2-24-107806/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-107806

Tsiviilasi

Revensen osaühingu hagi V.C vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

352.11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Revensen osaühing (registrikood 16625699,

asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja F.C (F.C Õigusbüroo

osaühing, e-post xxx);

kostja V.C (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt V.C-lt (isikukood XXX) hageja Revensen osaühingu (registrikood

16625699) kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 221.09 eurot,

intress 9.47 eurot, lepingu hooldustasu 9 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis

27.28 eurot.

3. Mõista kostjalt V.C-lt (isikukood XXX) hageja Revensen osaühingu (registrikood

16625699) kasuks välja viivis alates 19.06.2024 põhinõudelt 221.09 eurot kuni selle

kohase tasumiseni lepingujärgses määras 25,00% aastas.

4. Jätta menetluskulud V.C ’i (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt V.C-lt (isikukood XXX) hageja Revensen osaühingu (registrikood

16625699) kasuks välja menetluskulud 400 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu ja

240 eurot on õigusabikulud.

2-24-107806

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal V.C ’il (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Kostjal V.C ’il (isikukood XXX) tuleb välja mõistetud summad tasuda Revensen

osaühingu arveldusarvele nr XXX, LHV. Makse selgitus on „kostja nimi, isikukood

ja tsiviilasja number“.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Revensen OÜ esitas 22.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 26.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

16.03.2024 aadressil XXX-i. Võlgnik V.C esitas 24.03.2024 nõudele vastuväite. Kohtule

esitatud vastuväite kohaselt soovib võlgnik tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohus

teavitas 25.03.2024 e-kirjaga avaldajat võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist.

Kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule esitatud ei ole. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

17.04.2024 määras kohus tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks.

20.04.2024 avaldas hageja, et kostja ei ole huvitatud kompromissi sõlmimist.

24.04.2024 telefonivestluses avaldas kostja, et ta töötab hetkel Saksamaal ja kuna telefoni

iga kord tööl kaasas ei kanna, siis ei saa iga kord vastata. Selgitas samuti, et on huvitatud

asja lahendamisest. Palus veelkord e-posti aadressile xxx saada hageja kontaktid ja kohtu

kirja, et hagejaga ühendust võtta.

24.04.2024 edastas kohus kostja kontaktandmed hagejale. 16.05.2024 palus kohus pooltel

teada anda, kas kostja ja hageja vahel on veel kompromissläbirääkimised toimumas või on

tänaseks selge, et kompromissi ei saavutata.

16.05.2024 ja 10.06.2024 teavitas hageja kohut, et kostja ei reageeri kõnedele ja kirjadele.

Seoses sellega puudub võimalus kokkulepet saavutada.

2-24-107806

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

17.06.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 18.06.2024 hagiavalduse V.C ’i vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Ühisraha OÜ vahel 19.10.2022 sõlmitud

laenuleping nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Laen tuli tagastada

19.01.2024. Ühisraha OÜ loovutas 12.02.2024 kostja vastase nõude hagejale.

11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314-1 lg 1, lg 2, lg 3 alusel

17.07.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

2-24-107806

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud

ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus 221.09 eurot, intress 9.47 eurot, lepingu hooldustasu 9 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, viivis 27.28 eurot, viivis alates 19.06.2024 põhinõudelt 221.09

eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 25,00% aastas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-24-107806

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

7. Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud 240 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 75

eurot, ehk kokku 140 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 240 eurot. Kokku on

hageja põhjendatud menetluskulud seega (140+20+240) 400 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palub, et

kostja tasuks välja mõistetud summad Revensen osaühingu arveldusarvele nr XXX LHV.

Makse selgitus on „kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik