisele. Tulemuspõhine tasu on samuti kooskõlas vastava valdkonna praktikaga.

Hageja pidas kirjavahetust ning esitles kostjale vahemikus detsember 2022 kuni mai 2022

erinevaid investoreid. Paraku ei olnud ükski investor kostja platvormi investeerimisest huvitatud

ning seda peamiselt tulenevalt asjaolust, et tüüpilised investeeringud, mida esitletud investorid

teevad ei olnud kooskõlas kostja arengufaasi ja korraldatud investeerimisringi vajadusega.

Hageja jaoks ei saanud ebasobivus tulla üllatusena. Kostja rõhutab, et mitte ükski hageja poolt

tutvustatud investor ei oleks pakkunud kostjale investeerimiseks selliseid tingimusi, millised

hageja loetles oma 29.11.2022 kirjas kostja poole koostööettepanekuga pöördudes. Seega hageja

ei tutvustanud kostjale ühtegi investeerimisvõimalust, mis oleks vastanud hageja poolt

Lepingueelsete läbirääkimiste raames lubatule. Rääkimata võimalikest finantseerimise

tingimustest. Hageja poolt esitatud tõenditest läbirääkimiste kohta ei nähtu ka finantseerijate

põhimõttelist valmidust või soovi investeerida. Kostja enda tegevuse tulemusena leiti investorid,

kelle investeerimispoliitikatele kostja ja tema rahastusring vastasid ning täitis sellega esimese

ringi investeerimiseesmärgid.

Kuivõrd hageja ei olnud pooltevahelise koostöö raames suutnud poole aasta jooksul esitleda

ühtegi investorit, kelle puhul oleks olnud võimalik ka tegelikult finantseerimislepinguni jõuda,

otsustas kostja Lepingu 29.05.2023 üles öelda. Sõltumata Lepingu lõpetamisest on kostja

kirjavahetuses hagejaga korduvalt kinnitanud, et kavatseb maksta hagejale Lepingujärgset tasu

(2% finantseerimislimiidilt) kõikidelt hageja vahendatud investoritega sõlmitud

finantseerimislepingutelt, kui selliseid tulevikus sõlmitakse. Seega ei ole kostja mingil viisil

üritanud hagejale tasu maksmisest mööda hiilida ega käituda hageja suhtes pahauskselt.

Vastavalt Lepingu punktile 5.1 kohustus kostja hagejale tasu maksma üksnes juhul, kui kostja ja

hageja poolt vahendatud investori vahel sõlmitakse investeerimisleping. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et mitte ühtegi sellist investeerimislepingut ei sõlmitud. Samuti ei ole kostja ja

hageja tutvustatud investorite vahel läbirääkimisi ühegi investeeringu kaasamiseks. Seega ei ole

hagejal Lepingu alusel kostja vastu tasu maksmise nõuet. Lepingu punkt 5.2 sätestab

regulatsiooni olukorraks, kus klient (kostja) üritab agenti (hageja) eemale jättes sõlmida

investeerimislepinguid agendi (hageja) vahendatud investoritega või siis olukorras, kus klient

(kostja) ei anna agendile (hagejale) informatsiooni, mis on vajalik tasunõude arvestamiseks või

teenuste osutamiseks. Lepingu p 5.2 ei loo mistahes uut täiendavat tasunõude arvestamise alust.

Tasunõude arvestamise alused (ja eeldused) sätestab Lepingu punkt 5.1, mille kohaselt on

selleks investeerimislepingute sõlmimine ning neid hageja vahendatud investoritega ei ole

sõlmitud.

Hageja kahjunõue on alusetu, kuna täidetud ei ole mitte ükski kahju hüvitamise eeldus (VÕS §

127). Esmalt, isegi kui hagejale on tekkinud kahju (mis on tõendamata), siis kahju ei ole

põhjuslikkus seoses väidetava rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hageja nõuab, et kostja hüvitaks

talle saamata jäänud tulu, mis ta oleks eelduslikult saanud, kui kostja ei oleks Lepingut rikkunud

ning Lepingut oleks tähtaja lõpuni korrektselt täidetud. Isegi kui leida, et kostja on Lepingut

rikkunud (millega kostja ei nõustu), siis hageja ei ole saanud Lepingust oodatud tulu seetõttu, et

kostja ja investorite vahel ei ole sõlmitud finantseerimislepinguid (mis ei ole Lepingu rikkumine,

kuna lepingute sõlmimise otsustusõigus on kostjal), mitte seetõttu, et väidetavalt on kostja

Lepingut rikkunud ja koostöö hagejaga lõpetanud. Seega puudub hageja väidetud rikkumiste ja

kahju vahel põhjuslik seos. Teiseks, isegi kui leida, et kostja on Lepingut rikkunud, siis teabe

andmise kohustuse ja Lepingu tähtajani jätkamise kohustuse eesmärgiks ei ole tagada hagejale

finantseerimislepingute sõlmimiselt saadavat tasu (VÕS § 127 lg 2). Hageja nõuab kahjunõudena

seda sama tasu, millele hagejal oleks õigus siis, kui kostja ja investorite vahel oleks sõlmitud

finantseerimislepingud. Hagejal saab tekkida ootus lepingutelt sõlmitud tulemustasule üksnes

vastavate finantseerimislepingute sõlmimise korral. Seega Lepingus sätestatud kostja kohustused

ei saa olla kantud eesmärgist tagada hagejale tasunõue (või samas ulatuses kahjunõue) seni kuni

kostja ja investorite vahel ei ole sõlmitud finantseerimislepinguid. Kolmandaks, kahju ei ole

kostjale ka ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Lepingu kohaselt makstakse hagejale tasu üksnes

finantseerimislepingute sõlmimise korral ning kostja ei pidanud seega ette nägema, et väidetava

teabe andmise kohustuse rikkumise ja koostöö lõpetamise korral tekib hagejal kohustus tasuda

mistahes tasu või kahju.

Samuti leidis kostja, et hageja nõude arvestus põhineb eeldusel, et vahendatud finantsinvestorid

oleks üldse teinud pakkumise. Hageja enda poolt esitatud tõenditest ei nähtu isegi ühegi

investori soovi investeerida ega teha investeerimispakkumine, mistõttu puudub mistahes alus

eeldada, et finantseerimissuhted fondide ja kostja vahel oleks loodud. Ka tugineb see eeldusel, et

kostja oleks sellised lepingud sõlminud. Kirjavahetus ei käsitle mingeid kommertstingimusi

finantseerimisel, mistõttu ei saa nende võimalikku realiseerumise tõenäosust isegi hinnata.

Summad, millele kirjavahetuses viidatakse on toodud ajaliselt sisse pärast seda, kui kostja oli

informeerinud, et investeerimisring on täis ning on alus lepingu lõpetamiseks. Ehk siis ühelt

poolt on ilmne, et (1) summad ei käsitle konkreetselt investeeringud kostja platvormi vaid on

üldised minimaalsed või keskmised investeeringud investorite portfellis; (2) on lisatud

kirjavahetusse agendi täielikul teadmisel, et investeeringut ei tehta; (3) toovad esile hageja

puuduliku tegevuse lepingu kehtivuse ajal.

Kostja äriplaanis väljendatud planeeritud investeeringute kogumaht ei oma hageja tasu

arvestamise juures mistahes tähtsust. Hageja ei saa eeldada, et teatud osa investeeringute

kogumahust seondub tema poolt vahendatud investoritega, eriti arvestades, et ükski hageja

viidatud investoritest pole kostja ühisrahastusplatvormi senini finantseerinud ja kostjal on

finantseerimislepingute sõlmimise otsustamise üle ainuõigus. Kostja äriplaanile ei kajasta

tegelikku investeeringute mahtu. Samuti on hageja poolt nõude arvestamisel aluseks võetud

investeeringute miinimumsummad, läbirääkimiste edukuse tõenäosusprotsent ja diskontomäär

läbinisti spekulatiivsed. Hageja ei ole põhjendanud mitte ühegi eelnimetatud arvu kujunemist.

Kostja on seisukohal, et hageja nõude kontekstis ei oma lepingu ülesütlemine – st küsimus

Lepingu ülesütlemise kehtivusest ja sellest, millise poole avalduse alusel Leping lõppes –

tähtsust. Hageja nõue sõltub üksnes hageja ja investori vahel finantseerimislepingute sõlmimisest

– seda nii ajal, mil Leping on kehtiv kui ka pärast seda. Sõltumata eeltoodust on kostja

seisukohal, et kostja avaldus Lepingu ülesütlemiseks on VÕS § 196 lg 1 ja § 631 mõttes kehtiv,

kuna Lepingu lõpetamine toimus mõjuval põhjusel. Esiteks hageja kontakteerus üksnes kostja

rahastamisvooru jaoks ebasobilike investoritega ja hageja pidi olema sellest teadlik. Teiseks,

langes ära vajadus Lepingu täitmise järele ning Lepingu lõpetamine oli seetõttu mõlema poole

huvides.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja vahel

sõlmiti 15.12.2020 Finantseerimise korraldamise leping (dtl 15-18, tõlge 19-22).

Lepingust nähtuvalt oli lepingu eesmärgiks finantseerimise korraldamine kostja poolt

hallatava ühisrahastusplatvormi jaoks (lepingu punkt 1.1.1). Hageja kohustused

finantsnõustajana hõlmasid lepingu kohaselt kostja ning tema ühisrahastusplatvormi

võimaluste tutvustamist potentsiaalsetele finantseerijatele ning nende suhtluse

vahendamist (lepingu punkt 2.1.1), kui ka finantseerimise pakkumiste analüüsi,

läbirääkimisi ning parimate pakkumiste soovitamist kostjale (lepingu punkt 2.1.2).

Kohus asub seisukohale, et eelviidatud leping on oma olemuselt agendileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 670 mõttes. Nimelt sätestab VÕS § 670 lg 1, et

agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema

huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel

sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 670 lg 4 kohaselt

kohaldatakse agendilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis

sätestatust ei tulene teisiti.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena tasu summas 283 850 eurot

tuginedes finantseerimise korraldamise lepingu punktidele 5.1.1 ja 5.2.

4.1 VÕS § 678 lg 1 sätestab, et agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt

agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest.

Agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti isikuga, kellel agendi

tegevuse tulemusena tekkis käsundajaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks,

mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent. Kindlustusagendil on õigus agenditasule

üksnes tema poolt vahendatud või tema käsundiandja nimel sõlmitud lepingute eest. VÕS

§ 678 lg 3 kohaselt on agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti pärast

agendilepingu lõppemist, kui ta on lepingu vahendanud või selle sõlmimise niimoodi ette

valmistanud, et lepingu sõlmimist võib suuremas osas vaadelda tema tegevuse

tulemusena ning leping on sõlmitud mõistliku aja jooksul pärast agendilepingu lõppemist,

samuti lepingute eest, mille puhul enne agendilepingu lõppemist on agendini või

käsundiandjani jõudnud kolmanda isiku leppepakkumus lepingu sõlmimiseks, mille eest

on agendil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule õigus agenditasule.

VÕS § 679 lg 1 sätestab, et agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma

kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. VÕS § 679

lg 4 esimene lause sätestab, et agendil ei ole õigust agenditasule, kui on ilmne, et leping

jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu. VÕS § 679 lg 5 kohaselt on agendil

õigus agenditasule ka juhul, kui käsundiandja lepingut ei täida ja see toimub

käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.

4.2 Kohus selgitab, et kuigi agendileping on küll käsundi tüüpi leping, siis agenditasu nõude

tekkimiseks ei piisa mõistlike pingutuste tegemisest lepingute vahendamisel või

sõlmimisel, samuti mitte lepingu sõlmimisest agendi vahendustegevuse või esinduse

tulemusel. Agenditasu nõude tekkimine sõltub agendi vahendatud või sõlmitud lepingu

edukast täitmisest. Käsundiandjal tekib agenditasu maksmise kohustus, kui tema või

lepingu teine pool on täitnud agendi vahendatud või sõlmitud lepingust tulenevad

kohustused (§ 679 lg-d 1 ja 2). Agenditasu nõude tekkimine lg-te 1 ja 2 alusel eeldab

lepingu nõuetekohast täitmist kas käsundiandja või lepingu teise poole poolt. Agendi

poolt vahendatud või sõlmitud lepingu täitmata jäämise, sh mittenõuetekohase täitmise

korral oleneb agenditasu nõude tekkimine lepingurikkumise asjaoludest. Kui on ilmne, et

leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu, eelkõige teise poole

lepingurikkumise tagajärjel, kaotab agent õiguse tasule (lg 4). Agendil on vaatamata

lepingu täitmata jäämisele õigus agenditasule, kui lepingu jätab täitmata käsundiandja ja

see toimub käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu (lg 5) (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus

III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein.

Tallinn 2021, § 679).

4.3 Pooled on tasunõude alused sätestanud lepingu punktis 5.1, mille kohaselt kohustus

kostja tasuma hagejale teenuste osutamise eest tasu 2% (ei sisalda käibemaksu), mis

arvestatakse algselt finantseerimislimiidilt iga finantsasutuse kohta eraldi (vastav limiit

edaspidi nimetatud kui Finantseerimise Limiit) ja seejärel Finantseerimise Limiidi igalt

suurenevalt summalt (p 5.1.1) ning mis sisaldab Finantsnõustaja tuge ja nõu

Finantseerimise Limiidi suurendamise ja/või pikendamise taotlemisel (p 5.1.2). Vastavalt

nimetatule kohustus kostja seega hagejale tasu maksma üksnes juhul, kui kostja ja hageja

poolt vahendatud investori vahel sõlmitakse investeerimisleping(ud).

Pooled ei vaidle, et ühtegi sellist lepingut sõlmitud ei ole. Hageja ei ole nimetatule ka

tuginenud ega esitanud ühtegi tõendit võimalike lepingute olemasolu kohta. Seega ei saa

olla hagejal ka lepingu alusel kostja vastu tasu maksmise nõuet. Asjaolu, et hageja on

suhelnud võimalike investoritega (s.h L, P C, X, A F) ning tutvustanud neid ka kostjale,

ei ole lepingujärgselt tasu saamise eelduseks (kirjavahetused hageja ja võimalike

investoritega dtl 23-73, 230-235). Samuti on hageja väide, et kostjal ja investoritel L, P

C, X ja A F oli huvi finantseerimislepingute sõlmimiseks, paljasõnalised ja tõendamata.

Pelgalt sisuliste küsimuste esitamine L ja P C puhul ei anna alust eeldada, et investoril on

huvi kostja platvormi investeerimiseks. X jaoks oli platvorm liiga varajases arengufaasis,

mistõttu on usutav, et isegi, kui kostjal oleks olnud huvi koostöö vastu kõnealuse

investoriga, siis kirjavahetusest nähtuvalt investoril huvi kostja platvormi

finantseerimiseks puudus. A F on aga 16.05.2023 kirjas väljendanud selgelt, et ei pea

koostööd kostjaga võimalikuks.

4.4 Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et tasunõue tuleneb lepingu p-st 5.2, mis

sätestab, et Ülalnimetatud tasu kuulub tasumisele viivitamatult ning täies ulatuses, kui

Klient asub või püüab asuda otse suhtlema punktis 2.1. nimetatud asutustega või kui

Klient rikub oma lepingujärgseid kohustusi, mille tõttu on Finantsnõustajal võimatu

Teenuseid osutada või arvestada tasu. Kohus on seisukohal, et viidatud sättest ei tulene

iseseisvat tasunõude alust. Lepingu p 5.2 nimetab üksnes lepingu p-s 5.1 sätestatud

tasunõude sissenõutavaks muutumise erijuhtumid, mida kinnitab ka lepingu 5.2 sõnastus,

mille kohaselt p-s 5.2 kirjeldatud olukordades kuulub hagejale tasumisele „ülaltoodud

tasu“ („above fee“) ehk lepingu p-s 5.1 sätestatud tasu. Kuna lepingu p-s 5.1 sätestatud

tasunõude eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud, siis puudub hagejal kostja vastu

tasunõue ka p 5.2 alusel.

4.5 Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui eeldada, et lepingu p 5.2 on iseseisvaks

tasunõude aluseks, siis ei ole tõendamist leidnud, et lepingu p-s 5.2 sätestatud eeldused

oleksid täidetud. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on oma kohustusi rikkunud, s.o

kostja ei andnud hagejale teenuse osutamiseks informatsiooni, jättes vastamata

11.05.2023, 16.05.2023 ja 17.05.2023 e-kirjadele. 11.05.2023 kirjas (dtl 69, 72) on

hageja uurinud: „Umbes millist raha hinda on teil seeniorlaenu osas vaja, et asjad

toimiksid? Kas te saaksite pisut täpsemalt rääkida äri suuruse kohta, sest esitlusest

nähtub, et on vaja rahastamist oluliselt kasvava portfellimahu jaoks? Kuidas selline

kasv aset leiab?“. 16.05.2023 kirjas (dtl 70, 73) uurib hageja: „Minu esitletud

finantseerija - L - küsib, kas potentsiaalsed investeeritavad jõuaksid SFDR Art 9

("tumeroheline") tasemele?“. 17.05.2023 kirjas on aga hageja korranud oma palvet

vastata eelnevatele 11.05 ja 16.05 kirjadele (dtl 71, 72). Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on enne lepingu sõlmimist hageja andnud kostjale ligipääsu hageja

andmeruumile, kus oli hagejale vajalik info lepingu täitmiseks ning arutatud on

üksikasjalikult kostja investeerimisvajadusi (kostja 15.12.2022 kiri, dtl 146-159). Samuti

pidi hageja kohtu hinnangul olema teadlik kostja äriplaanidest läbi kostja poolt

potentsiaalsetele investoritele tutvustatava äriplaani (dtl 9-14). Seega pidi hagejale e-

kirjades küsitud info olema teada. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et hageja, kui

professionaalne nõustaja, kellel on kogemusi jätkusuutlike investeeringute hindamisel ja

vastavuses regulatiivsete nõuetega, oleks saanud iseseisvalt hinnata, kas potentsiaalsed

investeeringud vastavad SFDR (Sustainable Finance Disclosure Regulation) artikli 9

kriteeriumitele või mitte. Seega nähtub viidatud kirjavahetustest, et küsimused seisnesid

pigem teemades, millele vastamise pädevus oleks hagejal endal pidanud olema. Lisaks

nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja oli juba 09.05.2023 teavitanud hagejat lepingu

lõpetamise soovist ja rahastusringi vajaduste täitmisest (dtl 164-167). Seega pidi hagejale

olema kirjade saatmise ajaks teada, et investeerimislepinguid esimeses ringis enam ei

sõlmita. Küsimuste täiendav esitamine oli kohtu hinnangul seega asjakohatu ning kostja

poolt küsimustele vastamata jätmist ei saa pidada sellises olukorras lepingu rikkumiseks.

Vastupidiselt on kostja hagejat kohaselt informeerinud asjaolust, et esimene

investeerimisring on täis ning puudus mistahes alus luua potentsiaalsetes investorites

lootust, et on võimalik jõuda tehinguni.

4.6 Hageja on samuti märkinud, et kostja rikkus lepingu täitmise kohustust seeläbi, et püüdis

seda alusetult üles öelda. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise soovi ei saa iseenesest

pidada lepingu rikkumiseks. Lisaks ei oma kohtu hinnangul hageja nõude kontekstis

lepingu ülesütlemine (s.h küsimus ülesütlemise kehtivusest ja sellest, millise poole

avalduse alusel leping lõppes) tähtsust. Lepingu ennetähtaegne lõppemine ei välista

hageja jaoks investeeringute vahendamise tasu saamist juhul, kui kostja tulevikus hageja

poolt leitud investorititega vastavad lepingud sõlmib. Kostja on menetluses ka ise

korduvalt kinnitanud, et kavatseb maksta hagejale lepingujärgset tasu (2%

finantseerimislimiidilt) kõikidelt hageja vahendatud investoritega sõlmitud

finantseerimislepingutelt, kui selliseid tulevikus sõlmitakse. Seega ei pea kohus

vajalikuks oma hinnangut ka lepingu ülesütlemise osas anda.

4.7 Eeltoodust tulenevalt puudub alus käesoleval juhul kostjalt tasu väljamõistmiseks lepingu

alusel.

5. Alternatiivselt on hageja viidanud kahju hüvitamise sätetele ning märkinud, et tal on

õigus nõuda, et kostja hüvitaks talle saamata jäänud tulu, mis ta oleks eelduslikult saanud,

kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ning lepingut oleks tähtaja lõpuni korrektselt

täidetud. Samuti on hageja viidanud VÕS § 688 lg-le 3, mis annab agendile õiguse

nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist.

5.1 Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg

1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

VÕS § 688 lg 3 sätestab, et lahkumishüvitise maksmine ei välista ega piira agendi õigust

nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju

olemasolu eeldatakse, kui lepingu lõppemise tõttu jäi agent ilma agenditasust, mida ta

oleks saanud agendilepingu jätkamise korral, võimaldades samal ajal käsundiandjale

agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Kahju olemasolu eeldatakse ka siis, kui

lepingu lõppemine ei võimaldanud agendil amortiseerida kulusid, mida ta kandis

agendilepingu täitmise tõttu käsundiandja juhiste kohaselt.

5.2 Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõue on alusetu, kuna käesoleval juhul ei ole

tõendamist leidnud, et kostja oleks lepingut rikkunud või et hagejal oli saamata jäänud

tulu nõude eelduste kontekstis võimalus lepingu jätkumisel tulu saada. Tsiviilasja

materjalide kohaselt ei sõlmitud lepingu kehtivuse jooksul hageja otsitud investoritega

mitte ühtegi investeerimislepingut ning puudub põhjus eeldada, et lepingute sõlmimiseni

oleks jõutud tulevikus. Kuigi hageja on menetluses väitnud, et mitmed investorid pidasid

tulevikus kostja projekti investeerimist võimalikuks, siis on nimetatu tõendamata. Üksnes

kostja äriplaan nimetatut ei tõenda, kuna äriplaan ei peegelda tegelikkust ning selle põhjal

ei saa teha järeldusi selle kohta, kas investorid oleksid äriplaanile vastava kasvu korral

olnud nõus kostja platvormi investeeringuid tegema. Kostja on hagejale ka teada andnud,

et tal puudub investeeringute kaasamise vajadus ja huvi, mis tähendab, et hageja eeldus

tulevikus investorite kaasamise osas ei ole põhjendatud, eriti arvestades, et kostjal ei ole

kohustust investeerimislepingute sõlmimiseks. Isegi kui leida, et kostja on lepingut

rikkunud, siis teabe andmise kohustuse ja lepingu tähtajani jätkamise kohustuse

eesmärgiks ei saanud olla hagejale finantseerimislepingute sõlmimiselt saadava tasu

tagamine (VÕS § 127 lg 2). Hageja on aga nõudnud käesoleval juhul kahjunõudena seda

sama tasu, millele hagejal oleks õigus siis, kui kostja ja investorite vahel oleks sõlmitud

finantseerimislepingud. Hagejal saab tekkida ootus lepingutelt sõlmitud tulemustasule

aga üksnes vastavate finantseerimislepingute sõlmimise korral. Lepingus sätestatud

kostja kohustused ei saa olla kantud eesmärgist tagada hagejale tasunõue (või samas

ulatuses kahjunõue) seni kuni kostja ja investorite vahel ei ole sõlmitud

finantseerimislepinguid. Arvestades, et lepingu kohaselt makstakse hagejale tasu üksnes

finantseerimislepingute sõlmimise korral, siis ei ole hageja kahjunõue ka ettenähtav

(VÕS § 127 lg 3). Lisaks puudub väidetava kahju ja rikkumise vahel põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Hageja ei ole saanud lepingust oodatud tulu seetõttu, et kostja ja

investorite vahel ei ole sõlmitud finantseerimislepinguid, mitte seetõttu, et väidetavalt on

kostja lepingut rikkunud ja koostöö hagejaga lõpetanud.

Kohus on seisukohal, et tulu saamise võimalust ei tõenda ka väidetav asjaolu, et hageja

on saanud vahendustasu muudelt klientidelt. Kohus nõustub kostjaga, et iga kliendisuhe

on erinev ja ühe kliendisuhte põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi teise

kliendisuhte kohta, sh ei saa varasemate kliendisuhete põhjal prognoosida antud

kliendisuhte edukust. Hageja esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas

ja millises ulatuses on kliendilepingu tingimuste ja tasuregulatsioonide vahel kattuvusi, st

kas kliendisuhted on hageja ülesannete ja saadava tasu osas üleüldse omavahel mingil

määral võrreldavad (dtl 236-257).

5.3 Seega puudub alus hageja nõude rahuldamiseks ka kahju hüvitamise sätete alusel ja

kohtul puudub vajadus anda ka oma hinnangut nõude suurusele.

6. Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt. Kuna hageja põhinõue ei kuulu

rahuldamisele, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik