3-22-1466/33 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number

3-22-1466

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks esitama

Justiitsministeeriumile

dokumendid

kaebaja

ümberpaigutamiseks teise vanglasse või paigutama

kaebaja ümber Viru Vangla teise osakonda,

alternatiivselt Viru Vangla kohustamiseks vaatama

kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X (endine Y)

Vastustaja II – Viru Vangla, volitatud esindaja Indrek

Arming

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Kohustada Viru Vanglat sisuliselt lahendama kaebaja 11.04.2022. a taotlused kaebaja

teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ja tema Viru Vangla teise

osakonda paigutamiseks.

3. Jätta kaebaja menetluskulud, s.o kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot,

Eesti Vabariigi kanda.

4. Jätta muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-22-1466

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (endine Y, edaspidi ka kaebaja) esitas 11.04.2022 Viru Vangla direktorile taotluse

(reg nr 6-10/10186-1; digitaalse toimiku lehed (dtl) 11–13, 99–101), milles palus edastada

Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid tema ümberpaigutamiseks Tartu või Tallinna

Vanglasse.

1.1. Kaebaja soovis enda ümberpaigutamist seoses asjaoluga, et Viru Vangla direktor ja tema

alluvad on kaebajat aastaid kohelnud inimväärikust alandavalt, ebainimlikult ja piinavalt.

Kaebaja ei ole saanud Viru Vanglas mingit abi ega nõustamist; tema suhtes on alusetult

koostatud ettekandeid ja talle on alusetult määratud distsiplinaarkaristusi; tema isiku kohta on

edastatud valeandmeid; tema taotlused, teabenõuded, vaided, väljaviimise taotlused jm

taotlused on jäetud lahendamata; tal on piiratud suhtlemist advokaadiga; talle ei ole

võimaldatud hariduse omandamist ning keelekursustel ja huvitegevuses osalemist; talle ei ole

olnud tagatud sotsiaalprogrammid ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused.

2. Kaebaja esitas 11.04.2022 Viru Vangla direktorile taotluse (reg nr 6-10/10134-1; dtl 15,

114), milles palus paigutada ta Viru Vangla II üksusest mõnda teise Viru Vangla avatud

osakonda või kaaluda tema ümberpaigutamist teise vanglasse.

2.1. Kaebaja leidis, et tema paiknemine II üksuses ei ole põhjendatud ega vajalik, vaid

eluohtlik.

3. Viru Vangla tagastas 25.05.2022. a otsusega nr 6-10/10186-2 (dtl 17–18, 103–104)

kaebaja taotlused, jättes need sisuliselt läbi vaatamata, ning esitas järgmised põhjendused.

3.1. Kaebaja on ka varasemalt esitanud vanglale tema ümberpaigutamise menetluse alustamise

taotluseid (nt vangla jättis taotluse rahuldamata 01.03.2017. a otsusega nr 6-10/4582-2,

04.11.2019. a otsusega nr 6-10/31370-6 jättis vangla rahuldamata taotluse haldusmenetluse

uuendamiseks; 18.08.2020. a otsusega nr 6-10/22058-2 jäeti taotlused läbi vaatamata;

11.03.2021. a otsusega nr 6-10/1938-2 jäeti taotlus läbi vaatamata). Kaebaja ei ole toonud

esile ühtegi asjaolu, mis oleks haldusmenetluse uuendamise aluseks. Kaebaja leiab jätkuvalt,

et Viru Vangla II üksuse ametnikud on ohuks tema elule ja tervisele ning on lisanud vaid

värskemate kuupäevadega intsidente, mis kaebaja arvates ametnike suhtumist ja tegevust

ilmestavad. Kaebaja rahulolematus Viru Vangla II üksuse ametnikega ei ole aluseks

ümberpaigutamise menetluse alustamisele. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik anda

tähtaega taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on teadlik, et vangla käsitab

korduvat taotlust kui haldusmenetluse uuendamise taotlust, ning kui esineks uuendamiseks

alust andvaid uusi asjaolusid, oleks kaebaja need juba esitanud.

3.2. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 2 ja § 66 lg-st 1 ning justiitsministri

30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-dest 5 ja 6 ei ole

kinnipeetaval subjektiivset õigust valida, millisesse eluosakonda teda paigutatakse. Olulisteks

kriteeriumiteks paigutamisel on julgeoleku ning korra tagamise põhimõtted vanglas.

Vanglasisene paigutamine on toiming ning toimingul puudub regulatiivsus ja see ei ole

suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Viru Vangla kodukorra p 3.9 kohaselt

otsustab kinnipeetava vanglasisese paigutamise üksus. Kaebaja suhtes koostatud ja

03.05.2022 kinnitatud riskihindamise kohaselt vajab kaebaja tugevdatud järelevalvet, mis on

tagatud Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Seetõttu puudub vajadus kaebaja

paigutamist täiendavalt põhjendada.

4. Kaebaja esitas 01.06.2022 Viru Vangla 25.05.2022. a otsusele nr 6-10/10186-2 vaide (dtl

19–20, 106–107), mille Viru Vangla 06.06.2022. a otsusega nr 6-12/274-2 (dtl 21–22, 108–

109) tagastas ja jättis Justiitsministeeriumile edastamata.

5. X esitas 05.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 14.06.2023. a

määrusega menetlusse nõuetes Viru Vangla kohustamiseks esitama Justiitsministeeriumile

2(8)

3-22-1466

dokumendid kaebaja ümberpaigutamiseks või paigutama kaebaja teise osakonda või vaatama

kaebaja taotlused uuesti läbi. Sama määrusega tagastas kohus kaebuse osaliselt.

6. Viru Vangla palus 17.07.2023. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus otsustas 15.08.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus

menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et tema esitatud kohustamisnõuded tuleb järgmistel põhjendustel

rahuldada.

8.1. Vangla on meelevaldselt rikkunud haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusmenetluse

läbiviimisele kehtestatud norme ning jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ja taotlused

sisuliselt lahendamata. Seadus paneb vangla direktorile kohustuse menetleda igat pöördumist

sisuliselt ja vastata neile viivituseta (HMS § 5 lg-d 2 ja 4, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §

45).

8.2. Kaebaja ümberpaigutamine on jätkuvalt vältimatult vajalik, sest vanglale esitatud

taotluses toodud asjaolud jätkuvad. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt tuleb

arvestada sellega, et kinnipeetaval on õigus elutervele keskkonnale, mis on seotud õigusega

eraelule. Kinnipeetava tervis ja heaolu peab olema piisavalt kindlustatud. Kaebaja kohtlemine

Viru Vangla II üksuses on vastuolus PS §-dega 16, 17, 18, 26, 28 ja EIÕK artiklitega 2, 3 ja 8.

Lisaks vanglale esitatud taotluses nimetatud vangla tegevusele on vanglal lahendamata

kaebaja kõik taotlused, vaided ja teabenõuded, mis olid esitatud alates 01.01.2022 kuni

kaebuse esitamiseni. Kontaktisik ja üksuse juht lõhuvad meelevaldselt kaebaja era- ja

perekonnasidemeid ning käituvad kaebaja inimväärikust alandavalt ja üleolevalt. Nimetatud

asjaolude tõttu elab kaebaja pidevas stressis, millega kaasnevad erinevad vaevused ning

kaebaja heaolu on rikutud. Sellist elu ei saa pidada kvaliteetseks ja tervislikuks ning

inimväärikust austavaks, mistõttu on kaebaja turvalisuse, elu, tervise, õiguste ja sotsiaalselt

oluliste sidemete kaitseks ja enesetapule viimise vältimiseks vajalik kaebaja

ümberpaigutamine.

8.3. Õigusvastane oli ka kaebaja taotluse tema teise osakonda ümberpaigutamiseks läbi

vaatamata jätmine. Nii vangla kui ka Justiitsministeerium on kohustatud järgima piinamise ja

ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT)

raporteid ja viima vangistustingimused ja menetlusnormid kooskõlla tehtud ettekirjutustega.

Vastaselt juhul jääks CPT töö sisutühjaks. CPT on teinud Justiitsministeeriumile ettekirjutuse,

et Viru Vangla II üksuses ehk tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivate kinnipeetavate

seal osakonnas viibimise põhjendatust tuleb ümber hinnata iga 3 kuu tagant, sest isikuid ei saa

ega tohi hoida selles osakonnas lõpmatuseni. Justiitsministeerium ega vangla ei ole nimetatud

ettekirjutust 4 aasta jooksul täitnud, mis on vastuolus PS § 3 lg 1 teises lauses sätestatuga.

Vangistusseaduses II üksuses paiknemise ümbervaatamise regulatsiooni puudumine tuleks

tunnistada põhiseadusevastaseks.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning esitab järgmised põhjendused.

9.1. Riigikohtu praktikast tulenevalt võivad kinnipeetavad tõepoolest teatud erandlikel

juhtudel taotleda enda ümberpaigutamist, kui see võib olla vajalik põhiõiguste tagamiseks.

Samas peab seesugust taotlust lahendav haldusorgan hindama seda, kas tema taotlus on

põhjendatud ning kas esineb niivõrd kaalukas põhiõiguste riive, et see õigustaks kinnipeetava

ümberpaigutamist. Praegusel juhul ei nähtu kaebaja pöördumistest seesuguseid asjaolusid,

mille pinnalt võiks väita, et mõne kaebaja põhiõiguse realiseerimine oleks täielikult välistatud

või esineks selle erakordselt tugev riive. Antud juhul ei esine justiitsministri 25.03.2008. a

määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (Täitmisplaan) § 2 lg-s 2 sätestatud olukorda (nn erandlikud

asjaolud), millest tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja argumendid direktori

3(8)

3-22-1466

otsustuspädevuse puudumisest. Täitmisplaani § 2 lg 1 mõttes on vangla tegevus olnud

õiguspärane.

9.2. Täitmisplaani § 5 lg 1 p 7 sätestab, et meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust

tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet, paigutatakse Viru Vanglasse. Justiitsministri

13.06.2006. a määrus nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142 sätestab, et

teise üksuse põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate

kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Kuivõrd kaebaja tugevdatud järelevalve

vajadus on tuvastatud lähtudes riskihinnangust, siis on põhjendatud kaebaja paigutamine Viru

Vangla II üksusesse. Tulenevalt justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava

individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (Määrus nr 21) § 8 lg-test 2 ja 6

tuleb pärast kinnipeetavale koostatud täitmiskava üheaastase täitmisperioodi lõppu läbi viia

korduv riskihindamine üksnes täitmiskava täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel.

Samuti ei tulene Määrusest nr 21 ega muudest seadustest, et korduvat riskihindamist peaks

tegema mingi kindla ajaperioodi tagant. Ajavahemikus 2008–2023 on kaebaja kohta

koostatud korduvalt riskihinnanguid, sh aastatel 2008 ja 2018 mitu korda. Ka ei ole

kinnipeetavatel subjektiivset õigust nõuda riskihindamise koostamist enda äranägemise järgi.

Seega ei ole kaebaja etteheited riskihindamiste koostamise sageduse kohta asjakohased ega

põhjendatud. Kuna iga korduva riskihindamise koostamisel hinnatakse kinnipeetava riske ja

ohtlikkust uuesti, ei saa välistada, et kaebaja tugevdatud järelevalve vajadus võib tulevikus ära

langeda.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohtule on esitatud nõuded Viru Vangla kohustamiseks esitama Justiitsministeeriumile

dokumendid kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vanglast teise vanglasse ning alternatiivselt

Viru Vangla kohustamiseks paigutama kaebaja Viru Vangla tugevdatud järelevalvega II

üksusest mõnda sama vangla teise osakonda. Veel on kaebaja esitanud alternatiivsed nõuded

Viru Vangla kohustamiseks vaatama tema vastavad taotlused uuesti läbi. Kohus lahendab

kaebuse esmalt kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamisega seonduvas osas (I) ning seejärel

kaebaja tugevdatud järelevalvega üksusest mõnda teie osakonda paigutamisega seonduvas

osas (II). Viimasena esitab kohus lõppjäreldused ja teeb menetluskulusid puudutavad ja muud

menetluslikud otsustused (III).

I

11. Kaebaja on esitanud Viru Vanglale 11.04.2022 taotluse (nr 6-10/10186-1)

Justiitsministeeriumile kõigi vajalike dokumentide edastamiseks kaebaja ümberpaigutamise

otsustamiseks Viru Vanglast mõnda teise vanglasse (dtl 11–13). Viru Vangla vastas kaebajale

25.05.2022. a kirjaga nr 6-10/10186-2 (dtl 17–18), jättes taotluse sisuliselt läbi vaatamata

põhjendusega, et kaebaja taotluse näol oli tegemist haldusmenetluse uuendamise taotlusega,

kuid uuendamise asjaolusid ei esinenud.

12. Kohus märkis juba praeguses asjas tehtud 14.06.2023. a määruse punktis 15.1, et Viru

Vangla ei saanud käsitada kaebaja 11.04.2022. a taotlust (Justiitsministeeriumile dokumentide

esitamiseks kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks)

haldusmenetluse uuendamise taotlusena, vaid vanglal tulnuks see taotlus läbi vaadata ja teha

sisuline otsus selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kohus selgitab veel, et

tulenevalt HMS § 43 lg-st 1 on iseenesest võimalik, et isiku taotluse esitamisega alanud

haldusmenetlus lõpeb taotluse läbi vaatamata jätmisega. Haldusorganile esitatud taotluse läbi

vaatamata jätmine on aga lubatud üksnes juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja

seda ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1) või muul seadusega ettenähtud juhul (HMS § 14 lg 6 p

2). VangS-st ei tulene täiendavaid aluseid kinnipeetava teise vanglasse ümberpaigutamise

menetluse alustamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks, mistõttu tuleb selline

taotlus lahendada kas „EI“ või „JAH“ vastustega (vrd Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2023. a

otsus asjas nr 3-22-53, p 16). Viru Vanglale ei andnud alust kaebaja teise vanglasse

4(8)

3-22-1466

ümberpaigutamise menetluse alustamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks ka see, et

kaebaja oli esitanud vanglale varem sarnaste põhjenduste ja sama eesmärgiga taotlusi. Isegi

kui kaebaja ei oleks uues taotluses esitanud varasemate taotlustega võrreldes uusi asjaolusid,

oleks saanud olla tegemist üksnes korduva taotlusega, mille vangla oleks pidanud siiski

sisuliselt lahendama ehk selle kas rahuldama või rahuldamata jätma. Tegemist ei olnud

varasemate sarnaste menetluste, ennekõike Viru Vangla 01.03.2017. a otsusega nr 6-10/4582-

2 (dtl 181–183) lõppenud haldusmenetluse uuendamise taotlusega.

13. Kaebaja taotles ka enda 01.06.2022. a vaides (dtl 19–20) muu hulgas vangla direktori

kohustamist edastama Justiitsministeeriumile dokumendid tema ümberpaigutamise

otsustamiseks. Vangla küll tagastas kaebaja vaide (dtl 21–22), kuid kuna vaie on tagastatud

ebaõigesti (vt ka praeguses asjas tehtud 14.06.2023. a määruse p 15.1), on kaebaja nõue Viru

Vangla direktori kohustamiseks edastama Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid

kaebaja Viru Vanglast mõnda teise vanglasse ümberpaigutamiseks lubatav.

14. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel,

kus kinnipeetav karistust kannab. Täitmisplaani § 2 lg-st 2 koostoimes § 11 lg 2 p-ga 1

tuleneb, et kinnipeetava ühest kinnisest vanglast teise ümberpaigutamise otsustab

Justiitsministeerium. Seega on kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise menetlus

kaheastmeline ning ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. VangS § 19 lg

1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik

kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Täitmisplaani § 6 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et

kinnipeetava võib paigutada vanglasse sama määruse §-s 5 (kinnipeetava paigutamise

üldjuhud) sätestatut järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava

julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel.

14.1.

Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale õigust taotleda enda

ümberpaigutamist teise vanglasse (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010. a määrus asjas

nr 3-3-1-30-10, p 12). Ühtlasi puudub kaebajal subjektiivne õigus valida endale meelepärast

kinnipidamisasutust ja nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Samas on kinnipeetaval

õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine

on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise

kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010.

a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13). Seega on VangS § 19 lg 1, Täitmisplaani § 6 lg 1

esimese lause ja kohtupraktika järgi võimalik kinnipeetava ümberpaigutamise kaalumisel

arvestada konkreetse juhtumi eripäradega ning kalduda kõrvale tavapärastest paigutamise

üldreeglitest, kui esinevad seda tingivad erandlikud asjaolud. Üheks erandlikuks asjaoluks

võib olla see, kui kinnipeetava ümber paigutamata jätmisel saaks oluliselt kahjustada tema

põhiõigused.

15. Kaebaja 11.04.2022. a taotluse (nr 6-10/10186-1) kohaselt on tema ümberpaigutamine

teise vanglasse viivituseta vajalik tema elu ja tervise, julgeoleku ning era- ja perekonnaelu

puutumatuse, sh karistuse täideviimise eesmärkide parema saavutamise eesmärgil. Kaebaja

sõnul on Viru Vangla direktor koos talle alluvate ametnikega kaebajat aastaid inimväärikust

alandavalt, ebainimlikult ja piinavalt kohelnud, millega on viidud kaebajat korduvalt

enesetapukatseteni. Kaebaja sõnul ei ole ta saanud vanglalt mingit abi ega nõustamist, vaid

iga kord survestati kaebajat aina rohkem, et viia teda endalt elu võtmiseni. Kaebaja märgib

veel, et teda kiusatakse, fabritseeritakse ettekandeid ja määratakse nende alusel

distsiplinaarkaristusi, pidevalt lõhutakse kaebaja eraelulisi ja sotsiaalseid olulisi sidemeid ning

piiratakse kaebaja suhtlemist advokaatidega. Kaebaja väitel levitab II üksuse juhtkond kaebaja

kohta valeandmeid sooviga kajastada tema isikut negatiivses valguses. Kaebaja õiguste

rikkumist ja administratsiooni poolset tagakiusamist kinnitab kaebaja sõnul ka see, et

lahendamata on jäetud kokku ca 170 tema pöördumist. Veel märgib kaebaja, et talle ei

võimaldata omandada haridust, osaleda keelekursustel ja huvitegevuses, ei tagata

5(8)

3-22-1466

sotsiaalprogramme ega individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Seega ei tagata

kaebaja hinnangul talle Viru Vanglas ühiskonda naasmiseks ettevalmistavaid tegevusi ja

üritatakse lõhkuda seda, mis kaebajal on väljaspool vanglat, ning ametnike tegevus on

kahjustanud tema vaimset tervist, mille parandamiseks ei saa ta Viru Vanglas ka piisavat abi.

16. Viru Vangla ei ole 25.05.2022. a vastuses kaebaja taotluses nr 6-10/10186-1 esitatud

väiteid sisuliselt analüüsinud, ega hinnanud, kas taotluses kirjeldatud asjaolud võiksid

kujutada endast erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaebaja ümberpaigutamise

menetluse alustamiseks. Taotluse sisuliseks lahendamiseks ei saa pidada piisavaks vastuses

märgitud lauset, et kaebaja rahulolematus Viru Vangla II üksuse ametnikega ei ole aluseks

ümberpaigutamise menetluse alustamisele. Kuigi kohus nõustub vanglaga, et pelgalt väidetav

ametnike õigusvastane tegevus ei saa olla aluseks kinnipeetava teise vanglasse

ümberpaigutamiseks, sisaldab kaebaja taotlus siiski väiteid, mis vajavad vangla poolt neile

hinnangu andmist ja kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtmist. Muu hulgas võib olla vajalik

hinnata seda, kas kaebaja terviseseisundist tulenevalt võib esineda erandlik vajadus kaebaja

paigutamiseks Tartu Vanglasse, kus on eraldi osakonnana psühhiaatria osakond. Kuna

praegusel juhul ei ole vangla toimingu tegemata jätmist ehk kaebaja ümberpaigutamise

menetluse alustamata jätmist sisuliselt otsustanud ega põhjendanud, puudub kohtul võimalus

kontrollida vangla poolt selle otsuse tegemisel faktiliste asjaolude arvestamise õigsust ning

seejärel ka vajalike kaalutlusreeglite järgimist.

17. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada kaebaja kohustamisnõue tema teise vanglasse

ümberpaigutamise menetluse alustamist puudutavas osas selliselt, et kohustada Viru Vanglat

vaatama kaebaja 11.04.2022. a taotlus tema teise vanglasse ümberpaigutamiseks sisuliselt

läbi.

II

18. Kaebaja esitas Viru Vanglale 11.04.2022 ka taotluse nr 6-10/10134-1 tema

ümberpaigutamiseks Viru Vangla II üksusest mõnda teise Viru Vangla avatud osakonda (dtl

15). Viru Vangla vastas taotlusele 25.05.2022. a kirjaga nr 6-10/10186-2 (dtl 17–18), jättes

selle sisuliselt läbi vaatamata. Vangla tagastas taotluse läbivaatamatult põhjendusega, et

kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus valida, millisesse eluosakonda

või kambrisse teda paigutatakse.

19. Nagu kohus eespool märkis, võib haldusorganile esitatud isiku taotlusega alanud

haldusmenetlus (antud juhul haldusmenetlus kaebaja ümberpaigutamiseks Viru Vangla II

üksusest mõnda Viru Vangla teise osakonda, HMS § 35 lg 1 p 1) küll lõppeda ka taotluse läbi

vaatamata jätmisega, kuid see on võimalik üksnes juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on

möödunud ja seda ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1) või muul seadusega ettenähtud juhul

(HMS § 14 lg 6 p 2). VangS-st ei tulene täiendavaid aluseid jätmaks läbi vaatamata

kinnipeetava taotlust tema teise osakonda ümberpaigutamiseks. Seetõttu tuleb ka sellised

taotlused lahendada kas „EI“ või „JAH“ vastustega (vrd samuti Tartu Ringkonnakohtu

31.10.2023. a otsus asjas nr 3-22-53, p 16) ning vanglal tulnuks lahendada kaebaja taotlus

tema vanglasiseselt ümberpaigutamiseks sisuliselt.

20. Kaebaja taotles enda 01.06.2022. a vaides (dtl 19–20) muu hulgas Viru Vangla direktori

kohustamist tema paigutamiseks osakonda, mis ei ole II üksus. Vangla küll tagastas kaebaja

vaide tervikuna (dtl 21–22), kuid tegi seda kohtu hinnangul ebaõigesti, jättes seejuures

kaebaja teise osakonda paigutamise temaatika täielikult käsitlemata. Seetõttu on kaebaja nõue

Viru Vangla kohustamiseks tema II üksusest mõnda teie Viru Vangla osakonda paigutamiseks

lubatav.

21. Vanglasisest paigutamist reguleerib VangS § 11 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6. Vanglasisese paigutamise otsustamisel

tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning julgeolekukaalutlusi

6(8)

3-22-1466

(VSkE § 5). VSkE § 5 lg 2 sätestab, et osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida

kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid.

Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile

kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, kuid kinnipeetavatele peab

õiguste kasutamine olema tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud, ehk isikutel peab

olema mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 26.05.2008. a

otsus asjas nr 3-3-1-20-08, p 24; 28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p 13). Vanglasisese

paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud ning seadusandja on jätnud

haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse (vt Riigikohtu

28.04.2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p-d 10 ja 14). Täitmisplaani § 5 lg 1 p-st 7 saab järeldada,

et see, kas isiku suhtes esineb vajadus tugevdatud järelevalveks, tehakse kindlaks tema kohta

koostatud riskihinnangu alusel. Tugevdatud järelevalve vajaduse ja riskihinnangu vahelisele

otsesele seosele on viidatud ka Täitmisplaani § 17 lg 2 p-s 3.

22. Kaebaja taotluse nr 6-10/10134-1 järgi ei ole kaebaja paiknemine Viru Vangla II üksuses

põhjendatud ega vajalik ning see on tema jaoks ametnike õigusvastase tegevuse tõttu hoopis

eluohtlik. Kaebaja hinnangul on ta ebaõigesti tembeldatud ohtlikuks. Kaebaja kinnitab, et ta ei

ole ühegi allilma grupeeringu liige ning tema ükski isikuomadus ei anna põhjust tema

tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmiseks. Veel juhib kaebaja tähelepanu sellele, et

CPT on teinud Eesti valitsusele ettekirjutuse, et Viru Vangla II üksuses paiknevate

kinnipeetavate hoidmise põhjendatus tuleb üle vaadata iga 3 kuu tagant. Kaebaja on aga II

üksuses viibinud 14 aastat.

23. Viru Vangla küll tagastas 25.05.2022. a vastusega kaebaja taotluse nr 6-10/10134-1

läbivaatamatult, kuid selgitas seejuures kaebajale vanglasisesel paigutamisel arvestatavaid

olulisi kriteeriume ning seda, et kaebaja suhtes koostatud ja 03.05.2022 kinnitatud

riskihindamise kohaselt vajab ta tugevdatud järelevalvet, mis on tagatud Viru Vangla

tugevdatud järelevalvega osakonnas. Hoolimata sellest ei pea kohus võimalikuks hinnata

vangla poolt toimingu tegemisest ehk kaebaja teise osakonda paigutamisest sisulise

keeldumise õiguspärasust. Vangla ei andnud enda 25.05.2022. a vastuses kaebaja taotlusele

ega ka 17.07.2023. a vastuses kaebusele vähimatki sisulist hinnangut kaebaja taotluses

esitatud väidetele tema II üksuses viibimise eluohtlikkusest ega ka viidetele selle kohta, et ta

on riskihinnangus hinnatud ohtlikuks ebaõigesti. Seega puuduvad vangla sisulised

põhjendused taotluse rahuldamata jätmise kohta, mida kohus saaks hinnata.

24. Eelnevast tulenevalt tuleb rahuldada ka kaebaja kohustamisnõue tema II üksusest mõnda

teise osakonda paigutamiseks selliselt, et vanglat tuleb kohustada kaebaja vastavat

11.04.2022. a taotlust sisuliselt läbi vaatama.

25. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse sõltumata sellest, kas VangS on tugevdatud

järelevalvega üksusest ümberpaigutamise põhjendatuse hindamist puudutava regulatsiooni

puudumise tõttu põhiseadusevastane või mitte, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse

VangS suhtes selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Kohus märgib siiski, et

kuigi CPT on tõepoolest soovitanud Eesti riigil vaadata kinnipeetavate paigutus tugevdatud

järelevalvega osakonnas läbi vähemalt kord kolme kuu jooksul1, ei ole tegemist riigile siduva

kohustusega.

III

26. Eelnevalt esitatud põhjendustel tuleb kaebus täielikult rahuldada ning kohustada Viru

Vanglat kaebaja 11.04.2022. a taotlusi sisuliselt läbi vaatama.

1 Raport Eesti valitsusele CPT Eesti külastuse kohta, ms toimus 27.09.–05.10.2017. CPT/Inf (2019) 31.

Kättesaadav aadressil: https://rm.coe.int/168098db94.

7(8)

3-22-1466

27. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus

menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda

osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja

riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis

menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta.

28. Kohus vabastas kaebaja 14.06.2023. a määrusega kaebuselt riigilõivu 20 euro tasumisest.

Need menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamise tõttu HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 2 alusel

riigi kanda. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kohtule kuludokumente esitatud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

nende endi kanda.

29. Kohus märgib, et HKMS § 175 lg 3 alusel ja tulenevalt praeguses asjas tehtud

15.08.2024. a määruse resolutsiooni p-st 7 asendatakse kaebaja nimi käesolevas otsuses tema

eraelu kaitseks tähemärgiga.

30. Kohus märgib veel, et ei pea vajalikuks võtta seisukohta kohtule 23.08.2024 saabunud,

vastuväitena pealkirjastatud kaebaja avalduse osas. Nimetatud avaldusest nähtuvalt ei ole

kaebaja rahul sellega, et kohus ei menetle käesolevat asja. Arvestades, et kohus oli eelnevalt

15.08.2024. a määrusega otsustanud asja lahendada kirjalikus menetluses, andnud sama

määrusega pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks ning lahendab kaebuse

käesoleva otsusega, leiab kohus, et kaebaja 23.08.2024. a avalduse näol ei ole tegemist

vastuväitega kohtu tegevusele HKMS § 90 tähenduses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing

Tartu Halduskohtu 30.08.2024 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2025 lahendiga

8(8)