2-23-2186/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-2186

Tsiviilasi

A.A., B.B. ja C.C. hagi S. K. vastu elatise nõudes

ning S.K. vastuhagi A.A., B.B. ja C.C. vastu

isaduse vaidlustamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

S.K. apellatsioonkaebuse hind A.A. vastu 282 eurot 33

senti, B.B. vastu 64 eurot 53 senti ja C.C. vastu

192 eurot 33 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja):S.K. (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. B. B. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

3. C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate seaduslik esindaja A.K.

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 5. veebruari 2024. a otsus

muutmata. Ringkonnakohus täpsustab otsuse

resolutsiooni sõnastust elatise väljamõistmise osas.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Jätta S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

vastuhagi

A.A.,

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

ja

C.C.

vastu

isaduse

vaidlustamise nõudes rahuldamata.

3.2.

Rahuldada

A.A.,

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja C.C. hagi S.K. (isikukood

XXXXXXXXXXXX) vastu elatise nõudes.

3.3.

Välja

mõista

S.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX) elatis perioodi 1. detsember

2022 kuni 31. detsember 2023 eest:

3.3.1. A.A. kasuks 2540 eurot 9 senti;

3.3.2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks

2159 eurot 13 senti;

3.3.2. C.C. kasuks 2400 eurot 9 senti.

3.4

Välja

mõista

S.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX) igakuine elatis alates 1.

jaanuarist 2024 järgnevalt:

3.4.1. A.A. kasuks 222 eurot 83 senti (sh

baassumma 249 eurot 78 senti, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55

senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatuna

kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel

ehk 37 eurot 50 senti) kuni A.A. täisealiseks

saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXXX.

3.4.2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks

185 eurot 33 senti (sh baassumma 249 eurot 78

senti, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 50 eurot 55 senti, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pool

lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel

kolme toetust saava lapse vahel ehk 37 eurot 50

senti ning vähendades summat 15% vastavalt

PKS § 101 lg 7) kuni B.B. täisealiseks saamiseni, s.o

kuni XXXXXXXXX. Elatise vähendamine 15%

lõpeb

kui

A.A.

saab

täisealiseks

(s.o

XXXXXXXXXXX).

3.4.3. C.C. kasuks 212 eurot 83 senti (sh

baassumma 249 eurot 78 senti, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55

senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50

eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatuna

kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel

ehk 37 eurot 50 senti) kuni C.C. täisealiseks

saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXXX.

3.4.4. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg‑tele 3 ja 4.

3.5. Igakuine elatis tuleb tasuda A.K. pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu

10. kuupäevaks.

3.6. Menetluskulud jätta A.A., B.B. (isikukood

XXXXXXXXXXXX) ja C.C. elatise nõudes poolte

endi kanda ja S.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

isaduse vaidlustamise nõudes S.K. (isikukood

XXXXXXXXXXXX) kanda.

3.7.

Välja

mõista

S.

K. (isikukood

XXXXXXXXXXXX) riigituludesse 591 eurot

(millest 171 eurot on ekspertiisitasu ja 420 eurot

riigilõiv vastuhagi esitamiselt).

4. Võtta asja materjalide juurde järgmised S. K.

(isikukood XXXXXXXXXXXX) esitatud tõendid:

kinnipeetava rahaliste vahendite arvestus 19.

veebruari

2024

seisuga,

vabakasutuskonto

väljavõte perioodil 1. august 2023 kuni 20.

veebruar 2024, Viru Vangla 21. juuni 2024

käskkiri majandustöödele määramise kohta ja 9.

juulil 2024 kinnitatud kinnipeetava individuaalne

täitmiskava.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja 1), B.B. (hageja 2) ja C.C. (hageja 3) esitasid 8. veebruaril 2023 Viru

Maakohtule hagi S.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid kostjalt välja

mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas alates 1.

detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o hageja 1 kasuks igakuiselt 161 eurot

47 senti, hageja 2 kasuks igakuiselt 137 eurot 25 senti kuus ja hageja 3 kasuks igakuiselt 151

eurot 47 senti. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad A.K. ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad elavad koos

emaga ja on ema ülalpidamisel. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Kostja viibib

Viru Vanglas. Kostja tasus laste ülalpidamiseks elatist viimati 2022. a novembris. Alates 2022.

a detsembrist ei ole kostja lastele ülalpidamist andnud. Hagejate ema viibib

lapsehoolduspuhkusel, kasvatab üksi nelja alaealist last (neist kolm on kostjaga ühised lapsed)

ja tema igakuise sissetuleku moodustavad peretoetus 658 eurot 36 senti ja elatisabi 100 eurot.

Hagejate ema täpsustas kohtuistungil 26. jaanuaril 2024, et tema igakuine sissetulek on

1100 euro ringis, selle moodustavad peretoetused ja elatis kõige vanemale lapsele.

Hagejad soovisid, et elatis kantaks hagejate ema pangaarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas hagejate vastu vastuhagi isaduse vaidlustamiseks.

Pärast põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiisi tegemist võttis kostja kohtuistungil

26. jaanuaril 2024 omaks, et ta on kohustatud hagejaid ülal pidama.

Kostjal ei ole võimalik hagejatele miinimummääras elatist tasuda. Kostja viibib Viru Vanglas

(kriminaalasjas ei ole kohtuotsus veel jõustunud, kostja peab otsuse kohaselt karistust kandma

kuni 2029. aastani). Kostjalt on juba välja mõistetud elatis ühele lapsele, kostjal on täitmata

laenukohustusi ja ta peab tasuma rahalised nõuded kriminaalasjas. Vanema lapse osas on kostjal

kokkulepe, mille kohaselt ta maksab elatist vabatahtlikult. Kostjale kuulub ühetoaline korter,

kus elab tema isa koos oma naisega.

Kostja soovis, et kohus kohustaks hagejate ema esitamata talle ostutšekid, näitamaks, et riiklik

elatisabi, mida tuleb hakata hüvitama kostjal, läheb laste kulude katteks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 5. veebruari 2024. a otsusega kostja vastuhagi rahuldamata ja rahuldas

hagejate hagid elatise väljamõistmiseks. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise

järgmiselt: 1) perioodi eest 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 hageja 1 kasuks 200

eurot 54 senti, hageja 2 kasuks 170 eurot 46 senti ja hageja 3 kasuks 180 eurot 54 senti;

2) perioodi eest 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 hageja 1 kasuks 161 eurot 37 senti, hageja

2 kasuks 137 eurot 17 senti ja hageja 3 kasuks 151 eurot 37 senti; 3) perioodi eest 1. aprill 2023

kuni 31. detsember 2023 hageja 1 kasuks 206 eurot 16 senti, hageja 2 kasuks 175 eurot 24 senti

ja hageja 3 kasuks 196 eurot 16 senti; 4) alates 1. jaanuarist 2024 kuni iga hageja täisealiseks

saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni igakuise elatisena

hageja 1 kasuks 222 eurot 83 senti, hageja 2 kasuks 185 eurot 33 senti ja hageja 3 kasuks 212

eurot 83 senti, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‑tele 3 ja 4.

Elatise nõude osas jäid menetluskulud poolte endi kana. Isaduse vaidlustamise nõude osas jättis

maakohus menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt riigituludesse välja ekspertiisitasu

171 eurot ja riigilõivu 420 eurot.

Maakohus tuvastas eksperdiarvamusele tuginedes, et hagejad põlvnevad kostjast.

Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei ole laste vajaduste tõendamine

kohtumenetluses vajalik. Seda arvestades oli maakohtu hinnangul ilmselgelt põhjendamatu ja

väiklane kostja taotlus kohustada hagejate ema esitama talle laste kuludokumendid (söök,

riided, huviringid jms), et kostja saaks veenduda, et riiklik elatisabi, mille hüvitamist riik temalt

nõudma hakkab, on kasutatud laste huvides.

Maakohus märkis, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanema varalise seisundiga ja jätta

vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest

seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Asjaolusid, et kostja on

PKS § 102 olukorras, tuleb tõendada kostjal.

Rahvastikuregistri andmetel on kostjal peale hagejate veel kaks alaealist last: XXXXXX

sündinud D.D. ja XXXXXXXX sündinud E.E. (dtl 67). Samas ei ole kostja tõendanud, kas ja

millises ulatuses kostja neile ülalpidamist annab. Kostja väide, et ta maksab kellelegi elatist

vastavalt kokkuleppele, on paljasõnaline.

Asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks. Ka

kinnipidamiskohas on võimalik töötada, samuti on võimalik ülalpidamiskohustust täita muu

vara arvelt, mille realiseerimisest saadud vahenditest saab tasuda lastele elatist.

Kinnistusraamatu andmetel on kostja XXXXXXXX asuva korteri (registriosa nr

XXXXXXXX) omanik (dtl 193-194). Menetlusabi taotluses (tl 88 pöördel) on kostja ise

märkinud korteri hinnanguliseks väärtuseks 6000 eurot. Liiklusregistri andmetel on kostja kahe

sõiduki omanik: Jeep Grand Cherokee (reg. nr XXXXXXXX, ehitusaasta 1999) ja Ford Focus

C-Max (reg. nr XXXXXXXX, ehitusaasta 2007) (dtl 191-192). Sõidukid on arestitud

kohtutäiturite poolt.

K-Raha väljavõtte kohaselt on konto jääk 5. veebruari 2024 seisuga 81 eurot 61 senti (dtl 195).

Hagejate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku moodustavad riiklikud toetused (peretoetus,

lastetoetus) ja elatisabi (kõik kokku ca 1100 eurot), tema ülalpidamisel on 4 alaealist last.

Eeltoodut arvestades oli maakohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust

elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt vaidlustab kostja

maakohtu otsust osaliselt osas, milles maakohus mõistis temalt välja elatise hagejate kasuks.

Apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt kostja palub määrata elatise hagejate kasuks alla

miinimummäära järgmisel viisil: ajavahemiku 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest

iga hageja kasuks 130 eurot; ajavahemiku 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest iga hageja

kasuks 130 eurot; ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest iga hageja kasuks

130 eurot; alates 1 jaanuarist 2024 kuni kostja varalise seisundi muutumiseni iga hageja kasuks

130 eurot.

Apellatsioonkaebuse täienduses palus kostja lisaks tühistada maakohtu otsuse osas, milles

isaduse vaidlustamise nõude menetluskulud jäid kostja kanda.

Kostja ei ole nõus sellega, et tema taotlus kohustada hagejate ema edastama kostjale tšekid, mis

kinnitavad, et lastele eraldatav raha on kulutatud laste vajaduste rahuldamiseks, on

põhjendamatu. Kostja märgib, et 300 eurot on tema jaoks suur raha. Kostja on elanud koos

hagejate emaga ja teab seda, et hagejate ema võib lastele määratud raha mitte kulutada laste

vajadustele. Kostjal on õigus teada ja olla kindel selles, et riiklik elatisabi, mis eraldatakse

lastele ja mis nõutakse kostjalt välja, kasutatakse rangelt laste huvides.

Kostja palub, et kohus rahuldaks tema taotluse, et hagejate ema esitaks talle kuludokumendid

lastele

tehtud

kulutuste

kohta

elektrooniliselt

e-posti

aadressil

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Kostja on täielikult nõus sellega, et tal on kohustus anda vahendeid laste ülalpidamiseks. Kostja

palub kohtul pöörata tähelepanu tema varalisele seisundile ja võimalusele anda vahendeid laste

ülalpidamiseks. Kostja nõustub, et asjaolu, et kostja viibib Viru Vanglas, ei ole aluseks

vabastada teda elatise maksmisest. Kostja palub elatise suurust vähendada, kasvõi selle ajani,

kui kostja asub tööle. Et ei koguneks sellist võlga, mida kostja ei ole edaspidi võimeline tasuma.

Hagejad saavad taotleda elatise suurendamist, niipea kui kostja tööle asub.

Maakohus leiab, et kostja peab esitama tõendeid selle kohta, et ta ei ole võimeline andma lastele

ülalpidamist, teades, et kostjal ei ole võimalik saada väljastpoolt vanglalt mingeid dokumente.

Kohus on tutvunud registri andmetega, mille kohaselt kostjal on veel kaks alaealist last: D.D.

(sündinud XXXXXX) ja E.E. (sündinud XXXXXXXX). Kostja teatas kohtus, et elatise maksed

nendele lastele on peatunud tema aresti hetkest ja võlad kogunevad. Peale elatise maksmise

kohustuse on kostjal veel laenukohustused kolme krediidiasutuse ees. Laenud on võetud

kooselu ajal hagejate emaga ja on kulutatud pere vajadustele. Maksed igale krediidiasutusele

on 200 eurot kuus. D.D.ile on määratud kohtu poolt elatis 156 eurot.

Kostjale kuuluvasse korterisse aadressil XXXXXXXX on sisse kirjutatud kostja 75-aastane isa

ja tema abikaasa. Korter on arestitud kohtutäituri poolt. Maakohus ei ole korteri aresti

arvestanud. Liiklusregistris kostja nimele registreeritud autod on samuti kohtutäiturite poolt

arestitud. Asjaolu, et neid autosid ei eksisteeri juba 5 või 3 aastat, kohut ei heidutanud. Jeep ei

kuulunud parandamisele pärast mootori riket 5 aastat tagasi, Ford ei kuulunud taastamisele

pärast avariid üle 3 aasta tagasi. Mõlemad autod on antud vanametalliks.

Otsuses on nimetatud kostja K-Raha väljavõttest nähtuv konto jääk 86 eurot 61 senti, kuid ei

ole nimetatud K-Raha väljavõttest nähtuvaid elatise ja krediidiasutuste võlgu 20 000 eurot.

Kohus väidab, et kinnipidamisasutuses saab ka töötada, kuid ei oma ettekujutust sellest,

millisest tööst käib jutt, milline on selle eest makstav tasu ja milline on kostja võimalus tööle

saamiseks.

Kostja ei nõustu, et tema puhul ei esine asjaolusid, mis õigustaks elatise maksmist alla

miinimummäära. Kostjal ei ole sissetulekut. Kostja asub kinnist tüüpi vanglas ilma teenimise

võimaluseta, tema ainus sissetulek on see, mida tema ema kannab talle vanglas ära elamiseks.

Kostja ema kannab kostjale oma pensionist võimalusel 50-100 eurot kuus.

Septembris 2023 lõpetatud kriminaalasi nr 22244000235 ja see, et hagejate ema viibis oktoobris

2023 koos lastega Ida-Viru naiste tugikeskuses, ei puutu asjasse. Arusaamatuks jääb, kuidas

teave eelneva kohta aitas otsustada elatise määramist. Kostja süü ei leidnud tõendamist ja

kostjale ei esitatud süüdistust. Hagejate ema viibis tugikeskuses enda soovil ja ainult talle teada

olevatel põhjustel. Mitte midagi ei ähvardanud teda. Kostja leiab, et maakohus suhtus tema

isikusse eelarvamuslikult ja see mõjutas asja lahendust.

Kostja palub arvestada, et Viru Maakohtu otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-23-2636 on kostjale

määratud karistus 6 aastat vabadusekaotust. Vangistuse algus on 4. jaanuar 2023 ja lõpp

4. jaanuar 2029. Otsuse järgi on kostja kohustatud tasuma menetluskulusid ja hagisid kokku

18 864 eurot 67 senti.

5. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära.

Asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kostja on enda

olukorras ise süüdi. Elatise vähendamise aluseks ei ole ka kostja laenukohustused. Kostja on

kohustuse endale ise võtnud ja tema lapsed ei pea selle pärast kannatama.

Hagejad on kohaliku omavalitsuse lastekaitse järelevalve all. Siiani pole tuvastatud, et hagejate

seaduslik esindaja ei kasuta lastele mõeldud raha otstarbekohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid otsuse resolutsiooni täidetavuse ja

selguse mõttes täpsustab otsuse resolutsiooni sõnastust elatise väljamõistmise osas.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas

maakohtu otsust temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse ja isaduse vaidlustamise

nõude menetluskulude jaotuse osas. Osas, milles kostja vaidlustas maakohtu otsust isaduse

vaidlustamise nõude menetluskulude jaotuse osas, jättis ringkonnakohus 22. mai 2024. a

määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a

määrus jõustus 7. juunil 2024.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi isaduse

vaidlustamise nõudes rahuldamata ja menetluskulud selles nõudes kostja kanda.

8. Kostja esitas uute tõenditena kinnipeetava rahaliste vahendite arvestuse 19. veebruari 2024

seisuga ja vabakasutuskonto väljavõtte perioodil 1. august 2023 kuni 20. veebruar 2024, Viru

Vangla 21. juuni 2024 käskkirja kostja majandustöödele määramise kohta ja 9. juulil 2024

kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava.

Arvestades et kostja esitatud tõendeid sai esitada alles pärast asja lahendamist esimese astme

kohtus, on tegemist apellatsioonimenetluses lubatavate tõenditega (TsMS § 652 lg 3 p 2).

Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde.

9. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse

kohustada hagejate ema esitama talle laste kuludokumendid (söök, riided, huviringid jms).

Maakohus märkis õigesti, et kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, s.o PKS § 101

alusel arvutatud summas, ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik (vt

RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12 ja seal viidatud lahendid). Põhjendatud ei ole kohustada

hagejate ema esitama kostjale laste kuludokumendid selleks, et kostja saaks veenduda, et

elatisabi, mille riik hiljem kostjalt sisse nõuab, on kasutatud laste huvides.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud

asjaolusid, mis õigustaksid elatise tasumist alla miinimummäära.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendi (otsuse p 15) põhjendustest võib ekslikult aru

saada, et vanem võib vabaneda alaealise lapse ülalpidamisest PKS § 102 lg-le 1 tuginedes.

PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus

võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Maakohus märkis õigesti, et asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest

vabastamiseks ning et ka kinnipidamisasutuses on võimalik töötada. Samas tuleb nõustuda ka

apellatsioonkaebuses märgituga, et vanglas viibides on kostja võimalused sissetulekut teenida

oluliselt piiratumad. Kostja on alates 25. juunist 2024 määratud majandustööde abitööliseks

tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu,

et kostja vanglas teenitav sissetulek ei ole elatise maksmiseks piisav, siiski alust elatise suuruse

vähendamiseks. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest

ning õigusvastasest tegevusest. Arvestada tuleb ülalpidamist saama õigustatud laste huve, kes

vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel. Kui kostja ei saa vanglas

viibimise ajal oma kohustust täita või ei saa seda teha nõutud ulatuses, tuleb tal seda teha

tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega

viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile

jooksvalt ülalpidamist ei andnud.

Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. Nendest ühe lapse

(D.D.) kasuks on elatis välja mõistetud ning kostja esitatud kinnipeetava rahaliste vahendite

arvestusest nähtub, et elatise sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust. Ringkonnakohus

saab aru, et kostja sõnul teise lapse kohta on tal kokkulepe, et kostja maksab elatist

vabatahtlikult, ilma kohtuotsuseta (kohtuistungi protokoll, I kd tl 177 pöördel).

Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei anna alust üksnes asjaolu, et kostjal on lisaks

hagejatele veel kaks alaealist last, kellele ta peab elatist maksma. Kokkulepe vabatahtlikult

elatise maksmise kohta on ka tõendamata. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt

vabaduses viibimise korral ei oleks kostjal võimalik hagejatele miinimummääras elatist tasuda.

Kostja on apellatsioonkaebuses palunud elatist vähendada alla miinimummäära kas või ajani,

mil kostja asub tööle, 12. augustil 2024 esitatud seisukohas vanglast vabanemiseni ja lisaks

30 päevaks kuni tööle asumiseni.

Seoses kostja väitega, et tal on võlgnevused ja temale kuuluv korteriomand on kohtutäituri poolt

arestitud, märgib ringkonnakohus, et täitemenetluse seadustiku § 65 lg 4 ja § 119 lg 1 järgi

täidetakse lapse elatisenõue eelisjärjekorras.

Isegi kui on õige, et liiklusregistris kostja nimele registreeritud sõidukeid enam ei eksisteeri,

need on antud vanametalliks, ei mõjutaks see asja lahendust.

10. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus suhtus kostja isikusse

eelarvamuslikult ja see mõjutas asja lahendust.

Maakohus märkis otsuse kirjeldavas osas, et kriminaalasjas nr 22244000235 on kohaldatud

kostjale lähenemiskeeldu, keelates tal läheneda hagejate emale lähemale kui 10 meetrit, ning et

hagejate ema viibis oktoobris 2023 koos lastega Ida-Viru naiste tugikeskuses. Eeltoodud

asjaolud on otsuses kajastatud põhjusel, et hagejad on need hagiavalduses esile toonud.

Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas nendele asjaoludele tuginenud.

11. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul sellele

nõudele ei vasta. Selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab

kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, peab

ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust.

Hagejad esitasid kostja vastu hagi miinimummääras elatise väljamõistmiseks, mille maakohus

rahuldas. Seega on maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 2.2 ja 2.23 alapunktides märgitud

perioodi eest 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 ja perioodi eest 1. aprill 2023 kuni

31. detsember 2023 välja mõistetud elatise summade puhul tegemist igakuise elatise suurusega

nimetatud perioodidel. Maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastusest ei ole see selgelt aru saada.

Samuti tuleks otsuse täidetavuse ja selguse huvides tagasiulatuv elatis välja mõista ühekordse

summana (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, 17.2).

Hageja 1 elatise nõue perioodi 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 200 eurot

54 senti, perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 484 eurot 11 senti (161,37*3) ja

perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest 1855 eurot 44 senti (206,16*9), s.o kokku

2540 eurot 9 senti.

Hageja 2 elatise nõue perioodi 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 170 eurot

46 senti, perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 411 eurot 51 senti (137,17*3) ja

perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest 1577 eurot 16 senti (175,24 *9 ), s.o kokku

2159 eurot 13 senti.

Hageja 3 elatise nõue perioodi 1. detsember 2022 kuni 31. detsember 2022 eest on 180 eurot

54 senti, perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 454 eurot 11 senti (151,37*3) ja

perioodi 1. aprill 2023 kuni 31. detsember 2023 eest 1765 eurot 44 senti (196,16*9), s.o kokku

2400 eurot 9 senti.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastus, mille kohaselt tuleks kostjal

tasuda temalt lahendiga välja mõistetud elatist kuni lapse vajaduste või vanema varalise

seisundi muutumiseni, on mitmeti mõistetav ning ei ole täidetav, hageja ei ole sellist nõuet ka

kohtule esitanud. Ringkonnakohus jätab selle osa maakohtu resolutsioonist välja.

Hagejad soovisid, et elatis kantaks hagejate ema pangaarvele iga kuu kümnendaks kuupäevaks.

Maakohtu resolutsiooni p-i 3 kohaselt tuleb igakuised elatise maksed tasuda hagejate ema

pangakontole iga kuu „10. esimeseks kuupäevaks.“ Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt

kasutatud sõnastus ei ole täidetav, ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse sõnastust nii, et

igakuised elatise maksed tuleb tasuda hagejate ema pangakontole iga kuu 10. kuupäevaks.

12. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

04.09.2024 vigade paranduse määrusega

RESOLUTSIOON

1. Parandada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni p-s 2 esinev

ilmne ebatäpsus.

2. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni p-i 2 esimene

lause sõnastatuks järgmiselt: „Jätta Viru Maakohtu 5. veebruari 2024. a otsus

muutmata.“

3. Parandada Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni punktide

numeratsioonis esinev ilmne ebatäpsus.

4. Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a otsuse resolutsiooni numeratsioon

p-i 3.3.2 osas õigeks järgmiselt:

„3.3.2. B. B. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks 2159 eurot 13 senti;

3.3.3. C.C. kasuks 2400 eurot 9 senti.“

5. Teha otsuse parandamise kohta märge Tartu Ringkonnakohtu 28. augusti 2024. a

otsusele ja selle ärakirjadele.