4-24-172/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi 4-24-172

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš

Kaebuse esitanud isik

E.F, isikukood XXX, elukoht: XXX.

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi

27.12.2023 otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,23,007248

E.F karistamises KarS § 266 lg 1 järgi.

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja E.F-i esindaja Carmen Tars.

Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

esindaja Kristel Proos.

RESOLUTSIOON

Jätta E.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

27.12.2023 otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,23,007248 tema

karistamises KarS § 266 lg 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot tuleb tasuda

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi

arvele

EE891010220034796011

SEB

Pank,

EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198

Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS 45

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohustuslik on

märkida viitenumber 10220235106743.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi käesoleva

otsuse p-des 2 määratud rahatrahvi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne

päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge

jõustumise kohta.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele

menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju

Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse

tutvumiseks kättesaadavusest.

Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus

tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 29.08.2024.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad:

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 27.12.2023 otsusega väärteoasjas

2315,23,007248 karistati E.F-i KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest. E.F-ile heidetakse ette, et ta 12.10.2023 09:15 - 12.10.2023

10:45 aadressil Kihnu tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond viibis

Tallinna Kihnu Lasteaia ruumides. Isik ei täitnud lasteaia ruumide valdajate: õppeala

juhataja X ning direktor Y poolt korduvalt esitatud nõuet lahkuda lasteaia

territooriumilt.

2. 11.01.2024 esitas E.F Harju Maakohtule kaebuse leides, et kohtuvälise

menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetada. Kaebuse kohaselt käivad nimetatud lasteaias E.F-i alaealised lapsed A

ning B. Laste lasteaia kohatasu arveid maksab E.F.

3. E.F-il on laste emaga Qga, pooleli vaidlus laste hooldusõiguse ja suhtluskorra

määramise osas (tsiviilasi 2- 23-8706). Mh on nimetatud tsiviilasjas Harju Maakohus

teinud 21.07.2023 esialgse õiguskaitse määruse, mille resolutsiooni punktis 4

reguleeris kohus ajutiselt menetluse ajal E.F-i ja laste suhtluskorra järgmiselt:

„E.F-il on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund aega

lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses.

4. Väärteoprotokolli koostamisel 24.11.2023 viitas uurija Harju Maakohtu 21.07.2023

määrusele ning tõlgendas seda selliselt, et E.F-il puudub õigus viibida lasteaias

ning näha oma lapsi muul ajal ja kohas, kui on toodud nimetatud määruses. E.F

uurija tõlgendusega ei nõustu. Lisaks tühistas Tallinna Ringkonnakohus E.F-i

määruskaebuse alusel 26.10.2023 määrusega osaliselt Harju Maakohtu 21.07.2023

määruse, sh viidatud resolutsiooni punkti.

5. E.F esitas 06.12.2023 väärteoprotokollile vastulause, milles selgitas, et ta ei ole

toime pannud väärtegu KarS § 266 lõige 1 mõttes, kuivõrd väärteo koosseisu eeldused

on täitmata. Mh selgitas E.F , et ta ei ole viibinud Tallinna Kihnu Lasteaia

territooriumil ebaseaduslikult ning et tal puudus igasugune tahe panna toime KarS §-s

266 sätestatud süütegu. E.F viibis lasteaia territooriumil selleks, et näha oma

lapsi, kuivõrd teise vanemaga peetava perekonnaõigusliku kohtuvaidluse tõttu ei olnud

E.F saanud oma lapsi näha. Seejuures ei vasta tõele väide, et lasteaia töötajad

palusid E.F-il lasteaia territooriumilt lahkuda, vaid E.F-i ei lubatud

siseneda rühma, kus viibisid tema lapsed.

6. Kohtuväline menetleja leidis, et E.F on etteheidetava süüteo toime pannud

kavatsetult, kuna E.F avaldas menetlejale, et viibis 12.10.2023 ajavahemikul

kella 09:15-10:45 vahel Tallinnas Kihnu tn 1 asuvas Tallinna Kihnu lasteaias,

soovides kohtuda enda alaealiste laste A.ga ja B.ga. Eeltoodust järeldas kaebaja, et

kohtuvälise menetleja hinnangul oli E.F-i poolt toime pandavaks süüteoks enda

lastega kohtumine. E.F on aga oma laste hooldusõiguslik vanem, kellele

tuleneb mh seadusest nii õigus kui ka kohustus oma lastega suhelda ning nende üle

isikuhooldust teostada.

7. Kaebaja hinnangul jääb kohtuvälise menetleja otsusest ka ebaselgeks, kuidas tõendab

E.F-i 06.12.2023 esitatud vastulause E.F-i poolt süüteo toimepanemist.

Vastupidi, vastulauses on E.F põhjalikult selgitanud ning tõendanud, et ta ei

viibinud lasteaia territooriumil ebaseaduslikult ning et tal puudus igasugune tahtlus

panna toime KarS § 266 lõikes 1 kirjeldatud süütegu.

8. 13.11.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-8706 tühistas Harju Maakohus Tallinna

Ringkonnakohtu 26.10.2023 määruse resolutsiooni p 5.3 ning määras esialgse

õiguskaitse korras, et E.F-il on õigus kohtuda oma lastega kolmel päeval

nädalas võttes lapsed lasteaiast või ema juurest ning viies nad sama päeva õhtul ema

juurde tagasi. S.t, et kõigest kuu aega hiljem peale vaidlusalust intsidenti koguni

määrati kohtumäärusega, et E.F peab võtma mitmel päeval nädalas lapsed

lasteaiast.

9. KarS § 266 lõige 1 sätestab, et valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või

piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise

nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga. E.F-i hinnangul ei viibinud ta lasteaia territooriumil

ebaseaduslikult. PKS § 116 lõige 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus

hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus

hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara

eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 120 lõige 1 sätestab, et

hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. PKS § 124 lõige 1 sätestab, et

isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema

viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS §

143 lõige 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. E.F-il on seadusest

tulenev õigus ja kohustus teostada oma laste suhtes hooldusõigust ning nendega

isiklikult suhelda. Sh on E.F-il õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada, nende

järele valvata ning nende igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. E.F

viibis lasteaia territooriumil, kuna soovis oma lapsi näha ning veenduda nende

heaolus, kuivõrd laste ema ei võimaldanud E.F-il lastega kohtuda ning ei

andnud nende kohta informatsiooni. Seega palub kaebaja, et kui kohus leiab, et

kaebaja teos puuduvad väärteotunnused siis lõpetada käesolev väärteomenetlus ja

tühistada väärteoasja nr 2315,23,007248 otsus.

10. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et E.F-i süüline käitumine KarS§ 266

lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud. Rikkumine on tõendatud menetluse käigus üle

kuulatutud tunnistajate X’i ja Y ütlustega, kes on lastaia töötajad ja kes lähtusid

sündmuste päeval 21.07.2023 Harju Maakohtu määrusest. Nimetatud määrusega

sätestati, et E.F-il on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund

aega lastekaitse esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses. Vaatamata sellele viibis

E.F 12.10.2023 Tallinna Kihnu lasteaias ja soovis näha oma lapsi. Tunnistajad

ei lubanud E.F-i laste juurde ning esitasid korduvalt nõude lahkuda lasteaia

territooriumilt. Kuna isik ei lahkunud, kutsuti politsei ja alles peale politsei hoiatust

kasutada sundi, E.F lahkus. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul tegu

toime pandud kavatsetult. E.F-i eesmärk oli eirata nii Harju Maakohtu kui

Tallinna Ringkonnakohtu määruseid lastega kohtumise osas ning tõlgendada seda

endale sobivalt. E.F-i eesmärgiks oli lasteaia territooriumil viibimine ning sealt

mittelahkumine, kuna ta pole saavutanud oma tahtmist. Õigusvastasust või süüd

välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. E.F-i karistati KarS § 266 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime panemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o.

200 eurot. Seega on isikut karistatud alla sanktsiooni keskmise määra. E.F-i on

varasemalt karistatud erinevate süütegude eest, karistust raskendavaid ja kergendavaid

asjaolusid ei esine.

Menetlus kohtus ning kohtu järeldused:

11. Kohtus jäi kaebaja ja tema esindaja esitatud kaebuse juurde juba kaebuses toodud

asjaolude põhjendustel. Kaebaja esindaja selgitas, et E.F-il puudus igasugune

tahtlus süütegu toime panna. Tunnistajate ütlustest selgus, et E.F lasti sisse

fonolukuga lukustatud uksest, järelikult ta lasti sisse lasteaia poolt. E.F andis ka

kohtueelse uurimise käigus ütlusi, et keegi ei palunud tal lahkuda, tal lihtsalt ei lubatud

rühmaruumidesse siseneda, teda takistati rühmaruumi siseneda. Ümberlükkamatult ei

ole tõendatud, et talle öeldi, et palun minge minema. Kui politsei ütles, et palun minge

minema, siis ta lahkus. Tunnistajate ütlustest selgus see, et E.F oli arvamusel, et

tal on õigus viibida lasteaias, seega tal tahtlus puudus. Osapooled tõlgendasid määrust

erinevalt, aga see ei tähenda, et E.F peaks väärteokorras selle eest karistama.

12. Kohtuväline menetleja jäi samuti esitatud kirjaliku seisukoha juurde. Ta märkis

täiendavalt, et kohtusaalis tunnistajate ütlustele tuginedes saab väita, et E.F

sisenes lasteaeda ikkagi kohtu määrust eirates, kasutades selleks muud viisi lastega

kohtumiseks, väljaspool määruses toodud aega. Talle anti mitu korda korraldus

lahkuda, seda kinnitab ka see, et lasteaed oli sunnitud kutsuma politsei, kes aitaks

lahkumisnõuet täita. E.F esindaja on rõhutanud, et määrust on valesti

tõlgendatud, kohtuväline menetleja sellega ei nõustu. Kaebajal ei ole võetud õigust

lastega kohtuda või suhelda, vaid on paika pandud kohtumisaeg ning antud ajahetkel

tuli seda täita määruses märgitud viisil. Väärteoprotokoll on koostatud õigesti, sest sel

hetkel kui E.F keeldus lahkumast, kehtis Harju Maakohtu määrus ja sellest

määrusest lähtuvalt käituti, seega palub menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus

muutmata.

13. Vaidlust ei ole asjaolus, et E.F viibis 12.10.2023 kell 09:15 - 12.10.2023 10:45

aadressil Kihnu tn 1, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakonnas asuva Tallinna

Kihnu Lasteaia ruumides. Vaidlus käib selle üle, kas E.F-il oli õigus siseneda

lasteaia territooriumile selleks, et näha oma lapsi ajal, kui kehtis Harju Maakohtu

21.07.2023 määrus ning kas ta eiras lastaia töötajate korraldust territooriumilt

lahkumiseks.

14. Harju Maakohtu 21.07.2023 määrusega nr:2-23-8706 otsustati esialgse õiguskaitse

korras peatada kohtumenetluse ajaks vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda

Q.le ainuhooldusõigus alaealiste laste A ja B viibimiskoha määramiseks. E.F-il

on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja

juuresolekul Tallinna Perekeskuses. Iganädalase kohtumise täpse aja määrab Tallinna

Perekeskus. Samuti kohustati E.F-i tegema koostööd Tallinna linna

lastekaitsetöötajatega ning võtma vastu kõik pakutavad teenused vanemlike oskuste

arendamiseks. Määrus kuulus viivitamatult täitmisele.

15. 12.10.2023 kell 09:15 - 12.10.2023, ajal kui E.F viibis Tallinna Kihnu lasteaia

territooriumil, nimetatud määrus kehtis.

16. E.F-i esindaja selgitas, et tegemist on alaealiste lastega, kelle üle on E.F-il

seadusest tulenev õigus ja kohustus teostada hooldusõigust, s.h õigus ja

kohustus nende järele valvata ning nendega suhelda. Eeltoodut ei muuda lasteaia

töötajate subjektiivne arvamus ning (ebaõige) tõlgendus kohtumäärusele.

Perekonnaõiguslike kohtumenetluse puhul on tavapärane praktika reguleerida

menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras lahuselava vanema ja laste vaheline

suhtluskord selleks, et laste side lahuselava vanemaga ei katkeks. Esialgse õiguskaitse

korras reguleeritud suhtluskorraga tagatakse lahuselavale vanemale minimaalne aeg,

millal on temal õigus ning teisel vanemal kohustus lubada lastel lahuselava vanemaga

suhelda. Eeltoodu ei tühista aga lahuselava vanema seadusest tulenevat õigust ja

kohustust lapsega isiklikult suhelda ega ka hooldusõigust, sh õigust otsustada lapse

haridusasutustega seotud küsimusi. Riigikohus on 17.11.2021 otsuses tsiviilasjas 2-16-

9408 (p 13.2) selgitanud, et kohus saab lapse huvides suhtlusõigust piirata üksnes

perekonnaseaduse („PKS“) § 143 lg-te 3-5 alusel. Kohtumäärustes, millele tugineb

kohtuväline menetleja, ei ole piiratud E.F-i õigust oma lastega suhelda PKS §

135 lõigete 3-5 alusel, vaid on sätestatud E.F-i õigus lastega suhelda. Vastasel

juhul oleks tulnud määruse resolutsioon teisiti sõnastada.

17. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Viidatud Riigikohtu lahendis vaidlesid

menetlusosalised kassatsiooniastmes selle üle, kas maakohtus toimunud

lepitusmenetluse ebaõnnestumise tõttu oli alust tühistada maakohtu 16. jaanuari

2017.a määrusega kehtestatud suhtluskord selliselt, et uut suhtluskorda ei määratud.

Kolleegium selgitas, et lepitusmenetluses varasema kohtu määratud suhtluskorra

tühistamine ei piira vanema õigust oma lapsega suhelda ning see ei ole ka sobilik

meede lapse õiguste kaitseks. Suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust PKS § 143 lg

2 1 alusel lahendades ei saa kohus jätta avaldust rahuldamata ja suhtluskorda

määramata. Lepitusmenetluse korraldamisel TsMS § 563 alusel ei saa kohus

varasemat suhtluskorda tühistades jätta uut suhtluskorda määramata. Kohus saab lapse

huvides suhtlusõigust piirata üksnes PKS § 143 lg-te 3–5 alusel.

18. Käesoleval juhul ei olnud E.F-ilt ära võetud õigust lastega kohtuda või suhelda,

vaid oli paika pandud kohtumisajad ning antud ajahetkel tuli seda täita määruses

märgitud viisil. Harju Maakohtu määrusega lahendati vaid esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlus ning kohtul tuli anda hinnang selle kohta, kas avaldaja poolt

taotletu tingib kohtu kiireloomulise sekkumise. Esialgse õiguskaitse taotlust

lahendades peab kohus arvestama seda, et kohaldatav abinõu koormaks kõiki

menetlusosalisi üksnes määral, mida võib pidada lapse huve ja kõiki asjaolusid silmas

pidades põhjendatuks, hoidmaks ära lapse heaolu kahjustamist.

19. Selliselt asus Harju Maakohus 21. juuli 2023 määruses seisukohale, et esialgse

õiguskaitse korras peatatakse kohtumenetluse ajaks vanemate ühine hooldusõigus

osaliselt ning anti Q.le ainuhooldusõigus alaealiste laste viibimiskoha määramiseks.

20. E.F-il oli õigus kohtuda oma lastega üks kord nädalas tund aega lastekaitse

esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses, mille iganädalase kohtumise täpse aja

määras Tallinna Perekeskus. Määrus kuulus viivitamatult täitmisele.

21. Seega ei ole kohtu hinnangul vähemalt keskmise lugemisoskuse ja loetust

arusaamisega inimesel võimalik Harju Maakohtu määrust tõlgendada mitmeti ja jõuda

järeldusele, et kuigi määrusega on paika pandud kord lastega suhtlemiseks, annaks see

veel omakorda võimaluse seda omatahtsi laiendada selliselt, et nimetatud määrus ei

tühistata lahuselava vanema seadusest tulenevat õigust ja kohustust lapsega isiklikult

suhelda ega ka hooldusõigust, sh õigust otsustada lapse haridusasutustega seotud

küsimusi.

22. Tunnistaja X andis kohtus ütlusis selle kohta, et on Tallinna Kihnu lasteaia

õppealajuhataja. Ta selgitas, et neil on 2023/2024 õppeaastaalgusest korduvalt

juhtunud erinevaid asju, mis on seotud E.F-i ja selle perega. Lastead sai Q poolt

saadetud e-maili, kus oli määrus, mille kohaselt isa E.F ei tohi suhelda lastega

muudes kohtades kui ainult Tallinna Perekeskuses ja lastekaitsetöötaja juuresolekul.

12.10.2023 tuli E.F lasteaeda ning sel päeval rühmas olev personal teavitas

tunnistajat telefoni teel, et E.F on ruumis. Kellaaega ei mäleta kuid tunnistaja

oli üleval enda kabinetis, tuli alla rühmaruumi -Vikerkaarelaidude rühma, nägi E.F-i

ja palus tal rühma ruumist lahkuda, kuna määruse kohaselt ta ei tohi lastega

suhelda lasteaias vaid peab olema Perekeskuses ja lastekaitsetöötaja juuresolekul. Ta

näitas ka määrust E.F-ile . E.F-i sõnul on lasteaed seda valesti

tõlgendanud, määruses ei ole seda kirjas ja neil ei ole õigust paluda tal lahkuda. Siis

lubas tunnistaja kutsuda politsei, kui E.F ei ole nõus vabatahtlikult lasteaia

territooriumilt lahkuma. E.F ütles, et kutsuge ja lasteaia töötajad kutsusidki.

Kui eelmistel kordadel E.F koheselt lahkus politsei saabudes, siis seekord pidi

politsei ütlema, et kui ta ei nõustu lahkuma, võivad nad kasutada füüsilist jõudu. Alles

siis E.F lahkus. E.F-i enda tõlgendus määrusest oli see, et määruses ei

ole kohaldatud lähenemiskeeldu, siis järelikult tal on õigus viibida lastega. Tunnistaja

oli ka määruse saades suhelnud lastekaitse töötajaga määruse tõlgendamise osas ja sai

aru, et E.F tohib kohtuda oma lastega määruses sätestatud korras ning ta tohib

lastega suhelda üksnes Perekeskuses kord nädalas ja lastekaitsetöötaja juuresolekul.

Varasemaid kordi, kui E.F-il on palutud lasteaiast lahkuda on olnud veel,

vähemalt kolmel korral on lasteaeda kutsutud politsei. Lasteaia töötajate jaoks oli see

olukord psühholoogiliselt raske. Lasteaia ülesanne on tagada turvalisust ja eelkõige

lähtuda laste heaolust, lasteaial on olemas kodukord. Kodukorra kohaselt lapsevanem

tuleb ja viib lapse lasteaiast ja leiab aega õpetajatega suhtlemiseks. See on mõeldud

lapsevanematele ja nendele kes tulevad lastele järgi, uksed on kinni, lapsevanem kui ta

tuleb lasteaeda, siis ta helistab fonolukku, ütleb kes tuli, õpetaja teeb ukse lahti. Igaüks

sinna sisse ei saa. Ei ole tavapärane, et lapsevanem tuleb kui rühmategevused

toimuvad ja tahab sellest osa saada. Lapsevanem võib lapse tuua talle sobival ajal.

Näiteks kui lapsevanemal tekivad eriolukorrad, mingid trennid, huviringid, mis

toimuvad päevasel ajal, see ei ole keelatud, et tuua laps hilisemal ajal. Soovitavalt

kella üheksaks, sest siis algab õppetöö. Rühmategevuste ajal on lapsed aias koos

õpetajatega mitte lapsevanematega, v.a sõimerühma lapsed, kellel alguses on

adaptsiooni periood. 12.10.2023 tekkinud olukord ei olnud keeruline mitte ainult

õpetajatele vaid ka lastele. E.F-i lapsed hakkasid nutma ja nad tulid tema juurde

ja kuna nad nägid, et isa ei tohi siin viibida, siis muutus kõik emotsionaalselt

keeruliseks. Kuidas E.F lasteaeda sisse sai, tunnistaja ei tea, kuid sisse võib

saada näiteks selliselt, et kui ühele lapsevanemale tehakse uks fonolukuga lahti, saab

tema järel ka keegi teine sisse tulla. Eelnevalt on olnud ka olukord, kus E.F tuli

õuealale, kus lapsed mängisid ja lihtsalt võttis füüsiliselt oma lapse õpetaja käest ära.

23. Kohus loeb X ütlused usaldusväärseks. Tunnistaja ütlustest ilmneb selgelt, et 12.10

2023 paluti E.F-il lastaia territooriumilt lahkuda ning jällegi juhindus lasteaia

personal sellise korralduse andmisel Haju Maakohtu määrusest, mille kohaselt ei

olnud E.F-il õigus oma lapsi ei tuua ega viia lasteaeda ega nendega seal koos ka

viibida või kohtuda. Määrusest teadasaamisel oli lasteaia personal selle sisu osas

konsulteerinud ka lastekaitse töötajatega. Määruse sisu ei jätnud tõlgendamisruumi

ning E.F-il oli kohustus lasteaia territooriumilt lahkuda, mida ta aga

vabatahtlikult ei teinud.

24. Tunnistaja Y selgitas, et on Tallinna Kihnu lasteaia direktor. E.F lapsevanem.

Tema lapsed peaksid käima Kihnu lasteaias, hetkel on nad lasteaia nimekirjas, aga

lasteaias nad ei käi. Miks ei käi, tunnistaja ei tea, kuid kuulujuttude põhjal on isa

lapsed ära viinud vastu ema tahet ja lapsed ei käi juba kuu aega lasteaias. 12.10.2023

kutsuti tunnistaja rühmaruumi juurde ette koridori, kuna laste isa oli pääsenud

lasteaeda, tal seda õigust ei ole. Tunnistaja palus isal lahkuda lasteaia territooriumilt,

lasteaia ruumidest. Lasteaiale oli saadetud kohtumäärus, mille kohaselt oli isal lubatud

kohtuda laste heaoluspetsilisti juuresolekul üks korda kuus või kaks korda kuus

heaolukeskuses. Lasteaias ta nendega kohtuda ei tohtinud. E.F ütles, et see

määrus on kehtetu, ta tahab oma lapsi näha ja keeldus lahkumast. Tunnistajaga liitus

õppealajuhataja X ja palus samuti E.F-il lahkuda ning peale keeldumist kutsusid

nad politsei. Politsei saabudes näitasid töötajad neile määrust, mille alusel nad palusid

E.F-il lahkuda, politsei luges määrust ning palus samuti E.F-il lahkuda.

Ka siis E.F keeldus ning politsei kordas oma palvet 3-5 korda. Peale seda, kui

politsei lubas kasutada lahkumiseks sundi, hakkas E.F väga aeglaselt liikuma

ukse poole. Lasteaeda seisnemiseks on fonoluku süsteem, turvameest ei ole, seega ei

saa lasteaed tagada, et kui üks vanem avab ukse, siis keegi teine tema järelt ei tule

sisse. Personal küsib, kes on ukse taga ja sellest lähtutakse. Kes tagant järgi tuleb, seda

töötajad ei näe. Neid kordi on olnud korduvalt, kus E.F oli näiteks õuealal, tiris

lapse õpetaja sülest, on olnud erinevaid situatsioone, kus E.F tuli majja sisse

või varitses E.F värava taga ja seda Harju Maakohtu määruse kehtimise ajal

ning alati on nendesse juhtumitesse kaasatud politsei. Et määrus oleks üheselt

arusaadav, konsulteeris tunnistaja ka haridusameti juristiga.

25. Tunnistaja ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et E.F-ile anti korraldus lasteaia

territooriumilt lahkuda, mida ta ei teinud. Tema sealviibimine häiris nii laste kui ka

personali õppe- ja töökorraldust. Kohus loeb ka tuvastatuks, et määrust tõlgendati

sarnaselt nagu käesoleva kohtukoosseis sellest aru saab – E.F-il oli õigus oma

lastega määruse kehtimise ajal suhelda üksnes kord nädalas tund aega lastekaitse

esindaja juuresolekul Tallinna Perekeskuses.

26. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel kuulas kohus üle tunnistaja Si, kes selgitas, et

12.10.2023 oli ta tööl patrullpolitseinikuna ning kell 9:30 said väljakutse lasteaeda

Kihnu tn-le. Väljakutse sisuks oli see, et meesterahvas ei soovi lasteaia ruumidest

lahkuda, on lasteaias käivate laste isa. Teataja sõnul see ei olnud esmakordne, ta on

seal ennegi käinud. Teataja sõnul paluti meesterahval lasteaiast lahkuda, ta ei allunud

korraldustele, jäi sinna ruumi. Tunnistaja saabudes võttis neid vastu direktori asetäitja,

kes juhatas ruumi, kus see isik oli, kohapeal oli ka direktor ise. Direktor rääkis mis

juhtus, selgitas, et mitu korda palus isikul sealt lahkuda, isik ei läinud ära, otsis enda

lastega kontakti seal, tahtis rühma minna, tahtis neid näha. Direktor näitas tunnistajale

kohtumäärust, kus oli selgelt kirjas kõik need asjaolud ja muu informatsioon, et

meesterahvas tohib lastega koos olla ainult kokkuleppel naisega kokkulepitud ajal,

niisama ei tohi nende juurde tulla. Tunnistaja koos paarilisega ütles talle, et ta peab

sealt lahkuma, 3-4 korda selges eesti keeles. Isik esialgu ei tahtnud ära minna ning

küsis vastuseks, miks ta peab ära minema. Tunnistaja selgitas talle, et kuna direktor ei

soovi teda sinna, see on kinnine asutus, kinnise juurdepääsuga, ainult teatud isikud

saavad sinna, uksel on fonolukk peal, võõrad isikud ei saa siseneda sinna. Seepeale

meesterahvas ütles, et ta ei taha, ta tahab oma lapsi näha, et näidake kus on tema

lapsed, tahan nendega suhelda. Lõppude lõpuks, kui tunnistaja hoiatas, et kui ta ära ei

lähe siis kasutavad sundi vastavalt korrakaitseseadusele, läks mees minema ja rohkem

sel päeval sinna tagasi ei läinud. Direktorile ütles tunnistaja ka, et kui ta soovib võib

avalduse esitada läbi interneti vabas vormis.

27. Kohus loeb Si ütlused usaldusväärseks. Tal puudub igasugune side kaebaja isikuga

ning ta täitis üksnes oma tööülesandeid. Tunnistaja selgitas veenvalt, et lasteaia poolt

tuli politseile palve aidata neid E.F-il lasteaia territooriumilt lahkuda, mida

politsei ka tegi. Tunnistaja selgitas ka, et talle tutvustati kohtu määrust, mille alusel ei

olnud M. Kikasel õigus oma lastega kohtuda lasteaia territooriumil ning sellest

määrusest juhindus ka lasteaia personal.

28. Kuigi E.F-i esindaja asus seisukohale, et tunnistajal puuduvad igasugused

teadmised Perekonnaseadusest ning ta tõlgendas määrust valesti, ei oma selliste

teadmiste puudumine antud juhul mingit tähtsust. Tunnistaja lähtus väljakutsest ning

sellest, et ilma lasteaia nõusolekuta viibis E.F lasteaia territooriumil ning tal oli

kohustus sealt lahkuda. Kohtul tunnistaja ütlustes alust kahelda ei ole, seda enam, et

tema ütlused riimuvad täies mahus ka kohtus ütlusi andnud teiste tunnistajate

ütlustega.

29. E.F ise kohtus selgitusi anda ei soovinud. Ta küll ilmus esimesele

kohtuistungile ja palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, kuid järgnevatele

kohtuistungitele ta enam ei ilmunud ning tema puudumist ei osanud seletada ka tema

esindaja.

30. E.F on menetluse käigus andnud 12.10.2023 ütlused, mille kohaselt läks ta

Kihnu lasteaeda selleks, et näha oma lapsi, kuivõrd tema eksabikaasa ning laste ema ei

võimalda temal kohtuda nende ühiste lastega. Ta on laste hooldusõiguslik vanem.

31. Lisaks esitas E.F 06.12.2023 vastulause, milles selgitab, et tema alaealised

lapsed käivad Tallinna Kihnu Lasteaias ning laste lasteaia kohatasu arveid maksab

tema. Lisaks on temal laste emaga Q.ga, pooleli vaidlus laste hooldusõiguse ja

suhtluskorra määramise osas (tsiviilasi 2-23-8706). Nimetatud tsiviilasjas on Harju

Maakohus teinud 21.07.2023 esialgse resolutsiooni, kus kohus ajutiselt menetluse

ajaks määras E.F-i ja laste suhtluskorra järgmiselt: „E.F-il on õigus

kohtuda laste A.ga ja B.ga üks kord nädalas tund aega lastekaitse esindaja juuresolekul

Tallinna Perekeskuses.“ E.F leiab, et uurija on Harju Maakohtu 21.07.2023

määrust tõlgendanud valesti, ehk, et temal puudub õigus viibida lasteaias ning näha

oma lapsi muul ajal ja kohas, kui on toodud nimetatud määruses. 26.10.2023 tühistas

Tallinna Ringkonnakohus määrusega Harju Maakohtu 21.07.2023 määruse osaliselt,

sh resolutsiooni punkti 4. Sellest tulenevalt leidis E.F , et ta ei ole toime pannud

väärtegu KarS § 266 lõige 1 mõttes, kuivõrd väärteo koosseisu eeldused on täitmata.

Tema ei ole viibinud Tallinna Kihnu Lasteaia territooriumil ebaseaduslikult.

Nimetatud lasteaias käivad E.F-i alaealised lapsed, kelle üle on E.F-il

seadusest tulenev õigus ja kohustus teostada hooldusõigust, s.h õigus ja kohustus

nende järele valvata ning nendega suhelda.

32. Kohtu hinnangul ei ole E.F Harju Maakohtu määrust tõlgendanud mitte valesti

või kuidagi teistest erinevalt vaid lihtsalt pahatahtlikult. Selge on see, et E.F ja

tema eksabikaasa vahel käib tuline laste hooldusõiguse vaidlus. Tunnistajad on ka

kinnitanud, et vaidlusalune päev ei olnud esmakordne, kui E.F määrust rikkus

ja lasteaia territooriumile ilmus ning alati on vajatud politsei sekkumist tema

lahkumiseks.

33. Kaebaja esindaja viide, et väärteoprotokolli ajaks oli Tallinna Ringkonnakohus

26.10.2023 tühistanud kohtumäärusega Harju Maakohtu 21.07.2023 kohtumääruse

osaliselt, sh resolutsiooni punkti 4, ei ole asjakohane, kuna E.F-ile heidetakse

ette 12.10.2023 toime pandud väärtegu, s.o aeg, mil kehtis Harju Maakohtu määrus.

34. Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2023 määrusega tehti uus määrus, millega rahuldati Q

18. juuli 2023. a esialgse õiguskaitse taotlus suhtluskorra muutmist puudutavas osas

osaliselt ning nähti esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks ette, et E.F-il

on õigus kohtuda laste A.ga ja B.ga kaks korda nädalas kaks tundi lastekaitse

esindaja või sotsiaaltöötaja juuresolekul selliselt, et kohtumised ei ole järjestikustel

päevadel. Kohtumiste aja ja koha määrab Tallinna linn, teatades sellest ette

kohtumisele eelneval nädalal ja võttes võimalusel arvesse vanemate eelistusi

kohtumiste aja osas.

35. Seega isegi kui laiendada nimetatud määruse kehtimist ka 12.10.2023 lasteaias

toimunud sündmustele, et olnud ka siis E.F-il õigust viibida lasteaiaterrioorimil

eemärgiga näha oma lapsi. Tallinna Ringkonnakohtu määruse alusel oli E.F-il

õigus kohtuda oma alaealiste lastega, kuid seda lastekaitse esindaja või sotsiaaltöötaja

juuresolekul. Kumbagi esindajat aga 12.10.2023 E.F-iga kaasas Tallinna Kihnu

Lasteaias ei olnud.

36. E.F-i esindaja selgitas, et kaebaja ei viibinud lasteaia territooriumil

ebaseaduslikult, kuna täitis PKS tulenevat vanema kohustust ja õigus hoolitseda oma

alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). E.F-il on seadusest tulenev õigus ja

kohustus teostada oma laste suhtes hooldusõigust ning nendega isiklikult suhelda. Sh

on E.F-il õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada, nende järele valvata ning

nende igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. E.F viibis lasteaia

territooriumil, kuna soovis oma lapsi näha ning veenduda nende heaolus, kuivõrd laste

ema ei võimaldanud E.F-il lastega kohtuda ning ei andnud nende kohta

informatsiooni.

37. Ajal, mil E.F sisenes vaidlusalusel kuupäeval lasteaeda, viibisid tema lapsed

juba seal. Koolieelse lasteasutuse seaduse mõttes on koolieelne lasteasutus koolieast

noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus ehk

teisisõnu on lasteaed lapse mitmekülgse ja järjepideva arengu toetamine kodu ja

lasteasutuse koostöös. Seega hetkest, kui lapsevanem annab oma lapse

lasteaiatöötajate vastutavale hoiule on tal õigus eeldada, et lasteaias viibitud tundide

ajal on tema lapse heaolu igakülgselt tagatud ning vajadus seista lasteaiaruumides ja

oma lapse heaolu jälgida ei ole põhjendatud.

38. Koolieelse lasteasutuse seadus § 18 sätestab vanemate õigused ja kohustused, mille

kohaselt on vanematel õigus tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival

ajal lasteasutuse päevakava järgides; nõuda vajalike tingimuste loomist laste

mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste

kujunemisele; tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga; saada teavet lasteasutuse

töökorralduse kohta. Samuti on vanemad on kohustatud looma lapsele soodsad

tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses; kinni pidama

lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.

39. Ühtegi nimetatud õigustest ja kohustustest E.F sel päeval ei teostanud. Ta

saabus lasteaia territooriumile ajal, kui tal oli õigus oma lastega suhelda üksnes

kohtumääruses märgitud viisil ja saabus sinna ajal, kui rühmategevused olid

käivitumas, s.t tema saabumine takistas ka õppe- ja päevakava järgmist.

40. Ekslik on ka esindaja väide, et E.F-ile heidetakse ette lasteaia territooriumil

viibimist. Väärteo kirjelduse kohaselt E.F viibis 12.10.2023 09:15 - 12.10.2023

10:45 Tallinna Kihnu Lasteaia ruumides. Etteheidetav tegu seisneb selles, et E.F

ei täitnud lasteaia ruumide valdajate: õppeala juhataja X ning direktor Y poolt

korduvalt esitatud nõuet lahkuda lasteaia territooriumilt pannes toime KarS § 266 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo.

41. KarS§ § 266 sätestab omavoliline sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise.

Viimast E.F-ile ette heidetaksegi. Kaitstav õigushüve ei ole siiski mitte üksnes

avalik kord. Sellega kaitstakse eelkõige isikute õigust privaatsusele (PS § 26) ja kodu

puutumatusele. Samas on antud koosseis mõeldud ka avaliku korra kaitsmisele,

sellega tagab seadusandja karistusõiguslike abinõudega valduse kaitse ja väldib

tõeliste või oletatavate õiguste maksmapanekut omakohtu korras.

42. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seaduse § 92 lg 1 koostab lasteasutuse kodukorra

direktor ja esitab selle kinnitamiseks lasteasutuse hoolekogule. Kodukord on lastele,

vanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik.

43. Tallinna Kihnu Lasteaia kodukorra ehk HEA TAVA (kinnitatud Tallinna Kihnu

Lasteaed hoolekogu protokoll 09 aprill 2019 a) p 4.3. sätestab, et last lasteaeda toov ja

sealt viiv vanem on veendunud selles, et sulgeb enda järel värava ja lukustab selle

ülemise riiviga, et tagada laste turvalisus õuealal. Lapsevanemale ei ole lubatud

kasutada lapse lasteaeda toomiseks ning lasteaiast viimiseks personali parklat ja

majandushoovi. Lapsevanemale on lasteaia poolt väljastatud parkimiskaardid igaks

õppeaastaks. P 4.4. kohaselt on võõraste isikute omavoliline pääs lasteasutuse

ruumidesse on takistatud. Lapsele lasteaeda järgi tulev vanem on veendunud, et

temaga koos ei sisene lasteaeda võõras isik.

44. Seega puudub ka vaidlus puudub selles, et tegemist lasteaiaga ning selle valdajaks

Tallinna Kihnu Lasteaed. Lasteaia territoorium on aiaga piiratud.

45. KarS § 266 redaktsioon hõlmab ka hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega maa-alalt

lahkumise nõude täitmata jätmise. Lahkumise nõude on õigustatud esitama iga

valdaja, hoolimata nt kaasvaldajate teistsugusest seisukohast. Ei ole oluline, mil viisil

lahkumise nõuet väljendatakse (suuliselt, kirjalikult või konkludentsete tegudega), see

peab olema vaid selgelt väljendatud ja adressaadile üheselt mõistetav. Lahkumise

nõude all tuleb mõelda ka olukorda, kui isikule saab muul viisil selgeks, et tema

viibimine teatud kohas ei ole kooskõlas selle valdaja tahtega.

46. Kohus loeb kogutud tõenditega tuvastataks, et E.F , eirates Harju Maakohtu

21.07.2023 määrust, sisenes valdaja teadmata Tallinna Kihnu lasteaia ruumidesse.

Lasteaja töötajad, teades nimetatud määruse olemasolust, palusid E.F-il

korduvalt ruumidest lahkuda, kuid viimane ei allunud korraldustele, mistõttu tuli

töötajatel kutsuda politsei. Lahkumisnõude andmine on tõendamist leidnud

tunnistajate ütlustega, millised kohus luges usaldusväärseteks. Tunnistajate ütluste

kohaselt palusid nad E.F-il lasteaia territooriumilt korduvalt lahkuda, viidates

sel hetkel kehtivale Harju Maakohtu 21.07.2023 kohtumäärusele asjas nr 2-23-8706.

Kuna see ei õnnestunud, kutsuti politsei ning kui politsei saabus, anti selge korraldus

lahkumiseks ning hoiatati selle mitte täitmisel sundi kasutada. Siis alles nõustus E.F

lasteaia territooriumilt lahkuma. Kohus loeb tuvastatuks, et lasteaia töötajate

ehk hoone valdaja korraldustele lahkuda lasteaia hoonest ja territooriumilt E.F

ei allunud.

47. KarS § 266 lg 1sätestab vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise

nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest.

48. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Lahkumise nõude täitmata jätmine on ehtne tegevusetusdelikt. Objektiivse koosseisu

moodustab valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et E.F pani teo toime kavatsetult, s.t

isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

tahtlusega

49. Kohus loeb tuvastatuks, et E.F mitte ei tõlgendanud Harju Maakohtu määrust

kuidagi teisti kui kõik ülejäänud, vaid ta lihtsalt ignoreeris seda. Ta läks täiesti

teadlikult 12.10.2023 Tallinna Kihnu lasteaeda teades, et määruse kohaselt on tal

õigus lastega kohtuda üksnes üks kord nädalas Tallinna Perekeskuses lastekaitse

esindaja juuresolekul. Samuti teadis ta, et lasteaia töötajad paluvad tal koheselt

lahkuda. Tunnistajate ütlustest ilmnes, et tegemist ei olnud esimese sellise korraga

määruse kehtivuse ajal. Ja alati on talle antud korraldus lahkuda, mida E.F on

ignoreerinud ning vaja on olnud kutsuda politsei.

50. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et E.F-i poolt KarS § 266 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema

tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud

rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus

tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

51. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

52. KarS § 266 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni

300 trahviühikut või arestiga. Käesolevalt on kohtuväline menetleja E.F-ile

määranud karistuseks KarS § 266 lg 1 järgi põhikaristusena rahatrahvi 50 trahviühiku

ulatuses, s.o 200 eurot.

53. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

54. Kohtuväline menetleja on hinnanud, et karistust kergendad ja raskendavaid asjaolusid

ei ole tuvastatud. Kohus nõustub sellega. Kohtu hinnangul on määratud karistus

kooskõlas E.F-i süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on

kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega.

55. Eeltoodust tulenevalt jätab maakohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 27.12.2023

otsuse E.F-i karistamises KarS § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o

200 eurot muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse rahuldamata. Määratud

rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja

otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-135.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/