2-23-6399/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-6399

Tsiviilasi

Andrei Pilipenko hagi Osaühingu VKG Kaevandused

vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõudes ja saamata jäänud töötasude nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. oktoobri 2023. a osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Pilipenko apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant)

Andrei Pilipenko (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Roman

Golovenko

Kostja (vastustaja) Osaühing VKG Kaevandused

(registrikood 10854884), esindaja vandeadvokaat Reesa Laur

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Pilipenko apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 20.

oktoobri 2023. a osaotsus tsiviilasjas nr 2-23-6399 muutmata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Andrei Pilipenko kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Andrei Pilipenko (hageja) esitas 28. aprillil 2023 Viru Maakohtule hagi Osaühingu VKG

Kaevandused (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.

Hageja esitas 7. juunil 2023 hagi kostja vastu ka saamata jäänud töötasu nõudes. Nimetatud

nõuded liideti ühte menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 1. novembril 2016 sõlmitud tööleping, hageja töötas

allmaa mäetöölise ametikohal.

31. märtsil 2023 ütles kostja erakorraliselt töölepingu üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1

p 3 alusel, etteteatamistähtaega järgimata, tööleping lõppes 31. märtsil 2023. Erakorralise

ülesütlemisavalduse põhjustena oli märgitud, et hageja sõitis 22. veebruaril 2023 peaštrekis

veokiga Scania nr 12 ja ei andnud teed lõhkeaineid vedavale sõidukile Mitsubishi, mille roolis

oli allmaa mäetööline Pawel Popakul ja temaga koos sõitis tootmisjaoskonna nr 1 allmaa

mäemeister Pjotr Fedorovitš. Tootmisjaoskonna nr 1 allmaa mäemeister Pjotr Fedorovitš

nähes, et Scania nr 12 ei anna nende lõhkeaineid vedavale sõidukile teed, võttis raadiosaatja

vahendusel ühendust hagejaga ja palus vabastada tee lõhkeaineid vedavale autole. Hageja

keeldus teed vabastamast ja vastas, et lõhkeaineid vedaval autol on kergem pöörata pesula

poole, et tema saaks edasi liikuda. Pjotr Fedorovitš selgitas hagejale, et sinise vilkuriga

sõidukil on sõidu eesõigus, teised sõidukid peavad tee vabastama. Alles seejärel pööras hageja

pesula poole ja vabastas lõhkeaineid vedavale sõidukile tee. Ühtlasi teatas, et hiljem maa peal

selgitame, kellel neist on selles olukorras prioriteet. Antud intsidendi tunnistajateks olid

allmaa jaoskonna asejuhatajad Valeri Frolov ja Mihhail Jermoškin, kes kuulsid raadiosaatja

vahendusel toimunud hageja ja Pjotr Fedorovitši vestlust oma raadiosaatjast pealt.

Kostja ei pööranud töölepingu ülesütlemisel suurt tähelepanu hageja ja lõhkeaineid vedava

sõiduki Mitsubishi autojuhi Pawel Popakuli seletuskirjadele, millest tuleneb, et hageja andis

lõhkeaineid vedavale sõidukile Mitsubishi teed. Ülesütlemisavalduses on märkinud kostja, et

oma tegevusega rikkus allmaa mäetööline (hageja) 28. jaanuaril 2021 kinnitatud

autotranspordi ja diiselmootoriga masinate liiklemise korra (KAj.TTO/14) (kord) punkte 3.3,

4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid. Vastavalt punktidele 3.3 ja 4.2.2 on märgutuledega sõidukitel

prioriteet. Vastavalt p-le 4.2.5 tuleb sõidu eesõigust omavale sõidukile teed anda. Seejuures ei

pööranud kostja aga tähelepanu korra p-le 4.2.4 (korras märgitud paksus kirjas), mille

kohaselt laseb teise sõiduki läbi see, kellel on seda lihtsam teha. Korra lisa 2 sätestab, et

sõidukil siniste vilkuritega on „sõidueesõigus“, mitte aga „täielik sõidueesõigus“. Täielikku

sõidueesõigust omavad sõidukid punase ja punase-sinise vilkuritega. Hagejal, kelle auto oli

suurem, oli raskem anda teed. Lähtudes korra p-st 4.2.4, pakkus ta Pawel Popakule pöörata

pesula poole. Pärast Pjotr Fedorovitši korraldust pööras hageja ise pesula poole ja vabastas

lõhkeaineid vedavale sõidukile tee. Avaldusest ei selgu, milles seisneb hageja erakordselt

raske töökohustuste rikkumine või ohtlik olukord ja mis ohu tekitas hageja enda tegevusega.

Keemikute Ametiühing leidis, et kostja otsus öelda üles tööleping hagejaga on väga

radikaalne ning tehtud enneaegselt ja põhjendamatult. Kostja on jätnud põhjendamatult

ametiühingu arvamuse arvestamata.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguslikult põhjendamatu. Kostja on

etteteatamistähtaega järgimata öelnud töölepingu üles ilma mõjuva põhjuseta ja mõistliku aja

möödudes (sündmus toimus 22. veebruaril 2023, kostja ütles lepingu üles 31. märtsil 2023).

Seega on töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on

täidetud, kuid täidetud ei ole töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja ei ole

avalduses kirjeldanud ega põhjendanud, millist konkreetset korraldust hageja eiras või

töökohustust rikkus või miks on töölepingu ülesütlemine põhjendatud. Pelgalt viide hageja

ettepanekule, mis oli tehtud lõhkeaineid vedava sõiduki autojuhile Pawel Popakule, ei saa olla

töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjenduseks TLS § 88 lg 1 p 3 mõttes. Kostja ei ole

hageja väidetava teo asjaolusid lõpuni välja selgitanud, kostja ei ole võtnud hagejalt ka mitte

ühtegi täiendavat selgitust (v.a 27. veebruari 2023. a seletuskiri). Kostja ei võtnud seletust

sõiduki Manitu autojuhilt, kes liikus 22. veebruaril 2023 lõhkeaineid vedava sõiduki

Mitsubishi järel. Isegi kui hageja käitumine oli töökohustuste rikkumine, ei või töölepingut

üles öelda ilma eelneva hoiatuseta (TLS § 88 lg 3 esimene lause). Hageja ei eiranud tööandja

korraldusi ega rikkunud töökohustusi, ei tahtlikult, raskest hooletusest ega hooletusest

tulenevalt. Ei ole ka millegagi põhjendatud töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaegu

järgimata. Hageja ei ole toime pannud ühtki tegu, mis võis seada ohtu tema enda või teiste

VKG Kaevanduste töötajate elu või tervist.

Kostja taotlus TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamiseks tuleks jätta rahuldamata.

Töösuhete jätkamine osapoolte vahel on võimalik.

Eeltoodu alusel palus hageja tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu

ülesütlemine kostja 31. märtsil 2023 esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse alusel on

tühine.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Kostja leiab, et ülesütlemisavaldus on piisavalt põhjendatud ning selle põhistus vastab

tegelikkusele. Samuti on kostja järginud töölepingu ülesütlemisel hoiatamisele ja

etteteatamisele seadusega kehtestatud nõudeid ning kuulanud ära ametiühingu arvamuse.

Töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste täitmise üle pole vaidlust.

Töölepingu ülesütlemine on piisavalt põhjendatud. Ülesütlemisavaldusest nähtub antud juhul

nii selle õiguslik kui ka faktiline alus. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS §

88 lg 1 p 3 alusel. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on kostja heitnud hagejale ette TLS § 15 lg

2 p-dest 3 ja 5 tulenevate kohustuste rikkumist. TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt täidab töötaja õigel

ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ja TLS § 15 lg 2 p-st 5 tulenevalt hoidub

tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute

elu, tervist või vara. Töölepingu punktist 8.1 tuleneb, et töötaja kohustub täitma muu hulgas

tööandja kehtestatud seaduslikke korraldusi. Tööandja kehtestatud korraldused, mida hageja

antud juhul ei pidanud vajalikuks järgida, on järgmised: 1) sõidukite ja diiselmootoriga

masinate liiklemise kord kaevanduses. VKG Kaevandused Ojamaa kaevandus (KAj.TTO/14;

kord); 2) Viru Keemia Grupi üheksa elupäästvat reeglit (elupäästvad reeglid). Hageja ei

järginud korra p-de 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid ega hageja elupäästvate reeglite reeglit nr 9,

mis näeb ette, et „Järgi alati liikluseeskirju!“ ja selgitab, et „Sa pead järgima kõiki kehtivaid

liikluseeskirju ning -märke“. Nii kord kui ka elupäästvad reeglid on kehtestatud tööohutuse

tagamiseks, see tähendab tervisele ohutu keskkonna loomiseks ja tagamiseks. Elupäästvate

reeglite rikkumise suhtes kehtib VKG kontsernis null-tolerants, mis tähendab sallimatust

korrarikkumise suhtes, ehk igal rikkumisel on tagajärg. Elupäästvate reeglite rikkumise korral

on kontserni töötajale tagajärjeks kas hoiatuse määramine või töösuhete lõpetamine. Hagejale

etteheidetavad teod leidsid aset 22. veebruaril 2023 ning seisnesid järgnevas: 1) sõitmine

peaštrekis veokiga Scania nr 12 ja tee mitteandmine lõhkeaineid vedavale sõidukile, millel

olid sisse lülitatud sinised vilkurid ja mis oli märgistatud sildiga „BB“ (lõhkeained); 2)

keeldumine ka peale raadiosaatja teel ühenduse võtmist lõhkeaineid vedavale sõidukile teed

andmast; 3) vabastamine lõhkeaineid vedavale sõidukile tee peale vaidlemist ja korduvat

korraldust; 4) ohtliku olukorra tekkimise varjamine.

Hageja nägi töötava sinise vilkuriga sõiduki lähenemist ja sai aru, et tema sõiduk takistab

ohtliku veosega sõiduki liikumist, kuid ei vabastanud teadlikult ja tahtlikult ohtliku veosega

sõidukile ettenähtud korra kohaselt teed. Eelnimetatud tegevustega lõi hageja maa-alustes

tingimustes teadvalt ohtliku olukorra, mille kaastöötajad registreerisid ka ohtlike olukordade

registris. Hageja ei ole nimetatud tegusid oma 27. veebruari 2023. a seletuskirjas välja toonud

ega oma käitumist põhjendanud. Eelpoolkirjeldatud tegude sooritamisega rikkus hageja TLS

§ 15 lg 2 p-des 3 ja 5 sätestatud põhikohustusi. Lisaks on kostja hageja käitumise ja

töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse hindamisel arvestanud asjaoluga, et hageja rikkus

lähiminevikus oma töökohustusi ka 7. veebruaril 2023, sõites sõidukiga vastu seina, ja 10.

märtsil 2023, suheldes töökeskkonna peaspetsialistiga ebaviisakal toonil. Lisaks halvustas,

ähvardas ja solvas. Nimetatud töökohustuste rikkumised on fikseeritud 27. veebruari 2023. a

käskkirjas ja 1. märtsi 2023. a käskkirjas. Viidatud käskkirjad on hagejale teatavaks tehtud.

Eeltoodust nähtuvalt on hageja oma käitumisega loonud ise olukorra, kus tööandja ei saanud

enam mõistlikult ja heauskselt loota, et hageja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

Kostja on seega ülesütlemisavaldust piisavalt põhjendanud. Töölepingu erakorralise

ülesütlemise aluseks oli hageja poolne tööohutusnõuete oluline rikkumine, mitte hageja

tegevus töötajate esindajana.

Hageja käsitlus korra p-st 4.2.4 on ebaõige. Kostja ei ole p 4.2.4 boldis esitamisega omistanud

p-le 4.2.4 teisi punkte ületavat mõju. Korra p 4.2.4 boldis esitamise mõte on ennekõike

rõhutada seda, et kui üksteisele liiguvad vastu kaks, korra kohaselt, n-ö sama taseme sõidukit

(näiteks kaks vilkuriteta sõidukit), siis annab teed see, kellel on seda olukorda arvestades

kergem teha. Hageja juhtis n-ö madalama taseme sõidukit (vilkuriteta sõidukit) ning talle tuli

vastu kõrgema taseme sõiduk ehk vilkuritega sõiduk. Seega ei saanud kostja p-st 4.2.4

juhinduda. Meelevaldne on hageja esitatud käsitlus korra lisast 2, et siniste vilkuritega autol

on eelis, mitte täielik eelis. Tööohutusnõudeid tuleb järgida täielikult, eranditeta ja just nii,

nagu kostja on need kehtestanud. Kuna hageja ei järginud tööohutusnõudeid ja kutsus ka teist

töötajat üles tööohutusnõudeid mitte järgima, siis seadis hageja sellega ohtu ka kostja

tegevusloa kehtivuse ja õiguse lõhkematerjali kasutada.

Tegemist on tööohutusreeglite olulise rikkumisega, samuti lõhkeainete ohutu käitlemise

nõuete teadliku ja tahtliku eiramisega. Seetõttu käsitles tööandja juhtumit erakordselt raske

töökohustuse rikkumisena. Töötajate esindajana pidi hageja olema töötajatele pigem

eeskujuks. Hageja ei ole oma tegusid omaks võtnud ega kahetsenud. Seega puudus tööandjal

ka alus eeldada, et hageja oma käitumist hoiatuse tõttu muudaks. Hagejale on tehtud

ajavahemikul 3. oktoober 2018 kuni 1. märts 2023 kokku viis hoiatust, sealhulgas kahel juhul

tööohutuseeskirjade rikkumisega seonduvalt. Järjekordse hoiatuse tegemine ei teeniks

hoiatuse tegemisele seatud eesmärki. Ülesütlemise aluseks olnud rikkumine oli sedavõrd

oluline, et ei vajanud täiendavat hoiatamist töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Kollektiivlepingu p-st 4.1.5 tuleneb mh see, et tööandja ja ametiühing on ühisel seisukohal, et

tööohutusnõuete rikkumine, sh kontserni elupäästvate reeglite rikkumine on raske

töökohustuste rikkumine, mille puhul on tööandjal õigus tööleping üles öelda ilma eelneva

hoiatuseta. Seega ei pidanudki kostja hagejat eelnevalt hoiatama töölepingu erakorralisest

ülesütlemisest. Hageja osales esindajana kollektiivlepingu läbirääkimistel.

Asjaolusid arvestades on kostja öelnud töölepingu põhjendatult üles etteteatamistähtaega

järgimata. Hageja pole talle etteheidetavaid tegusid omaks võtnud ega kahetsenud. Hageja on

oma käitumisega loonud ise olukorra, kus tööandja ei saanud enam mõistlikult ja heauskselt

loota, et hageja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Hageja rikkus lühikese aja

jooksul korduvalt tööohutusnõudeid ja töökohustusi.

Töölepingu ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole töölepingu

ülesütlemisega põhjendamatult viivitanud, vaid on järginud seadusega ja ettevõttesiseselt

kehtestatud nõudeid.

Ametiühingu arvamusega on mõistlikul määral arvestatud ning olulistes aspektides

arvestamata jätmist põhjendatud.

Töölepingu ülesütlemine on toimunud seaduses sätestatud alusel ja seaduse nõuetega

kooskõlas.

Alternatiivselt taotleb kostja töösuhte lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, muu hulgas seetõttu,

et hageja tööle ennistamine ei ole objektiivselt võimalik (TLS § 107 lg 3) ega sisuliselt

põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 20. oktoobri 2023. a osaotsusega hagi töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1)

ning selle nõudega seonduvad menetluskulud hageja kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p

2). Maakohus määras, et jätkab menetlust saamata jäänud töötasude nõudes.

Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemise formaalsete eelduste täidetuse osas ei ole

vaidlust. Pooled vaidlevad töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsete eelduste

täidetuse ja tähtaegade üle. Kostja on 31. märtsi 2023. a avaldusega hagejaga sõlmitud

töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 31. märtsist 2023. TLS §

88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või

rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse

rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja on töölepingu ülesütlemist piisavalt põhjendanud TLS

§ 95 lg 2 mõttes. Avalduses on esitatud rikkumise asjaolud, viited asjakohastele normidele ja

esitatud põhjendus. Ülesütlemisavalduses on kostja ka märkinud, et vastavalt TLS § 94 lg-le 1

on kostja küsinud enne töölepingu ülesütlemist ametiühingu arvamust 16. märtsil 2023.

Avalduses on kostja avaldanud, et ei saa ametiühingu 24. märtsi 2023. a arvamusega

arvestada seetõttu, et peale korduvaid tööohutusalaseid rikkumisi puudub ametiühingul ja

tööandjal alus loota, et 22. veebruari 2023. a rikkumine on hagejale õppetunniks ja et ta

edaspidi töötab rangelt juhiste järgi. Hageja ei ole sellist lubadust oma seletuskirjades kostjale

ka andnud. Maakohtu hinnangul on kostja täitnud TLS § 94 lg-te 1 ja 2 nõude ja seda mitte

formaalselt, vaid sisuliselt. Kostja on põhjendanud, miks ei ole võimalik ametiühingu

arvamusega arvestada, seda nii eraldiseisvalt ametiühingule vastates ja täiendavalt ka

ülesütlemisavalduses.

Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS §-s 15 ja käesoleval juhul töölepingu punktis 8 (dtl

65). Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on kostja heitnud hagejale ette TLS § 15 lõike 2

punktidest 3 ja 5 tulenevate kohustuste rikkumist. TLS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidab

töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ja TLS § 15 lõike 2 punktist 5

tulenevalt hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad

tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Töölepingu punktist 8.1 tuleneb, et töötaja

kohustub täitma muuhulgas tööandja poolt kehtestatud seaduslikke korraldusi. Täiendavalt on

töölepingu punktis 7.4 sätestatud, et pool peab täitma töösisekorra, töökaitse, tuleohutuse ja

teiste tööandja juures kehtivate eeskirjade ja juhendite tingimusi.

Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on kostja hinnangul hageja rikkunud korra p 3.3, 4.2.2. ja

4.2.5 nõudeid ja elupäästvate reeglite punkti 8, mille kohaselt peavad liikluseeskirjad olema

alati järgitud. Vastavalt korra p 3.3 ja 4.2.2. on eesõigus MDP-l, mis on varustatud punase ja

sinise vilkuriga. Vilkuvate tulede kord on sätestatud lisas 2 ja vilkuvate tuledega varustatud

MDP-del on vastavalt lisale 2 eesõigus sõltumata sõidusuunast. Vastavalt p-le 4.2.5 on mööda

sõita vaja järgmiselt: MDP, mis käesoleva korra nõuete kohaselt peab läbi laskma, peatub

(vajadusel sõidab nišši) ja laseb läbi möödasõidu eelist omava vastutuleva MDP. Kui juht on

veendunud, et vastutulev MDP on möödas, võib juht sõitu jätkata. Lisa 2 kohaselt on sinisel

vilkuval tulel läbipääsu eelis. See signaal annab läbipääsu eelise kõigi ees, välja arvatud

punase vilkuva signaaliga varustatud MDP. Elupäästvate reeglite p 8 ei reguleeri seda, mida

kostja on oma ülesütlemisavalduses märkinud, seda reguleerib p 9, mis sätestab, et „Järgi alati

liikluseeskirju!“ ja selgitab, et „Sa pead järgima kõiki kehtivaid liikluseeskirju ning -märke“.

Kuigi tööandja on avalduses eksinud viitega reeglite punktile, on selge, et tööandja on

töötajale ette heitnud liikluseeskirjade rikkumist. Kostja on selgitanud, et lõhkematerjali tohib

käidelda vaid tegevusloa alusel (LMS § 12 lg 1). Kostjal on vastav tegevusluba ja selleks, et

tegevusluba saada ja hoida, peab kostja järgima LMS regulatsiooni. Selleks, et LMS

regulatsiooni järgida (vt muuhulgas LMS § 5), on muu hulgas kehtestatud ka

tööohutusnõuded kostja juures, sh kord. Kostja on ka selgitanud, et nii kord kui ka

elupäästvad reeglid on kehtestatud tööohutuse tagamiseks, see tähendab tervisele ohutu

keskkonna loomiseks ja tagamiseks. Elupäästvate reeglite rikkumise suhtes kehtib VKG

kontsernis null-tolerants, mis tähendab sallimatust korrarikkumise suhtes, ehk igal rikkumisel

on tagajärg. Elupäästvate reeglite rikkumise korral on kontserni töötajale tagajärjeks kas

hoiatuse määramine või töösuhete lõpetamine. Hageja ei ole nimetatud kostja selgitusi

vaidlustanud.

Maakohtule esitatud seletuskirjadega on tõendatud ülesütlemise aluseks olevad asjaolud ja

see, et hageja rikkus korra p 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid ja seeläbi TLS § 15 lg 2 p 3. Vaidlust

ei ole selles, et hageja sõitis 22. veebruaril 2023 peaštrekis veokiga Scania nr 12 ja

lõhkeaineid vedaval autol Mitsubishi olid sisse lülitatud sinised vilkurid ning auto oli

märgistatud sildiga „BB“ (lõhkeained). Lõhkeaineid vedav auto laskus mööda kallakšahti maa

alla, hageja soovis sõita mööda kallakšahti maa peale. Kohtu hinnangul on seletuskirjade

alusel tuvastatud asjaolu, et hageja ei andnud teed lõhkeaineid vedavale sõidukile Mitsubishi.

Hageja enda seletuskiri arusaadavalt seda ei kinnita, kuid teiste asjaosaliste seletuskirjad

kinnitavad seda, et hageja ei andnud koheselt teed lõhkeaineid vedavale sõidukile, mis on

vaieldamatult korra ja seeläbi ka tööandja poolt kehtestatud töökorralduste rikkumine. Kostja

on avaldanud, et hagejale on 19. oktoobril 2022 tehtud täiendav instruktaaž ja tutvustatud

korra nõudeid. Hageja seda vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul tekitas hageja ohtliku

olukorra, kuna lõhkeainete vedu maa all on ohtlik ja ohu realiseerumine iga väiksemagi

rikkumise korral on väga tõenäoline. Kuigi ohtlik olukord ei realiseerunud, oli oht selgelt

olemas. Seda ilmestab kohtu hinnangul ka see, et kostja on kehtestanud tööohutuse

tagamiseks erinevad korrad ja reeglid. Juhtum on registreeritud ka tööandja ohtlike

olukordade registris.

Maakohtu hinnangul ei ole korra p 4.2.4 aluseks hageja tegevuse õigustamiseks. Maakohus

saab viidatud punktist aru nii, et kui tegemist on sama taseme sõidukitega, siis võib see punkt

kohaldamisele kuuluda, kuid praegusel juhul oli lõhkeineid vedaval sõidukil prioriteet.

Tuvastatult juhtis hageja madalama taseme sõidukit (vilkuriteta sõidukit) ning talle tuli vastu

kõrgema taseme sõiduk ehk vilkuritega sõiduk, mistõttu pidi hageja koheselt kõrgema

tasemega sõidukile teed andma. Lõhkeainete veo takistamisega pani hageja toime erakordselt

raske töökohustuste rikkumise. Eelolevate tõendite alusel on hageja töökohustuste rikkumine

ka tõendatud. Hageja on avaldanud, et tema aktiivse tegevuse tulemusena töötajate

esindajana, tekkisid tal vaidlused juhtkonnaga ja see ei meeldinud tööandajale, mis tegelikult

võis viia töölepingu ülesütlemiseni. Kohus viidatud seost töölepingu erakorralise ülesütlemise

alusena ei tuvastanud. Hageja on esitanud enda väite tõendamiseks ametiühingu vastuse

päringule ja hageja 18. veebruari 2022. a kirja Nikolai Malõševile, millest hageja soovitud

järeldust teha ei ole võimalik.

Kostja ei pidanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama tulenevalt rikkumise

raskusest ja korduvusest. Tuvastatult on hagejat varem hoiatatud, s.o kostja hoiatas hagejat 7.

veebruaril 2023 ohtliku olukorra põhjustamise ja töökohustuste rikkumise eest 27. veebruari

2023. a käskkirjaga. Kostja hoiatas Andrei Pilipenkot 8. veebruaril 2023 toimunud

eetikakoodeksi nõuete rikkumise eest 1. märtsi 2023. a käskkirjaga. Viidatud hoiatused on

esitatud ka ülesütlemisavalduses. Asjaolu, et kostja ei ole teinud avalduses viidet TLS § 88 lg

3 esimesele lausele, ei muuda ülesütlemist tühiseks. Täiendavalt on asjas esitatud hagejale

tehtud hoiatused (kokku on ajavahemikul 3. oktoober 2018 kuni 1. märts 2023 hagejale tehtud

viis hoiatust, sh kahel juhul tööohutuseeskirjade rikkumisega seonduvalt). Hageja on

töökohustusi, sh ohutuseeskirju rikkunud lühikese ajaperioodi jooksul korduvalt. Hagejale on

eelnevate hoiatustega antud võimalus oma käitumist parandada selleks, et töösuhe saaks

jätkuda, kuid hageja seda teinud ei ole, pannes uuesti toime raske tööohustusalase rikkumise.

Varasemate hoiatuste seaduslikkust kohus käesolevas menetluses ei analüüsi. Kostja

ülesütlemist ilma eelneva hoiatuse tegemiseta toetab ka kollektiivlepingu p 4.1.5. Kostjal oli

õigus tööleping erakorraliselt üles öelda hoiatuseta. Seega oli kostjal seaduslik alus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Kostja on ülesütlemise aluseks olevad asjaolud välja selgitanud. Kostja on ka hinnanud

mõlemapoolset huvi ja leidnud, et hagejaga töösuhte jätkumine etteteatamistähtaja

lõppemiseni ei ole võimalik. Kostja on seda ka põhjendanud. Kohtul ei ole alust jõuda

teistsugusele järeldusele. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine oli

põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestatuna rikkumise raskust ja korduvust ning asjaolu, et

hageja ei ole andnud tööandjale võimalust mõistlikult järeldada, et ta enam rikkumisi toime ei

pane, võis kostja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Hageja pole esitanud

ka hüvitise nõuet TLS § 100 lg 5 alusel.

Maakohtu hinnangul on tööleping üles öeldud mõistliku aja jooksul. Kostja sai 22. veebruaril

2023 aset leidnud ohtlikust olukorrast teada 27. veebruaril 2023, kostja sai viimased

seletuskirjad ja ettekanded 13. märtsil 2023, ametiühing esitas oma arvamuse 24. märtsil

2023, millele kostja andis oma seisukoha 28. märtsil 2023, 30. märtsil toimus küsimuse

arutamiseks ametiühingu ja kostja esindajate kohtumine, ülesütlemisavaldus edastati hagejale

31. märtsil 2023. Kostja ei ole seega töölepingu ülesütlemisega põhjendamatult viivitanud.

Seega on kostja töölepingu üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise

aluseks olnud asjaoludest teada sai.

Seega on töölepingu ülesütlemine kostja 31. märtsi 2023. a ülesütlemisavalduse alusel kehtiv.

Kuna töölepingu ülesütlemine on kehtiv, ei analüüsinud maakohus poolte seisukohti

seonduvalt kostja taotlusega TLS § 107 lg 2 kohaldamiseks. Eeltoodu alusel jättis maakohus

hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ning märkis, et määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2

järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ja tuvastada, et töölepingu ülesütlemine

kostja 31. märtsi 2023. a avalduse alusel on tühine. Nõudega seotud menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Maakohus ei ole järginud TsMS §-des 229, 232, 436 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja valesti hinnanud tõendeid.

Kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on õiguslikult põhjendamatu. Töölepingu

ülesütlemise materiaalõiguslikud nõuded ei ole täidetud (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3, TLS § 104

lg 1).

Tööandja (kostja) ei ole teo asjaolusid lõpuni välja selgitanud (ei võtnud hagejalt mitte ühtegi

täiendavat selgitust (v.a 27.02.2023 seletuskiri). Hageja väidetav rikkumine ei selgu mitte

ühestki kostja esitatud dokumendist. Kostja ei võtnud seletust lõhkeaineid vedanud sõiduki

järel sõitnud Manitu autojuhilt. Kostja ei pööranud tähelepanu hageja ja Pawel Popakuli

seletuskirjadele, kust nähtub, et hageja andis lõhkeaineid vedavale sõidukile teed. On

arusaamatu maakohtu tuvastatu, et hageja „esialgu keeldus tee andmisest ja pööras pesula

poole alles peale raadiosaatja vahendusel antud korduvat korraldust“. Ei vasta tõele, et hageja

keeldus töökohustuse ja korralduse täitmisest. Mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et hageja

keeldus teed andmast ebaviisakalt ja provotseeris vilkuritega sõiduki juhti. Kostja töötajal P.

Fedorovitšil on eelarvamuslik suhtumine hagejasse. Vestlus ristmikul hageja ja P. Fedorovitši

vahel võttis aega ca 10–15 sekundit. Ei nähtu, mis ohtlik olukord tekkis või võiks tekkida

selle lühikese perioodi jooksul.

Kostja ei tõendanud ega põhjendanud, milles seisneb ohtlik olukord ja millise ohu tekitas

hageja enda tegevusega. Lõhkeainet vedavate sõidukite sinised vilkurid annavad läbipääsu

eelise, mitte aga täielikku eelist. Täielikku eelist omavad sõidukid punase vilkuriga ja

sõidukid punase ja sinise vilkuva tule kombinatsiooniga. Maakohtu järeldus, et kostja on

töölepingu ülesütlemist piisavalt põhjendanud, pole õige. Maakohus on pööranud liialt suurt

tähelepanu sõnale „lõhkeaine“ ja leides vaid sel alusel, et olukord oli üliohtlik.

Ükski tõend ei kinnita, et hageja keeldus teed andmast või hakkas vaidlema. Kostja jättis

tähelepanuta viited korra p-le 4.2.4, mille järgi oli tal õigus teha sõiduki Mitsubishi juhile

ettepanek pöörata pesula poole ja anda teed hagejale. Maakohtu ja kostja tõlgendus korra p-le

4.2.4 ei tulene otse korrast. Töötajad ei pea hakkama korra punkte ise tõlgendama.

Kostja ja maakohtu tuginemine dokumendile nimetusega „üheksa elupäästvat reeglit“ ei ole

asjakohane. Tegemist on kostja infovoldikuga, millega hageja ei olnud tuttav enne

hagiavaldusele vastuse kättesaamist.

Hageja tegevuse tagajärjel ametiühingu peausaldusisikuna tekkisid vaidlused juhtkonnaga

ning see ei meeldinud tööandjale. Töölepingu lõpetamine hagejaga on tehtud kunstlikult

leitud põhjuse alusel. Kostja ei pööranud tähelepanu, et lõhkeaineid vedava sõiduki järel

sõitnud sõiduki juht rikkus korra p 6.6 – see kinnitab, et kostja otsis põhjust lõpetada

tööleping just hagejaga.

Eelnevast tulenevalt on maakohus vääralt leidnud, et hageja rikkus korra p 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5

nõudeid ja seeläbi TLS § 15 lg 2 p 3. Hageja ei rikkunud korra nõudeid, ei eiranud kostja

korraldusi ega rikkunud töökohustusi. Hageja ei ole toime pannud ühtki tegu, mis võis seada

ohtu tema enda või teiste kostja töötajate elu või tervist.

Maakohtu tuginemine käskkirjadele on põhjendamatu, kuna kostja ei tuginenud töölepingu

lõpetamisel sellele, et hoiatas hagejat ning käskkirjades märgitud asjaolud on tõendamata.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel.

Kostja taotlus töölepingu lõpetamisest TLS §107 lg 2 alusel ei ole põhjendatud ning tuleks

jätta rahuldamata. Hageja ei eiranud kostja korraldusi ega rikkunud töökohustusi ei tahtlikult,

raskest hooletusest ega hooletusest tulenevalt.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus

muutmata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja staatus ametiühingu liikmena ei

mõjutanud töösuhte lõpetamist, vaid töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli see, et

hageja rikkus oluliselt tööohutusnõudeid. Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli sisuliselt

põhjendatud. Kostja on teoga seotud asjaolud välja selgitanud, kostjal ei olnud kohustust

küsida hagejalt lisaks seletuskirjale veel täiendavaid selgitusi. Samuti ei pidanud kostja

küsima selgitusi Mitsubishi taga sõitnud sõiduki juhilt. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja

rikkus oluliselt tööohutusnõudeid. Hageja nägi töötava sinise vilkuriga sõiduki lähenemist ja

sai aru, et tema sõiduk takistab ohtliku veosega (lõhkeained) sõiduki liikumist, kuid ei

vabastanud teadlikult ja tahtlikult ohtliku veosega sõidukile ettenähtud korra kohaselt teed.

Eelnimetatud tegevustega lõi hageja maa-alustes tingimustes teadvalt ohtliku olukorra. Maa

all lõhkeainete vedu on tegevus, mis on iseenesest ohtlik ja mis tahes ebavajaliku manöövri

tegemisel kujutab ohtu isikute tervisele ja võib olla fataalsete tagajärgedega. Hageja töötajate

esindajana kutsus üles ka teisi töötajaid, s.o lõhkeaineid vedavas sõidukis olnud töötajaid,

tööohutusnõudeid rikkuma. Kui lõhkeaineid vedanud auto oleks hakanud tegema manöövreid

selleks, et hageja sõiduk läbi lasta (mida vilkuritega sõiduk teha ei tohtinud), oleks võinud

lõhkeaineid vedanud auto sõita vastu seina (seda on töösuhtes ka hageja ise teinud, vt dtl 97),

manöövrite tegemine oleks võinud esile kutsuda elektridetonaatorite detonatsiooni,

lõhkeained oleksid võinud sõidukist välja kalduda ja lõhkeda jne. Kõik eelnev oleks kaasa

toonud hageja ja teiste töötajate tervise kahjustumise või lausa surma. Kostja on

tööohutusnõuete rikkumist tõendanud.

Hageja käsitlus korra p 4.2.4 kohta ei ole õige ega asjakohane, kuna puudutab sama taseme

sõidukeid. Hageja pole pidanud oluliseks kostja kehtestatud korda. Apellatsioonkaebuses

kirjeldatud hüpoteetilised olukorrad ei kõrvalda fakti, et kostja korda ei järginud.

Väidet, et hagejale pole elupäästvaid reegleid varem tutvustatud, pole hageja varem esitanud

ning esitatud väide on ka väär. Viide teise töötaja väidetavast rikkumisest on üllatuslik, sellele

pole varem hageja tuginenud ning see pole ka asjakohane.

Kostja on töölepingu ülesütlemisel varasematele hoiatustele tuginenud. Maakohus on

varasemaid hoiatusi põhjendatult arvestanud. Kostja taotlus TLS § 107 lg 2 alusel on

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus on taotluste osas ebaselge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu osaotsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi õige on kostja väide, et hageja viitab

apellatsioonkaebuse alguses mh sellele, et „Apellant palub rahuldada tema hagi (TsMS § 657

lg 1 p 2) saamata jäänud töötasu nõudes“ (dtl 747), siis nähtub apellatsioonkaebuse lõpus

esitatud taotluspunktidest selgelt, et hageja palub: „Tühistada Viru Maakohtu 30.06.2023.a

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-22-16497 resolutsiooni punktid 1 ja 2 ja teha selles osas uus

otsus. Apellant taotleb muuta Maakohtu Kohtuotsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 järgmiselt:

2.1. Rahuldada Andrei Pilipenko hagi OÜ VKG Kaevandused vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Tuvastada, et hageja ja kostja vahel sõlmitud

töölepingu nr 845 ülesütlemine kostja poolt 31.03.2023.a. esitatud töölepingu ülesütlemise

avalduse alusel on tühine. 2.2. Jätta töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise

nõudega seonduvad menetluskulud OÜ VKG Kaevandused kanda.“ (dtl 753–754).

Ringkonnakohtu hinnangul on arusaadav, et hageja ei vaidlusta saamata jäänud töötasu

nõudega seonduvat, kuna maakohus pole saamata jäänud töötasu nõuet vaidlustatava

osaotsusega lahendanud, vaid on märkinud osaotsuse p-s 4, et jätkab menetlust saamata

jäänud töötasude nõudes. Viide töötasunõudele on apellatsioonkaebuses tehtud

ringkonnakohtu hinnangul ekslikult. Eelnevat arvestades on ringkonnakohtule selge, millist

ringkonnakohtu lahendit hageja taotleb.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

osaotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata.

9. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Maakohus on otsuses põhjalikult hinnanud esitatud tõendeid ja ringkonnakohtu hinnangul

pole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus pole rikkunud tõendite

hindamisel menetlusnorme ja on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Maakohus on mh

põhjendanud, miks leiab, et täidetud on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed

eeldused.

9.2. Ekslik on hageja seisukoht, nagu ei oleks teo asjaolud lõpuni välja selgitatud. Maakohus

ja kostja on põhjendatult arvestanud esitatud seletuskirju. Ringkonnakohus nõustub kostjaga,

et kostjal ei olnud kohustust veel lisaks hagejalt saadud seletuskirjale nõuda hagejalt

täiendavat seletust. Samuti ei muuda järeldust töölepingu erakorralise ülesütlemise

seaduslikkuse kohta see, et kostja ei küsinud seletust Mitsubishi järel sõitnud sõiduki juhilt.

9.3. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult järeldanud, et kostja on töölepingu

ülesütlemist piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub, et avalduses on esitatud

rikkumise asjaolud, viited asjakohastele normidele ja esitatud põhjendus. Mh on avalduses

viidatud ametiühingu arvamusele ja põhjendusele, miks ei ole võimalik sellest praegustel

asjaoludel lähtuda (vt dtl 25).

9.4. Maakohus on tuvastanud ka selle, missuguste rikkumiste alusel on kostja töölepingu

erakorraliselt üles öelnud. Ekslik on hageja väide, nagu ei nähtuks mitte ühestki dokumendist,

millist rikkumist hagejale ette heidetakse. Kostja on põhjalikult ülesütlemisavalduses (dtl 24–

26) viidanud sellele, mida hagejale ette heidab ja milles seisnes rikkumine. Ka maakohus on

tuvastanud, et maakohtule esitatud seletuskirjadega on tõendatud ülesütlemise aluseks olevad

asjaolud ja see, et hageja rikkus korra p 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 nõudeid ja seeläbi TLS § 15 lg 2 p

3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid täiendavalt. Maakohus

on hinnanud ka hageja seletuskirja (dtl 37; tõlge dtl 38), samuti võtnud arvesse Pawel

Popakuli seletuskirja (dtl 39,41; tõlge dtl 40,42, vt maakohtu otsuse põhjenduste p 5.2.1) ning

arvestanud Valeri Frolovi seletuskirja (dtl 94-95; tõlge dtl 96), P. Fedorovitši seletuskirja (dtl

91; tõlge dtl 92), M. Ermoškini seletuskirja (dtl 89; tõlge dtl 90). Asjas esitatud seletuskirjade

alusel on maakohus põhjendatult tuvastanud, et hageja keeldus esialgu tee andmisest ja pööras

pesula poole alles pärast raadiosaatja vahendusel antud korduvat korraldust. Asja materjalide

alusel ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tuvastada P. Fedorovitši eelarvamuslikku

suhtumist hagejasse. Pealegi, maakohus on arvestanud lisaks P. Fedorovitši seletuskirjale ka

teiste töötajate seletuskirju, mille alusel juhtumi asjaolusid tuvastas.

9.5. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et kogu juhtum ristmikul hageja ja P.

Fedorovitši vahel võttis aega ca 10–15 sekundit ning hagejale ei nähtu, mis ohtlik olukord

tekkis või võiks tekkida selle lühikese aja jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

see, et oht ei realiseerunud, ei tähenda, et ohtu polnud. Nagu ka hageja ise viitab, on

lõhkeainete vedu iseenesest ohtlik tegevus. Kuna lõhkeainete vedu on juba iseenesest ohtlik

tegevus, tuleb selleks, et oht ei realiseeruks, järgida kõiki ohutusnõudeid, sh tööandja

kehtestatud korda liiklemisel. Lõhkeainet vedavale sinise vilkuriga sõidukile pidi hageja

andma korra p 3.3, 4.2.2 ja 4.2.5 kohaselt teed. Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et

hageja ei andnud lõhkeaineid vedavale sõidukile kohe teed, vaid soovitas lõhkeainet vedaval

sõidukil hagejale teed anda ning tee andmiseks tuli tee andmise kohustust hagejale mitu korda

selgitada. Asjas nähtub ka see, et hageja pidi olema korra reeglitest teadlik, talle oli 19.

oktoobril 2022 tehtud ka täiendav instruktaaž ja tutvustatud korra nõudeid. Asjaolu, et hageja

ei saa praeguseni aru, miks on maa all töötades ja mh lõhkeaine vedamisel ülioluline järgida

tingimusteta iga korda ja reeglit, mis tööohutuse tagamiseks kehtestatud on, viitab sellele, et

hageja pole ka praeguseks oma rikkumise raskust mõistnud. Põhjendatud ei ole hageja väide,

et ta pole toime pannud ühtki tegu, mis võis seada ohtu tema enda või teiste kostja töötajate

elu või tervist.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et apellatsioonkaebuses kirjeldatud hüpoteetilised

olukorrad ei kõrvalda fakti, et kostja korda ei järginud.

9.6. Hageja on viidanud mh apellatsioonkaebuses sellele, et korra p 4.2.4 (läbi laseb see,

kellel on seda kergem teha) (dtl 68; tõlge dtl 74) kohaselt oli hagejal õigus teha sõiduki

Mitsubishi juhile ettepanek pöörata pesula poole ja anda teed hagejale. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu ja kostja tõlgendusega, et praegusel juhul ei kuulunud korra 4.2.4

kohaldamisele, kuna tegemist ei olnud sama taseme sõidukitega. Kui leida, et nimetatud korra

p 4.2.4 kehtiks igal juhul kõigi (ka erinevate tasemetega sõidukite puhul), muutuksid

ülejäänud tee andmist reguleerivad korra punktid sisutühjaks. See ei teeniks aga enam ohutu

liiklemise eesmärki.

9.7. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult viidanud ka üheksale elupäästvale

reeglile. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele selles osas põhjendatult viidanud, et hageja

apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta polnud sellega enne hagiavaldusele vastuse saamist

tuttav, on ümber lükatud asja materjalidega. Mh on elupäästvatele reeglitele viidatud

ülesütlemisavalduses. Lisaks on viidanud kostja sellele, et varem pole hageja sellele väitele

tuginenud.

9.8. Asja materjalidest tulenevalt ei ole kinnitust leidnud hageja väide, et tööleping lõpetati

kunstlikult leitud põhjuse alusel ning tema töölepingu erakorralise ülesütlemise tegelikuks

põhjuseks oli hoopis asjaolu, et hagejal kui töötajate aktiivsel esindajal (ametiühingu

peausaldusisikul) tekkisid vaidlused juhtkonnaga, mis kostjale ei meeldinud. Maakohus on

põhjendatult viidanud, et nimetatu ei tulene esitatud tõenditest, mh ametiühingu esitatud

vastusest. Viited selle kohta, et ka lõhkeaineid vedava sõiduki juht rikkus väidetavalt korra p

6.6, ei anna alust teistsuguseks järelduseks.

9.9. Maakohtu tuginemine käskkirjadele, millega varem oli hagejat hoiatatud erinevate

intsidentide järel, oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kuigi kostja ei tuginenud

töölepingu lõpetamisel sellele, et hoiatas hagejat pärast rikkumist, iseloomustavad varasemad

käskkirjad hageja käitumist töösuhtes kostjaga. Mh puudutas üks intsident sõidukiga

liiklemisel toimunut.

9.10. Kuigi TLS § 88 lg 3 esimese lause järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse

rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud

tööandja hoiatus, lubab TLS § 88 lg 3 teine lause töölepingu üles öelda ka eelneva hoiatuseta,

kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2

p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2) (RKTKo 16.03.2016, 3-2-1-187-15, p 13).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjaolusid arvesse võttes ka põhjendatult järeldanud,

et eraldi hoiatust konkreetse juhtumi puhul ei pidanud praegusel juhul kostja enne töölepingu

erakorralist ülesütlemist tegema, arvestades rikkumise raskust ja ka varasemat käitumist.

9.11. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega, mis puudutavad kostja otsust

öelda tööleping üles ilma etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 alusel. Eelneva

hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole

huve (RKTKo 25.02.2015, 3-2-1-172-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise asjaolusid ja

poolte huve piisavalt kaalunud. Kostja ei pidanud võtma riski, et hageja jätkaks oma töökohal

etteteatamistähtaja lõpuni.

9.12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et võttes arvesse asjaolusid, on

ülesütlemine toimunud mõistliku aja jooksul.

10. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on kehtiv ning jätnud põhjendatult hagi töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Seega tuleb maakohtu

osaotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud määrab kindlaks

maakohus pärast lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)