3-24-2066/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2066

Haldusasi

OÜ Bettatop kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

11.07.2024 ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Bettatop (registrikood 10863593), esindaja

O.N

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Bettatop kaebus läbivaatamatult.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203

lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 11.07.2024 ehitusloa nr

2412271/04812 ajutise angaari ehitamiseks aadressil Väike-Sõjamäe tn 1, Tallinn.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 14.07.2024 OÜ Bettatop kaebus TLPA 11.07.2024

ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 12.08.2024 määrusega jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 1)

ning anti kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva määruse kättesaamisest

arvates; puuduse kõrvaldamiseks tuli kaebajal täiendavalt põhistada kaebeõigust vastavalt

määruse põhjenduste punktile 5 (resolutsiooni p 2).

4. Kaebaja selgitas 16.08.2024 avalduses järgmist. Kaebaja on pakkunud elektripaigaldiste

ehitus- ja hooldusteenuseid alates 2002. aastast ning tema jaoks on oluline, kui palju

elektripaigaldisi on firma ehitanud. Väike-Sõjamäe tn 1 angaari elektripaigaldise

vastavusdeklaratsiooni vormistamine on kaebaja õigus. Lisaks on kaebajal õigus

mittevaralisele kasule. Samuti on kaebajal õigus pöörduda nende õiguste kaitseks kohtusse.

Vaidlusalusel ehitusloal on elektripaigaldise ehitajaks märgitud ebaõigesti firma Eksofix.

Ehitusloa taotluses on esitatud valeandmeid, milles on angaari elektripaigaldise ehitajaks

märgitud Eksofix, mitte kaebaja. See oli ajendiks, miks kaebus esitati. Ehitisregister on avalik

3-24-2066

andmekogu, mistõttu levib info, et kaebaja teostatud töid kajastatakse hoopis teise firma

töödena. Kaebajale säilivad garantiikohustused teostatud tööde eest, kuivõrd MagneticMRO

maksis kaebajale tehtud tööde eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesoleval juhul on kaebaja kui juriidiline isik pöördunud kohtusse TLPA 11.07.2024

ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamisnõudega. Kaebaja huviks on, et ehitusloa taotlusele

lisatud dokumentatsioon, mis puudutab elektritöid vastaks kaebaja väitel tõestele andmetele,

sh kajastuks tööde teostajana kaebaja. Kuivõrd kaebusega on kohtusse pöördunud juriidiline

isik, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja esindaja kui tavakodaniku seisukohad.

6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kohtul kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena

väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu

õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule

kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel

või huvi tasandil (kaitstav on “õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria

puutumus).

7. „Riigikohtu praktika kohaselt tuleb haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse

läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi.

Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid

avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne

õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist.“ (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 määrus asjas

nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebuses on viidatud ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-le 1 ning

majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse

nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse

nõuded ja vastavushindamise kord“ (edaspidi kord) §-le 7. Tulenevalt EhS § 42 lg-st 1

antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige

detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud

nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringule. Tegemist on ehitusloa väljastamise õigusliku alusega ning selles sätestatakse

pädeva haldusorgani kohustused kontrollimaks, kas kõik nõuded ehitusloa väljastamiseks on

täidetud. Kohalik omavalitsus peab ehitusloa andmisel arvestama nii loa taotleja kui ka

naaberkinnisasjade omanike huvidega kõrvuti avalike huvidega. Käesoleval juhul ei ole

kaebaja pöördunud kohtusse ei oma naabrusõiguste kaitseks (tegemist ei ole piirnaabriga) ega

omandiõiguse kaitseks. Pelgalt asjaolu, et ehitusloa dokumentatsioonis on väidetavalt

kajastatud tööde teostajana teine juriidiline isik, ei saa ilmselgelt riivata kaebaja avalikke

subjektiivseid õigusi.

8. Ehitusluba on ehitusõiguse aluseks (EhS § 38 lg 1). Kaebaja väidete õigsust eeldades, ei

saaks vaidlusaluse ehitusloa alusel realiseeritav ehitustegevus ilmselgelt kaebaja avalikke

subjektiivseid õigusi riivata.

9. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Käesoleval juhul on ilmne, et

vaidlusalune ehitusluba kaebaja õigusi ei riku. Pelgalt väidetavalt ehitusloa

dokumentatsioonide hulgas olev ebaõigete andmetega dokument osas, milline firma on

teostanud elektri tööd ehitusloa esemeks oleval objektil, ei saa rikkuda kaebaja avalikke

subjektiivseid õigusi. Riigikohus on selgitanud, et ehitisregistri valeandmed võivad kaudselt

tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi; välistada ei saa, et ka õigusliku

2(3)

3-24-2066

tähenduseta vale info võib raskendada näiteks kinnistu mõttelise osa kasutamist ja käsutamist;

võimalus kaitsta oma õigusi teistsuguse nõudega tsiviilasjas ei võta kaebajalt kaebeõigust

kohaliku omavalitsuse toimingu peale (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2015 määrus nr

3-3-1-52-15, p 11). Viidatud asjas oli kaebajaks kinnistu kaasomanik, mistõttu pöörduti

kohtusse omandiõiguse kaitseks. Praeguses asjas aga on kaebusega kohtusse pöördunud

juriidiline isik, kes väidetavalt teostas ehitusloa esemeks olevas hoones (angaaris) elektri tööd.

Seejuures ei ole ehitisregistri avalikust vaatest nähtavad kaebaja viidatud väidetavalt

valeandmeid sisaldavad dokumendid, mistõttu ei saa ka avalikus registris olevad andmed

riivata kuidagi kaebaja ettevõtlusvabadust. Eeldades kaebaja väidete õigsust, jääb kaebajale

jätkuvalt õigus reklaamida oma teostatud töid, sh vaidlusaluses ehitusloas märgitud angaaris.

Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusprojekti järgi ehitamiseks ehk luba

ehitamiseks ehitusprojekti tingimustel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-04). Ehitusluba ei ole

võimalik vaidlustada avalikes huvides, kuivõrd õigusaktid selleks õigust ei anna (vt HKMS §

44 lg 2).

10. Kaebaja viidatud korra § 7 sätestab vastavushindamise korra, mis kaitseb avalikke huve,

kuid mitte kaebaja subjektiivseid õigusi. See tähendab, et ka viidatud normist ei võrsu

kaebajale subjektiivset kohtus kaitstavat õigust.

11. Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada

selle esitajale.

12. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 20 eurot. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 punktist 2

riigilõiv tagastamisele ei kuulu, sest kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1

alusel.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)