2-23-12475/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-12475

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

xxxxx Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024. a, xxxxx kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12475

Tsiviilasi

U.B hagi U.O vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: U.B (isikukood XXX; elukoht xxxxx-xx, XXX-i,

xxxxxxxx);

Hageja seaduslik esindaja: M.A (isikukood XXX; elukoht

xxxxx-xx, XXX-i, xxxxxxxx; e-post: XXX);

Kostja: U.O

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxx; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

18.12.2023. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U.B hagi U.O vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista Aleksei U.B U.B kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 01.06.2023. a

kuni 30.08.2023. a summas 296,77 eurot.

3. Mõista Aleksei U.B U.B kasuks välja alates 31.08.2023. a elatis 100 eurot kuus kuni U.B

täisealiseks saamiseni.

4. Jätta rahuldamata U.B hagi U.O vastu elatise nõudes suuremas

ulatuses.

5. U.O-l tuleb temalt U.B kasuks välja mõistetud elatis maksta M.A

U. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus xxxxx Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.A esitas 31.08.2023. a kohtule alaealise lapse U.B nimel hagiavalduse U.O vastu elatise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on U.B M.A U. ja kostja U.O ühine alaealine tütar,

sündinud xxxxxxxxxx. a. Vanemate kooselu on lõppenud ja hageja elab alates 2022. aasta

augustist emaga, kostjast lahus. Lahku minnes leppisid vanemad kokku, et kostja maksab

hagejale elatist 200 eurot kuus. Kostja ei ole seda kokkulepet kohaselt täitnud. On olnud

kuid, mil ta ei ole elatist üldse maksnud. Viimati maksis kostja elatist 2023. aasta mai eest.

Hageja perekond on 4-liikmeline – hageja, tema ema, 8. aastane poolvend ja ema

elukaaslane. Hageja ema sissetulekuks on miinimumpalk 725 eurot ja lastetoetused 160

eurot. Hageja käib xxxxxxxxxxxxxxx lasteaias. Hageja kulud ühes kuus kokku on 671,50

eurot, sh eluasemekulud 105 eurot (üür 200 eurot, kommunaalid 180 eurot, TV ja internet

40 eurot=420/4), kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 37,50 eurot

(transport kodust lasteaeda, arsti juurde, vaba aja veetmiseks), kulutused tervishoiule

32,50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lasteaias käimiseks 110 eurot,

kulutused riietele-jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud püsikulud 156,59 eurot (sh

tegelusraamatud, joonistamistarbed, mänguasjad, sõprade sünnipäevadel käimise kulud,

muud vaba aja veetmise kulud). Hageja on veetnud kostjaga aega ühes kuus keskmiselt 2

kuni 4 päeva. Viimati oli hageja kostja juures 19-21.05.2023. a. Pärast seda pole kostja

hagejaga kohtunud ning alates 2023. aasta juunist ei ole kostja maksnud hagejale ka

elatist. Kohtuväliselt ei ole hageja emal õnnestunud saada kostjalt vastust elatise

maksmise kohta. Hageja esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist alates 01.06.2023. a kuni 30.08.2023. a 593,50

eurot (arvestusega 200 eurot kuus) ja alates hagi esitamisest, s.o alates 31.08.2023. a

seadusega ettenähtud miinimumsummas muutuva suurusena kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

2. Kohus võttis hagi 12.09.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja. U.O, esitas 09.11.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et on nõus

maksma hagejale elatist varasemalt kokkulepitud summas 200 eurot kuus. Kostja

põhjendas, et vahepeal ei saanud ta elatist maksta, sest ta kaotas töö müürsepana

ehitusfirmas Jarika OÜ. Alates 10.09.2023. a on kostja Töötukassas töötuna arvele võetud.

Kostjal on tuvastatud osaline töövõimetus ja tema sissetulekuks on hetkel Töötukassalt

saadav töövõimetoetus 260 eurot kuus. Saadavast töövõimetoetusest teeb kohtutäitur

kinnipidamisi. Kostjal endal kinnisvara ei ole ja ta elab xxxxx 3-toalises üürikorteris,

aadressil xxxxxxxxx-x, kus varasemalt elasid ka hageja, tema ema ja ema poeg

varasemast abielust. Alates juunikuust ei ole hageja kostja juures olnud, sest ema väidab,

et tütar ei taha isa juurde minna. Kostja soovib hagejaga rohkem koos olla, eriti veel

praegu, kui ta on töötu staatuses. Hageja lasteaed asub ka kostja elukohast 300-400 m

kaugusel ning kostja on nõus last lasteaeda viima ja tooma. Kostja tegi vastuses hageja

esindajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks tingimusel, et ta tasub elatise võla 593,50

eurot ära alates 01.01.2024. a igakuiste osamaksetena 14 kuu jooksul ning edasiulatuvalt

maksab kostja elatist vastavalt varasemale kokkuleppele 200 eurot kuus. Kostja teatel

kandis ta 18.09.2023. a elatise 200 eurot ja 09.11.2023. a 30 eurot. Kostja märkis veel, et

tal on varasemast kooselust poeg A. U.B, sündinud 14.07.2012. a. Poeg kostjaga koos ei

ela.

4. Hageja seaduslik esindaja, M.A, esitas 16.11.2023. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja

vastuse kohta. Hageja esindaja teatas, et ta on kompromissi korras nõus sellega, et kostja

maksab tagasiulatuvalt nõutava elatise ära osade kaupa nagu kostja on pakkunud. Samas

ei ole hageja esindaja nõus, et kostja maksab edasi elatist 200 eurot kuus. Hageja esindaja

soovib edasiulatuvalt hagejale elatist perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud suuruses,

mis on hetkel 260,33 eurot. Hageja esindaja arvates ei ole kostja esitanud õigeid andmeid

oma varalise seisundi kohta. Kostja väitel on ta töötu, aga samas ei ole kostja

põhjendanud, millistest vahenditest ta maksab korteri üüri ja muid kulusid. Hageja

esindaja leiab, et kostja töötus on tõendamata ja kui see oleks ka õige, siis ei vabasta

sissetuleku puudumine kostjat lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja toonud küll välja, et

tal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kuid kostja ei ole tõendanud, et hagejale

elatise maksmisel seaduses ettenähtud määras jääks teine laps vähemkindlustatuks.

5. 18.12.2023. a pidas kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja osavõtul eelistungi. Kostja

avaldas istungil, et tema suhtes on käimas kohtumenetlus pankroti väljakuulutamiseks ja

ta ei ole võimeline maksma hagejale elatist 200 eurot kuus nagu ta varem kompromissina

välja pakkus. Kostja teatas ka, et ta esitas avalduse töövõimetuse pikendamiseks, aga selle

kohta tehakse otsus alles jaanuaris, mistõttu praegu ei tea kostja, kas ta edaspidi

töövõimetoetust saab või mitte. Kostja sõnul ta hetkel veel tööd leidnud ei ole, aga tegeleb

sellega. Kui kostja töövõimetust pikendatakse, siis on ta valmis hakkama maksma

hagejale elatist 100 eurot kuus. Hageja esindaja teatas, et ta on nõus kompromissiga, kuid

ta ei ole nõus elatisega 100 eurot kuus. Kohus lükkas istungil asja arutamise edasi. Poolte

nõusolekul otsustas kohus jätkata menetlust kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja

täiendavate dokumentide ja seisukohtade esitamiseks.

6. Kostja, U.O, esitas 18.01.2024. a kohtule täiendavaid tõendeid oma varalise seisundi

kohta, sh Töötukassa otsuse temal töövõime vähenemise kohta ja pangakonto väljavõtte.

7. Hageja esindaja, M.A, esitas 04.02.2024. a seisukoha, milles leiab, et kostja ei ole

tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust elatist vähendada ja hageja

esindaja palub kohtul mõista kostjalt välja elatis perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud

määras. Hageja esindaja leiab, et osaline töövõimetus ei takista kostjal töötada ja usutavad

ei ole kostja väited temal sissetuleku puudumise kohta, sest kostja ei ole suutnud

põhjendada, kuidas ta saab töötuna endale lubada 3-toalises üürikorteris elamist.

8. Kohus andis 26.02.2024. a määrusega pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja

kohtule allkirjastatud kompromissilepingu esitamiseks või lõppseisukohtade esitamiseks.

Koos määrusega edastas kohus pooltele ka kompromissilepingu projekti kostja pakutud

tingimustel, et ta maksab hagejale elatist 100 eurot kuus ning elatise tagasiulatuvalt enne

hagi esitamist tasub ta ära osade kaupa igakuiste osamaksetena pikema perioodi jooksul.

9. Kohtu määratud tähtaja jooksul saatis hageja esindaja kohtule ilma igasuguste selgitusteta

tagasi allkirjastamata kompromissilepingu projekti.

10. Kohus selgitas 20.03.2024. a kirjas, et menetluse kompromissiga lõpetamiseks peavad

pooled esitama kohtule allkirjastatud kompromissi. Kohus andis täiendava tähtaja

kompromissi sõlmimiseks. Pooled ka määratud täiendava tähtaja jooksul kohtule

allkirjastatud kompromissi ega ka mingeid täiendavaid seisukohti ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.

12. Kohus leiab, et U.B hagi U.O vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.

12.1.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja U.B on

M.A U. ja kostja U.O ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a

(hetkel seega 4. aastane). Vanemate kooselu lõppes 2022. aasta

augustis. Pärast seda jäi hageja elama ema juurde. Vanemate vahel oli

kokkulepe, et kostja maksab hagejale elatist 200 eurot kuus. Kostja

täitis osaliselt kokkulepet kuni 2023. aasta maini, aga alates 2023.

aasta juunist enam hagejale elatist ei maksnud.

Hageja nõuab hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist,

perioodi eest alates 01.06.2023. a kuni 30.08.2023. a, arvestusega 200

eurot kuus, s.o kokku 593,50 eurot, ning alates hagi esitamisest, s.o alates

31.08.2023. a seaduse alusel arvutatud miinimumsummas.

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu temalt nõutava elatise

suurusele. Algselt avaldas kostja, et on nõus maksma elatist 200 eurot kuus,

aga menetluse käigus muutis oma seisukohta ja teatas, et on võimeline

maksma elatist maksimaalselt 100 eurot kuus.

12.2.

Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem

kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2

järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-ile 108 võib õigustatud isik

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui

oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta

täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Seega on hageja

õigustatud kostjalt elatist nõudma. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist

alates hagi esitamisest ja PKS § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne hagi esitamist.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama

andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei

esita, siis nõuda ise asjakohast teavet.

Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 22.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15)

selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on

vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise

suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte

kaasabil. PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab

kohustatud vanem ehk kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka

tõendama.

12.3.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostja juures

ühes kuus keskmisel kaks kuni neli päeva ja lapsele makstakse

lapsetoetust.

Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on

indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse

lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele alates 1. jaanuarist 2023. a on 80 eurot kuus,

arvestades, et hageja on kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneb

elatis järgnevalt:

-

perioodil alates 01.06.2023. a kuni 31.03.2024. a - 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot;

1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot) ja

-

perioodil alates 01.04.2024. a summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 =

54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot).

Hageja taotleb hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, perioodi eest alates

01.06.2023. a kuni 30.08.2023. a, 200 eurot kuus, mis on väiksem summa kui sel perioodil PKS

§ 101 alusel arvutatud elatis (260,33 eurot kuus). Edasiulatuvalt alates 31.08.2023. a taotleb

hageja kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas.

12.4.

Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et esineb PKS § 102 lg 2

mõttes mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101

alusel arvutatud summa.

Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et tal on tuvastatud osaline töövõime, tal puudub

töökoht ja sissetulek ei ole nõutavas summas elatise maksmiseks piisav, samuti on kostjal veel

üks alaealine laps lisaks hagejale.

Kostja esitatud tõenditest nähtub, et Eesti Töötukassa 23.05.2023 otsusega on kostjale määratud

töövõimetoetus ajavahemikuks 12.05.2023. a kuni 11.11.2023. a. Eesti Töötukassa 10.09.2023. a

otsusega (dtl 24) on otsustatud kostja töötuna arvele võtta. Eesti Töötukassa 21.09.2023. a

otsusega on otsustatud jätta kostjale töötutoetus määramata, sest kostja saab töövõimetoetust.

Eesti Töötukassa 10.01.2024. a otsusega (dtl 58-60) tuvastati kostjal kordushindamise

tulemusena vähenenud töövõime perioodiks 12.11.2023 - 11.05.2024. a. Kostja esitatud

pangakontode väljavõtetest (dtl 16-23 ja 65-67) nähtub, et 2023. aastal on kostja sissetulekuks

olnud Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetust, sh juunis 212,04 eurot, juulis 313,17

eurot, augustis 320,23 eurot, septembris 320,23 eurot, oktoobris 313,17 eurot, novembris 320,23

eurot, detsembris 116,62 eurot.

Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid tõendavad, et hagis nõutaval perioodil alates 2023. aasta

juunist on ta osaliselt töövõimetu ja töötu. Kostjal ei ole teada muid sissetulekuid peale Eesti

Töötukassa makstava töövõimetoetuse. Kostjal ei ole teada ka mingit registreeritavat või muud

väärtuslikku vara, millele pöörata sissenõuet.

Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et 09.11.2023. a esitas kostja kohtule

maksejõuetusavalduse. xxxxx Maakohtu 30.11.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15857

võeti kostja avaldus menetlusse ja määrati kostjale usaldusisik, kellele tehti ülesandeks esitada

kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri ning hinnang võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisik

esitas kohtule hinnangu, et kostja on püsivalt maksejõuetu ning on alust tema suhtes

pankrotimenetluse läbiviimiseks. Muu hulgas oli usaldusisik teinud kindlaks, et kostja

ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus ja mingit realiseeritavat vara talle ei kuulu. xxxxx

Maakohus tegi 13.01.2024. a tsiviilasjas nr 2-23-15857 määruse, millega otsustas jätta kostja

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamiseks rahuldamata ja

seda põhjusel, et avalduse eesmärki, s.o võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ei ole

võimalik algatada, sest isikul puudub sissetulek ja vara võlausaldajate nõuete rahuldamise

katteks.

Hageja esindaja on avaldanud arvamust, et kostja varaline seisund on tegelikult parem, kui

kostja püüab seda näidata, samas ei ole esitatud kohtule andmeid või tõendeid, mis annaks alust

seda järeldada.

Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejale veel üks

alaealine laps, A. U.B, sündinud 14.07.2012. a (12. aastane). Kohus tegi Kohtute infosüsteemi

andmete alusel kindlaks, et xxxxx Maakohtu 23.11.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6371

on kinnitatud poolte kompromiss, mille kohaselt kohustub kostja tasuma lapsele A. U.B-le

elatist alates 30.04.2020.a 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Arvestades esitatud ja kogutud tõendeid saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja ei ole oma

varalisest seisundist tulenevalt võimeline maksma hagejale elatist nõutud ulatuses, ilma, et saaks

kahjustada tema enda tavaline ülalpidamine või tema teise alaealise lapse ülalpidamine.

Tulenevalt PKS § 102 lg-st ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda

olenemata sellest, et vanema sissetulek on väike. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt

RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta

nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema

sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt.

Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus, mille suurus 2023. aastal oli keskmiselt 300 eurot kuus.

Arvestades ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid leiab kohus, et kostja oli ja on kohustatud

kasutama oma sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks proportsionaalselt ning

seega on põhjendatud hageja elatise nõue 100 euro ulatuses kuus. Ka kostja ise on avaldanud, et

on võimeline maksma hagejale elatist 100 euro ulatuses kuus.

12.5.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, perioodi eest 01.06.2023. a kuni

30.08.2023. a, arvestusega 100 eurot kuus, kokku summas 296,77 eurot, ning alates hagi

esitamisest, s.o alates 31.08.2023. a 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja nõue elatise saamiseks suuremas ulatuses jääb rahuldamata.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja

määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema M.A U.

pangakontole.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaot

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik