4-24-1360/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juunil 2024, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-1360 (2301,24,000149)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Väärteoasi

F.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

08.04.2024 otsusele väärteoasjas 2301,24,000149

liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1, LS § 224 lg 2 ja LS §

236 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

F.T : isikukood: XXX; elukoht:

xxx; e-post xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja J P

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja VTMS §-dest 133–134

maakohus otsustas:

1. Rahuldada F.T poolt esitatud kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 08.04.2024 otsus väärteoasjas 2301,24,000149 osaliselt, s.o

menetlusalusele isikule määratud põhikaristuste täitmise aja osas.

3. Teha F.T-le määratud põhikaristuste täitmise aja osas uus otsus,

millega määrata, et F.T-le LS § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel ning

karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi määratud rahatrahv 130

trahviühikut, s.o 520 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi määratud rahatrahv 115

trahviühikut, s.o 460 eurot (kokku 980 eurot), tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel

tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes esimese 11 kuu

jooksul igakuiselt vähemalt 81,60 eurot ning 12. kuul 82,40 eurot kohtuvälise

menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära

kohustusliku viitenumbri xxx kuni kohustuse täitmiseni.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

6. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse

jõustumisest.

7. LS § 127 alusel on F.T kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

8. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 29.augustil 2024 hiljemalt kell 17.00. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastavalt 19.03.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1632023 juhtis F.T

13.03.2024 kella 19.15 ajal Tallinnas, Linnamäe tee 55 juures mootorsõidukit ega hoidunud

kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ei hoidnud manöövrit sooritades ohutut külgvahet

ning riivas temast paremal pargitud sõidukit Volvo V60, reg. nr xxx. Oma tegevusega

põhjustas varalise kahju S F OÜ-le ja A K (K). Seejärel lahkus F.T liiklusõnnetuse

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle

teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Lisaks juhtis F.T

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l kohta. Selliselt rikkus menetlusalune isik

liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p-de 4 ja 5, § 169 lg 5, § 69 lg 3 nõudeid ja

pani toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 08.04.2024

otsusega väärteoasjas nr 2301,24,000149 karistati F.T-d LS § 224 lg 2 alusel

rahatrahviga 130 trahviühikut ehk 520 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. LS § 236 lg 1 alusel karistati F.T-d

rahatrahviga 115 trahviühikut ehk 460 eurot ning lisakaristusena LS § 236 lg 2 alusel

määrati talle mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

3. F.T esitas 18.04.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus

kohtuvälise menetleja otsus üle vaadata ja piirduda vaid rahalise karistusega, mille omakorda

palus ajatada 12 kuu peale. Esitatud kaebuses leidis F.T , et talle määratud karistus on

liiga karm; tema ülalpidamisel on puudega isik ja juhtimisõigusest ilma jätmine välistab

automaatselt kaebaja edasise töötamise võimalused ning sellega seoses ka puudega isiku

ülalpidamise ja rahaliste kohustuste täitmise.

4. 19.06.2024 toimunud kohtuistungil jäi F.T esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et

on rahatrahviga nõus, sest on süüdi. Kuna aga kaebaja ülalpidamisel on tema puudega

elukaaslane, kellele makstav toetus on niivõrd väike, vajab kaebaja toimetulemiseks tööd, sest

kui tal ei ole tööd, ei suuda ta ennast ja enda elukaaslast üleval pidada. Töökoht on aga selline,

mis eeldab juhilubade olemasolu.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta F.T kaebuse rahuldamata, leides, et kõik

kolm rikkumist on toime pandud. Isik põhjustas õnnetuse, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud

seisundis ja ta jättis õnnetusest ka politseile teavitamata. Tegemist on väga ohtlike liiklusalaste

rikkumistega, mistõttu on kohtuväline menetleja lisaks rahatrahvi määramisele pidanud

vajalikuks kohaldada F.T suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja

lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi

hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

7. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud LS § 223 lg-s 1, § 224 lg-s 2 ja §

236 lg-s 1 sätestatud süütegude toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki,

maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 224 lg 2 alusel

järgneb vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. LS § 236 lg 1 sätestab

vastutuse liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete

rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

8. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. F.T

tunnistas oma süüd talle etteheidetud tegude toimepanemises nii väärteoasja kohtuvälises

menetluses (vt toimik lk 12) kui ka kohtuistungil (19.06.2024 istungi protokoll) ning kinnitas,

et põhjustas liiklusõnnetuse, lahkus sündmuskohalt ja oli eelnevalt tarvitanud alkoholi.

9. Mootorsõiduki juhina F.T poolt varalise kahju tekitamist (LS § 223 lg 1 etteheide)

teisele isikule tõendavad lisaks menetlusaluse isiku enda ütlustele ka muud väärteoasjas

kogutud materjalid. Nii on sõiduki Volvo V60 reg. nr. xxx vaatlusprotokollis 13.03.2024 (vt

toimik lk 3) fikseeritud visuaalselt märgatavad kriimustused ja nühkejäljed vasakpoolsel

küljepeeglil. Ka menetlusalusele isikule kuuluval sõidukil VW Passat tuvastati vaatluse käigus

(tl 2) visuaalselt märgatavad kriimustused ja nühkejäljed parempoolsel küljepeeglil.

Kahjustused mõlema sõiduki küljepeeglitel on märgitud ka 13.03.2024 sündmuskoha

vaatlusprotokollis (tl 1). Sõiduki VF Passat vaatluse käigus sõiduki salongist kaasa võetud

pardakaamera mälukaardil olev salvestis, mis on kajastatud nii väärteotoimikus oleval

vaatlusprotokollil (tl 9) kui DVD-plaadil, kinnitab omakorda F.T sõnu teise sõiduki

riivamisest (videol on kuulda mütsatust ning sellele järgnevat signaali) kui ka mõlema sõiduki

vaatlusprotokollides fikseeritut. Seega on ilmne, et menetlusalune isik põhjustas 13.03.2024

Linnamäe tee 55 äärde pargitud Volvo V60-st hooletult mööda sõites kahjustusi Volvo

vasakpoolsele küljepeeglile. Lisaks tõendab pardakaamera salvestis fakti, et pärast mütsatust ja

signaali jääb F.T juhitav sõiduk VW Passat korraks seisma, et lasta läbi vastutulev

sõiduk ja jätkab siis sõitmist seni, kuni temast möödub vasakult sõiduk Volvo V60, reg. nr. xxx

keerab F.T juhitavale autole ette ning pidurdab. Niisiis puudub igasugune vaidlus ka

selles, et pärast teise sõiduki riivamist ehk liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus menetlusalune

isik sündmuskohalt, täites sellega LS § 236 lg-s 1 kirjeldatud väärteokoosseisu.

10. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega tõendatud nii LS § 223 lg 1 kui §

236 lg 1 sätestatud väärteokoosseisude objektiivne külg – seda menetlusaluse isiku enda

ütlustega kui ka kohtuistungil uuritud väärteoasja materjalidega. Ilmselgelt puudus F.T-l

tahtlus põhjustada suvalisele pargitud sõidukile vigastusi, kuid teostades liiga

lähedalt möödasõitu paremal parkinud sõidukist Volvo V60 ning riivates oma parempoolse

küljepeegliga Volvo V60 vasakpoolset küljepeeglit, pani ta LS § 223 lg-s 1 kirjeldatud väärteo

toime ettevaatamatusest. F.T tunnistas nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil,

et ta sai aru teise auto riivamisest, kuna kuulis klõpsu paremal küljel, kuid sõitis vaatamata

sellele edasi. Seega pani F.T LS §-s 236 lg 1 kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega,

mille ajendiks kohtu hinnangul oli kahtlemata asjaolu, et F.T oli teadlik temal esinevast

alkoholijoobest.

11. Juhile keelatud seisundis (LS § 224 lg 2 etteheide) mootorsõiduki VW Passat (xxx)

juhtimist F.T poolt 13.03.2024 kella 19.15 ajal Tallinnas Linnamäe tee 55 juures

tõendab lisaks menetlusaluse isiku enda ütlustele tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110

EST nr ARAF-0008 väljatrükk, millest nähtuvalt 13.03.2024 kell 20.02–20.06 teostati F.T-le

kaks mõõtmist ning mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,72 mg/l (lõplik lugem 0,77

mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l) kohta. Tulenevalt LS § 69 lg-st 3 ei tohi mootorsõidukijuhi

ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku

alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad, et F.T hingeõhus oli alkoholi koguses, mis

vastab LS § 69 lg-s 3 sätestatud keelule. Tõendusliku alkomeetri väljatrükil ja

korrakaitseseaduse § 38 alusel õiguste tutvustamise dokumendil on olemas F.T

allkirjad. Seega oli ta kohapeal teadlik mõõtmise tulemusest ning enda õigustest joobeseisundi

kontrollimisel.

12. F.T poolt kohtuvälises menetluses ja ka kohtuistungil antud ütlusi arvestades teadis

ta 13.03.2024 kella 19.00 ajal õhtul sõidukit juhtima asudes, et on samal päeval kella 13.00 ajal

tarvitanud kanget alkoholi – 200 milliliitrit puhast viina, seejuures midagi söömata, sest samal

hommikul väljatõmmatud hammaste tõttu olid tal meeletud valud. Just valude tõttu loputas ta

töö juures viinaga suud ning paratamatult ka jõi viina. Seega menetlusalune isik, olles eelnevalt

teadlikult tarbinud alkoholi, asus oma seisundit kontrollimata juhtima mootorsõidukit. LS § 33

lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit

juhtida, sh veenduma, et ta on kaine. Kui juht ei võta midagi ette selleks, et objektiivselt

veenduda organismis alkoholi puudumises ja usaldab üksnes enda head enesetunnet, siis

sisuliselt ta mitte millelegi tuginedes loodab, et alkoholi organismis ei ole. F.T ,

otsustades 13.03.2024 õhtul sõidukit juhtima asuda, olukorras kus ta terve päeva vältel ei olnud

midagi söönud, küll aga ca 6 tundi tagasi joonud ära 200 ml viina, möönis, et tema organismis

võib olla säilinud mingi hulk alkoholi ja esineda võib LS § 224 lg 2 koosseisule vastav asjaolu

– lubatud alkoholi piirmäära ületamine tema hingeõhus. Siinkohal peab kohus oluliseks

märkida, et joove, mis tuvastati F.T väljahingatavas õhus kella 20.00 ajal õhtul, ei

olnud mitte veidi piirmäära ületav, vaid üksnes 0,03 mg/l võrra väiksem kriminaalsest joobest,

mille minimaalseks määraks loetakse 0,75 mg/l kohta. Sellise raskusega joobeaste viitab kohtu

hinnangul asjaolule, et menetlusalune isik pidi tajuma, et ta on joobeseisundis ning asudes

vaatamata sellele juhtima mootorsõidukit, pani ta teo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja

süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.

13. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

14. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille

hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja

raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

15. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise

nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

16. KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ja § 224 lg 2

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi. Tegemist

on ühe käitumisaktiga – varalise kahju põhjustamisega sõiduki alkoholijoobes juhtimisel. F.T

poolt need kaks toime pandud väärtegu on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-

ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule

objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, mistõttu on kohtuväline menetleja eelpool

märgitud väärteokoosseise õigesti käsitlenud ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi.

Eraldiseisva teona on kohtuväline menetleja aga hinnanud LS § 236 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärtegu – liiklusõnnetusest mitteteatamist.

17. Kohtuväline menetleja määras F.T-le LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi

130 trahviühikut ehk 520 eurot. Seejuures on LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi

maksimaalne määr 300 trahviühikut ning keskmine määr seega 150 trahviühikut.

Lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi võttis kohtuvälise menetleja esindaja F.T-lt 4

kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse.

LS § 236 lg 1 alusel määrati F.T-le põhikaristuseks rahatrahv 115 trahviühikut ehk 460

eurot. Sanktsioonis ettenähtud maksimaalne rahatrahvi piirmäär on seejuures 300 trahviühikut.

Lisakaristusena LS § 236 lg 2 alusel jättis kohtuväline menetleja F.T ilma

mootorsõiduki juhtimisõigusest 4 kuuks.

18. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades äärmiselt

taunitav tegu. Kohus märgib, et F.T süüs suuruse hindamisel mängib kaalukat rolli

alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus, mis antud juhul oli LS § 224 lg 2 määratud

vahemiku (0,25–0,74 mg) ülemise määra lähedane ehk 0,72 mg/l kohta ning vaid 0,03 mg/l

suurema näidu puhul olnuks tegu juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga, millele oleks järgnenud

kriminaalkaristus. Eelneva põhjal hindab kohus F.T süüd keskmisest suuremaks.

Samas on F.T kahetsenud tehtut juba kohtuvälises menetluses. F.T ei ole

kohtule esitatud kaebuses ega ka kohtuistungil rikkumisi eitanud, mis näitab, et ta saab aru oma

rikkumise tõsidusest. Kuna vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et

rahatrahvid nii LS § 224 lg 2 kui § 236 lg 1 järgi on mõistetud põhjendatult alla sanktsioonide

keskmiste määrade.

19. Maakohtule esitatud kaebuses F.T ei vaidlustanud talle määratud rahatrahvi, kuid

palus selle ajatada 12 kuu peale, kuna ta peab rahaliselt üleval oma invaliidist elukaaslast. Küll

aga taotles F.T kaebuses lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise otsuse tühistamist,

rõhutades kohtuistungil, et talle on oluline töökoha säilimiseks juhtimisõiguse olemasolu.

20. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusaluse isiku F.T ja uurinud väärteoasja

materjale, leiab, et F.T taotlus ajatada rahatrahvi tasumine 12-le kuule, on

põhjendatud. Väärteomenetleja poolt määratud rahatarahvi kogusumma kokku on 980 eurot. F.T

avaldas kohtuistungil, et tema netopalk OÜ-s X sõltub konkreetsest kuust. Kui on hea

kuu, saab ta kätte maksimaalselt 1500 eurot. Sisuliselt elavad F.T ja tema invaliidist

elukaaslane F.T palgast, kuna elukaaslase invaliidsustoetus on väga väike. Seega tuleb

menetlusaluse isiku sissetulekust tasuda eluasemekulud, samuti osta muu eluks vajalik. Autot

tal endal ei ole, müüs maha, uut osta ei jaksa ja seetõttu sõitis ta paarimehe autoga. Eelnevast

nähtub, et menetlusaluse isiku sissetulek ei ole piisavalt suur, et võimaldaks rahatrahvi tasumist

ühes osas, ilma isiku materiaalset olukorda raskendamata. Sellest tulenevalt peab kohus

põhjendatuks F.T-le määratud rahatrahvide (kogusummas 980 eurot) tasumist ajatada

12 kuu peale.

21. Menetlusaluse isiku taotluse – tühistada väärteomenetleja poolt määratud lisakaristus –

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – jätab kohus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

22. Kaebaja põhjendas juhtimisõiguse vajalikkust seoses oma töökohustuste täitmisega. Kohus

märgib, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis

aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse

äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal

lasuvaid kohustusi. F.T ütlustest ei nähtu, et tema tööülesanded OÜ-s X oleksid

otseselt seotud auto juhtimisega. Transpordiameti päringutele vastamiseks ja

tehnoülevaatuspunkti dokumentatsiooni korrashoiuks ei ole tänase infoühiskonna tingimustes

juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik. Ka tööle sõitmiseks ei pea kaebaja tingimata olema enda

poolt juhitava auto roolis. Nimelt elab F.T Tallinnas, Lasnamäe linnaosas ning ka tema

töökoht paikneb samas linnaosas. Kohus märgib, et Tallinna linnas liigub ühistransport piisava

sagedusega ja seega on kodust tööle sõitmine täiesti võimalik ka ühistranspordiga.

Ka Riigikohus on öelnud, et töökoha kaotus ei ole asjaolu, mille puhul tuleks jätta

juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, sest juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota inimene

õigust teha tööd, teenida sissetulekut. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik

ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga, et istudes autorooli mitte väikeste alkoholi tarvitamise jääknähtudega, vaid

tugevas alkoholijoobes, seadis F.T ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise ja

ka kõigi ümbritsevate vara. F.T pani toime 3 erinevat liiklusalast rikkumist – põhjustas

õnnetuse, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja lahkus sündmuskohalt politseid õnnetusest

teavitamata. Kohtu hinnangul on F.T toime pannud rasked rikkumised, mistõttu on

lisakaristusena põhjendatud tema liiklusest kõrvaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 4 kuuks. Kohtu hinnangul on sellise pikkusega lisakaristus proportsionaalne

toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid – see,

et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Lisaks

mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt.

23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise

menetleja otsuse osaliselt, s.o F.T-le määratud põhikaristuste täitmise aja osas ning

teeb selles osas uue otsuse, millega määrab, et F.T-le KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg

2 alusel määratud rahatrahv 130 trahviühikut ehk 520 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel määratud

rahatrahv 115 trahviühikut ehk 460 eurot (kokku 980 eurot) tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul,

esimese 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 81,60 eurot ja 12. kuul 82,40 eurot. Muus osas jääb

kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Sild

kohtunik