2-23-123547/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-123547

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Nikolay Astashovi

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 6933 eurot 76 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. aprilli 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto

Järvela

Vastustaja (kostja): Nikolay Astashov (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei

Naumkin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 24. aprilli 2024. a otsus

muutmata.

2. Jätta

Aktiva

Finance

Group

OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

4. Määrata Nikolay Astashovi menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 420 eurot

(ilma käibemaksuta).

5. Mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt Nikolay

Astashovi

kasuks

välja

menetluskulud

ringkonnakohtus 420 eurot (ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 6. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Nikolay Astashovi (kostja) vastu. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu

Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 11. juulil 2023 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 4900 eurot, intressi 374 eurot 55 senti, sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 670 eurot 33 senti ja viivise alates 12. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja 4. novembril 2020

krediidikonto lepingu nr KK3617131. Lepingus kokku lepitud intressimäär oli 29,90% aastas

ja krediidi kulukuse määr oli 34,58%. Lepingu alusel on kostjale väljastatud laen 4900 eurot.

Leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus esitati elektrooniliselt laenuandja

kodulehe vahendusel. Krediidiandja lõpetas 25. jaanuaril 2023 lepingu, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas 26. jaanuaril 2023 nõude hagejale.

Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 2 ja 4 ning

KAVS §-dele 49 ja 50.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 laenutaotlusel

esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Finantsinspektsioon on välja andnud

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mida laenuandja järgis. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud

teabe ja analüüsis kostja konto väljavõtet. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalikke

andmebaase ja registreid. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei

kohaldu VÕS §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

Laenuandja on saatnud kostjale enne lepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused. Kostja on tingimustega nõustunud, neid

aktsepteerinud ja lepingu sõlminud.

Kostja on kogu krediitkaardi kasutamise perioodi jooksul kasutanud krediiti 6755 eurot 36 senti

selliselt, et ei ole ületanud sätestatud krediidilimiiti, st teostades tagasimakseid. Kostja tasus

põhiosa katteks 1851 eurot 60 senti, intressi katteks 2096 eurot 83 senti ja viivise katteks 16

senti. Kokku tegi kostja tagasimakseid 3948 eurot 59 senti.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole mingeid lepinguid sõlminud. Lepingud puuduvad või on tühised. Ainuüksi

lepingute koopiate esitamine ei tõenda, et kostja pidi neid täitma, oli nõus tingimustega ja sai

neist õigesti aru. Allkirjastamata dokument („kliendi andmed ja taotluse andmed“) ei tähenda,

et kostja on avaldanud tahet laenu saamiseks.

Hagist ei ole näha, kui palju hageja tasus kostja arvelduskontole, millal ja kui palju kostja

tagastas hagejale ajavahemikul november 2020 – jaanuar 2023.

Laenuandja ei kontrollinud kostja krediidivõimekust. Kostja oli 2016-2020 seisuga kriitilises

olukorras, kus võetud laenud läksid varasemalt võetud laenude katteks. Kostja viitas Riigikohtu

19. veebruari 2014. a otsuse asjas nr 3-2-1-169-13 p-le 21. Kostja SEB panga väljavõtte

kohaselt oli kostja palk ajavahemikul 1. september – 31. november 2020 ca 946 eurot kuus,

pension 416 eurot, keskmised finantskohustused kuus 1050 eurot 48 senti, majanduskulud

300 eurot, miinimumstandard elamiseks oli 500-600 eurot. Limiidi suurendamine

29. septembril 2021 oli vale. Hageja jättis tähelepanuta, et kostja palk oli keskmiselt 1000 eurot,

lisaks pension ca 400 eurot, kostja miinimumstandard elamiseks 500-600 eurot,

majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused ca 1187 eurot 43 senti, tagasimaksed

120 eurot, millele hageja ei pööranud tähelepanu, rikkudes VÕS § 4034 lg-id 6 ja 7. Täidetav

küsimustik ja riiklikest registritest saadavad andmed ja ole laenu taotlemiseks piisav.

Kostjale ei saadetud tutvumiseks ega ole üle antud püsival andmekandjal laenulepingu

dokumente. VÕS § 408 lg 1 kohaselt peavad need andmed nähtuma tarbija tahteavalduses

(lepingus). Ainsast dokumendist (mis on allkirjastamata) „kliendi andmed ja taotluse andmed“,

mis viitaks lepingule, ei nähtu laenusummat, tingimusi, tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks

ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ega muid andmeid.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 24. aprilli 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 525 eurot 41 senti, intressi 81 senti ja viivise võlgnevuselt (525 eurolt

41 sendilt) alates 26. jaanuarist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Laenu- ja krediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte

vahel kokkuleppe saavutamisega (VÕS § 9 lg 1). Krediidilepingu võib küll sõlmida mis tahes

vormis, kuid poolte, eelkõige hageja esitatud tõendite alusel peab olema tuvastatav kostja tahe

laenulepingu sõlmimiseks. Lepingu võib sõlmida elektrooniliselt ja laenuandja portaali

vahendusel internetikeskkonnas, kuid see ei võta laenuandjalt kohustust tõendada, et kostja on

lepingu sõlmimiseks tahteavaldust väljendanud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 4. novembril 2020 krediidikonto

lepingu nr KK3617131. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kõik hageja poolt hagi

lisadena esitatud dokumendid, sh laenutaotlused ja lepingu üldtingimused on kostja poolt

allkirjastamata, st nendest ei nähtu kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Kostja konto

väljavõttest nähtub, et kostja on krediidikonto lepingu KK361713 järgseid tagasimakseid

laenuandjale teinud. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kontole on laekunud raha Placet

Group OÜ selgitusega väljamakse krediidikonto lepingu KK3617131 alusel ja sama lepingu

alusel on kostja tasunud arveid. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja on sõlminud

krediidikonto lepingu (VÕS § 401 järgi krediidileping) nr KK3617131 Placet Group OÜ-ga.

VÕS § 404 lg 2 kohaselt peavad tarbija tahteavalduses olema märgitud mitmed andmed, mis

annavad tarbijale infot sõlmitava tarbijakrediidilepingu, selle lõpetamise ja tagasimakstavate

summade kohta, mh peab olema märgitud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja

krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1

p 7 järgi. VÕS § 408 lg 1 kohaselt peavad need andmed nähtuma tarbija tahteavalduses

(lepingus), mitte mingis muus dokumendis. Hagile lisatud kliendi andmed/laenutaotlus on

kostja poolt allkirjastamata. Tõenditest (pangakonto väljavõtted), mis viitavad laenulepingu

sõlmimisele, laenu summat, tingimusi, ega muid andmeid arusaadavalt ei nähtu. VÕS § 408

lg 4 sätestab, et kui lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed mh kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda intressi

rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras. Seega oli kostja kohustuseks maksta hagejale tagasi

lepingu järgi saadud laen ja VÕS §-s 94 määras sätestatud intress.

Hageja väitel on kostja põhivõlgnevus 4900 eurot ning hageja selgitas kohtuistungil ja viimases

seisukohas, et kostja on teinud tagasimakseid 3948 euro 59 sendi ulatuses. Kostja väitel kasutas

ta konto väljavõtte järgi 4474 eurot ja tagastas 3748 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole hageja

esitanud arvutusi ega tõendeid selle kohta, et kostja kasutas krediidilimiiti 4900 euro ulatuses,

millest tulenevalt lähtub kohus kostja väidetust, et kostja kasutas limiiti summas 4474 eurot ja

hageja väitest, et kostja tegi tagasimakseid summas 3948 eurot 59 senti. Järelikult peab kostja

hagejale tagastama põhiosa 525 eurot 41 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja lepingu ülesütlemist 25. jaanuaril 2023 vaidlustanud ei ole. Alates laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumisest (lepingu ülesütlemisest) kaotab intressi arvestamine

õigusliku aluse. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal

(4. november 2020 – 25. jaanuar 2023) kuni 31. detsembrini 2022 0% ja alates 1. jaanuarist

2023 2,50%, millest tulenevalt peab kostja tasuma intressi 2,50% põhivõlalt 525 eurolt

41 sendilt perioodi 1. jaanuar 2023 – 25. jaanuar 2023 eest summas 81 senti.

Kostja esitas ka vastuväite, et laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt sama tagajärg, mis VÕS § 408 lg 4 järgi lepingus kohustuslike

andmete (antud juhul kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta) puudumisel. Toimiku materjalidest nähtub,

et krediidiandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse tegemisel mitte ainult kostja

laenutaotluses esitatud andmetele, vaid kontrollis kostja andmeid maksehäirete avalikest

andmebaasidest, Maksu ja Tolliametist, rahvastikuregistrist, ametlikest teadaannetest ning

analüüsis kostja pangakonto väljavõtteid. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel ei saa asuda

seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on nõudnud viivist lepingujärgses määras, so 29,90% alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 26. jaanuarist 2023 kuni täitmiseni. Kuna maakohus on tuvastanud

lepingu tühisuse, tuleb viivise nõue rahuldada osaliselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal

õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26. jaanuarist 2023

kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagi osalise rahuldamise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus jättis hageja nõude kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Hageja palub teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt

hageja kasuks täiendavalt välja põhivõla 4374 eurot 59 senti, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 670 eurot 33 senti, intressi 373 eurot 74 senti,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis tasumata põhivõla jäägilt (4900 eurot) alates 12. juulist

2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas.

Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohus on valesti aru saanud VÕS §-st 404 ja § 408 lg-st 1. Hageja esitas

hagi lisana 6 kostja esitatud laenutaotluse, millega on tõendatud, et taotlus on taasesitamist

võimaldavas vormis. Hageja on samuti tõendanud, et kostjale oli e-kirjaga edastatud leping,

lepingueelne teave, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Lepingus ja euroteabelehes kajastuvad

VÕS § 404 lg 2 järgi vajalikud andmed. Seega on VÕS § 404 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevad nõuded

täidetud. Hageja esitas kohtule lepingu, milles on välja toodud §-des 404 või 405 sätestatud

andmed, seega leping kehtib.

VÕS-i seletuskirjas on § 404 lg 2 kohta märgitud, et VÕS § 404 lg-ga 2 võetakse üle direktiivi

artikli 10 lg 2, mis sätestab kohustuse märkida tarbijakrediidilepingusse selgelt ja

kokkuvõtlikult p-des a–v nimetatud andmed. Eelnõus on need andmed nimetatud lõike 2

p-des 1–15. Maakohtu seisukoha järgi tähendaks VÕS 404 lg 2 justkui kostja poolt esitatud

laenutaotlust. Seega on maakohus vääralt aru saanud, et tahteavalduse all mõistetakse

laenutaotlust, sest tahteavalduse all mõeldakse seaduse mõistes lepingut, mis poolte vahel

sõlmitakse. Kostja laenutaotluses ei saa mitte kuidagi kajastuda VÕS § 404 lg 2 p-des 1–13

märgitud andmed, sest nimetatud andmeid ei saa kostja ise omaalgatuslikult kindlaks määrata.

Poolte vahel sõlmitud lepingus, mis on kostjale ka VÕS § 404 lg 1 kohaselt edastatud, on

VÕS § 404 lg-s 2 määratud andmed ka olemas, seega ei ole leping tühine.

Maakohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hageja nõustub

sellega ja selles osas maakohtu otsust ei vaidlusta. Seega on leping täies ulatuses kehtiv ja hagi

kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Tõele ei vasta maakohtu väide, et hageja ei ole esitanud arvutusi ega tõendeid krediidi

kasutamise osas. Hageja esitas 6. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisana 4 krediidikonto

väljavõte, millest nähtub, millal ja mis summades on kostja krediiti kasutanud ning millal ja

mis summades on teinud tagasimakseid ning mille katteks on neid arvestatud.

Hageja selgitas 25. märtsi 2024. a menetlusdokumendis täiendavalt, et kostja on kogu

krediitkaardi kasutamise perioodi jooksul kasutanud krediiti 6755 eurot 36 senti selliselt, et ei

ole ületanud sätestatud krediidilimiiti, st teostades tagasimakseid. Kostja tasus põhiosa katteks

1851 eurot 60 senti. Eeltoodust tulenevalt oli tagastamata põhiosa 4903 eurot 76 senti. Kuna

krediidilimiidiks oli määratud 4900 eurot, vähendas hageja põhinõuet 4900 euroni. Kostja on

teinud tagasimakseid intressi katteks kokku 2096 eurot 83 senti ja viivise katteks 16 senti.

Kokku on kostja teinud tagasimakseid 3948 eurot 59 senti (1851,60+2096,83+0,16).

Eeltoodust tulenevalt on maakohus võlgnevuse summat valesti arvestanud. Arvestades, et

leping on kehtiv, on väär lugeda kõik maksed põhiosa katteks. Tasutud 3948 eurost 59 sendist

on õige lugeda põhiosa katteks 1851 eurot 60 senti, intressi katteks 2096 eurot 83 senti ja viivise

katteks 16 senti.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on jätnud põhjendatult hagi osaliselt rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud

seisukohtade juurde. Kostja leiab erinevalt maakohtust, et laenuandja ei ole kostja

krediidivõimelisust

nõuetekohase

hoolsusega

hinnanud.

Laenuandja

on

rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis toob kaasa samad tagajärjed mis VÕS § 408 lg 4.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab

maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus hageja nõuded

rahuldas.

7. Hageja esitas füüsilisest isikust kostja vastu krediidilepingu ülesütlemisest tuleneva

võlanõude koos lisanduvate kõrvalnõuetega (VÕS § 402 lg 1 ja § 416 lg 3). Nõude aluseks

oleva lepingu puhul on tegu tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 421

kohaselt on 22. peatüki 2. jaos (§-d 402–421) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine. Seega on tarbijale laenu andmisel kohustus järgida võlaõigusseaduses

ettenähtud imperatiivseid sätteid. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. (VÕS § 404 lg 1). Tarbija

tahteavalduses peab olema märgitud VÕS § 404 lg 2 p-des 1–13 nimetatud andmed.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi tühine mh juhul, kui järgimata on jäetud

VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 sätestatud

andmetest. VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping vaatamata VÕS § 404 lg-s 2

viidatud andmete puudumisele siiski kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte või hakkab seda

kasutama. Kuna käesoleval juhul hakkas kostja krediiti kasutama, siis krediidileping tühine ei

ole. Kui VÕS § 404 lg 2 kohases tarbija tahteavalduses puuduvad andmed intressimäära,

krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kui VÕS § 404 lg 2 kohases tarbija tahteavalduses puuduvad

andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata

kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist

arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. (VÕS § 408 lg 4)

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et nõude aluseks olev leping on sõlmitud sidevahendi abil.

VÕS § 404 lg-s 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi

abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. (VÕS § 410 lg 1) Järelikult ei pea

tarbija sellisel juhul enne lepingu sõlmimist esitama VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmeid

sisaldavat tahteavaldust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt Võlaõigusseadus II.

Komm vlj. Tallinn 2019, lk 661). Riigikohus on märkinud, et VÕS §-s 408, sh lg-tes 2 ja 4

sätestatu kehtib ka sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral. VÕS § 410 lg 1 ei

tee sellest erandit vähemalt juhul, mil tarbijale ei antud VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmeid

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne

lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. (RKTKm 15.01.2014, 3-2-1-170-13, p 14)

Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et hageja on tõendanud (hageja viitab

hagiavalduse lisale 1 ja 6. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisale 2), et kostjale oli e-kirja

teel edastatud leping, lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, milles kajastuvad

VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmed. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse lisana 1 esitatud

dokumendid (PDF-failid lepingutest ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehtedest, dtl 46-61)

kostjale VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete esitamist ei kinnita. Hageja 6. septembri 2023. a

menetlusdokumendi lisana on esitatud e-kirjadest nähtub, et kostjale on hagile lisatud

dokumentidest edastatud 4. novembril 2020 krediidikonto lepingu nr KK3617131

põhitingimused, Placet Group OÜ krediidikonto lepingu üldtingimused ja teenuste hinnakiri

(dtl 157-164) ja 29. septembril 2021 Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 153-

156).

Kostjale krediidikonto lepingu sõlmimisel 4. novembril 2020 edastatud lepingudokumentides

ei sisaldu andmeid kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7).

Taotluse saamisel krediidilimiidi suurendamiseks on kostjale 29. septembril 2021 edastatud

üksnes Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht 4031 lg-s 1 sätestatud andmetega. Asja

materjalidest ei nähtu, et järgitud oleks VÕS § 410 lg 1 nõudeid, st et kostjale oleks antud

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

Seega on maakohus põhjendatult lugenud VÕS § 408 lg 4 esimese lause alusel intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimära ja mõistnud välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et tal oleks õigus nõuda sissenõudmiskulu

hüvitamist ka juhul, kui kohaldub VÕS § 408 lg 4 esimeses lauses sätestatud tagajärg.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud seda, et kostja kasutas

krediidilimiiti 4900 euro ulatuses. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et ta esitas

6. septembri 2023. a menetlusdokumendi lisana 4 krediidikonto väljavõtte, millest nähtub,

millal ja mis summades on kostja krediiti kasutanud ning millal ja mis summades on kostja

teinud tagasimakseid ning mille katteks neid arvestatud on. Ringkonnakohtu hinnangul üksnes

hageja esitatud krediidikonto väljavõte (dtl 186-193) eeltoodud asjaolusid ei tõenda, arvestades

et tegemist on hageja enda koostatud dokumendiga. Seega on maakohus lähtunud põhjendatult

kostja väidetust, et kostja kasutas limiiti 4474 euro ulatuses ja hageja väitest, et kostja tegi

tagasimakseid kokku 3948 euro 59 sendi ulatuses.

9. Kostja esitas ka vastuväite, et laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Maakohus viitas üldsõnaliselt kostja maksevõime

kontrollimisel tehtud toimingutele, mida arvestades maakohus ei pidanud võimalikuks asuda

seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, et krediidiandja ei

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ei saa teha kostja maksevõimet

iseloomustavat teavet sisuliselt hindamata.

Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt sama

tagajärg, mis VÕS § 408 lg 4 järgi lepingus kohustuslike andmete puudumisel, ei pea

ringkonnakohus praegusel juhul vajalikuks analüüsida seda, kas laenuandja on rikkunud

kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

menetluskulud

apellatsioonimenetluses hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Ringkonnakohtu

hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1).

Kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt

apellatsioonimenetluses kostja esindamisele kulutatud aeg kokku 3 tundi põhjendatud. Hagejalt

tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 420 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)