2-21-15010/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-15010

Tsiviilasi

Salesman Group OÜ hagi AMC Cookware Nordic

OÜ (pankrotis) ja P.W vastu nõude tunnustamiseks

AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Salesman Group OÜ (registrikood 14799372,

asukoht XXX, 65608)

Hageja lepinguline esindaja: Siim Mägi (e-post: XXX)

Kostja I: AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis,

registrikood 12732719), seaduslik esindaja juhatuse

liige P.W (isikukood XXX)

Kostja II: P.W (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post

xxx)

Asja läbivaatamine

21. veebruar 2024 kohtuistungil ja edasi TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tunnustada Salesman Group OÜ nõuet AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis)

summas 3671,01 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena (pankrotiseaduse § 153 lg

1 p 2).

Menetluskulude jaotus

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Salesman Group OÜ esitas Harju Maakohule hagi AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis)

ja P.W vastu, milles palus kohtul tunnustada Salesman Group OÜ nõudeõigust AMC

Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 7315,30 eurot teise järgu

nõudena ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohtu 23.03.2021 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr. 2-20-17096 kuulutati 23.03.2021 kell 12.00 välja AMC Cookware Nordic OÜ

pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo.

3. AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) üheks võlausaldajaks on Salesman Group OÜ

(edaspidi „hageja“). Hageja esitas 19.04.2021 AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses oma tingimusliku nõudeavalduse summas 8 775,67. Hageja selgitas, et

tema poolt 19.04.2021 esitatud nõudeavaldus summas 8 775,64 eurot oli tingimuslik, kuna

põhines jõustamata kohtulahendil. Nimelt rahuldas Harju Maakohus 31.08.2020 tsiviilasjas 2-

20-9452 tagaseljaotsusega Salesman Group OÜ hagiavalduse kostja 1 vastu põhivõlgnevuse,

viiviste ja menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja 1 esitas seepeale 02.09.2020 kohtule

kaja, mille Harju Maakohus jättis oma 30.11.2020 määrusega rahuldamata ja jättis kaja

menetlemisega tekkinud menetluskulud kostja 1 kanda. Kostja 1 esitas Harju Maakohtu

30.11.2020 määrusele 15.02.2021 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

28.04.2021 rahuldas ja taastas menetluse tsiviilasjas. Seoses kostja 1 pankroti

väljakuulutamisega jättis aga Harju Maakohus oma 19.05.2021 määrusega hagi läbi

vaatamata ja poolte menetluskulud poolte endi kanda. Harju Maakohtu 19.05.2021 määrus

tsiviilasjas 2-20-9452 on jõustunud. Seoses eeltooduga taotleb hageja käesolevas

hagiavalduses oma nõude tunnustamist 19.04.2021 tingimuslikus nõudeavalduses toodud

summast erinevas summas s.o ilma menetluskuludeta.

4. Pankrotimenetluses toimus 23.08.2021 nõuete kaitsmise koosolek, mille kohaselt kostja 1

(võlgnik) esitas kirjaliku vastuväite hageja nõudele täies ulatuses summas 8 775,64 eurot ja

kostja 2 (võlausaldaja P.W) esitas vastuväite Salesman Group OÜ nõudele täies ulatuses

summas 8 775,64 eurot. Hageja on seisukohal, et nii pankrotimenetluse käigus esitatud

nõudeavalduses kui ka käesolevas hagiavalduses on tema poolt esitatud nõuded selged ja

põhjendatud ning dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et

puuduvad alused tema poolt AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

esitatud nõuete tunnustamata jätmiseks.

5. Seega on hagi esitamise tähtaeg (tulenevalt hagi esitamisest muuhulgas seoses võlausaldaja,

kostja 2, vastuväitega) 23.09.2021 ning käesolev hagiavaldus on esitatud tähtaegselt.

6. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.09.2019 „AMC – esindaja leping – Eesti“ lepingu, mille

kohaselt tutvustas ja müüs hageja kostja 1 poolt Eesti Vabariigis turustatud „AMC“

toiduvalmistamisega seotud tooteid ning kostja 1 kohustus maksma hagejale tasu 30% hageja

vahendusel teostatud müügikäibelt ning 2% hageja poolt broneeritud tooteesitluste eest.

7. Hageja väljastas kooskõlas lepinguga kostjale 1 alljärgnevad arved, mis on käesoleva ajani

tasumata: arve nr. 000106 (15.02.2020) summas 900 eurot maksetähtajaga 07.04.2020 (arve

kuupäevaks ekslikult märgitud sama number, mis hilisemal 14.04.2020 esitatud arvel), arve

nr. 000105 (05.03.2020) summas 4 704,32 eurot maksetähtajaga 18.03.2020, mis on

hagiavalduse esitamise aja seisuga tasumata summas 2500 eurot, arve nr. 000106

(14.04.2020) summas 2898,89 eurot maksetähtajaga 01.05.2020 (arve tähtajaks ekslikult

märgitud varasem kuupäev 01.04.2020).

8. Hageja esitas 14.03.2023 nõude täpsustes. Hageja selgituste kohaselt ilmnes, et kostja 1 on

arve nr. 000105 eest tasunud hagejale 500 eurot enam, kui hageja on seni väitnud. Seega on

hageja nõue kostja 1 vastu arve nr. 000105 osas 2500 eurot ja mitte 3000 eurot, nagu hageja

on seni väitnud. Seega on hageja nõue kostja 1 vastu põhiosas 500 eurot väiksem ehk 6279,89

eurot.

9. Eelnevale tuginedes oli kostja 1 põhivõlgnevus hagejale pankroti väljakuulutamise seisuga

6798,89 eurot.

10. Kostja 1 võlgnevusele lisanduvad seadusjärgsed viivised. Seadusjärgseks viiviseks kogu

perioodil 19.03.2018 – 01.07.2020 on 8% aasta kohta. Seega oli pankroti väljakuulutamise

seisuga (23.03.2021) viiviste summaks 475,95 eurot.

11. Lähtudes eeltoodust oli hageja nõude suurus kostja 1 vastu pankroti väljakuulutamise

seisuga kokku 6755,84 eurot, millest 6279,89 moodustas võlgnevuse põhiosa ja 475,95 eurot

viivised.

Kostjate 1 ja 2 seisukoht

12. Kostjad ei tunnistanud hagi ja vaidlesid sellele vastu.

13. Kostjad leiavad, et hageja nõue on tõendamata, põhistamata ja paljasõnaline. Kostjad

seletavad enda seisukohad lahti järgnevalt.

14. Hageja on osundanud poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingule ja kolmele hageja

esitatud arvele väitmaks, et hagejal on kostja 1 vastu hagis märgitud nõue. See hageja nõue on

alusetu.

15. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja kostja sõlmisid 13.09.2019 „AMC – esindaja

leping – Eesti“ lepingu, mille kohaselt tutvustas ja müüs hageja kostja poolt Eesti Vabariigis

turustatud „AMC“ toiduvalmistamisega seotud tooteid. Hageja on eksitavalt parafraseerinud

viidatud lepingu (edaspidi nimetatud kui Leping) tingimusi, väites hagiavalduse p-s 3.1: „…

ning kostja 1 kohustus maksma hagejale tasu 30% hageja vahendusel teostatud müügikäibelt

ning 2% hageja poolt broneeritud tooteesitluste eest.„ Poolte vahel sõlmitud lepingu

alajaotuses „Tasud“ on pooled kokku leppinud: „1. Esindaja. Oma müügist 30% ja enda

broneeritud esitluste pealt 2%.“

16. Hageja esitatud arved ei tõenda poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingu tasu maksmise

eelduseks olevaid asjaolusid ja tegelikkuses ei sisalda mistahes teavet selle kohta, kas ja

millise käibega müüke hageja on teostanud, et saaks nõuda kostjalt 13.09.2019 lepingu järgi

tasu. Hageja ei ole tõendanud müügilepingute sõlmimise asjaolu, nende eest tasumist ega

esitluste broneerimist, vaid pelgalt esitanud iseenda koostatud arved.

17. Hageja esitatud arved ei sisalda mistahes viidet poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud

lepingule ega nende esitamise alustele. Hagiavaldusele lisatud 1 arve sisaldab kirjet „pool

komplekti hinnast“ ja teised arved kirjet „konsultatsioon.“

18. Hageja ei ole väitnud, et oleks kostjale osutanud konsultatsiooniteenust ega müünud talle

mistahes „komplekte,“ samuti seletanud, kuidas talle saab olla tekkinud kostja vastu nõue

„poole komplekti hinnale.“ Hageja on vaid vihjanud (isegi mitte otsesõnu väitnud), et esitas

kostjale 1 hagiavalduses sisalduvad arved lähtuvalt poolte vahel 13.09.2019 kokku lepitud

tasu sättele, mille järgi tal oli õigus 30%-le müügikäibelt ja 2%-le broneeritud tooteesitluste

tasule. Selliseid nõudeid hageja esitatud arved ei tõenda ega ka sisalda mistahes vihjeid

sellistele nõuetele.

19. Eelnevale vaatamata ei saaks isegi korrektsed arved hageja nõudeid tõendada, kuivõrd

arve esitamine ei tõenda nõude aluseks olevaid asjaolusid, vaid arve esitamist – hageja

esitatud arvetel puudub käesolevas asjas tõendiväärtus, kuna need ei tõenda kauba müümist

ega tooteesitluste läbiviimist vastavalt 13.09.2019 lepingus sätestatule.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

21. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



23.03.2021 kell 12.00 kuulutati välja AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetatud Indrek Lepsoo (I kd tl 5);



Salesman Group OÜ (edaspidi hageja) esitas 19.04.2021 kostja 1 pankrotihaldurile

tingimusliku nõudeavalduse summas 8 775,67 eurot (I kd tl 20-22);



23.08.2021 toimunud kostja 1 nõuete kaitsmise koosoleku jäi hageja nõue tunnustamata,

sest hageja nõudele esitasid vastuväite võlgnik AMC Cookware Noric OÜ (pankrotis)

edaspidi kostja 1 ja P.W (edaspidi kostja 2) (I kd tl 24-25).

22. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku

või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on

kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Seega on käesolevas asjas kostjateks AMC

Cookware Nordic OÜ (pankrotis) ja P.W. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast,

mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus

23.08.2021. Hagi on esitatud kohtule 23.09.2021, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt..

23. Hageja palub tunnustada tema nõuet AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses summas 6755,84 euro ulatuses, mis koosneb põhivõlast summas 6279,89

eurot ja viivisest summa 475,95 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Nõude tunnustamise

hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama

nõude olemasolu.

24. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja poolt kostjale 1 15.02.2020 esitatud

arvest 000106, 05.02.2020 esitatud arvest nr 000105 ja 14.04.2020 esitatud arvest nr 000106.

Kostjate vastuväite kohaselt hageja nõuded on alusetud ning väited on väärad ja tõendamata.

25. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal 1 on kohustus tasuda hagejale eelnimetatud

arvete alusel.

26. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja 1 sõlmisid 13.09.2019 „AMC – esindaja leping –

Eesti“ lepingu, mille kohaselt tutvustas ja müüs hageja kostja 1 poolt Eesti Vabariigis

turustatud „AMC“ toiduvalmistamisega seotud tooteid ning kostja 1 kohustus maksma

hagejale tasu 30% hageja vahendusel teostatud müügikäibelt ning 2% hageja poolt

broneeritud tooteesitluste eest (I kd tl 36-37).

27. Kohus leiab, et hageja ja kostja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud „AMC – esindaja leping –

Eesti“ näol on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Selle sätte kohaselt

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud.

28. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas hagejal on õigus saada 13.09.2019 sõlmitud esindaja

lepingu alusel tasu.

29. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma ülesande), käsundiandja

aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt

käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist

tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsunduslepingus kokku lepitud teenuse osutamiseks peab

käsundisaaja tegema toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Lähtudes

VÕS § 24 lg-st 2 on käsundisaajal kohustus teha tulemuse saavutamiseks, s.o teenuse

osutamiseks, kõik mõistlikult võimalik. Ta peab tegema selliseid pingutusi, nagu temaga

samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Oma

põhikohustust täites peab käsundisaaja järgima ühtlasi kahte üldist kohustust-

lojaalsuskohustust ja hoolsuskohustust.

30. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud „AMC –

esindaja leping – Eesti“ lepingu kohaselt on kostja 1 kohustus maksma hagejale tasu 30%

hageja vahendusel teostatud müügikäibelt ning 2% hageja poolt broneeritud tooteesitluste

pealt.

31. Kohus tuvastab, et hageja on 15.02.2020 esitanud kostjale 1 arve nr 00106 summas 750

eurot, millele lisandub käibemaks 150 eurot, so kokku 900 eurot selgitusega „pool komplekti

hinnast“, 05.02.2020 arve nr 000105 summas 3920,26 eurot, millele lisandub käibemaks

784,05 eurot, so kokku 4704,32 eurot selgitusega „konsultatsioon“ ja 14.04.2020 summas

2416,74 eurot, millele lisandub käibemaks 483,89 eurot, so 2898,89 eurot selgitusega

„konsultatsioon“ ( I kd tl 38-40).

32. Hageja väitel kostja 1 võlgneb talle 15.02.2020 arve nr 000106 alusel 750 euro +km, so

kokku 900 eurot. Vaidlust pole selle üle, et kostjal 1 poolt on nimetatud arve tasumata. Hageja

väitel on nimetatud arve aluseks poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 6, mille kohaselt hüvitab

kostja 1 hagejale 50% lepingu sõlmimisel ostetud toodete maksumusest, kui hageja on

müünud tooteid vähemalt 10 000 eurot eest. Toote komplekti maksumus oli 1500 eurot, mille

hageja tasus kostjale 1 koostöö alguses. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja

tõendanud, et komplekti maksumus oli 15 000 eurot ega seda, et ta on müünud 10 000 eurot

või rohkem poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingu raames kaupa.

33. Kohus tuvastab, et vastavalt hageja ja kostja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud AMC-esindaja

leping-Eesti punktile 6 kostja 1 müüb esindajale klientidele tutvustamise eesmärgil käesoleva

lepingu lisas loetletud AMC tooted ning kui esindaja müüb 10 000 eurot täis, maksab kostja 1

esindajale 50% komplekti hinnast tagasi (I kd tlk 36-37). Kohus tuvastab, et hageja seadusliku

esindaja M K ja kostja 1 vahel on 08.11.2019 sõlmitud tellimis- ja ostumüügileping, mille

kohaselt on M K ostnud kostjalt 1 näidiskomplekti „Piccolo-K“ summas 1500 eurot. M K on

tasunud stardikomplekti ESTO järelmaksuga (I kd tl 129). Hageja on selgitanud, et kuna

hagejal ei olnud vahendeid stardikomplekti väljaostmiseks, siis hageja seaduslik esindaja ostis

stardikompleti välja kasutades tehingu finantseerimiseks ESTO AS järelmaksu. Seega on

hageja ostnud kostjalt 1 näidiskomplekti „Piccolo-K“ hinnaga oli 15000 eurot.

34. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada kas hageja on müünud AMC tooteid vähemalt 10 000

euro eest, mis annaks hagejale õiguse vastavalt hageja ja kosja 1 vahel 13.09.2019 sõlmitud

lepingule nõuda kostjalt 1 50% stardikomplekti hinna hüvitamist.

35. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja 1 vahel esindajalepingu sõlmisel

13.09.2019 leppisid pooled kokku selliselt, et esindaja saab tasu 30% oma müügist ja 2%

broneeritud esitluste pealt. Hageja on selgitanud, et hiljem muutsid pooled tasukokkulepet

suuliselt selliselt, et hagejal oli õigus saada enda müügilt 32% ja hageja meekonnaliikmete

müügilt 7% (kuna hageja kaasas lisaks seaduslikule esindajale müügimeeskonna) ja

broneeritud esitluste käibest 1%. Hageja väitel suulise kokkuleppe 32% ja 7% tasumäärade

kohaldamise osas sõlmiti tõenäoliselt juba hiljemalt perioodil 11.2019, kuivõrd perioodi

11.2019 tasuarvestuses on vastavad tasumäärasid kasutatud ja tasuarvestuse alusel on hageja

esitanud kostjale 04.12.2019 arve nr 000102 summas 1931,15 eurot + käibemaks, so kokku

2317,38 eurot ja mille kostja 1 on tasunud. Kostjad ei vaidlusta hageja väidet, et kostja 1 on

hageja poolt esitatud arve nr 00102 tasunud.

36. Hageja väitel suuline kokkulepe broneeritud esitluste tasumäära vähendamise kohta 2%-lt

1%-le toimus tõenäoliselt ajavahemikus 11.2019-02.2020, kuivõrd perioodi 02.2020

tasuarvestuses on vastava tasumäärana kajastatud juba 1%.

37. Kostjad on esitanud vastuväited, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud

suuline kokkuleppe, mille kohaselt hagejal oli õigus saada enda müügilt 32% ja hageja

meekonnaliikmete müügilt 7%, samuti on kostjad vaielnud vastu hageja poolt sõlmitud

müügilepingute summale. Samas ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit selle osas, milliste

klientidega on kostja 1 hageja vahendusel lepinguid sõlminud, kuidas on kostja 1 pidanud

hagejale tasu arvestust jms. Kostjad on esitanud pelgalt väite, et hageja nõuded on

tõendamata, kuid ei ole esitanud ühtegi omapoolset tõendit enda väidet tõendamiseks. Kui

kostjad ei nõustunud hageja poolt esitatud hageja müügikäibe kokkuvõttega, siis kostjad

oleksid pidanud esitama nende poolt koostatud õige hageja müügikäibe kokkuvõtte. Seda ei

ole kostjad teinud.

38. Kohus on rahuldanud 17.01.2024 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks ja

kohustanud kostjat 1 ja 2 ja AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotihaldurit Indrek

Lepsood esitama nende valduses olevad AMC Cookware Nordic OÜ müügilepingud

(„tellimis ja ostumüügilepingud“), mille vahendajaks oli Salesman Group OÜ, sealhulgas

Salesman Group OÜ seaduslik esindaja M K ja müügimeeskonna liikmed eesnimedega T, L,

P.W, D või R. Kohus leidis, et käesolevas asjas on vaja kindlaks teha, kas hageja on kostja 1

vahendajana väidetavas mahus klientidega müügilepinguid sõlminud ja kas hagejal on sellest

tulenevalt õigus saada esindajalepingus kokku lepitud tasu. Kostja 1 ja 2 ei ole kohtunõuet

täitnud ja ei ole selgitanud, miks ei saa esitada kohtule nõutavaid müügilepinguid esitada.

AMC Cookware Nordic OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo on kohtu nõudele

vastanud ja kinnitanud, et tema valduses ei ole AMC Cookware Nordic OÜ müügilepingud

(„tellimis ja ostumüügilepingud“), mille vahendajaks oli Salesman Group OÜ. Nimetatud

lepinguid ei ole pankrotihaldurile üle antud võlgniku juhatuse poolt. Kohus leiab, et kuna

nimetatud lepinguid ei ole pankrotihaldurile üle antud võlgniku juhatuse poolt, siis on AMC

Cookware Nordic OÜ müügilepingud („tellimis ja ostumüügilepingud“), mille vahendajaks

oli Salesman Group OÜ jätkuvalt kostjate valduses. TsMS § 283 lg 2 kohaselt kui vastaspool

ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust, võib kohus lugeda mh tõendatuks tõendi

taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta. Kuna kostjad on keeldunud

müügilepinguid kohtule esitamast, siis kohus lähtub hageja poolt esitatud väidest

müügilepingute olemuse ja sisu kota, samuti hageja poolt kohtule esitatud tõenditest

tasuarvestuse kohta.

39. Hageja on müügikäibe tekkimise tõendamiseks esitanud kohtule hageja müügi kokkuvõtte

perioodil 11.2019-03.2020, tasuarvestuse november 2019, veebruar 2020 ja märts 2020 kohta

(I kd tl 69 ja 130-131). Hageja on selgitanud, et teiste tasuarvestusperioodide (september

2019, märts 2019, detsember 2019 ja jaanuar 2020 kohta) ei ole hagejal tasuarvestus säilinud.

40. Hageja poolt kohtule esitatud perioodi 11.2019 tasuarvestuse tabeli kohaselt hageja on

müünud kokku kaupu summas 15 643,16 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on selgitanud, et

müügikäibe arvutamiseks on hageja kokku liitnud kõik tabeli veerus „Summa“ märgitud

summad, mille osas on tehtud märge veergudes „7%“ või „32%“, mis omakorda tähendab, et

müük on toimunud ja hagejal on õigus saada müügilt tasu 7% kui tehingu sooritajaks on

meeskonnaliige ja 32% kui tehingu sooritajaks on hageja seaduslik esindaja M K ehk veerus

„esindaja“ märgitud „M“. Hageja seadusliku esindaja müükide kogusumma perioodil 11.2019

on vastavalt 4 155 eurot (koos käibemaksuga, tehingute kogusumma ridadel, kus on märge

veerus 32%) ( I kd tl 130).

41. Kohtule esitatud hageja müügi kokkuvõttest perioodi 2019 – 2020 kohta nähtub, et

perioodil 22.11.2019 – 11.03.2020 on hageja seaduslik esindaja (st v.a meeskonnaliikmed)

müünud kaupu kokku 15 214 euro eest (I kd tl 68). Kohtule esitatud perioodi 11.2019

tasuarvestuse tabelist nähtub, et hageja on müünud novembris 2019 kokku kaupu summas 15

643,16 eurot (koos käibemaksuga). Hageja seadusliku esindaja müükide kogusumma

perioodil november 2019 on vastavalt 4 155 eurot (koos käibemaksuga) ( I kd tl 130).

42. Kuna 05.03.2023 arvel 000105 ja 14.04.2020 arvel nr 000106 on märgitud selgituseks

„konsultatsioon“, siis kostjate vastuväite kohaselt ei ole hageja kostjale osutanud

konsultatsiooniteenust ja arvel puuduvad viited poolte vahel 13.09.2019 sõlmitud lepingule,

mistõttu vaidlevad kostjad nimetatud arvetele vastu.

43. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja esitas kostjale 1 arve nr 000105 summas

4704,32 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on

kostja 1 tasunud hagejale järgmiselt: 13.03.2020 500 eurot selgitusega „Invoice nr

000105/Osaline“, 14.03.2020 500 eurot selgitusega „Invoice nr 000105/Osaline“, 17.03.2020

704,32 eurot selgitusega „Invoice nr 000105/Osaline“ ja 07.04.2020 500 eurot selgitusega

„Invoice nr 000105/Osaline“(I kd tl 70-70 pöördel). Seega on kostja 1 nimetatud arve osaliselt

tasunud.

44. Hageja leiab, et poolte vaheline praktika tõendab, et poolte koostöös oli tavapärane, et

arvetele oli märgitud selgituseks „konsultatsioon“. VÕS § 23 lg 1 2. lause kohaselt võivad

lepingupoolte kohustused tuleneda mh ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast (p 2)

ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (p 4).

45. Õiguskirjanduse järgi praktika, mis on poolte vahel välja kujunenud, muutub nende jaoks

siduvaks, välja arvatud siis, kui nad on selle siduvust selgelt välistanud. Reeglina ei loeta

väljakujunenud praktikaks reegleid, mida on järgitud ainult ühe lepingu puhul. Kui aga üks

leping kestab aastaid, siis võib kõne alla tulla ka pooltevahelise praktika arvestamine

lepinguliste kohustuste tuletamisel. Pooltevahelisi suhteid hinnatakse lepingute arvu, nende

ajalise kestuse, regulaarsuse ja samalaadsuse alusel. Väljakujunenud praktikast võib rääkida

alles siis, kui poolte vahel on samalaadsetes suhetes teadlikult kujundatud teatud

käitumisreeglid, mida järgitakse ilma sellekohaste erikokkulepeteta (I.Kull. Võlaõigusseadus

I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2016, § 23, 4.3.2.)

46. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nr 000101, 000102, 000103 ja 000104 (I kd tl 125-

126 pöördel) ning hageja pangakonto väljavõttest (I kd tl 127) nähtub, et ajavahemikus

03.02.2016-01.03.2023 oli poolte koostöös tavapärane, et arvetel oli märgitud selgituseks

„konsultatsioon“.. Seega on põhjendamatud kostjate vastuväited, et on arusaamatu, mille eest

on arved esitatud. Kuna kostja 1 on antud eelnimetatud arved tasunud, siis on ta on sellega

aktsepteerinud seda, et arve selgitusega „konsultatsioon“ on esitatud hageja poolt lepingu

täitmise eest. Seega oli tegemist poolte vahel välja kujunenud praktikaga, mis oli muutunud

poolte jaoks siduvaks. Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja 1

oleks esitanud hageja poolt esitatud arvete osas hagejale vastuväiteid enne pankrotimenetluse

algatamist.

47. Kohtu nõudel on ESTO AS poolt esitatud kohtule andmed seoses kostja 1 poolt sõlmitud

müügilepingute finantseerimisega perioodi 13.09.2019 – 30.04.2020 kohta. Nimetatud

andmed tõendavad seda, millised järelmaksulepingud on hageja viidatud perioodil Lepingu

täitmise käigus sõlmitud müügilepingute finantseerimiseks sõlminud, sh müügilepingute

sõlmimist ja käivet. Hageja on selgitanud, et hageja poolsed Lepingu täitjad olid andud

aruandes nimetatud M K, R V R, D T, L-M M, P.W U ja T T (aruande tulp I – „Kassiir“).

Kohus nõustub, et nimetatud isikuid võib pidada hageja poolseteks Lepingu täitjateks, sest

tegemist on samade isikute eesnimedega, mis on ära toodud hageja tasude arvestuses, mida

hageja regulaarselt Lepingu täitmise kohta kostjale 1 esitas (I kd tlk 130-131). ESTO AS

poolt esitatud järelmaksuaruande kohaselt oli hageja poolt järelmaksuga müüdud AMC

toodete müügikäive aruandeperioodil alljärgnev: M K – 19 277 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 8

857 eurot; R V R – 9 852 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 11 032 eurot; D T – 11 150 eurot, sh

15.02.2020 seisuga 7 018 eurot; L-M M – 5 328 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 5 328 eurot;

P.W U – 6 161 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 3 896 eurot; T T – 678 eurot, sh 15.02.2020

seisuga 678 eurot (I kd tl 195-200). Seega oli ESTO AS järelmaksuaruande kohaselt hageja

poolt ainuüksi järelmaksuga müüdud AMC toodete müügikäive perioodil 13.09.2019 –

30.04.2020 kokku 52 446 eurot, sh 15.02.2020 seisuga 36 809 eurot.

61. Hageja on esitanud fotokoopia mõningatest müügilepingutest, mida hageja seaduslik

esindaja tegi (I kd tl 132-137). Nimetatud müügilepingute kogusumma moodustab 11 379

eurot, seega tõendavad kohtu hinnangul nimetatud müügilepingud samuti, et hageja poolt

teostatud müügikäive ületas 10 000 euro piiri ja hagejal tekkis õigus hüvitisel kostjaga 1

sõlmitud esinduslepingu punkti 6 alusel.

48. Kohus nõustub hageja, et isegi, kui asuda seisukohale, et 50% hüvitise nõude eelduse

täitmiseks pidi 10 000 euro suuruse müügikäibe saavutama hageja seaduslik esindaja M K

isiklikult, siis tema isiklik müügikäive järelmaksuga müüdud toodete osas oli 15.02.2020

seisuga 8 857 eurot ja 20.02.2020 seisuga oli see 10 857 eurot ning perioodi lõpus 30.04.2020

juba 19 277. Hageja esitas aga 50% hüvitise saamiseks arve 15.02.2020, kuivõrd võttis

aluseks M K isikliku müügikäibe koos müügilepingutega, mille finantseerimiseks ei kasutatud

ESTO järelmaksu. Seega hiljemalt 20.02.2020 oli hagejal tekkinud vastavalt Lepingu punktile

6 nõudeõigus hüvitisele 50% lepingu sõlmisel ostetud toodete maksumusest, mistõttu kostjate

vastuväited arve nr. 000106 õigsuse suhtes on alusetud.

49. Seega on hagejal kostja 1 vastu 15.02.2020 väljastatud arvest nr 000106 tulenev nõue 900

eurot.

50. Hageja leiab, et kostja 1 võlgneb hagejale 05.03.2020 väljastatud arve nr 00105 alusel

2500 eurot. Hageja on esitanud kostjale 05.03.2020 arve nr 00105 3920,26 eurot, millele

lisandub käibemaks, so kokku 4704,32 eurot. Hageja väitel kostja 1 on tasunud nimetatud

arvest 2204,32 eurot ja tasumata on 2500 eurot.

51. Hageja on selgitanud, et arve nr. 000105 esitamise aluseks on lepingu punkt 7, mille

kohaselt esindajale makstakse töötasu lepingu lisas toodud tasu maksmise põhimõtete alusel.

Lepingu lisa „AMC töötasu maksmise põhimõtted“ sektsiooni „Tasud“ punkti 1 kohaselt

makstakse esindajale oma müügist 30% ja enda broneeritud esitluste pealt 2%. Arve nr.

000105 on esitatud veebruaris 2020 teostatud müügi ja esitluste eest. Hageja on kohtule

esitanud tõendina ekraanitõmmise kuuaruandest, mida ta igakuiselt koostas ja mis oli aluseks

kostjale 1 esitatavate arvete (sh. arve nr. 000105) esitamisel. Hageja on selgitanud, et

veebruar 2020 tasuarvestus on toimunud analoogselt perioodi 11.2019 tasuarvestusega.

Hageja poolt kohtule esitatud veebruar 2020 kuurandest nähtuvalt hageja tasude arvestus on

toodud tasuarvestuse tabeli altpoolt viiendal real kogusummas 2190,55 eurot ja sellest

1578,66 on tasumäära 32% alusel, 548,68 eurot on tasumäära 7% alusel ja 63,2 eurot on

tasumäära 1% alusel. Tasuarvestuse altpoolt teisel ja kolmandal real on toodud

meeskonnaliikmete tasud - „D“ summas 961 eurot, „R“ summas 391 eurot, „t“ summas

234,89 eurot ja „t“ summas 143,20 eurot – kokku 1730,09 eurot. Hageja tasud 2190,55 eurot

pluss hageja meeskonnaliikmete tasud 1730,09 eurot annavad summaks 3920,64 eurot (I kd tl

69). Hageja on selgitanud, et ta on arvele ekslikult märkinud väiksema summa s.o. 3920,26

eurot. Seega on tõendamist leidnud, et hagejal oli õigus nõuda tasu veebruar 2020 müügi eest

summas 3920,26 eurot.

52. Seega on hagejal kostja 1 vastu 05.03.2020 väljastatud arvest nr 00105 tulenev nõue 2500

eurot.

53. Hageja leiab, et kostja 1 võlgneb hagejale 14.04.2020 väljastatud arve alusel 2415,74

eurot. Kohus tuvastab, et hageja on 14.04.2020 väljastanud arve 000106 summas 2415,74

eurot +km, so kokku 2898,89 eurot (I kd tl 40). Hageja on selgitanud, et nimetatud arve

esitamise aluseks on lepingu punkt 7, mille kohaselt esindajale makstakse töötasu lepingu

lisas toodud tasu maksmise põhimõtete alusel. Arve nr. 000106 (väljastatud 14.04.2020) on

esitatud märtsis 2020 teostatud müügi ja esitluste eest. Kuivõrd kostja 1 jäi hagejale

järjepidevalt võlgu, siis poolte suhted halvenesid ja koostöö lõppes märtsis 2020. Seetõttu ei

ole hagejal koostatud perioodi märts 2020 tasuaruannet. Hageja on soovinud tõendada lepingu

täitmist ja müügikäibe olemasolu märtsis 2020 ekraanitõmmistega ESTO andebaasist, kuhu

kostja 1 müügiesindajad (sh hageja) pidid sisestama need kliendid, kes soovisid toodete eest

tasuda maksegraafiku alusel. Hageja väitel on hageja ja tema meeskonnaliikmete müügikäive

on kajastatud ridadel, mis on tulbas „Asukoht“ tähistatud nimega „Füüsiline pood (M K)“

(s.o. M K, hageja juhatuse liige), „Füüsiline pood (D T)“, „Füüsiline pood (R V R)“ ja

„Füüsiline pood (T T)“

54. Hageja ei ole esitanud kohtule arvestust, kuidas on kujunenud müügikäive märtsis 2020,

mille alusel on hageja esitanud kostjale 1 14.04.2020 arve nr 00106 summas 2898,89 eurot.

Ka pärast ESTO AS-lt AMC Cookware Nordic OÜ poolt müügilepingute finantseerimisega

seotud andmete saamist ei ole hageja esitanud kohtule arvestust, kuidas on kujunenud

müügikäive märtsis 2020. Kohus ei pea otsima kohtule esitatud tõenditest hagi aluseks

olevaid asjaolusid, vaid seda peab tegema hageja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,

et tõendamata müügikäive märtsis 2020, mille põhjal on hageja esitanud kostjale 1

14.04.2020 arve nr 0016.

55. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hagejal on kostja 1 vastu 14.04.2020 arvest nr 00106

tulenev nõue 2898,89 eurot.

56. Eeltoodust tulenvalt on kohus seisukohal, et hagejal on kostja 1 vastu 15.02.2020

väljastatud arvest nr 000106 tulenev nõue 900 eurot ja 05.03.2020 väljastatud arvest nr 00105

tulenev nõue 2500 eurot, seega on hageja põhinõue kokku 3400 eurot. Kohus tunnustab

hageja põhinõuet AMC Cookware Nordis OÜ (pankrotis) summas 3400 eurot teise järgu

nõudena.

57. Hageja on taotlenud põhinõudelt arvestatud viivises summas 475,95 eurot tunnustamist

teise järgu nõudena.

58. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel peab võlgnik vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

maksma kokkulepitud määras viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud kostja

1 võlgnevuselt viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on tuvastanud,

et hagejal on kostja 1 vastu 15.02.2020 väljastatud arvest nr 000106 tulenev nõue 900 eurot.

02.2020 esitatud arve nr 000106 tasumise tähtaeg oli 08.04.2020, seega on hagejal õigus

nõuda viivist alates 09.04.2020 kuni kostja 1 pankroti väljakuulutamiseni 12.03.2021 summas

68,7 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

59. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja 1 vastu ja 05.03.2020 väljastatud

arvest nr 00105 tulenev nõue 2500 eurot. 05.03.2020 esitatud arve nr 000105 tasumise tähtaeg

oli 18.03.2020, seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 19.03.2020 kuni kostja 1 pankroti

väljakuulutamiseni 12.03.2021 summas 202,31 eurot (vt viiisekalkulaator.ee).

60. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejal on kostja 1 vastu viivisenõue summas 271,01

eurot ja kohus tunnustab hageja viivisenõuet AMC Cookware Nordis OÜ (pankrotis) summas

202,31 eurot teise järgu nõudena.

61. Eeltoodust tulevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab AMC Cookware Nordic OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses hageja põhinõuet summas 3400 eurot ja viivisenõuet summas

271,01 eurot, kokku summas 3671,01 eurot teise järgu nõudena.

Menetluskulude jaotus

62. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

63. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on kohtusse

esitatud hagis palunud tunnustada tema nõuet summas 7315,30 eurot, kohus on tunnustanud

hageja nõuet summas 3671,01 eurot. Seega on kohus rahuldanud hageja hagi umbes 50%

ulatuses. Kohus peab antud juhul põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik