2-22-9980/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-9980

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Finnair Oyj vastu Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise, viivise ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

11 847,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048; asukoht Tähe

tn 34, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11619)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

(e-post: kristjan.tuul@abnamm.ee)

Kostja: Finnair Oyj ( registrikood: 0108023-3 (Soome);

aadress: Tietotie 9, Vantaa 01530, Soome Vabariik e-post:

uk.cr@finnair.com)

Kostja

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Timo

Kullerkupp ja vandeadvokaat Kai Villemson (e-post e-post:

menetlus@rask.ee

Menetlustoimingu viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja Flagito OÜ loobumine põhinõudest summas 600 eurot, sellelt

arvestud viiviselt summas 7,76 eurot ja sissenõudmiskulude summas 40 eurot ja

edsiulatuva viivise osas (reisija L. L. nõue) ja lõpetada selles osas menetlus.

2. Rahuldada Flagito OÜ hagi Finnair Oyj vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse 261/2004 alusel hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks.

3. Mõista kostjalt Finnair Oyj hageja Flagito OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 9 600

eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas

143,48 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 640 eurot.

4. Mõista kostjalt Finnair Oyj hageja Flagito OÜ kasuks välja viivis alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 08.07.2023 kuni otsuse

tegemiseni, summas 2 245,74 eurot.

5. Mõista kostjalt Finnair Oyj hageja Flagito OÜ kasuks välja lisanduv viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 31.08.2024 kuni

põhivõlgnevuse 9 600 euro tasumiseni.

6. Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ja 95 %

ulatuses kostja kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest

kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Reisijatel T. T., K. R., L. M. T. ja J. T. L. oli kinnitatud broneering LWYPAL Finnair Oyj

10.03.2022 lennule AY0152 marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1031

marsruudil Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse

10.03.2022 kell 21:35. 10.03.2022 teavitati reisijaid lendude tühistamisest. Reisijatele

saadeti asenduslendude broneering LWYPAL 11.03.2022 lendudele AY154 Tai (Phuket)

– Rootsi (Stockholm), AY820 Rootsi (Stockholm) - Soome (Helsingi) ja AY1035 Soome

(Helsingi) -Eesti (Tallinn), mis jõudis lõppsihtkohta Tallinnasse 12.03.2022 kell 00:25

ehk rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem. 17.03.2022 loovutasid T. T., K. R., L. M. T. ja

J. T. L. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tulenevad nõuded Flagito

OÜ-le. 09.05.2022 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja summas 2400 eurot.

09.05.2022 vastusega keeldus kostja reisijatele hüvitise tasumisest viidates lennutõrke

põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete haigestumisele.

2. Reisijatel S. T. H., M. H., L. B. H. ja R. H. oli kinnitatud broneering UXGIX7 Finnair Oyj

10.03.2022 lennule AY0152 marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1035

marsruudil Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse

11.03.2022 kell 00:25. 10.03.2022 teavitati reisijaid lennu AY0152 tühistamisest.

17.03.2022 loovutasid S. T. H., L. B. H., R. H. ja M. H. Määrusest tulenevad nõuded

Flagito OÜ-le. 12.04.2022 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja summas 2 400

eurot. 12.04.2022 vastusega keeldus kostja reisijatele hüvitise tasumisest viidates

lennutõrke põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete haigestumisele.

3. Reisijatel U. P., L. S. ja R. P. oli kinnitatud broneering QJ4UTJ Finnair Oyj 10.03.2022

lennule AY0152 marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1011 marsruudil

Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse 10.03.2022

kell 22:20. 10.03.2022 teavitati reisijaid lendude tühistamisest. Reisijatele saadeti

asenduslendude broneering QJ4UTJ 11.03.2022 lendudele AY154 Tai (Phuket) – Rootsi

(Stockholm), AY820 Rootsi (Stockholm) - Soome (Helsingi) ja AY1035 Soome

(Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis jõudis lõppsihtkohta Tallinnasse 12.03.2022 kell 00:25

ehk rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem. 21.03.2022 loovutasid U. P., L. S. ja R. P.

määrusest tulenevad nõuded Flagito OÜ-le. 08.05.2022 saatis hageja kostjale määruse

alusel nõudekirja summas 1800 eurot. 09.05.2022 vastusega keeldus kostja reisijatele

hüvitise tasumisest viidates lennutõrke põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete

haigestumisele.

4. Reisijal T. L. oli kinnitatud broneering V94734 Finnair Oyj 10.03.2022 lennule AY0152

marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1031 marsruudil Soome (Helsingi) -

Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse 10.03.2022 kell 21:35.

10.03.2022 teavitati reisijaid lennu AY0152 tühistamisest. 01.04.2022 loovutas T. L.

Määrusest tulenevad nõuded Flagito OÜ-le. 08.05.2022 saatis hageja kostjale määruse

alusel nõudekirja summas 600 eurot. 09.05.2022 vastusega keeldus kostja reisijale

hüvitise tasumisest viidates lennutõrke põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete

haigestumisele.

5. Reisijatel L. R., A. L., L. L. ja L. L. oli kinnitatud broneering KBFHFB Finnair Oyj

10.03.2022 lennule AY0152 marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1031

marsruudil Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse

10.03.2022 kell 21:35. 10.03.2022 teavitati reisijaid lendude tühistamisest. Reisijatele

saadeti asenduslendude broneering KBFHFB (Lisa 24) 11.03.2022 lendudele AY154 Tai

(Phuket) – Rootsi (Stockholm), AY820 Rootsi (Stockholm) - Soome (Helsingi) ja

AY1035 Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis jõudis lõppsihtkohta Tallinnasse

12.03.2022 kell 00:25 ehk rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem. 04.04.2022 loovutasid

L. R. ja L. L. ning 06.04.2022 loovutasid A. L. ja L. L. Määrusest tulenevad nõuded

Flagito OÜ-le. 09.05.2022 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja, nõudes igale

reisijale hüvitist summas 600 eurot. Kostja ei ole hagi esitamiseni vastanud hageja

09.05.2022 nõudekirjale ega hüvitist maksnud.

6. Reisijal H. G. L. oli kinnitatud broneering MUMLVW Finnair Oyj 13.01.2022 lennule

AY0008 marsruudil Ameerika Ühendriigid (Miami) - Soome (Helsingi) ja 14.01.2022

lennule AY1025 marsruudil Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma

lõppsihtkohta Tallinnasse 14.01.2022 kell 18:00. 13.01.2022 teavitati reisijat lennu

AY1025 tühistamisest. 07.02.2022 loovutas H. G. L. määrusest tulenevad nõuded Flagito

OÜ-le. 04.04.2022 saatis hageja kostjale määruse alusel nõudekirja summas 600 eurot.

04.04.2022 vastusega keeldus kostja reisijale hüvitise tasumisest viidates lennutõrke

põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete haigestumisele.

7. Hagejale teadaolevalt on hagiavalduses toodud lendude (AY1052, AY1031, AY1035,

AY1011, AY0008, AY1025) opereerijaks kostja. Määruse art 5 lg 1 punkti c alapunkti iii

alusel on reisijal õigus saada hüvitist, kui reisija teavitab teda tühistamisest ette vähem kui

7 päeva enne kavandatud väljumisaega ega võimalda asenduslennuga jõuda sihtpunkti

hiljemalt 2 tundi pärast kavandatud saabumisaega. Käesolevas asjas teavitas kostja

reisijaid T. T., K. R., L. M. T., J. T. L., S. T. H., M. H., L. B. H., R. H., U. P., L. S., R. P.,

T. L., L. R., A. L., L. L. ja L. L. tühistamisest 10.03.2022, s.o samal päeval kavandatud

väljumisajaga ning reisijat H. G. L. 13.01.2022, s.o 1 päev enne kavandatud väljumisaega.

Reisijatele ei võimaldatud asenduslennuga jõuda lõppsihtpunkti hiljemalt 2 tundi pärast

kavandatud saabumisaega.

8. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on kõikide üle 3 500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Lennumarsruudi Phuket - Tallinn mõõdetud

vahemaaks on 8301 kilomeetrit. Lennumarsruudi Miami - Tallinn mõõdetud vahemaaks

on 8 380 kilomeetrit. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt Phuket - Tallinn

ning Miami - Tallinn lendude tühistamise tõttu hüvitist 600 eurot reisija kohta, s.o kokku

10 200 eurot, kui ei esine Määruse art 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt on lennuettevõtja vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist

vastavalt määruse artiklile 7 üksnes siis, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise või

kolm või rohkem tundi hilinemise põhjustasid kumulatiivselt (i) erakorraline asjaolu, (ii)

mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Hageja

on seiskohal, et käesoleval juhul selliseid erakorralisi asjaolusid ei esine ning kostja ei ole

neid ka tõendanud. Töötaja ei ole haigestumine lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas,

sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate töötajate töötegemine

ja tõrgeteta funktsioneerimine.

9. Hageja palub mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks välja hüvitis summas 10 200 eurot;

mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 10 200 eurot

viivis kokku 151,24 eurot, edasiselt mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks välja

põhivõlgnevuselt summas 10 200 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 08.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt

põhisummalt 10 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista Finnair Oyj-lt Flagito OÜ kasuks välja

sissenõudmiskulud summas 680 eurot; jätta kõik menetluskulud Finnair Oyj kanda ja

rakendada menetluskulude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud viivisemäära

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõudeid. Kostja palub

hagi jätta rahuldamata ja L. L. nõude osas jätta hagi läbivaatamata. Kostja leiab, et

10.03.2022 lennu AY152 ja 14.01.2022 lennu AY1025 reisijatel ei ole õigust nõuda

kostjalt hüvitist, kuna lendude tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Kostja

selgitab, et 14.01.2022 lend AY1025 pidi väljuma Helsingist kell 17:25 ning saabuma

Tallinnasse kell 18:00. Lend tühistati põhjusel, et oluline osa kostja töötajatest oli

erakorraliselt haigestunud. 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses koroonaviirusesse

nakatunud inimeste arv Soomes kasvas hüppeliselt. Sellest tingituna haigestus suur osa

lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Haigusjuhtumite arvu kasvu tõttu oli

kostja sunnitud tühistama ja korraldama ümber suure osa lendudest. Kostja pöördus

vastava teatega avalikkuse poole 12.01.2022 ning selles kirjeldatud põhjustel tühistati ka

14.01.2022 lend AY1025. Vaidlusalune lend tühistati kuna kostjal kui lennuettevõtjal

puudus lendude teostamiseks oluline osa vajalikest töötajatest. Töötajate puudumise

põhjustas nende tõeline haigestumine pandeemia tõttu. Sellises olukorras on tegemist

erakorralise asjaoluga määruse artikli 5(3) tähenduses.

11. Kostja pakkus samaks päevaks reisijale asenduslennu AY1031 Helsingi - Tallinn, mis

saabus sihtkohta 14.01.2022 kell 21:24. Kuna kostja pakkus reisijale asenduslendu ja

asenduslend toimus tühistatud lennuga samal päeval, siis on kostja Määruse artikli 5(3)

mõttes võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja

kohustatud maksma määruse artiklis 7 toodud hüvitist, kuna hilinemise põhjustas

erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui kasutusele oleks võetud

kõik vajalikud meetmed.

12. Kostja leiab, et ka 10.03.2022 lend AY152 tühistati erakorralise asjaolu tõttu ja kostja on

võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed. 10.03.2022 lend AY152 pidi väljuma Phuketi

lennujaamast 10.03.2022 kell 05:15 (UTC) ning saabuma Helsingisse 10.03.2022 kell

18:25 (UTC). Lend tühistati erakorralise asjaolu tõttu määruse artikli 5(3) tähenduses.

Meeskond, mis pidi teostama 10.03.2022 lendu AY152, saabus Phuketi 07.08.2022 nelja

piloodi ja kaheksa salongimeeskonna liikmega. Lennukiks oli Airbus A350-900 (reg. OH-

LWM). Lennuki A350-900 salongitöötajate miinimumarv on 8 inimest. Ettenägematutel

asjaoludel on võimalik teostada lendu tagasi kodubaasile (Helsingisse) seitsme

salongimeeskonna liikmega. Üks Phuketi saabunutest ja 10.03.2022 lendu AY152

teostama pidavatest salongimeeskonna liikmetest teatas 08.03.2022 haigestumisest.

Kapten võttis vastu otsuse, et 10.03.2022 tagasilend Helsingisse toimub erakorraliselt 7-

liikmelise salongimeeskonnaga. 10.03.2022 vahetult enne lennumeeskonna hotellist

lennujaama

transportimise

aega

teatas

veel

üks

salongimeeskonna

liikmetest

haigestumisest. Selle tulemusena olid vaid kuus salongimeeskonna liiget võimelised lendu

teostama. Sellise meeskonnaliikmete arvuga ei ole lennu teostamine lubatud. Finnair’il ei

ole Phuketis varumeeskonda. Praktikas on äärmiselt erakorraline olukord, kus väljaspool

kodubaasi ehk kahe lennu vahelisel ajal haigestuvad korraga kaks meeskonnaliiget.

Meeskonnaliikmete haigestumise ettenähtamatust Phuketis viibimise ajal süvendas

asjaolu, et Phuketi saabumise ajal olid meeskonnaliikmed kohustatud tegema PCR- testi

nii enne Phuketi saabumist kui ka Phuketi saabumisel. Olukorras kus iga

meeskonnaliikme kaks PCR testi andsid negatiivse tulemuse ning teised haigustunnused

puudusid, ei olnud kostja jaoks ettenähtav, et kaks meeskonnaliiget võivad Phuketis

viibimise ajal ehk kahe päeva jooksul haigestuda. Kuna tegemist on praktikas äärmiselt

erakorralise olukorraga, ei ole see oma olemuselt lennuettevõtja tavapärasele tegevusele

omane ja väljub tema tegeliku kontrolli alt. Seega on tegemist erakorralise asjaoluga

määruse artikli 5(3) tähenduses.

13. Kostja pakkus kõikidele reisijatele asenduslende. Algselt kavandatud marsruudi kohaselt

pidid reisijad väljuma Phuketist 10.03.2022 kell 12:15 ja saabuma Tallinnasse (peatusega

Helsingis) 11.03.2022 kell 00:25. Kostja pakkus kõikidele lennuga AY152 seotud

reisijatele asenduslennuks Phuket-Stockholm-Helsingi-Tallinn marsruudi (AY154,

AY820 ja AY1035) väljumisajaga Phuketist 11.03.2022 kell 12:15 ja saabumisega

Tallinnasse 12.03.2022 kell 00:25. Teisisõnu pakkus kostja kõikidele reisijatele

asenduslennu, mis toimus 24 tunni jooksul. Siinkohal märgib kostja, et reisijatele T. T., K.

R., L. M. T. ja J. T. L. oli samuti pakutud eelnimetatud asenduslend, mis oleks toimunud

ja saabunud sihtkohta 24 tunni jooksul võrreldes algselt kavandatuga, kuid reisijad ise

otsustasid hilisema asenduslennu kasuks. Kuna kostja pakkus reisijatele asenduslendu ja

asenduslend toimus tühistatud lennuga võrreldes 24 tunni jooksul, siis on kostja määruse

artikli 5(3) mõttes võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed.

14. Hagi seonduvalt reisijaga L. L. tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata,

kuna Harju Maakohtul ei ole pädevust reisijaga L. L. seonduva nõude lahendamiseks. L.

L. broneeritud lend pidi toimuma järgmisel marsruudil: AY152 Phuket-Helsinki, AY1301

Helsinki-Amsterdam, saabumisega lõppsihtkohta 11.03.2022 kell 09:55. Teisisõnu ei

hõlmanud L. L. broneering Eestit ei lähtekoha, sihtkoha ega vahepeatusena. Seega puudub

Harju Maakohtul pädevus hagi L. L. osas läbivaatamiseks. Isegi juhul, kui Harju

Maakohus on nõude lahendamiseks pädev (millega kostja ei nõustu), tuleks hagi L. L.

osas jätta rahuldamata. Reisijad olid teavitatud lennu AY152 tühistamisest vähem kui

seitse päeva enne kavandatud väljumisaega. L. L. broneeritud lend pidi väljuma Phuketist

10.03.2022 kell 12:15 ning saabuma lõppsihtkohta Amsterdami 11.03.2022 kell 09:55. L.

L. asenduslend koosnes kahest lennust selliselt, et uus lend PG278 Phuket-Bangkok väljus

10.03.2022 kell 19:50 ning selle jätkulend KL804 Bangkok-Amsterdam saabus sihtkohta

11.03.2022 kell 06:57 ehk peaaegu 3 tundi varem. Teisisõnu ei tinginud lennu AY152

tühistamine reisija L. L. jaoks varasemat väljumist Phuketist ega hilinemist Amsterdami.

Vastupidi, tänu alternatiivsele lennule lühenes reisija lennuaeg 10 tunni võrra ning reisija

saabus sihtkohta pea 3 tundi varem.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega ja asjas esitatud

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poole

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta on nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asja esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevaid tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

17. Hageja loobus 03.10.2022 menetlusdokumendis nõudest reisija L. L.ga seonduvate nõuete

osas. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine on

hageja õigus, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt reisijat L. L.

puudutava põhinõude 600 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

7,76 eurot ja ka sissenõudmiskulu osas. Kuivõrd hageja on põhinõudelt palunud välja

mõista ka edasiulatuva viivise, siis lõpetab kohus menetluse ka viivise väljamõistmiseks

osas, mis on arvestatud eelpool viidatud summalt.

18. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja)

teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või

ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama

nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul,

kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel

tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis

tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel

kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole

seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.

19. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte

kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest

üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt

Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise

piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega

muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

20. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014

määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille

artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni

1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri

pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude

puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist

mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

21. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude

tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on

kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni

lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse

vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist

makstakse

sularahas,

elektroonilise

pangaülekandena,

pangakorralduse

või

pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes

teenustes.

22. Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile

7, on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61

seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on

ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega

kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast

lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Euroopa Liidu Kohus on

mõistet

„saabumisaeg”

sisustanud

kohtuasjas

C-452/13

(Germanwings,

ECLI:EU:C:2014:2141), punktis 27 järgmiselt: „Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes

tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004

artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse

lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil

avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist

väljuda.

23. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

• Reisijatel T. T., K. R., L. M. T. ja J. T. L. oli kinnitatud broneering Finnair Oyj

10.03.2022 lennule AY0152 marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1031

marsruudil Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta

Tallinnasse 10.03.2022 kell 21:35 (tl 9-12). 10.03.2022 teavitati reisijaid lendude

tühistamisest. Reisijatele saadeti asenduslendude broneering 11.03.2022 lendudele

AY154 Tai (Phuket) – Rootsi (Stockholm), AY820 Rootsi (Stockholm) - Soome

(Helsingi) ja AY1035 Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis jõudis lõppsihtkohta

Tallinnasse 12.03.2022 kell 00:25 ehk rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem (tl 15).

• Reisijatel S. T. H., M. H., L. B. H., R. H. oli kinnitatud broneering lennule AY1035

marsruudil Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta

Tallinnasse 11.03.2022 kell 00:25 (tl 23-26). 10.03.2022 teavitati reisijaid lennu

AY0152 tühistamisest.

• Reisijatel U. P., L. S. ja R. P. oli kinnitatud broneering Finnair Oyj 10.03.2022 lennule

AY0152 marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1011 marsruudil Soome

(Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse 10.03.2022 kell

22:20 (tl 38-). 10.03.2022 teavitati reisijaid lendude tühistamisest. Reisijatele saadeti

asenduslendude broneering 11.03.2022 lendudele AY154 Tai (Phuket) – Rootsi

(Stockholm), AY820 Rootsi (Stockholm) - Soome (Helsingi) ja AY1035 Soome

(Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis jõudis lõppsihtkohta Tallinnasse 12.03.2022 kell

00:25 ehk rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem (tl 40).

• Reisijal T. L. oli kinnitatud broneering Finnair Oyj 10.03.2022 lennule AY0152

marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1031 marsruudil Soome (Helsingi)

- Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse 10.03.2022 kell 21:35 (tl

50). 10.03.2022 teavitati reisijat lennu AY0152 tühistamisest.

• Reisijatel L. R., A. L. ja L. L. oli kinnitatud broneering Finnair Oyj 10.03.2022

lennule AY0152 marsruudil Tai (Phuket) – Soome (Helsingi) ja AY1031 marsruudil

Soome (Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse

10.03.2022 kell 21:35 (tl 56-57). 10.03.2022 teavitati reisijaid lendude tühistamisest.

Reisijatele saadeti asenduslendude 11.03.2022 lendudele AY154 Tai (Phuket) – Rootsi

(Stockholm), AY820 Rootsi (Stockholm) - Soome (Helsingi) ja AY1035 Soome

(Helsingi) - Eesti (Tallinn), mis jõudis lõppsihtkohta Tallinnasse 12.03.2022 kell

00:25 ehk rohkem kui 4 tundi planeeritust hiljem (tl 58).

• Vaidlust ei ole ka selles, et reisijal H. G. L. oli kinnitatud broneering Finnair Oyj

13.01.2022 lennule AY0008 marsruudil Ameerika Ühendriigid (Miami) - Soome

(Helsingi) ja 14.01.2022 lennule AY1025 marsruudil Soome (Helsingi) - Eesti

(Tallinn), mis pidi jõudma lõppsihtkohta Tallinnasse 14.01.2022 kell 18:00 (tl 67).

13.01.2022 teavitati reisijat lennu AY1025 tühistamisest. Vaidlust ei ole ka selles, et

kostja pakkus reisijale H. G. L. samaks päevaks asenduslendu AY1031, mis jõudis

Tallinnasse 21:24 (tl 85).

• Kuigi hageja ei ole esile toonud, milliseid asenduslende pakuti reisijatele S. T. H., M.

H., L. B. H., R. H. ja T. L., ei ole kostja kahtluse alla seadnud hageja nõuet nende

reisijate osas ega esile toonud, et neile reisijatele pakuti sellist asenduslende, et reisijad

jõudsid Tallinnasse vähem kui neljatunnise hilinemisega. Kostja on 15.09.2022

menetlusdokumendi p 23 avaldanud, et kostja pakkus kõikidele lennuga AY1052

seotud reisijatele asenduslennuks marsruuti Phuket - Stockholm - Helsingi - Tallinn

(AY154 - AY820 – AY1035) väljumisajaga Phuketist 11.03.2022 kell 12:15

saabumisajaga Tallinnasse 12.03.2022 kell 00:25. Reisijad T. T., K. R., L. M. T. ja J.

T. L. otsustasid hilisema asenduslennu kasuks (tl 78 pöördel).

• Vaidlustamata asjaolu on, et hagiavalduses toodud lendude Phuket - Tallinn ja Miami

Tallinn vahemaa ületab 3 500 kilomeetrit.

• Vaidlust ei ole ka selles, et kõik eelnimetatud reisijad on oma nõude loovutanud

hagejale. Kostja ei ole nõuete loovutamisele vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole

vaidlustanud ka seda, et hageja on esitanud kostjale nõudekirjad saades kostjalt

äraütlevad vastused (tl 16-19, 27-30, 42-45, 51-52, 59-64, 68-69 ja 20-22, 31-34, 46-

49, 53-55, 65-66, 70-72).

24. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest,

kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida

lennutõrget. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid tõendanud.

Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et 10.03.2022 lennu AY152 ja 14.01.2022 lennu

AY1025 reisijatel ei ole õigust nõuda kostjalt määruse alusel hüvitist, kuna lendude

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Samuti on kostja veendunud, et võttis

tarvituse kõik vajalikud meetmed asenduslendude pakkumisel.

25. Kohus selgitab, et määruse nr 261/2004 art 5 lõike 3 tähenduses võib erakorralisteks

asjaoludeks pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.

Kostja tugineb sellele, et 10.03.2022 lend AY1052 ja 14.01.2022 lend AY1025 tühistati

lennukimeeskonna erakorralise haigestumise tõttu. Kostja hinnangul on tegemist

erakorralise asjaoluga, kuivõrd mõlema lennukimeeskonna haigestumised toimusid Covid

pandeemia tõttu. Hageja vaidleb kostjale vastu.

26. Kostja selgitas, et 10.03.2022 lend AY1052 tühistati lennukimeeskonna erakorralise

haigestumise tõttu. Meeskond, mis pidi teostama 10.03.2022 lendu AY1052, saabus

Phuketi 07.08.2022 nelja piloodi ja kaheksa salongimeeskonna liikmega. Lennukiks oli

Airbus A350-900 (reg. OH-LWM), mille salongitöötajate miinimumarv on 8 inimest.

Ettenägematutel asjaoludel on võimalik teostada lendu tagasi kodubaasile (Helsingisse)

seitsme salongimeeskonna liikmega. Üks Phuketi saabunutest ja 10.03.2022 lendu AY152

teostama pidavatest salongimeeskonna liikmetest teatas 08.03.2022 haigestumisest.

10.03.2022 vahetult enne lennumeeskonna hotellist lennujaama transportimise aega teatas

veel üks salongimeeskonna liikmetest haigestumisest. Selle tulemusena olid vaid kuus

salongimeeskonna liiget võimelised lendu teostama, kuid sellise meeskonnaliikmete

arvuga ei ole lennu teostamine lubatud. Finnair’il ei ole Phuketis varumeeskonda.

27. Kostja on oma väidete kinnituseks esitanud kohtule P. M. selgitused (tl 102-103, 105),

milles viimane avaldas, et „Lennu AY1052 meeskond alustas Helsingist 07.03.2022.

Meeskond koosnes: neljast piloodist ja kaheksast salongimeeskonna liikmetest. Nad

saabusid Phuketi 8. märtsi 2022 hommikul. Lend tühistati, kui väga erakordselt kaks

salongimeeskonna töötajatest teatasid oma haigestumisest Phuketis toimuva vahepeatuse

ajal. Finnairi Airbus A350 minimaalne salongimeeskonna liikmete arv on 8 liiget.

Erakorralistel juhtudel ja kapteni nõusolekul võib Airbus A350 lend tagasi Helsingisse

toimuda seitsme salongimeeskonna liikmega. Üks salongimeeskonna töötajatest teavitas

haigestumisest 08.03.2022. Kapteni otsusega otsustati, et lendu teostatakse seitsme

salongimeeskonna liikmega. Teine salongimeeskonna liige teatas haigestumisest

10.03.2022 hommikul, vahetult enne töökohustuste algust. Finnairil pole varumeeskonda

Phuketis. Meeskonna transportimine Bankokist Phuketi ei olnud võimalik, kuna

transportimine tekitaks meeskonna kohustusliku puhkeaja Phuketis. Lisaks, Tai sees

reisimine oli väga piiratud Covid-19 piirangute tõttu. Selle tulemusena lend tühistati,

tagamaks, et lennureisijad jõuaksid oma lõppsihtkohta esimesel võimalusel“.

28. Hageja vaidleb ülalnimetatud tõendile vastu ja leiab, et tõend ei ole usaldusväärne. Lisaks

toob hageja esile, et kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud.

Kohus hageja positsiooniga ei nõustu. Kõigepealt kohus märgib, et P. M. ütlused ei ole

poole seletus, vaid dokumentaalne tõend. Asja materjalidest ei nähtu, et P. M. oleks kostja

seaduslik esindaja, kelle ütlusi saaks lugeda menetlusosalise seletuseks (tl 108-111).

Seega ei saa tema kohtule adresseeritud kirja pidada poole seletuseks. Riigikohus on

selgitanud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav

dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks

TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te

1 ja 2 alusel. Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei

ole adresseeritud vahetult kohtule (RKTKo nr 2-18-10961/41, p 11.3). Seega käsitleb

kohus P. M. seletust kui dokumentaalset tõendit.

29. Kohtu hinnangul ei muuda P. M. ütlusi ebausaldusväärseks asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-23-

7386 on teine kostja töötaja andnud identselt samu ütlusi. Mõlema kostja töötajate ütlused

puudutavad konkreetselt 10.03.2022 lendu AY1052 Phuketist Helsinkisse, seega on

loogiline, et kostja töötajate ütlused asjaolude suhtes kattuvad. Pelgalt see, et kostja

töötajate pöördumised kohtu poole on vormistatud ühte inglisekeelset dokumendipõhja

kasutades, ei tähenda koheselt, et dokumendi sisu oleks ebaõige või annaksid kostja

töötajad ebaõigeid ütlusi. Ühtegi sellist viidet, mis annaks kohtule alust kahelda kostja

töötajate otsuse sisus või selles, et kostja töötajad ei nõustuks seletustes tooduga, hageja

esile toonud ei ole. Seega ei jäta kohus P. M. ütlusi arvestamata ja loeb nende ütlustega

tõendatuks, et 10.03.2022 lendu AY1052 teenindama pidanud meeskonnast haigestus kaks

meeskonnaliiget, neist üks meeskonnaliige vahetult enne lennu toimumist.

30. Hageja on seisukohal, et lennumeeskonna massiline ja üheaegne haigestumine pandeemia

ajal ei ole erakorraline asjaolu, kuivõrd Euroopa Kohus (EK) asus 11.05.2023 C-156/22–

C-158/22 otsuses seisukohale, et lennu teostamiseks hädavajaliku meeskonnaliikme

ootamatu puudumine haigestumise või surma tõttu, mis toimus vahetult enne lennu

kavandatud väljumist, ei ole hõlmatud mõistega erakorralised asjaolud. Kostja sellega ei

nõustu ning leiab, et kuigi üksiku meeskonnaliikme haigestumine ei ole kohtupraktika

kohaselt seni erakorraliselt asjaoluks loetud, tuleb lennumeeskonna massilist üheaegset

haigestumist koroonaviirusesse lugeda määruse art 5 lg 3 tähenduses „erakorraliseks

asjaoluks“. Kuigi lennuettevõtja võib kokku puutuda olukorraga, kus puudub üks või mitu

töötajat, ei olnud käesoleval juhul tegemist mõne üksiku töötaja „aeg-ajalt“ haigestumise

juhtumiga, milleks kostja peab üldjuhul ette planeerima, vaid ülemaailmse pandeemiaga,

mille toimumist ja jätkuhaiguspuhanguid ei saanud kostja ette näha. Kostja toetub oma

seisukohas Euroopa Kohtu kohtujuristi E. T. 12.04.2018 arvamusele liidetud kohtuasjas

C-195/17 jt, mille kohaselt: „Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 kohaseks

„erakorraliseks asjaoluks“ peetakse ainult tegutseva lennuettevõtja lendude teostamiseks

vajalikest töötajatest olulise osa töölt puudumist tõelise haigestumise tõttu pandeemia või

muu rahvatervise hädaolukorra tagajärjel. Kui suur peab sellistel asjaoludel olema töölt

puudumise täpne määr, mille korral kujutab olukord endast „erakorralisi asjaolusid“, peab

kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki

asjakohaseid faktilisi asjaolusid.“ Hageja vaidleb kostjale vastu. Kohtujuristi seisukohad

on soovituslikud ning oluline on Euroopa Kohtu otsus.

31. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-195/17 jt

tegi Euroopa Kohus 17.04.2018 otsuse, asudes seisukohale, et lendava personali olulise

osa spontaanne töölt puudumine (etteteatamata streik) – nagu sellega oli tegemist

põhikohtuasjades –, mis sai alguse tegutseva lennuettevõtja üllatuslikust avaldusest

ettevõtte restruktureerimise kohta ja milleks ei esitanud üleskutset mitte ettevõtte töötajate

esindajad, vaid spontaanselt töötajad ise, kes kasutasid haiguspuhkust, ei kuulu mõiste

„erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses. Kohtuasja asjaoludest nähtub, et kõik

vaidlusaluse asja lennud kas tühistati või hilines nende saabumisaeg kolm või enam tundi,

mille tingis erakordselt suure hulga TUIfly töötajate haiguse tõttu töölt puudumine. Kohus

ei näe vahet, kas lendude tühistamise tingis töötajate reaalne haigestumine Covid

viirusesse või korraldas lennuettevõtte lendav personal etteteatamata streigi spontaansete

töölt puudumiste ja haiguspuhkusele jäämise abil. Oluline on see, et oluline osa

lennuettevõtja töötajaid puudus. Ka sellist nn ettehoiatamata streiki, haiguspuhkuste

kasutamist ei saanud lennuettevõtja ette näha ega planeerida.

32. Kostja leiab, et 10.03.2022 lennu AY1052 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud,

kuivõrd ühest meeskonnast haigestus koguni kaks meeskonnaliiget, üks neist päev enne

lendu ja teine vahetult enne lennu toimumist. Kuivõrd kostjal ei olnud Phuketis

varumeeskonda ei saanud lend toimuda. Kohus ei jaga kostja seisukohta. Euroopa Kohus

asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et lennu teostamiseks

hädavajaliku meeskonnaliikme ootamatu puudumine haigestumise või surma tõttu, mis

toimus vahetult enne lennu kavandatud väljumist, ei ole hõlmatud mõistega erakorralised

asjaolud. Antud kaasuse asjaolude kohaselt asjaomast lendu teostama pidanud teine piloot

leiti oma hotellitoa voodist surnuna. Kõik lennumeeskonna liikmed olid juhtunust

šokeeritud ja teatasid, et nad ei ole võimelised lendama. Viidatud lahendi p 22 märkis

Euroopa Kohus, et tegutsevad lennuettevõtjad võivad oma tegevuse käigus harilikult,

sealhulgas vahetult enne lennu väljumist, kokku puutuda sellega, et haigestumise või

surma tõttu puudub ootamatult üks või mitu töötajat, kes on lennu teostamiseks

hädavajalikud. Järelikult on sellisele puudumisele reageerimine lahutamatult seotud

meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimise küsimusega, mistõttu selline ootamatu

sündmus on tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Seega on Euroopa

Kohus võtnud seisukoha ka mitme lennumeeskonnaliikme üheaegse haigestumise või

puudumise suhtes.

33. Kohtu hinnangul ei muuda lennukimeeskonna mitme liikme üheaegne haigestumine või

pandeemia olukord käesolevas vaidluses haigestumist erakorraliseks. Euroopa Kohus asus

11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et ka mitme lennumeeskonna liikme

ootamatule puudumisele reageerimine on tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele

omane. Euroopa Kohus ei pidanud erakorraliseks asjaoluks muuhulgas regulaarselt

tervisekontrolle läbinud piloodi surma ning kogu ülejäänud meeskonna lendamist

takistavat šokiseisundit. Ei ole tähendust, millisel ootamatul põhjusel 10.03.2024 lennu

AY1052 meeskonnaliikmed puudusid või mitu meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu

teenindama. Ei ole välistatud, et mõnel muul ajal (näiteks gripi- või kõhuviiruste hooajal)

võinuks samuti haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja oleks pidanud lennu tühistama.

Kohus ei näe antud situatsioonis erisust pandeemia ning tavaolukorra vahel.

34. Kui haigestunud oleks vahetult enne lendu lisaks põhimeeskonnaliikmetele ka Phuketis

ootel olev varumeeskonnaliige, alles siis võiks kaaluda sellises määras haigestumist

erakorralise asjaoluna, mis annaks aluse lennuettevõtjale keelduda hüvitise maksmisest.

Vaidlustamata asjaolu on, et kostjal Phuketis varumeeskonna liikmeid ei olnud. Kostja ei

ole esiletoonud, et tavapäraselt on kostjal Phuketis ootel varumeeskond, kuid just

pandeemia ja paljude töötajate haigestumiste/puudumise tõttu ei olnud Phuketis

varumeeskonda just 10.03.2022. Kostja ei toonud esile ka seda, et tavapäraselt teenindab

Helsinki - Phuket – Helsinki liinil rohkem kui kaheksa salongimeeskonnaliiget, kuid

pandeemia tõttu ei saanud rohkem meeskonnaliikmeid lennule määrata kui minimaalselt

hädavajalik. Seega ei saa väita, et 10.03.2022 lend tühistati just pandeemia olukorra tõttu.

Kostja on saatnud lennu AY1052 teenindamiseks minimaalselt vajaliku meeskonna

Helsinkist Phuketisse, seal kaks meeskonnaliiget haigestusid ootamatult. Kuigi üleüldine

haigestumine oli pandeemia ajal kõrge ja mõlemad meeskonnaliikmed haigestusid Covid-

19 viirusesse, ei muutnud haigestumise põhjus haigestumist erakorraliseks, mis annaks

alust mitte maksta reisijatele hüvitist. Sama olukord oleks tekkinud, kui need

meeskonnaliikmed oleks saanud vahetult enne lennu väljumist Phuketis toidumürgituse

või

haigestunud

kõhuviirusesse.

Kui

lennuettevõtja

ei

taga

lennujaamas

asendusmeeskonnaliikmeid, kuna see ei ole talle majanduslikult mõttekas, siis puuduvad

erakorralised asjaolud, mis välistaksid meeskonnaliikmete haigestumisest tingitud lennu

tühistamisel reisijatele hüvitise tasumise määruse nr 261/2004 artikli 7 kohaselt.

35. Selleks et vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, peab lennuettevõtja erakorraliste

asjaolude korral tõendama, et neid ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja

oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et määruse

artikli 5 lõike 3 kohaselt võib seada lennuettevõtjale kohustuse korraldada oma tegevust

aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pärast erakorraliste asjaolude lõppemist,

st teatava ajavahemiku jooksul pärast kavandatud väljumisaega. Eelkõige peaks

lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal võimaluse korral teostada kogu

lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud. Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipõhiselt.

Artikli 5 lõiget 3 ei saa aga tõlgendada selliselt, et see paneb kohustuse planeerida

mõistliku meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida kohaldatakse

ühtmoodi kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad erakorralised

asjaolud. Eeldatakse, et kodulennuväljal on olemasolevad ressursid suuremad kui

välisriigis asuvates sihtkohtades ja seega on võimalik erakorraliste asjaolude mõju

vähendada. Lennuettevõtja võimekust teostada kavandatud lend täies ulatuses

erakorralistest asjaoludest põhjustatud tingimustes tuleb hinnata nii, et lennuettevõtja ei

peaks nõutava ajavaru tõttu tegema vastuvõetamatuid ohverdusi, võttes arvesse tema

suutlikkust asjakohasel hetkel (Euroopa Komisjoni teadaanne 2016/C 214/04, määruse

261/2001 tõlgendamise suunised p 5.1).

36. Kostja leiab, et on määruse artikli 5(3) mõttes võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed,

kuivõrd pakkus kõikidele reisijatele asenduslende, mis toimusid tühistatud lennuga

võrreldes 24 tunni jooksul. Hageja vaidleb kostjale vastu ja leiab, et kostja esitatud

tõlgendus, et sama päeva asenduslend täidab sobilike meetmete nõude ei haaku Euroopa

Kohtu 11.06.2020 lahendiga C-74/19. Euroopa Kohus leidis, et lennuettevõtja ei või

piirduda enda poolt opereeritava järgmisel päeval toimuva lennuga, vaid peab võimalusel

otsima teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised

lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad

varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Hageja hinnangul oleksid reisijad

saanud olla Tallinnas vähemalt juba 11.03.2022 kell 10:05 (SK748), 12:41 (BT852),

13:48 (BT858), 14:05 (AY1019), 17:18 (LH882), 18:29 (TK1423), 19:21 (BT812).

Hageja leiab, et Euroopa Kohtu praktikas sedastatud nn arvutustehte kohaselt tuleb

lugeda, et hiljemalt 11.03.2022 kell 10:05 oleksid reisijad saanud olla Tallinnas, mistõttu

tuleb periood vähemalt alates 11.03.2022 kell 10:05 kuni 12.03.2022 kell 00:25 lugeda

ajavahemikuks, mil ei võetud kasutusele sobilikke meetmeid. See ületab Määruse art 5 lg

1 punkti c alapunktis iii sätestatud piiri, s.o 2 tundi.

37. Euroopa Kohus on oma 11.06.2020 lahendi C-74/19 p-des 58-59 leidnud: /.../erakorralise

asjaolu esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele nimetatud

määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest,

võttes eelmises punktis viidatud vajalikud meetmed, üldjuhul piirduda sellega, et pakub

asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda

teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev

hiljem (p 58). Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda

hüvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses

olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja

esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või

vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad

samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja

järgmine lend.

38. Kohus leiab, et iseenesest on kostja kasutanud vajalikke abinõusid lennutõrke ära

hoidmiseks. Kuigi hageja on esitanud 14 erinevat alternatiivset marsruuti, millistega oleks

kostja väidetavalt saanud reisijad sihtkohta toimetada, on kostja õigesti viidanud, et hageja

tõendist ei nähtu kas lendudel oli vabu kohti. Samuti ei selgu hageja tõendist millised

koroonaviiruse tõkestamisest tulenevad meetmeid olid potentsiaalselt läbitavad

(vahepeatuste) riigid reisijatele kehtestanud. Kostja tõi esile, et 10.03.2022 lennule nr

AY1052 oli broneeritud äriklassis 22 ja turistiklassis 192 reisijat, kokku 214 reisijat.

Automaatselt suunati ümber 209 reisijat ja kokku kasutati 19 erinevat marsruuti. 209

reisijast 28 suunati muule lennule kui seda oli 11.03.2022 lend nr AY1054 (Phuket-

Stockholm). Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud lennu ümbersuunamise raporti,

millest selgub, et kostja on kasutanud ka teisi lennuettevõtjaid ja ka marsruute, kui tema

enda lend läbi Stockholmi. Nii selgub kostja tõendist, et kostja on suunanud 4 reisijat

11.03.2022 lennuga TG952 (Thai Airways) läbi Kopenhaageni Riiga kusjuures

Kopenhaagenist Riiga on kasutatud AirBalticu lendu, 11.03.2022 lennuga TG952 (Thai

Airways) suunati 2 reisijat läbi Kopenhaageni Warssavisse kusjuures kasutati Polish

Airline teenuseid, 10.03.2022 lennuga SQ735 (Singapore Airlines) suunati 4 reisijat läbi

Singapuri Kopenhaagenisse (kostja 15.08.2023 menetlus dokumendi lisa 2, dtl 253).

Seega ei nõustu kohus hageja seisukohaga selle, et kostja on vaid mugavusest suunanud

kõik reisijad enda järgmisele lennule ega ole otsinudki muid võimalusi. Et reisijad, kes on

oma nõude hagejale loovutanud paigutati kostja enda asenduslennule, ei tähenda, et kostja

ei oleks teiste lennuettevõtjate poole abi saamiseks pöördunud. Kostja on seda teinud ega

ole piirdunud asenduslennu pakkumisel vaid enda järgmise võimaliku lennuga. Arvestada

tuleb siin ka sellega, et asenduslend tuli leida kokku 209 reisijale. Samuti tuli

asenduslendudel arvestada täiendavate Covid piirangutega.

39. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest,

kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised

asjaolud ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida

lennutõrget. Kuigi kostja on kohtu hinnangul võtnud kasutusele kõik vajalikud ja

mõistlikud meetmed, et vältida lennutõrget, ei ole kostjal siiski alust keelduda 10.03.2022

lennu AY1052 reisijatele hüvitise maksmisest, kuivõrd lennu tühistamist ei põhjustanud

erakorralised asjaolud.

40. Kostja selgitas, et 14.01.2022 lend AY1025 tühistati põhjusel, et oluline osa kostja

töötajatest oli erakorraliselt haigestunud. Töötajate puudumise põhjustas nende

haigestumine pandeemia tõttu. 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses koroonaviirusesse

nakatunud inimeste arv Soomes kasvas hüppeliselt. Sellest tingituna haigestus suur osa

lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Haigusjuhtumite arvu kasvu tõttu oli

kostja sunnitud tühistama ja korraldama ümber suure osa lendudest. Kostja pöördus

vastava teatega avalikkuse poole 12.01.2022 ning selles kirjeldatud põhjustel tühistati ka

14.01.2022 lend AY1025.

41. Kostja tugineb 14.01.2022 lennu tühistamisel üldiselt kõrgele haigestumisele kostja

töötajate hulgas ega ole esile toonud, et just konkreetse lennu meeskonnaliige haigestus

enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada. Kohus leiab, et kostja ei ole

ka selle lennu puhul tõendanud erakorralise põhjuse esinemist. Kostja ei ole esile toonud,

miks tühistati just see lend, kui samal kuupäeval toimunud asenduslend toimus. Kostja

juhtkond tegi 12.01.2022 avalduse, mille kohaselt koroonaviiruse Omicron-tüvi ja

gripihooaeg on toonud kaasa Finnairi töötajate haiguspuhkuste olulise suurenemise

Finnairi töötajate ja partnerite seas ning ressursiprobleemidega toimetulemiseks vähendab

Finnair oma veebruarikuu liiklusprogrammi umbes 20% võrra, pakkudes oma klientidele

muid lennuvõimalusi. Kostja ei ole esile toonud, kui kõrge oli kostja personali seas

haigestumise määr, kuigi on ise viidanud Euroopa Kohtu kohtujuristi T. arvamuses

märgitud juhisele, et „Kui suur peab sellistel asjaoludel olema töölt puudumise täpne

määr, mille korral kujutab olukord endast „erakorralisi asjaolusid“, peab kindlaks tegema

eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki asjakohaseid

faktilisi asjaolusid.“. Kostja on vaid viidanud Covidi juhtumite sagedusele Soome

rahvastiku seas, kuid sellest ei saa veel järeldada haigestumusprotsenti kostja lendava

personali hulgas. Ka hageja on korduvalt juhtinud tähelepanu, et tegelik haigestumus

14.01.2022 lennu AY1025 tühistamisel ei ole tõendatud. Kohus osundab taaskord

Euroopa Kohtu 17.04.2018 lahendile liidetud kohtuasjades C‑195/17 jt, mille p 7-8

kohaselt, et kui tavaliselt oli haiguse tõttu töölt puuduvate TUIfly töötajate määr 10%

ringis, siis 1. oktoobrist 2016 kuni 10. oktoobrini 2016 tõusis see määr oluliselt, jäädes

vahemikku 34–89% lennumeeskonna puhul ja vahemikku 24–62% salongipersonali

puhul. Vaatamata äärmiselt kõrgele haiguse tõttu puuduvate töötajate määrale, ei pidanud

Euroopa Kohus sellist puudumiste määra erakorraliseks asjaoluks.

42. Samuti on tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi

vahendeid kasutades võttis ta kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennutõrget. Kostja

tugineb sellele, et pakkus samaks päevaks reisijale asenduslennu AY1031 Helsingi -

Tallinn, mis saabus sihtkohta 14.01.2022 kell 21:24. Kuna kostja pakkus reisijale

asenduslendu ja asenduslend toimus tühistatud lennuga samal päeval, siis on kostja enda

hinnangul võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed Määruse artikli 5(3) mõttes. Kohus

ei jaga kostja seisukohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi

Määrus) art 5 lg-t 3 tuleb tõlgendada alati kitsendavalt (C-549/07, p 20). Kuigi kostja

pakkus reisijale asenduslendu samaks päevaks, ei ole kostja esile toonud, kas marsruudil

Helsinki -Tallinn toimus enne asenduslennu AY1031 väljumist veel Tallinna suunal

väljumisi näiteks teiste lennuettevõtjate poolt.

43. Kohus leiab, et kõigi hagis nimetatud reisijate osas (va L. L., kelle osas hageja loobus) on

hagejal õigus seega hüvitist saada. Hagejal on õigus saada kostjalt hagiavalduses toodud

lendude tühistamise tõttu hüvitist kokku 9 600 (600 eurot x 16 reisijat) eurot. Kohus leiab,

et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 9600 eurot.

44. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka hagiavalduse esitamise seisuga (s.o

07.07.2022) sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras kokku summas 151,24

eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest.

45. Hageja selgitab, et hagiavalduses on viivist arvestatud alates hetkest, mil hageja saatis

kostjale määruse alusel nõudekirjad (s.o täitis kostja kodulehel avaldused). Hageja teavitas

kostjat hagiavalduses toodud lendude AY1052, AY1031, AY1035, AY1011, AY0008 ja

AY1025 tühistamisest tulenevatest nõuetest:

• summas 2400 eurot 09.05.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2400 euro

suuruselt kahjusummalt alates 10.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 31,04 eurot;

• summas 2400 eurot 12.04.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2400 euro

suuruselt kahjusummalt alates 13.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 45,24 eurot;

• summas 1800 eurot 08.05.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1800 euro

suuruselt kahjusummalt alates 09.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 23,67 eurot;

• summas 600 eurot 08.05.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro

suuruselt kahjusummalt alates 09.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 7,89 eurot;

• summas 1800 eurot 09.05.5055 millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1800 euro

suuruselt kahjusummalt alates 10.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 23,28 eurot;

• summas 600 eurot 04.04.2022, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro

suuruselt kahjusummalt alates 05.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 12,36 eurot.

46. Kostja ei ole ühegi reisija osas nõudekirjade saamisele vastu vaielnud. Kostja on

nõudekirjadele äraütlevalt vastanud (tl 22, 33, 48, 55, 71). Kokkuvõtvalt loeb kohus

põhjendatuks hageja poolt esitatud viivisearvestuse ja viivisenõude. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ning VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 koosmõju alusel

välja viivise summas 143,48 eurot.

47. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

48. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhivõlgnevuse summalt 9 600

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2022 kuni kohtuotsuse

tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 9 600 eurot protsendina VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

49. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb alates

08.07.2022 kuni otsuse tegemiseni välja mõista viivis summas 2 245,74 eurot. Ühtlasi

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis seadusjärgses määras, alates

31.08.2024 kuni põhivõlgnevuse 9 600 euro tasumiseni.

50. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab

minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju

tekkimist.

51. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 640 eurot (16

x 40 eurot). Hageja on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude

väljamõistmine, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda

viivist. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole hüvitist hagejale

kohtuväliselt tasunud. Kostjal oli võimalus maksta hüvitist hagejale ka kohtuväliselt, kohe

peale hageja poolt nõude ja vajalike dokumentide kostjale esitamist. Kohus rahuldab

hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 640 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

52. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei

tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

53. Kuivõrd hageja loobus 03.10.2022 menetlusdokumendis nõudest ühe reisija osas, siis selle

nõudega seonduvad menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Loobumise põhjuseks ei ole

kostja poolt nõude rahuldamine vaid hageja enda käitumine, kes ei kontrollinud enne hagi

esitamist piisavalt asjaolusid. Seega on põhjendatud selle nõudega seonduvate

menetluskulude hageja kanda jätmine. Kohus jätab hageja enda kanda 5% (so ca 1/17)

hageja menetluskuludest ja 5% kostja menetluskuludest. Kuna kohus on ülejäänud osas

hagi rahuldanud, siis ülejäänud hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

54. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2

kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes

2 sätestatud korras.

55. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast,

mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus

kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et

menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata

alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

56. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik