2-22-117330/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.08.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-117330

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi M. V. vastu 30 euro

leppetrahvi võlgnevuse ning 10 euro sissenõudekulude

nõudes

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ EUROPARK ESTONIA

(registrikood

10811490), asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Piret Muinast (EFTA Legal OÜ);

e-post: XXX

Kostja: M. V. (isikukood XXX), elukoht xxxx; e-post XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

(lihtmenetluse otsus

põhjendustega)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi.

2. Mõista välja M. V.-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 30 eurot ja

sissenõudmiskulu 10 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja M. V. kanda.

4. Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista M. V.-lt OÜ EUROPARK

ESTONIA kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 216 eurot.

5. M. V.-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 216 eurolt hagejale OÜ-le

EUROPARK ESTONIA viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.08.2024).

Hageja nõuded

1) Harju Maakohtu menetluses on hageja OÜ EUROPARK ESTONIA hagi M. V. vastu 30

euro lepptrahvi võlgnevuse ning 10 euro sissenõudekulude nõudes (dtl 20-54). Hageja

palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot

ning viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2) Hagi kohaselt oli 24.01.2020 kostja parkinud oma sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi

sõiduk) hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste Keskuse kliendiparklasse.

Kontrollimise käigus leidis hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna sõiduk oli parkimisalale pargitud keelatud kellaajal ning parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Seega parkis kostja

parkimistingimusi rikkudes ja jättis parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude numbriga 4012 0062 0453,

maksetähtajaga 07.02.2020 summas 30 eurot. Leppetrahvi nõue paigutati sõiduki

kojamehe vahele. Leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja

leppetrahvinõudele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil

viidatud. Hageja on teavitanud sõidukit juhtinud isikut leppetrahvi olemasolust sel hetkel,

kui ta on selle vormistanud ja asetanud sõiduki kojamehe alla. Seega on kostjat teavitatud

rikkumise tuvastamise järgselt. Tasumata leppetrahv muutus sissenõutavaks

neljateistkümne päeva möödumisel ajast, mil see sõiduki kojamehe alla asetati ning

kostja selle kohta vaiet ei esitanud. Lisaks leiab hageja, et tal puudub seadusest tulenev

kohustus sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat teavitada tekkinud leppetrahvist, sest

leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel kui see on jäänud tasumata.

Esimene kord teavitati kostjat kojamehe alla jäetud leppetrahviga. Teine kord teavitati

kostjat tähitud postisaadetise kaudu, mille 01.06.2021 on kostja Jüri postkontorist kätte

saanud (dtl 20-54, 104-108).

Kostja vastus

1) Kostja hagi ei tunnista (dtl 99-100). Esiteks leiab kostja, et hageja nõuab lisaks

24.01.2020 väljastatud trahvile ka aegunud trahve, mille olemasolust kostja teadlik ei

olnud. Teiseks saabus kiri kostjani hetkel, mil hageja poolt seatud tähtaeg nõude

tasumiseks oli möödunud. Hageja oleks pidanud nõudest teavitama varem ning saadetud

meeldetuletuskirja sisu oli ebakompetentne, mistõttu ei vajanud see vastamist. Samuti on

võimalik, et antud leppetrahvi nõue on kojamehe vahelt minema lennanud (dtl 99-100,

110).

Menetluse käik

2) 08.09.2022 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse (dtl 55-58).

3) 11.08.2023 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse; samuti täitis

selgitamiskohustust ning tegi pooltele TsMS § 4 lg 4 kohaselt kompromissettepaneku

(dtl 111-116). Kohtu kompromissettepanekuga nõustus kostja (dtl 119-120), kuid ei

nõustunud hageja (dtl 121).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada,

menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

5) Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Menetlusosalised ei ole käesolevas tsiviilasjas ärakuulamist taotlenud.

6) Hagiavalduse kohaselt on 24.01.2020 kostja sõidukile registreerimismärgiga nr xxxx

vormistatud leppetrahvi nõue nr 4012 0062 0453 Tallinnas, Ülemiste Keskuse

kliendiparklas parkimise eest, kuna sõiduk oli pargitud keelatud kellaajal ja sellel puudus

parkimiskaart (dtl 20-54).

7) VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas

õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

VÕS § 108. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu

tunnustele VÕS § 271 mõttes (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus asjas nr 3-2-1-82-16, p 22).

VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri). Antud juhul võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

8) Hageja leppetrahvi nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja

VÕS § 158 lg 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Seega on leppetrahv kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluv summa.

Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused, mille tõendamiskoormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel

hagejal (vt Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11):



poolte vahel oli kehtiv üürileping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);



võlgnik ehk kostja on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);



võlgnik ehk kostja vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud

võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103, § 160);



võlausaldaja ehk hageja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule ehk kostjale mõistliku

aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2 - kahjustatud pool

kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab).

9) Vaidlustamata asjaoludel oli kostja sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes

24.01.2020 hageja poolt opereeritavale parkimisalale, mille kohta väljastas hageja

leppetrahvinõude (dtl 29), pannes selle kostja sõiduki kojamehe alla (dtl 30-42). Puudub

ka vaidlus selles, et sõiduki omanikuks on kostja (dtl 43-47). Hageja on enne

kohtumenetluse alustamist püüdnud kostjaga leida kohtuvälist kompromissi, kuid see

pole õnnestunud (dtl 48-51).

10) Liiklusseadus (LS) § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama

talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja

nõuetekohase hoidmise. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et auto vastutaval

kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi (vt nt

Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). VÕS § 16 lg 1 järgi on

pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise

korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk

aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või

sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja

eesmärgist. Eeltoodud kohtupraktikast ja selgitustest tulenevalt loeb kohus kostjat kui

sõiduki omanikku parkimislepingu osapooleks.

11) Hageja on esitanud tõendid (fotod) tõendamaks, et parklasse sissesõidutee juurde

paigaldatud liiklusmärkidel on viited parkimistsooni numbritele (dtl 30-42). Seega on

kohtu hinnangul hageja tõendanud, et parklasse sissesõitmisel ja sinna parkimisel sõlmis

sõidukijuht hagejaga üürilepingu tingimustele vastava lepingu, mille alusel lubas hageja

sõidukijuhil kasutada parkimiskohta ning viimane kohustus omakorda sellise kasutamise

eest tasuma.

12) VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2

kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud

lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

13) Kostja on esitanud vastuväite, et kuna hageja nõudis lisaks 24.01.2020 väljastatud

trahvidele ka aegunud trahve, mille olemasolust ta ei olnud teadlik, siis oli tema saadetud

meeldetuletuskirja sisu tema jaoks ebakompetentne ja ta leidis, et sellele ei pea vastama.

Samuti saabus kiri kostjani hetkel, mil hageja poolt seatud tähtaeg nõude tasumiseks oli

möödunud. Hageja oleks pidanud nõudest teavitama varem ning samuti on võimalik, et

antud leppetrahvi nõue on kojamehe vahelt minema lennanud (dtl 99-100, 110).

14) Kostja vastuväited ei anna põhjust jätta hagi rahuldamata, kuna kohtu hinnangul on

hageja esitatud tõenditega hageja nõuded piisavalt tõendanud ning kohus asub

seisukohale, et kostja on rikkunud parkimislepingut.

15) Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas

10 eurot, tuues esile, et kohtueelselt saatis hageja e-posti teel kostjale nõudekirja kostja

rahvastikuregistrijärgsele e-maili aadressile (dtl 48-50). Meeldetuletuskirja e-posti teel

isiku rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil saatmine on tahteavalduse edastamine

mõistlikul viisil TsÜS § 70 tähenduses. Seega tekkis kostjal meeldetuletuskirja saatmise

järgselt mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). TsÜS § 69 lg-s 2

sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse

saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb

lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel

asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja

tahteavaldusest tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma käesoleva asja

asjaoludel tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust. VÕS § 1132 lg 2 p 1

sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja nõue rahuldada.

16) Seega tuleb rahuldada hageja nõuded kogu ulatuses nii leppetrahvi osas summas 30 eurot

kui ka sissenõudmiskulude 10 euro osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas

rahuldab kohus hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

18) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

19) Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulu 2,5 tunni eest (96 eurot tunnis) kokku 240 eurot,

so kokku 360 eurot (dtl 104-108, 121).

20) Hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 96 eurot, mis on käesoleva vaidluse sisu,

mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik tunnihind.

Põhjendatud on hageja menetluskuluna riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses

tasutud 20 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, on põhjendatud

hageja õigusabile kulunud ajamaht kokku üks tund, mitte 2,5 tundi. Tegemist on

tüüphagiga, milles hagejal tuleb ära vahetada valdavalt vaid lepingut rikkunud isik nimi,

kuupäev, sõiduki andmed jms, samuti lisada hagile tõendid. Hagejal on välja töötatud

tüüphagi, mida kasutatakse (väikeste variatsioonidega) parkimislepingu rikkumiste puhul

sagedasti. Sellised menetlusdokumendid on hagejal juba välja töötatud ja selleks ei kulu

iga kord mitmeid tunde. Hageja on küll 26.10.2022 esitanud ka kostja vastusele

omapoolse seisukoha, kuid arvestades kostja vastuväidete minimaalset mahtu, siis ei ole

hageja tegelikkuses midagi sisulist juurde lisanud enda seisukohas võrreldes

hagiavaldusega, vaid hageja on kinnitanud üle juba hagiavalduses märgitut (dtl 104-108).

Seega leiab kohus, et kokku on põhjendatud hageja õigusabikulu ühe tunni eest summas

96 eurot ning põhjendatud on hageja menetluskulu kokku 216 eurot (96 + 100 + 20).

21) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

216 eurot.

22) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu 216 eurot

jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

23) Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude

suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb

rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

24) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik