2-21-15286/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Margo Klaar, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15286

Kohtuasi

X hagi kohustada AS-i Citadele banka Eesti filiaali

vabastama X arvelduskonto blokeeringust

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2 425 838,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (X) (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Veiko Viisileht

Kostja AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood

11971924),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.10.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta selle

põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda.

4. Mõista Xlt AS-i Citadele banka Eesti filiaali kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 2312 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

5. Mõista Xlt riigituludesse hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 3100 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

(makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata

summalt maksta Xl viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2-21-15286

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (X) (hageja) esitas 29.09.2021 Harju Maakohtule hagi AS Citadele banka Eesti filiaali

(kostja) vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks ja arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avas hageja 20.10.2006 Saksamaal Berliinis Parex pangas

arvelduskonto nr 3287926876. Seoses Berliini filiaali sulgemisega kanti hageja rahalised

vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ja seejärel AS Citadele banka (endine Parex pank)

Eesti

filiaali,

kus

hagejale

avati

arvelduskontolepingu

alusel

konto

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. AS Citadele banka Eesti filiaal on hageja arvelduskonto

blokeerinud. Hageja rahalised vahendid on arestitud vastavalt Berliini linna Tiergarteni kohtu

02.09.2008 otsusele (2858/08) (352Gs) 83 AR 17/08 (Saksamaa kohtu otsus) seoses Madridi

linna

korruptsioonivastase

võitluse

ja

organiseeritud

kuritegevuse

eriprokuratuuri

rahapesuvastase uurimisega, tuginedes Berliini prokuratuuri taotlusel 83 AR 17/08 ja

rahvusvahelise abi kohta vastu võetud õigusaktidele.

1.2. Hagejale teadaolevalt ei ole Saksamaa kohtu otsust Eesti Vabariigis tunnustatud ja see ei

ole Eesti Vabariigis täidetav. Pealegi ei ole eelnimetatud kohtuotsusega arestitud hageja

arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

1.3. 23.09.2021

esitas

hageja

kostjale

taotluse

arvelduskonto

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeeringust viivitamata vabastamiseks, millest

kostja keeldus. Hageja leiab, et poolte vahel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgne

käsundusleping, täpsemalt arveldusleping, mille tingimuste järgi saab kostja konto blokeerida

kliendi korraldusel või nõusolekul, kuid praegu pole hageja andnud kumbagi.

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et AS-i Parex banka Berliini filiaalis asunud

hageja arvelduskontot nr 3287926876 ei kantud kuhugi üle, vaid hageja arvelduskonto suleti

seoses AS-i Parex banka Berliini filiaali sulgemisega. Hageja avas AS-i Citadele banka Eesti

filiaalis Eestis uue arvelduskonto, mille numbriks on XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

AS-i

Citadele

banka

Eesti

filiaalis

asuv

hageja

arvelduskonto

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ja AS-i Parex banka Berliini filiaalis asunud hageja

arvelduskonto nr 3287926876 on erinevad arvelduskontod. Berliini kohtu otsusega ei ole

arestitud kostja nõudeõigusi seoses AS-i Citadele banka Eesti filiaalis asuva hageja

arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja ei ole tõendanud, et tal on

2-21-15286

hageja Eestis asuva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimiseks

õiguslik alus.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt on Saksamaa kohtu otsuse alusel arestitud hageja vara

(nõudeõigused rahale) Saksamaa kohtu otsuse alusel jätkuvalt arestitud. Berliini kohtu otsus

kehtib AS-i Citadele banka ja kõikide selle filiaalide suhtes. Kostja on AS-i Citadele banka

Eesti filiaal. Äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ja filiaali

tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab ühing. Filiaalile (kui õiguslikule fiktsioonile)

adresseeritud õigused ja kohustused tekivad äriühingule – kõik, mis kehtib filiaali suhtes, kehtib

AS-i Citadele banka (Läti) või selle teiste filiaalide suhtes. Seetõttu ei vaja Saksamaa

kohtuotsus Eestis tunnustamist ja täitmist ning Berliini kohtu otsus on kostja suhtes täitmiseks

kohustuslik vaatamata sellele, et Berliini kohtu otsuse alusel arestitud rahalised vahendid on

Berliini filiaalist kantud Eesti filiaali.

3.2. Ebaõige on hageja väide justkui asuks arestitud raha (asi) Eestis, mistõttu Saksamaa kohtu

otsus Eestis ei kehti. Saksamaa kohtu otsuse alusel on arestitud hageja nõudeõigus panga

(kostja) vastu, mitte konkreetne raha kui kehaline ese. Arvelduskontol hoiustatud raha

(erinevalt näiteks sularahast) ei ole kehaline ese tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49

lg 1 tähenduses ja sellel ei ole ühte kindlat füüsilist asukohta.

3.3. Berliini kohtu otsus on kostjale täitmiseks kohustuslik. Arvelduslepingu tingimuste

p 12.5.11 võimaldab kostjal hageja arvelduskonto blokeerida, kui hageja konto on arestitud.

Berliini filiaali sulgemise tõttu ei muutunud AS Citadele banka kohustus hageja varakogumi

arestimiseks. Pärast Saksamaa kohtu otsust on küll muutunud riik, kus arvelduskonto esialgselt

asus, kuid mitte Saksamaa kohtu otsuse alusel määratletud ja arestitud vara. Kostjal on

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg-st 21 tulenev kohustus keelduda hageja

arvelduskonto debiteerimise juhiste (korralduste) täitmisest. Eesti tsiviilkohus ei saa otsustada

Saksamaa kohtu otsuse (kriminaalmenetluse raames rakendatud aresti) kehtivuse üle ega

kohustada kostjat aresti lõpetama.

3.4. Kostja ei ole arvelduskontolepingut rikkunud. Arvelduskonto arestimise aluseks on

Berliini kohtu otsus. Kohtulahendi täitmiseks pole kostjal vaja hageja nõusolekut.

Ka arvelduslepingu p 12.5.11 kohaselt on kostjal õigus blokeerida hageja arvelduskonto või

talle arvelduslepingu alusel osutatav teenus, kui hageja konto on arestitud. Kostjale ei ole

esitatud pädeva ametiasutuse lahendit aresti lõpetamise kohta ning kostja ei saa hageja avalduse

(käsundi) alusel aresti lõpetada (arvelduslepingu p 13.2).

4. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et Saksamaa kohtu otsusega on arestitud

kõik olemasolevad ja tulevased nõuded, mis on seotud kontoga konto nr 3287926876 ning selle

juurde kuuluvate tähtajaliste- ja deposiithoiustega (dtl 86). Arestiti hageja raha

(nõudeõigused), mitte üksnes konkreetne arvelduskonto. Kostja kohustus hageja varakogumi

arestimiseks ei ole pärast Berliini filiaali sulgemist muutunud. Berliini filiaali sulgemisega kanti

seal avatud hageja arvelduskontol olevad rahalised vahendid Eesti filiaali, mille käigus muutus

küll arvelduskonto number, millel hageja rahalised vahendid asuvad. Sisuliselt on tegemist

endiselt sama varakogumiga ning hageja arestitud varakogum vastab endiselt Saksamaa kohtu

otsusele. AS Parex banka on AS-i Citadele banka õiguseellane. AS Citadele banka omandas

AS-i Parex banka muude õiguste ja kohustuste hulgas ka AS-i Parex banka kohustuse täita

2-21-15286

Berliini kohtu otsusest tulenevat kohustust hageja varakogumi arestimiseks. Hispaania ega

Berliini kriminaalkohtute lahendeid ei pea Eestis tunnustama.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 24.10.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

5.1. Maakohus tuvastas, et hageja avas 20.10.2006 Saksamaal, Berliinis Parex pangas

arvelduskonto. Parex panga Berliini filiaali sulgemise tõttu kanti hageja arvelduskontol olevad

rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaalile ning seejärel AS Citadele banka

Eesti filiaalile, kus hagejale avati arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Seega avas kostja hagejale arvelduskonto Parex panga Berliini filiaali sulgemise tõttu. Hageja

ei avanud ise uut arvelduskontot mõnel muul põhjusel või vajadusel.

5.2. Berliini kohtu otsusega arestiti kõik praegused ja tulevased nõudeõigused seoses kontoga

nr 3287926876 ja selle juurde kuuluvate nõudmiseni või tähtajaliste hoiustega Parex Banka

Berliini filiaalis. Kostja on arestinud hageja kontole kantud rahalised vahendid vastavalt

Saksamaa kohtu otsusele ning rahapesu kahtluse tõttu vastavalt arvelduslepingu p-dele 12.5 ja

12.5.6. Saksamaa kohtu otsuse kohaselt haldab hageja kontol rahalisi vahendeid, mis pärinevad

Malõševi-Tambovi grupeeringuna tuntud Venemaa organiseeritud kuritegelikult rühmituselt,

mille põhieesmärk on saada tulu kuritegelikust tegevusest, sh mõrvad, korruptsioon,

tubakatoodete salakaubavedu, uimastikaubandus ja väljapressimine, ning suunata see siis

seaduslikku majandusringlusse.

5.3. Kostja on palunud hagejal esitada dokumendid, mis tõendavad hageja õigeksmõistmist ja

lubavad tema kontol arestitud rahalised vahendid vabastada. Hageja ei ole esitanud kostjale ega

kohtule tõendeid selle kohta, mis annaks aluse arvelduskonto blokeeringust vabastada. Hagejale

avati kostja juures arvelduskonto üksnes seetõttu, et Parex Banka Berliini filiaal suleti. Citadele

banka Saksamaa filiaali tegevus lõpetati 22.08.2013 (dtl 126-127, 137-138) ning seal asunud

hageja

rahalised

vahendid

kanti

03.09.2013

üle

kostja

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kontojääk oli perioodi alguses null eurot ning muid

laekumisi konto väljavõte ei kajasta (dtl 122-125, 133-136). Kuna hageja arvelduskontol nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid pärinevad üksnes hageja

arestitud Berliini filiaali arvelduskontolt nr 3287926876, milline on filiaali tegevuse

lõpetamisega suletud, siis puudub alus kostja kohustamiseks arvelduskonto blokeeringust

vabastada.

5.4. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 järgi on

kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist

juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita

käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu

või terrorismi rahastamisega. Hageja ei ole tõendanud, et tema rahalised vahendid

arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pärineks mujalt kui tema arestitud

arvelduskontolt nr 3287926876. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahtlustused tema rahaliste

vahendite päritolu kohta viimati märgitud arvelduskontol oleks ära langenud.

5.5. Kostja on tõendanud, et kõik hagejaga seonduvad õigused ja kohustused on kostjale üle

antud (dtl 149-157).

2-21-15286

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et Saksamaa kohtu

otsuse alusel on arestitud kõik olemasolevad ja tulevased nõuded, mis on seotud hageja kontoga

nr 3287926876 ja selle juurde kuuluvate tähtajaliste- ja deposiithoiustega, ning et Saksamaa

kohtu otsus on arvelduskonto blokeerimise õiguslikuks aluseks. Saksamaa kohtu otsus on

käsitatav dokumentaalse tõendina. Otsusega on arestitud kontonõuded (nõudeõigused), mis on

seotud ainult kontoga nr 3287926876 ning selle juurde kuuluvate tähtajaliste- ja

deposiithoiustega Parex banka Läti Vabariigi õiguse alusel tegutseva aktsiaseltsi Berliini

filiaalis, Französische Str. 59 14193 Berlin. Berliini kohtu otsusega ei ole arestitud hageja

nõudeõigusi seoses AS Citadele banka Eesti filiaalis asuva hageja arvelduskontoga nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

6.2. Maakohus jättis tähelepanuta KrMS § 142 lg 2¹. KrMS § 142 lg-st 2¹ tuleneb, et arestimise

korras on võimalik seada piirangut ainult asjaomase krediidi- või finantseerimisasutuse konto

kasutamisele. Saksamaa kohtu otsusega seati piirang üksnes Parex banka Läti Vabariigi õiguse

alusel tegutseva aktsiaseltsi Berliini filiaali konkreetse konto nr 3287926876 kasutamisele.

Samuti jättis maakohus tähelepanuta arvelduslepingu p-d 12.5.11 ja 13.1 ning krediidiasutuste

seaduse (KAS) § 89 lg 8. Kliendi kontot võib arestida ainult Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud

korras.

6.3. Hagejal

oli

AS

Citadele

banka

Eesti

filiaalis

arvelduskonto

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olemas juba ca 1,4 aastat enne sellele arvelduskontole

rahaliste vahendite ülekandmist. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei avanud ise AS

Citadele banka Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning et

arvelduskonto avati hagejale avatud Parex panga Berliini filiaali sulgemise tõttu, mitte muul

põhjusel või vajadusel.

6.4. Kostja ei ole põhjendanud hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

blokeerimist arvelduslepingu p-dega 12.5, 12.5.5 ja 12.5.6 rahapesu tõkestamise eesmärgil.

Kostja tugines arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimise alusena

üksnes Saksamaa kohtu otsusele. 15.03.2023 menetlusdokumendis avaldas kostja üksnes

seisukohta, et juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, poleks tehtavat kohtulahendit praktikas

võimalik täita, sest siis on kostja arvelduskonto lepingu täitmisel õigustatud hageja

arvelduskontole omal algatusel blokeeringut kohaldama kooskõlas arvelduslepingu p-dega

12.5, 12.5.6 ja 12.6. Maakohus tegi üllatusliku otsuse.

6.5. Maakohus ei juhtinud poolte tähelepanu sellele, et kohus võib hagi lahendamisel kohaldada

RahaPTS-i. Maakohus kohaldas üllatuslikult ja ebaõigesti RahaPTS § 42 lg 1 p-te 1 ja 2.

Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 4. Samuti jättis maakohus

tähelepanuta RahaPTS §-d 49 ja 57. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta on Rahapesu

Andmebürood teavitanud tegevusest või asjaoludest, mille tunnused osutavad kuritegelikust

tegevusest saadud tulu kasutamisele, terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude

toimepanemisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et

tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega või sellega seotud kuritegude

toimepanemisega. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et Rahapesu Andmebüroo

oleks oma ettekirjutusega RahaPTS § 57 alusel kehtestanud hageja arvelduskontole

2-21-15286

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX või sellele kantud rahaliste vahendite suhtes

käsutuspiirangu.

6.6. Kostja ei ole tõendanud, et AS Parex banka on kostjale üle andnud hagejaga seotud õigused

ja kohustused, ning et AS Citadele banka on AS-i Parex banka õigusjärglane. AS Parex banka

Berliini filiaal suleti ja seetõttu suleti ka seal asunud hageja arvelduskonto nr 3287926876.

AS Parex banka Berliini filiaalis asunud arvelduskonto nr 3287926876 ja AS Citadele banka

Eesti filiaalis asuv hageja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX on erinevad

arvelduskontod.

6.7. Saksamaa kohtu otsust ei ole Eestis tunnustatud ja otsus ei ole Eestis täidetav. Varem

AS-i Parex banka Berliini filiaalis arvelduskontol asunud rahaliste vahendite ülekandmine

AS-i Citadele banka Eesti filiaalis avatud arvelduskontole ei võimalda laiendada Berliini kohtu

otsuse, millega tunnustati ja täideti Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal,

toimet automaatselt teises liikmesriigis asuvale varale. See ei ole kooskõlas Euroopa Liidu

Nõukogu raamotsusega 2003/577/JSK (raamotsus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega 2018/1805 (määrus (EL) 2018/1805), mis annavad liikmesriigile õiguse otsustada

teise liikmesriigi arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud

juhtudel sellest keelduda või arestimisotsuse täitmine edasi lükata. Eestis asuva vara suhtes on

raamotsuse art 2 punkt b) tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti ja raamotsuse art 5 lg 1 kohaselt

on vajalik, et Eesti (kui täidesaatva riigi) pädevad õigusasutused tunnustaksid Eestis asuva vara

suhtes mõne teise liikmesriigi õigusasutuse poolt seoses kriminaalmenetlusega tehtud

õigusasutuse

otsuseid.

Kostjal

puudub

õiguslik

alus

hageja

arvelduskonto

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX blokeerimiseks.

6.8. Kuna maakohus jättis hagi ebaõigesti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja menetluskulud oleks tulnud igal juhul jätta rahaliselt kindlaks määramata, sest kostja ei

esitanud lepingulise esindaja kulu tõendavaid dokumente, mida maakohus kohustas kostjat

05.04.2023 määrusega esitama. Samuti ei ole kostja kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5). Täitmata on ka TsMS § 175 lg 3 eeldused kostja kahele lepingulisele

esindajale tehtud kulutuste hüvitamiseks. Samuti on maakohus põhjendamatult mõistnud

hagejalt välja advokaat Käroli Tiiriku enne 16.11.2022 osutatud õigusabi kulud. Advokaat

Käroli Tiirik teavitas kohut oma esindusõigusest alles 16.11.2022.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi

maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse

põhjendusi.

9. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

maakohtu otsuse vaidlustanud täies ulatuses.

2-21-15286

10. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjal oli hageja konto

blokeerimiseks või arestimiseks õiguslik alus, sh kas selle konkreetse konto arestimiseks annab

arvelduslepingust või seadusest tulenevalt aluse Berliini kohtu otsus.

11. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hageja

arvelduskonto blokeeringust vabastamiseks ei ole alust. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti

materiaalõiguse norme, mistõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

12. Ringkonnakohus leiab, et Saksamaa kohtu otsuse, millega tunnustati ja täideti Hispaania

õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal, toimet ei saa laiendada automaatselt teises

liikmesriigis asuvale varale, vaatamata sellele, et kostja juures avatud arvelduskontole on

kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex panga arvelduskontol.

Raamotsus ja määrus (EL) 2018/1805 annavad liikmesriigile õiguse otsustada teise liikmesriigi

arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud juhtudel sellest

keelduda või arestimisotsuse täitmine edasi lükata.

12.1. Kriminaalasjades tehtud teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist

reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 48953 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu

liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel KrMS-is sätestatut

niivõrd, kui määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste

vastastikust tunnustamist, sätestatust ei tulene teisiti. Määruse (EL) 2018/1805 art 1 lg 1

kohaselt kehtestatakse sellega õigusnormid, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma

territooriumil arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mille mõni teine liikmesriik on

kriminaalasjades läbiviidatavate menetluste raames teinud. Sama määruse art 40 lg 2 kohaselt

kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud enne 19.12.2020,

ka

edaspidi

raamotsuseid

2003/577/JSK

ja

2006/783/JSK

kuni

arestimis-

või

konfiskeerimisotsuse lõpliku täitmiseni. Praegusel juhul on Saksamaa kohtu otsus Hispaania

õiguskaitseorganite taotluse alusel vara arestimiseks tehtud 02.09.2008, mistõttu tuleb lähtuda

raamotsusest ja selle alusel vastu võetud KrMS §-dest 5089–50820.

12.2. Raamotsuse art 1 esimese lause kohaselt nähakse sellega ette eeskirjad, mille alusel

liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise liikmesriigi

õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud. Eestis asuva vara suhtes on raamotsuse

art 2 p b tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti. Eestile esitatud Euroopa arestimistunnistust on

pädev menetlema ja Euroopa arestimistunnistuse täitmist otsustama Riigiprokuratuur

(KrMS § 50814 lg 1 esimene lause). Pooled ei ole esile toonud, et Hispaania õiguskaitseorganite

otsust või Saksamaa kohtu otsust hageja vara arestimise kohta oleks kooskõlas raamotsusega

(ja selle alusel vastu võetud KrMS-i sätetega) või määrusega (EL) 2018/1805 tunnustatud ja

täidetud Eestis.

12.3. Määruse art 5 lg 1 kohaselt peavad täidesaatva riigi pädevad õigusasutused tunnustama

arestimisotsuse teinud õigusasutuse otsuseid küll ilma täiendavate formaalsusteta, kuid see ei

tähenda, et täitma ei pea teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist

reguleerivaid riigisisese õiguse asjaomaseid norme – s.o Eesti riigisiseses õiguses KrMS

§-d 5089–50820. KrMS § 50814 lg 1 esimese lause kohaselt peab Euroopa arestimistunnistuse

täitmise otsustama Riigiprokuratuur. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juures avatud

arvelduskontole on kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex panga

arvelduskontol. Hageja nõudeõiguse puhul kostja juures avatud arvelduskontol olevatele

rahalistele vahenditele on tegemist Eestis asuva varaga ning raamotsuse art 2 p b tähenduses on

täidesaatvaks riigiks Eesti. Sellel, millal ja millisel viisil hageja arvelduskonto kostja juures

avati, ei ole olulist tähtsust.

2-21-15286

12.4. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja kostja juures avatud arvelduskonto Saksamaa kohtu

otsuse alusel arestitud ja arvelduskonto blokeerimiseks puudub arvelduslepingu tingimuste

p-s 12.5.11 märgitud alus (tl 8). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi.

13. Ringkonnakohtu hinnangul annab arvelduslepingu tingimuste p 12.5.6 kostjale aluse hageja

arvelduskonto blokeerida. Kostja tugines asjaomasele arvelduslepingu tingimusele 15.03.2023

menetlusdokumendi p-s 9, märkides, et kostjal on kahtlus, et hageja arvelduskontol olev vara

on saadud kuriteo tulemusena ja viitas Saksamaa kohtu otsusele (tl 75, p 9, alapunkt b (i)).

Maakohus on jätnud eelnevale hinnangu andmata (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).

13.1. Arvelduslepingu tingimuste p 12.5.6 kohaselt on pangal õigus ühepoolselt ilma kliendile

ette teatamata blokeerida kliendi konto või teenus, kui pank kahtlustab, et kliendi kontol olev

vara on saadud kuriteo tulemusena (tl 8). Ringkonnakohtu hinnangul annab Saksamaa kohtu

otsus aluse kahtluseks, et hageja arvelduskontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena.

Saksamaa kohtu otsuse kohaselt haldab hageja kontol rahalisi vahendeid, mis pärinevad

Malõševi-Tambovi grupeeringuna tuntud Venemaa organiseeritud kuritegelikult rühmituselt,

mille põhieesmärk on saada tulu kuritegelikust tegevusest, sh mõrvad, korruptsioon,

tubakatoodete salakaubavedu, uimastikaubandus ja väljapressimine, ning suunata see siis

seaduslikku majandusringlusse (tõlge tl 36 pöördel). Hageja ei ole esile toonud, et Saksamaa

kohtu otsuses toodud kahtlused oleksid ära langenud.

13.2. Eelnevast tulenevalt on kostja asjakohaselt ja piisavalt põhistanud hageja tegevuse

tekkinud kõrvaldamata kahtlusi seoses võimaliku rahapesuga, ning hageja arvelduskonto

blokeerimiseks esineb õiguslik alus. Arvelduslepingu tingimuste p 12.6 kohaselt lõpetab pank

blokeerimise selle aluseks olnud asjaolude äralangemisel (tl 8).

13.3. Sellel, kas kostja teavitas kohtumenetluse eelselt hagejat tekkinud kahtlusest, et hageja

kontol olev raha on saadud kuriteo tulemusena, ei ole olulist tähtsust. Arvelduslepingu

tingimuste p 12.5 kohaselt on kostjal õigus kostja konto blokeerida ühepoolselt ilma kostjat ette

teavitamata.

14. Hageja on saanud apellatsioonkaebuses esitada oma seisukohad RahaPTS § 42 lg 1 p 2

kohaldamise kohta, vaatamata sellele, et maakohus ei ole sätte kohaldamist pooltega arutanud.

Seega ei ole maakohtu minetusel mõju asja lahendamisele. RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaldamisel

ei ole maakohus eksinud. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja rahapesu kahtlus on

põhjendatud. Kostjal on RahaPTS § 42 lg 1 p 2 kohaselt keelatud võimaldada tehingu tegemist,

kui tal on kahtlus, et tegemist on rahapesuga. Hageja ja kostja lepingulisel suhtel põhineva hagi

lahendamisel ei oma tähtsust, kas ja millisel viisil on kostja täitnud RahaPTS § 49 lg-st 1

tuleneva teatamiskohustuse Rahapesu Andmebüroo ees. Lisaks on kohustatud isikul keelatud

isikut, selle isiku tegelikku kasusaajat, esindajat või kolmandat isikut teavitada nende kohta

Rahapesu Andmebüroole esitatud teatest, sellise teate esitamise plaanist või esitamise

toimumisest (RahaPTS § 51 lg 1 esimene lause).

15. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja rahapesukahtlus on põhjendatud, märgib

ringkonnakohus täiendavalt, et kostjal on võimalik RahaPTS §-st 49 tulenev teavitamiskohustus

täita ka käesoleval ajal, kui kostja ei peaks olema teavitamiskohustust seni täitnud. Samuti on

Rahapesu Andmebürool käesoleval ajal võimalik piirata hageja Eestis asuva vara käsutamine,

vaatamata sellele, et Saksamaa kohtu otsus tehti juba 02.09.2008 ning kostja ei ole esile toonud,

et Rahapesu Andmebüroo on hageja arvelduskonto käsutamist piiranud RahaPTS § 57 alusel.

Hageja kahtlus, et kostja ei ole oma teavitamiskohustust täitnud, ei välista võimalust, et kostja

2-21-15286

täidab kohustuse käesoleval ajal. RahaPTS § 49 lg 1 järgi on kostjal kohustus teavitada

Rahapesu Andmebürood rahapesu kahtlusest viivitamatult. Lepingulises suhtes on kostjal alus

hageja arvelduskonto kuriteo kahtluse korral blokeerida (tl 80, p 12.5.6) ning blokeerimine

lõpetada selle aluseks olnud asjaolude äralangemisel (samas, p 12.6).

16. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude. Seega ei saa kohus

siinses asjas hinnata, kas kostja hageja arvelduskonto suhtes kohaldatud blokeering on mingil

ajaperioodil olnud õigusliku aluseta. Kuna kahtlus, et hageja arvelduskontol olev raha on

saadud kuriteo tulemusena ja kohustus rahapesu kahtlusest Rahapesu Andmebüroost teavitada

esinevad ka käesoleval ajal, siis ei ole alust kohustada kostjat kontot blokeeringust vabastama.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga aga selles, et hageja arvelduskonto blokeerimine ei saa

seonduda üksnes kostja enda kuriteokahtlusega ilma, et Eestis otsustataks Euroopa

arestimistunnistuse täitmine (KrMS § 50814 jj) või et Rahapesu Andmebüroo rakendaks

RahaPTS §-st 57 tulenevaid meetmeid. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta tähelepanuta hageja

väiteid RahaPTS §-de 49 ja 57 kohta, sest maakohus ei arutanud pooltega RahaPTS-i

kohaldamise küsimusi.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus kostja maakohtu menetluskulude

kindlaksmääramisel.

Vastuseks

apellatsioonkaebuse

asjaomastele

väidetele

märgib

ringkonnakohus järgmist.

17.1. Üldjuhul ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulude nimekirjale kulusid

tõendavaid dokumente lisama (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Ringkonnakohus nõustub kostja

tõlgendusega, et 05.04.2023 määruses on maakohus ilmselt pidanud silmas muid kulusid peale

õigusabikulude. 05.04.2023 määruse tegemise ajaks ei olnud kostja menetluskulude nimekirja

veel esitanud. Samuti ei olnud hageja esitanud vastuväiteid kostja menetluskuludele, millest

oleks saanud kulude kandmise või tõendatuse küsimus tekkida. Ka maakohtu otsuses nähtub,

et maakohus ei ole pidanud õigusabikulude hindamisel vajalikuks tõendite esitamist. TsMS

§ 176 lg 6 mõtte kohaselt tuleb õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendada siis, kui

kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Hageja

ei ole toonud esile ühtegi põhjust, mis annaks aluse kahelda selles, et kostja on õigusabikulud

kandnud.

17.2. TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Kuna kostja ei kinnitanud maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas,

et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, oleks maakohtul tulnud anda kostjale tähtaeg

puuduse kõrvaldamiseks (TsMS § 340¹ lg 1). Kuna kostja on apellatsioonkaebuse vastuses

vaielnud vastu apellatsioonkaebuse asjaomasele vastuväitele ja märkinud, et „kulude

nimekirjast on ilmne, et kõik kulud on seondunud antud asja menetlusega […]“ (tl 156 pöördel,

p 24), siis saab lugeda kostja kinnitanuks, et ta on maakohtu menetluskulude nimekirjas toodud

menetluskulud kandnud. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust kostja

menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada.

17.3. Kostja maakohtu menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulised esindajad ei

ole menetlustoiminguid dubleerinud. Seda on kostja kinnitanud ka apellatsioonkaebuse

vastuses (tl 157, p 26). Valdavalt on teinud menetlustoiminguid üks esindajatest (tl 92, p 9).

Üksnes vandeadvokaat Liis Könni 09.12.2021 ja 25.04.2022 toimingutest (vastavalt 0,50 t ja

0,20 t) nähtub, et esindaja on täiendanud teise esindaja (vandeadvokaadi abi Käroli Tiiriku)

tööd. See, et büroo madalama tunnihinnaga advokaat toetab kõrgema tunnihinnaga advokaati

2-21-15286

abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel, on praktikas tavapärane. See aitab

kokkuvõttes kaasa menetluskulude vähendamisele.

17.4. Riigikohus on leidnud, et tsiviilasjades peab olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse

lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus

lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses

olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud

oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p 16). Seega ei saa pidada põhjendamatuks vandeadvokaadi abi

Käroli Tiiriku enne 16.11.2022 tehtud menetlustoiminguid ainuüksi seetõttu, et dokumendid

esitas ja allkirjas teine esindaja. Sisulisi vastuväiteid ei ole hageja asjaomasetele

menetlustoimingutele- ja kulule apellatsioonkaebuses esitanud.

18. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

21. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2833 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja

kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku

13,60 tundi, sh tutvumine maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse, ringkonnakohtu kirja ja

määrustega

ning

hageja

menetlusdokumentidega;

apellatsioonkaebusele

vastuse

ettevalmistamine; vastuse ettevalmistamine kohtunõudele, lisade komplekteerimine ja

tõlkimine; menetluskulude nimekirja ettevalmistamine; ning suhtlemine kliendiga. Arvestades

maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindajate

tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

22. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu vahemikus 190–295 eurot

(ilma käibemaksuta). Arvestades, et maakohus pidas põhjendatuks kostja esindajate tunnitasu

170 eurot (ilma käibemaksuta) ja pooled ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud, peab

ka ringkonnakohus siinse asja puhul põhjendatuks tunnitasu 170 eurot (ilma käibemaksuta).

23. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

2312 eurot (= 13,60 tundi × 170 euro), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt

kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

Tsiviilasja hind ja riigilõiv

24. Ringkonnakohus muutis 28.11.2023 määrusega maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja

määras hagihinnaks 2 425 838,50 eurot (tl 140–141).

25. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt on tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 eurot hagi esitamisel riigilõiv 3400 eurot. Seega

2-21-15286

tuli hagejal tasuda hagilt riigilõivu 3400 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot (tl 10).

Seega tasus hageja hagilt riigilõivu 3100 eurot nõutavast vähem (= 3400 – 300).

26. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral

tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude

väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse

tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)