1-24-261/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

28. august 2024

Kohtuasja number

1-24-261

Kohtukoosseis

eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi üldmenetluses Aleksei Nikolajevi süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 ning § 200 lg 2 p 4

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 12. juuni 2024 otsus

Apellant

Aleksei Nikolajevi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Aleksei Nikolajev. Isikukood 36802210231;

kodakondsuseta; elukoht XXX; ei tööta; kriminaalkorras

karistatud Harju Maakohtu 21. oktoobri 2002 otsusega

kriminaalkoodeksi (KrK) § 100, § 101 p-de 5, 7 ja 8, § 128 lg

1, § 140 lg 2 p-de 1 ning 2 ja § 181 järgi 18 aasta pikkuse

vangistusega; tõkendit kohaldatud ei ole

prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Paul Pikma

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2024 otsus muutmata ning selle peale esitatud

apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat Leelo Viili poolt Aleksei

Nikolajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja

hüvitatavate kulude suuruseks 329,40 eurot, sealhulgas käibemaks 59,40 eurot. Mõista see

raha Aleksei Nikolajevilt Eesti Vabariigi kasuks välja. See tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

1(6)

PÕHIOSA

Süüdistus

1. 19. juulil 2022 ja 24. juulil 2022 väheväärtuslikke asju varastanud A. Nikolajev pani toime

uued vargused:

- 15. oktoobril 2022 kell 17:42 võttis ta Jõhvis Narva mnt 4c asunud kauplusest Maxima

ebaseadusliku omastamise eesmärgil endaga kaasa sulatatud krevetid Fish Port (maksumus

2,79 eurot) ja juustu Kabanoss (maksumus 1,39 eurot). Turvatöötaja pidas A. Nikolajevi kinni

ehk tema tegu jäi katsestaadiumisse. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul;

- 17. mail 2023 kell 17:31 võttis ta Kohtla-Järvel Järveküla tee 50 asunud kauplusest Maxima

ebaseadusliku omastamise eesmärgil endaga kaasa poti Uniwell Kitchenware (maksumus

29,99 eurot). Turvatöötaja pidas A. Nikolajevi kinni ehk tema tegu jäi katsestaadiumisse.

Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul;

- 17. juulil 2023 kell 10:00 võttis ta Kohtla-Järvel Järveküla tee 50 asunud kauplusest Maxima

kassade juures ära I.K. mobiiltelefoni Samsung A53 5G 256 GB (maksumus 500 eurot) – ta

pani telefoni oma jope taskusse ja lahkus poest. I.K.-l tekkis 500 euro suurune varaline

kahju.

Nii pani A. Nikolajev kavatsetult toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo –

süstemaatilise varguse.

2. Ka pani ta toime KarS § 200 lg 2 p 4 pärase korduva röövimise. Ta lõi 17. novembril 2023

kella 16:30 paiku Kohtla-Järvel Keskallee 7 juures A.P.-le kaks korda rusikaga näkku, tekitades

kannatanule nii valu ja kehavigastused (verevalumi huulel ja marrastuse lõual). A.P. kukkus

löökide tagajärjel maha ja A. Nikolajev võttis kannatanu vöökotist viimase tahte vastaselt 160

eurot sularaha ja lahkus. A. Nikolajev oli varemgi röövi sooritanud. Ta peksis 11. detsembril

2001 koos K.V. ulaga Harjumaal Jõelähtme vallas Ülgase külas puust lumelabidaga A.Š. it, et

saada teada ühe tulirelva ja laskemoona asukoht. Olles saanud enda valdusesse ühe karbi

ehituspadruneid (200 tk) ja raadio väärtusega 50 krooni, läksid kaaslased tulirelva järgi, mis

kannatanu sõnul oli peidetud õuele. Siis aga ründas A.Š. noaga A. Nikolajevit, mistõttu lahkusid

A. Nikolajev ja K.V. ula sündmuskohalt, võttes kaasa raadio ja ehituspadrunid. Selle eest

karistati A. Nikolajevit 2002. aastal KrK 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi „võõra vara avaliku varguse

eest, kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või

ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda ning isikute grupi poolt“. Selline tegu vastab KarS §

200 lg 2 p-dele 1 ja 7. 2002. aasta karistus on kehtiv.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu 12. juuni 2024 otsusega tunnistati A. Nikolajev süüdistuse kohaselt süüdi.

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistati teda 4-kuulise vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 3 aasta

9 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aasta 9 kuu pikkune vangistus.

Eelvangistus arvati karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks loeti 3 aasta 6 kuu ja 25 päevane

vangistus. Tehti ka otsustused tsiviilhagide ja menetluskulude osas. Kokkuvõtvalt leidis

maakohus järgmist.

4. Vargusi tõendavad mitmete isikute ütlused ja videosalvestised ning neid tegusid tunnistab ka

A. Nikolajev ise. Vargused toimusid süstemaatiliselt, õigusvastaselt ja süüliselt.

5. Röövimise toimepanemist A. Nikolajev eitas.

2(6)

6. A. Nikolajevi ja kannatanu A.P. ütlused langevad kuni väidetava kuriteo hetkeni suuresti

kokku. Mehed kohtusid 17. novembril 2023 Kohtla-Järvel Maxima poe juures. A. Nikolajevil ei

olnud raha ja ta otsis kedagi, kes annaks talle alkoholi või veidi raha. A.P. oli just

pangaautomaadist välja võtnud 100 eurot ja seejärel ta kohtaski A. Nikolajevit. Viimane küsis

kannatanult pea parandamiseks alkoholi – A.P.-l oli viinapudel kaasas ja ta oli nõus A.

Nikolajevit aitama. Mindi Araxese alkoholipoodi, et osta joomiseks topsikud. Araxeses aga

topsikuid ei olnud ja A.P. ostis need hoopiski R-kioskist. Sealsamas lähedal jõid mehed suure

osa pooleliitrisest viinapudelist tühjaks. A. Nikolajev küsis A.P.-lt veidi raha, ent viimane

vastas küsijale, et tal raha ei ole. Seejärel läks kumbki mees oma teed. Eeskätt selle osas, mis

seejärel juhtus, on süüdistatava ja kannatanu ütlustes aga olulised erinevused.

7. A.P. väited olid lühidalt niisugused. A. Nikolajev küsis temalt nende ühise

alkoholitarvitamise lõppedes raha. Tema A. Nikolajevile raha ei andnud, ehkki tal oli vöökotis

160 eurot – 60 eurot varasemast ajast ja 100 eurot, mille ta oli just pangaautomaadist välja

võtnud. Peagi pärast seda, kui ta oli A. Nikolajevist lahku läinud ja kodu poole kõndis, haarati

teda õlast ja löödi jalust maha. Ta pööras ringi ja sai hoobid vastu huuli ja lõuga. A.P. nägi, et

ründajaks oli seesama mees, kellega ta oli just viina joonud. Ta hakkas kallaletungijaga

maadlema. Kõik toimus vaikuses. Ühel hetkel rünne lõppes – ründaja läks ära. Ka A. Nikolajev

hakkas minema kõndima, ent märkas siis, et tema vöökott oli avatud ja selles polnud enam 160

eurot.

8. A.P. helistas 17. novembril 2023 kell 16:31 Häirekeskusse ja selle kõne stenogrammi

kohaselt ütles A.P. , et teda just rünnati ja talt varastati vöökotist raha ära ning ründaja oli see

mees, kellele ta andis just peaparanduseks alkoholi.

9. 21. novembril 2023 esitati A.P.-le äratundmiseks kolm fotot. A.P. osutas äratundmiseks

esitamise protokolli kohaselt A. Nikolajevi pildile ja märkis, et näojooni ja silmakuju silmas

pidades võis just pildil olnud mees olla tema ründaja – 100% kindel ta siiski pole, sest ta näeb

halvasti. Kohtu meelest oli äratundmiseks esitamise protokoll kohati arusaamatu ja selle

protokolli osas A.P.-d kohtus ei küsitletud. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kõnealust protokolli ei

saa kasutada ei A. Nikolajevi õigeks- ega süüdimõistmiseks.

10. Kohtus osutas A.P. kindlalt A. Nikolajevile kui tema ründajale.

11. Kaitsja tõi välja, et A.P. nägemine on kehv ja ta võis seetõttu ründaja isikus eksida. Kohus

selle väitega ei nõustunud. A.P. nägemine on pluss 2. Seesugune nägemistugevus on üsna

tavaline, ei eelda pidevat prillide kandmist ega piira nägemist sellisel määral, et inimene eksiks

päevasel ajal toimunud ründe toime pannud isiku osas.

12. Ka on viidatud sellele, et A.P. oli väga purjus. Nii see siiski polnud. A.P. kõnest

Häirekeskusse ei saa teha järeldust, et kannatanu oleks olnud tugevasti joobes – kõne oli

loogiline ja arusaadav. Alkoholipoe Araxas videosalvestis kinnitab, et tõele ei vasta A.

Nikolajevi väide, et A.P. oli juba temaga kohtudes sedavõrd purjus, et ei suutnud kohati isegi

püsti seista – A.P. kõnnak Araxeses oli kindel. Ei ole alust arvata, et ca 150 ml viina tarvitamine

A.P. seisundit väga kardinaalselt muutnud oleks.

13. A.P. ütlusi ründaja isiku osas ei sea kahtluse alla seegi, et kannatanu avastas raha kadumise

alles veidi pärast rüselust.

14. Seega on A. Nikolajevi tegu tõendatud.

3(6)

15. A. Nikolajevi kohaldatud vägivald oli suunatud raha hõivamisele: A. Nikolajev lõi kõigepealt

A.P. pikali ja võttis tänu sellele kannatanu vöökotist raha välja. A. Nikolajev on varemgi

varguse toime pannud. 2001. aastal aset leidnud kriminaalkoodeksi järgi avaliku vargusena

kvalifitseeritud tegu kujutab endast kehtiva seaduse mõttes röövimist: A. Nikolajev peksis koos

kaaslasega labidaga ühte inimest, nõudis tollelt raha ja saigi seda, ning võttis veel kaasa

kannatanu raadio. A. Nikolajevit karistati 2002. aastal mitte üksnes selle avaliku varguse eest,

aga ka mõrva eest – 18 aastase vangistusega. A. Nikolajev vabanes selle vangistuse kandmiselt

ennetähtaegselt 2018. aastal ja karistus sai lõplikult täidetud 2020. aastal. Viie- kuni

kahekümneaastane vangistus kustutatakse karistusregistrist alles kümme aastat pärast karistuse

ärakandmist. Seega oli A. Nikolajev 2023. aasta novembris röövimise toime pannud isik ja tema

tegu tuleb seetõttu kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 9 järgi. A. Nikolajev tegutses tahtlikult,

õigusvastaselt ja süüliselt.

16. Kohus rahuldas mobiiltelefonist ilma jäänud I.K. ja A.P. tsiviilhagid: mõistis A. Nikolajevilt

välja vastavalt 500 eurose ja 160 eurose kahjuhüvitise.

17. Varguste eest pidas kohus põhjendatuks 4 kuulist, röövimise eest aga 3 aasta 9 kuu pikkust

vangistust. Kergem karistus loeti kaetuks raskemaga ehk A. Nikoljaevile mõisteti 3 aasta 9 kuu

pikkune liitvangistus. Pidades silmas eelmisel kriminaalhooldusel esinenud tõrkeid ja võttes

arvesse A. Nikolajevi alkoholiprobleeme, leidis kohus, et A. Nikolajevist lähtub tõsine

retsidiivsusoht ja seetõttu peab ta vangistuse reaalselt ära kandma.

18. A. Nikolajevi vahi alla võtmist kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohus tarvilikuks ei pidanud.

Apellatsioon ja vastus sellele

19. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Nikolajevi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil,

kes palub mõista oma kaitsealune röövimis-süüdistuses õigeks ja kergendada ka A. Nikolajevi

karistust. Apellandi põhilised seisukohad on sellised.

20. Maakohus tugines vaid A.P. oletustele: kannatanu ei väitnud, et ta nägi või tundis raha

äravõtmist. Raha võis kaduda lahtisest vöökotist siis, kui A.P. pärast rüselust edasi kõndis. A.

Nikolajevi ütlused on detailsed, konkreetsed ja loogilised. Ainuüksi Araxese videosalvestise ja

hädaabi-kõne põhjal ei saa lugeda ebausaldusväärseks A.P. väidet, et A. Nikolajev oli väga

purjus. Koos A. Nikolajeviga ära joodud alkohol võis A.P.-le mõjuda väga tugevasti. A.P. võis

niisiis pidada oma ründajat vääralt A. Nikolajeviks seetõttu, et ta oli väga purjus. A.P. nägemine

on halb. Ka rünnati A.P.-d selja tagant ja mingit suhtlust A.P. ja ründaja vahel ei toimunud.

Seega on väga tõenäoline, et kannatanu eksis süüdistatavat ära tundes. Kohus viitas õigesti

probleemidele äratundmiseks esitamise protokollis. On võimalik, et röövel oli keegi teine või et

röövimist ei toimunudki – raha läks lihtsalt kaotsi.

21. A. Nikolajevi süü vargustes on väga väike. A. Nikolajev soovib oma käitumist muuta. A.

Nikolajev kahetseb vargusi siiralt. A. Nikolajev kontakteerus I.K.-ga, et heastada viimasele

tekitatud kahju. A. Nikolajevile pole põhjendatud mõista reaalset vangistust.

22. Viru ringkonnaprokurör Paul Pikma leiab apellatsioonivastuses, et maakohtu otsus on

seaduslik ja see on vaja jätta muutmata. A.P. tundis oma ründaja selgelt ära. A. Nikolajevil ei

saanud A.P. ründamiseks olla muud motiivi kui raha hankimine. A.P. orienteerus ajas ja kohas

ning tema kõne Häirekeskusesse oli selge.

4(6)

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Kaitsja peamine väide on, et A.P.-d röövinud inimeseks ei pruukinud olla A. Nikolajev –

see võis olla keegi teine. A.P. võis röövlit A. Nikolajeviks pidades eksida – A.P. oli purjus ja ta

nägemine on kehv. Ringkonnakohus soostub maakohtuga: niisugused väited ei ole veenvad.

24. A.P. nägemisteravus on pluss kaks. Seesugune nägemisvõime on piisavalt hea, et esiteks

jätta meelde selle inimese nägu, kellega koos pool tundi või tund aega veedetakse ja vesteldakse.

Teiseks on niisugune nägemine küllaldane saamaks aru, kas mõni minut pärast viidatud

koosviibimise lõppu aset leidnud rünnaku pani toime seesama inimene. See rünne ei olnud A.P.

sõnul vaid paari sekundi pikkune, vaid tema ja talle kallale tunginud inimese vahel leidis aset

rüselus. Selle rüseluse käigus oli A.P. tema ründajaga lähestikku, sh näost-näkku. Miski ei

varjanud ründaja nägu ja ründe ajal ega kohas ei olnud pime.

25. Ka ei anna A.P. ütlustes kahtlemiseks alust see, et ta oli purjus. Esiteks pärsib joove eeskätt

inimese võimet enda käitumist juhtida, mitte aga tema suutlikkust talle tuttavaid inimesi ära

tunda. Lisaks sellele ei saa A.P. joovet pidada kuigivõrd suureks. Maakohus viitas õigesti

sellele, et Araxeses viibides A.P.-l videosalvestise kohaselt joobele viitavaid tunnuseid ei olnud.

Tõsi on see, et hilisem viina joomine võis A.P.-le mõningast mõju avaldada. Et see mõju ei

olnud suur, ilmneb aga kasvõi sellest, kuidas A.P. suhtles Häirekeskuse töötajaga. A.P. selgitas

juhtunut igati loogiliselt ja arusaadavalt ning tema jutus ei saa täheldada mingeid tõsiseid

alkoholile viitavaid mõjusid: tema kõne pole n-ö lalisev, selles pole pikki pause vms.

26. Sellele, et A.P.-d ründas A. Nikolajev, viitab kaude ka see, et viimane päris A.P.-lt , kas tal

on raha. Seega avaldas A. Nikolajev vahetult enne A.P. vastu aset leidnud rünnakut soovi saada

raha ehk tal oli A.P. ründamiseks selgelt teadvustatud motiiv.

27. Pole alust eeldada, et A.P. (teadlikult) valetab. Kõigepealt ei ole tal selleks mingit motiivi.

Teiseks aga viitas A.P. A. Nikolajevile kui oma ründajale kohe pärast rünnakut. A.P. ei öelnud

küll kõnes Häirekeskusele välja A. Nikolajevi (täis)nime, ent ta viitas korduvalt sellele, et talle

tungis kallale seesama inimene, kellega ta oli just koos alkoholi tarvitanud. Seega oleks A.P.

pidanud oma vale välja mõtlema väga kiiresti – see aga ei ole usutav.

28. Kaitsja sekundaarne väide on see, et röövimist ei pruukinudki toimuda: A.P. võis raha

lihtsalt ära kaotada. Kriminaalkolleegiumi meelest ei ole see usutav. Raha kaotamist enne

rünnakut on äärmiselt keeruline ette kujutada. A.P. kõndis või istus – mitte ei lamanud,

püherdanud ega rippunud pea alaspidi. Sellisel juhul asjad vöökotist välja ei kuku – isegi kui

vöökott pole (täiesti) suletud. Sama saab öelda puutuvalt väitesse, et raha võis kaduma minna

nende 100 või 200 meetri läbimise jooksul, mis jäid ründe toimumise koha ja raha kadumise

avastamise paiga vahele. Kriminaalkolleegium peab teoreetiliselt võimalikuks seda, et raha

kukkus vöökotist välja rüseluse käigus: seda seetõttu, et ründaja avas vöökoti või läks kott ise

(osaliselt) lahti või oli ta juba enne rünnet (osaliselt) avatud. Seesugune stsenaarium on aga

ülimalt vähetõenäoline. Riigikohus on leidnud, et kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele,

kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad

tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure

tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult

uuritud tõendist või tõendikogumist (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-1301/35, p 12). Seega

ei väära maakohtu tuvastatut – raha võttis ära ründaja – asjaolu, et puht-teoreetiliselt võis raha ka

lihtsalt vöökotist välja kukkuda.

5(6)

29. Kaitsja teeb etteheiteid ka A. Nikolajevile mõistetud vangistusele. Ringkonnakohtu meelest

ei saa vangistusi pidada seaduse vastaselt pikkadeks: nii varguste – mida oli kokku suisa kolm –

kui ka röövimise eest kohaldas kohus alammäära lähedast karistust ja luges varguse eest

mõistetud karistuse A. Nikolajevi jaoks soodsal moel röövimise sanktsiooniga kaetuks. Ka asus

kohus korrektselt seisukohale, et A. Nikolajev peab vangistuse reaalselt ära kandma: A.

Nikolajev on varemgi kuritegusid sooritanud, ta pani natuke enam kui aasta jooksul toime mitu

kuritegu, kusjuures tegude ohtlikkus ajapikku suurenes, A. Nikolajevi (viimasel)

kriminaalhooldusel esines probleeme ja süüdistatava käitumist mõjutab olulisel määral alkohol.

30. Eelnevat kokku võttes jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 12. juuni 2024 otsuse KrMS §

337 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata.

31. Koos apellatsiooniga esitas A. Nikolajevile määratud kaitsja vandeadvokaat L. Viil taotluse

riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

otsuse analüüsiks 45 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 180 minutit. Selle eest soovib

advokaat saada tasu 270 eurot, millele lisandub käibemaks 59,40 eurot (kokku seega 329,40

eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kuna

kriminaalkolleegium jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata, jääb kaitsjatasu KrMS § 185 lg 2

alusel süüdistatava kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)