2-23-107943/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-107943

Tsiviilasi

J. P. hagi Implanttihoito Hambaravi OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2 488,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Hageja RÕA korras esindaja: vandeadvokaat Natalia

Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, e-post

natalia.lausmaa@gmail.com)

Kostja:

Implanttihoito Hambaravi OÜ (registrikood

10042778, asukoht Kotkapoja tn 2a-1, Tallinn, e-post

info@implanttihoito.com)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhisumma 2 000 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 273,29 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (2 000 eurot) VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 11.02.2024 kuni nõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv 385 eurot. Kohus

otsustab riigi õigusabi kulude kindlaks määramise ja väljamõistmise eraldiseisva

määrusega.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva jooksul.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhisumma 2 000 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 273,29 eurot, alates 11.02.2024 tasumata rahaliselt kohustuselt kuni rahalise

kohustuse tegeliku täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Hagi kohaselt pöördus hageja 17.12.2020 kostja poole hambaimplantaatide paigaldamiseks.

3. Raviteenust osutas talle alguses M. K.. Mõne aja pärast lahkus dr. K. sellest hambakliinikust

ning patsiendile määrati teine arst – I. T.. Järgnevalt jättis I. T. tegemata vajalikud

eelprotseduurid J. P.le proteesi paigaldamiseks implantaatidele ja paigaldas valesti ette

valmistatud proteesi implantaatidele ebaõige ravivõttega, mis oli patsiendile valulik ning mille

tulemusena implantaat läks proteesi paigaldamise ajal katki.

4. Katki läinud implantaat on siiani valulik, loksub lõualuus ning patsiendil ei ole võimalik

paigaldatud proteesi eesmärgipäraselt kasutada.

5. Hageja pöördus kaebusega Tarbijakaitse Komisjoni, mille järel sõlmiti hageja, M. K. ja

kostja vahel 15.09.2022 kompromissleping, mille alusel kostja kohustus maksma hagejale

mittevaralise kahju hüvitamiseks 3 000 eurot. See pidi tasutama kolme maksena  1 000 eurot

septembris, 1 000 eurot oktoobris ja 1 000 eurot novembris 2022.

6. Esimene makse 1 000 eurot laekus kokkuleppe tingimuste kohaselt septembris, teised

maksed aga jäid tasumata.

Kostja vastus

7. Kostja sai hagi ja asja menetlusse võtmise määruse kätte portaalis KÄPO 19.06.2024, kuid

hagile ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. Kohus on menetluses rakendanud järgnevaid lihtsustusi: kohus on arvestanud

menetluses tõendina ka poole selgitusi ja kirjalikult esitatud selgitusi; kohus piirdub otsuse

põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millel tugineb otsus (TsMS § 444 lg 2).

9. Kohus tuvastas poolte kompromisskokkuleppe (dtl 41, 42) alusel järgneva:



Kostja teostas hagejale alates detsembrist 2020 hamba implanteerimise teenust.



Hageja leidis, et töö ei olnud teostatud kohaselt. Pooled sõlmisid mittevaralise kahju

hüvitamise kokkuleppe 3 000 euro hüvitamiseks hagejale.

10. Kohus kvalifitseerib poolte vahelise lepingu tervishoiuteenuse osutamise lepinguna. VÕS §

758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse

osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige

vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima

patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi

käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist

tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud

tegevust. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping hambaraviteenuse osutamiseks vastab

VÕS § 758 lg-s 1 sätestatule ning tegemist on tervishoiuteenuse osutamise lepinguga, millistest

sätetest kohus asja lahendamisel ka lähtub.

11. Pooled on teenuse osutamise järgselt sõlminud kokkuleppe mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Kohus leiab, et tegu on kompromisslepinguga VÕS § 578 mõttes. Pooled leppisid

kokku, et kostja tasub hagejale mittevaralise kahju hüvitisena 3 000 eurot. VÕS § 76 lg-s 1 on

sätestatud, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja

väiteil enda kohustust kohaselt täitnud ja on jätnud tasumata 2 000 eurot. Selle tasumine on

tõendamata. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse

täitmist. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas ja mõistab vastava summa hagejalt välja.

12. Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja nõuab viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 alusel

seaduses sätestatud määras. Kohus rahuldab viivisenõude, sh edasiulatuva, veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivisenõude.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas

hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja põhjendatud

menetluskuluks on riigilõiv 385 eurot, mis tuleb kostjalt TsMS § 138 lg 2 kohaselt välja mõista.

16. Kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse, mis kostjal hüvitada tuleb, kindlaks eraldiseisva

määrusega.

Edasikaebamise kord

17. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

18. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

19. Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et

ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui

apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks

mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

20. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merit Helm

kohtunik