1-23-5468/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

27.08.2024

Kohtuasja number

1-23-5468

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25.07.2024. a määrus Igor Vnukovi

elektroonilise

valve

kohaldamisega

tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu Igor Vnukov (isikukood 36601272234)

Teine määruskaebemenetluse

pool

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ragnar Plistkin

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Igor Vnukovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 25.07.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 19.09.2023. a otsusega tunnistati Igor Vnukov kiirmenetluses

kokkuleppemenetluse sätete järgi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning

karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. Kahtlustatavana kinni peetud 3 päeva arvati

karistusaja hulka. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 3 kuuks.

Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 05.10.2023. Karistuse kandmine algas 10.11.2023 ja lõpeb

06.09.2025.

2. Viru Vangla esitas 14.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Igor Vnukovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.

Vangla

ja

prokuratuur

toetavad

kinnipeetava

karistuse

kandmise

jätkamist

kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3. Viru Vangla edastatud materjalide hulgas oli ka Igor Vnukovi avaldus, et ta soovib riigi

õigusabi korras kaitsjat kohtuistungile. Viru Maakohtu 21.06.2024. a määrusega jäeti Igor

Vnukovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Maakohtu määrus jõustus 09.07.2024.

4. Viru Maakohtu 25.07.2024. a määrusega jäeti Igor Vnukov elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused

süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.

4.1.

Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et kinnipeetav on vangistuses viibimise ajal

läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Vangistuses Igor Vnukov tervislikust seisundist

tulenevalt töökohustusi ei täida. Küll on Igor Vnukov valmis tööd tegema. Seda näitab asjaolu,

et karistuse kandmise ajal on ta leidnud endale töökohagarantii vabanemise korral. Kehtivad

distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad. Olemas on elukoht, toetavad lähedased ja

rahalised vahendid vabanemisjärgseks elukorralduseks. Läbitud on sotsiaalprogramm

„Eluviisitreening“. Pärast Igor Vnukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamiseks materjalide esitamist on vangla pidanud võimalikuks paigutada kinnipeetav Viru

Vangla avavangla osakonda. Avavangla osakonda paigutamine sai võimalikuks tulenevalt

täitmiskavas planeeritud tegevuste läbimisest. Süüdimõistetu suhtlusringkonda ei kuulu

kriminaalkorras karistatud isikuid.

4.2.

Teisalt märkis kohus, et esineb asjaolusid, mis Igor Vnukovi ennetähtaegset vabanemist

ei toeta. Igor Vnukovil on pikaaegne õiguskorda eirav minevik – teda on 13 korral

kriminaalkorras karistatud, millest kaks karistust on hetkel kehtivad ja vanglas viibib kuuendat

korda. Talle on omane panna toime samaliigilisi kuritegusid, s.o alkoholijoobes mootorsõiduki

juhtimine ning karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine. Karistusandmetest nähtuvalt on Igor

Vnukovil aastaid olnud alkoholi tarvitamise probleem. Vaatamata eelnimetatud probleemi

teadvustamisele ja mõistetud karistuse ärakandmisele, on ta vaid neli kuud pärast viimatise

karistuse täielikku kandmist asunud taas joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Selline

käitumismuster näitab, et varasem 1 aasta ja 7 kuu pikkune reaalne vangistus temale mõju ei

avaldanud. Varasemad lubadused oma käitumist muuta ja alkoholi tarvitamisest loobuda on

jäänud paljasõnaliseks. Kokkuvõtvalt, kuigi Igor Vnukov avaldas kohtuistungil soovi elada

edaspidi seaduskuulekat elu, puudub maakohtul siiski tema senist käitumist arvestades

veendumus, et ta on oma mõtlemist ja hoiakuid sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi

vabaduses õiguskuulekalt käituda.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse vaidlustas 03.08.2024. a määruskaebusega Igor Vnukov, kes palub

määruse tühistada ning ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Esmalt toob Igor

Vnukov välja, et maakohus on kriminaalasja arutamisel meelevaldselt piiranud tema

põhiseadusest tulenevat õigust olla istungil koos kaitsjaga. Teiseks leiab Igor Vnukov, et

maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes Igor Vnukovi positiivselt

iseloomustavad andmed (nt sotsiaalprogrammide läbimine) olulise tähelepanuta. Süüdimõistetu

sõnul on tal vabaduses olemas kindel elukoht ja sissetulek pensioni näol. Võlgnevused

puuduvad. Tema käitumine on vanglas olnud korrektne ja ta viibib nüüdseks juba avavanglas.

Süüdimõistetu märgib sedagi, et tal on vanglas viibida raske, kuid tema tervislikku seisundit

maakohtus ei uuritud. Vabanemisel on Igor Vnukov otsustanud lasta endale paigaldada

alkoholivastase ampulli, kuna ei soovi enam tarvitada alkoholi. Kinnipeetav palub kohtul

uskuda, et selle vangistuse jooksul on ta mõelnud oma käitumise üle ja teinud sellest järeldused.

Viimaks palub Igor Vnukov määrata endale riigi poolt kaitsja, kui asi saadetakse Tartu

Ringkonnakohtusse.

Ringkonnakohtu seisukoht

I

6. Ringkonnakohus põhjendab esmalt seda, miks ta jätab rahuldamata määruskaebuses

sisalduva taotluse määrata Igor Vnukovile tema määruskaebuse läbivaatamiseks riigi õigusabi

korras kaitsja.

7. Kõigepealt tuleb silmas pidada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

menetluses (KrMS § 426) ei ole kaitsja osavõtt tulenevalt KrMS § 432 lg-st 3 teises lauses

sätestatust kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teisest lausest tuleneb küll süüdimõistetu õigus sellele,

et tema valitud või määratud kaitsja – kui tal selline on – saaks ennetähtaegse vabastamise

menetluses osaleda. Osutatud säte ega ükski teine norm ei pane aga menetlejale kohustust

määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses riigi

õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise menetluses, sh selles menetluses tehtud maakohtu määruse

vaidlustamisel ei ole kohaldatav RÕS § 6 lg 2. Süüdistatavana osutatud sätte mõttes ei saa

käsitada enda ennetähtaegset vabastamist soovivat süüdimõistetut. Selline süüdimõistetu saab

riigi õigusabi üksnes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-s 1 sätestatud juhul. Selleks peab ta

esitama kohtule RÕS § 12 nõuetele vastava taotluse. Kohus otsustab süüdimõistetule riigi

õigusabi andmise üldises korras, arvestades RÕS § 7 lg-s 1 ette nähtud riigi õigusabi andmisest

keeldumise aluseid (TrtRnKm nr 1-16-3614 p 9).

8. Igor Vnukovi taotlus riigi õigusabi määramiseks on kolleegiumi hinnangul

põhjendamatu. Esmalt tuleb märkida, et Igor Vnukov pole esitanud vormikohast majandusliku

seisundi teatist, mis võimaldaks ringkonnakohtul hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1

tähenduses. Selle puuduse kõrvaldamise nõudmist ei pea ringkonnakohus aga vajalikuks, kuna

RÕS § 7 lg 1 p 1 välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise olenemata sellest, milline on

Igor Vnukovi majanduslik olukord.

9. Kolleegium selgitab, et süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise

määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohus KrMS § 390 lg 3 kohaselt läbi

kirjalikus menetluses. See tähendab, et ringkonnakohus ei korralda määruskaebuse

lahendamiseks kohtuistungit ja seega ei saaks ka süüdimõistetu kaitsja sellest osa võtta.

Määratud kaitsja võimalus määruskaebuse lahendamisel osaleda piirduks seega vaid kirjaliku

arvamuse esitamisega. Samas tuleb silmas pidada, et ringkonnakohus on käesolevat asja

lahendades KrMS § 390 lg 2 kohaselt seotud määruskaebuse piiridega. Seega ei saaks kaitsja

panus olla kuigivõrd suur ja tema võimalused määruskaebemenetluse tulemust mõjutada

oleksid tagasihoidlikud. Veelgi olulisem on aga see, et Tartu Maakohtu põhjendused Igor

Vnukovi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta pole sellised, et nende vaidlustamine

eeldaks õigusalaseid eriteadmisi ja käiks süüdimõistetul üle jõu. Igor Vnukov on enda

määruskaebuses ka piisavalt selgelt välja toonud need põhjused, miks ta maakohtu otsustusega

ei nõustu. Eelnevat arvestades on praegu tegemist RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud olukorraga, kus

taotleja on ise võimeline kaitsma oma (väidetavat) õigust. Seetõttu jääbki Igor Vnukovi riigi

õigusabi taotlus rahuldamata.

II

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga

võrreldes teistsugusele seisukohale Igor Vnukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmises.

11. Igor Vnukov on teinud maakohtule etteheite, et viimane viis menetluse läbi ilma kaitsjat

kaasamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud Igor Vnukovi õigust kaitsja

abile. Maakohus on 21.06.2024. a määruses asjakohaselt selgitanud, miks kohtulahendi

täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamine saab toimuda ka kaitsjata. Nagu ka ringkonnakohus

eelmises peatükis selgitas, ei pane KrMS § 432 lg 3 ega ükski teine norm menetlejale kohustust

määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetluses riigi

õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Maakohus jättis Igor Vnukovi

taotluse temale riigi õigusabi andmiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kui Igor Vnukov

eelnimetatud maakohtu määrusega ei nõustunud, oleks ta pidanud esitama selle peale kaebuse.

Igor Vnukov kaebust ei esitanud ning kohtumäärus jõustus 09.07.2024.

12. Ringkonnakohus ei nõustu Igor Vnukovi etteheitega selle kohta, et maakohus ei ole

arvesse võtnud teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12).

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud

seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata

(RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

13. Vaidlust ei ole selles, et Igor Vnukovi puhul on täidetud elektroonilise valve

kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema

vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta on vanglas käitunud õiguskuulekalt ning osalenud

sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Olemas on elukoht, toetavad lähedased ja rahalised

vahendid vabanemisjärgseks elukorralduseks. Vabanedes ootab teda kindel töökoht.

Iseloomustusest nähtuvalt ei kuulu vabaduses Igor Vnukovi suhtlusringkonda kriminaalkorras

karistatud isikuid. Vangla on pidanud võimalikuks paigutada Igor Vnukov avavangla osakonda.

Eeltoodud positiivseid asjaolusid on maakohus otsustuse tegemisel arvesse võtnud. Kuid

ainuüksi asjaolu, et Igor Vnukovil on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks

olemas, ei tingi veel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku

edasine

õiguskuulekas

käitumine:

kinnipeetava

vabastamine

eeldab

positiivset

retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime

kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).

15. Igor Vnukov palub kohtul uskuda, et just selle vangistuse jooksul on ta mõelnud oma

käitumise üle ja teinud järeldusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega

selgitanud, milliste asjaolude tõttu puudub alus uskuda, et nüüdseks kantav karistus on erinevalt

varasematest karistustest mõjutanud kinnipeetavat viisil, et ta enam uusi kuritegusid toime ei

pane. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Igor Vnukovit 13 korral kriminaalkorras karistatud,

millest kaks karistust on hetkel kehtivad. Vanglas viibib ta kuuendat korda. Igor Vnukovile on

omane panna toime samaliigilisi kuritegusid – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ning

karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine. Vaatamata alkoholi tarvitamise probleemi

teadvustamisele ja mõistetud karistuse ärakandmisele, on ta vaid neli kuud pärast viimase

karistuse täielikku kandmist asunud taas joobeseisundis mootorsõidukit juhtima. Igor Vnukov

on varasemates menetlustes samuti selgitanud, et on oma tegudest teinud järeldused ja ei soovi

enam alkoholi tarvitada, sh on ta lubanud teha süsti. Lubadused on aga olnud paljasõnalised ja

Igor Vnukov on jätkanud alkoholi tarvitamist. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mille

läbimist Igor Vnukov palub positiivse asjaoluna arvestada, on tal tegelikult läbitud ka eelmiste

vangistuste ajal. Sellest hoolimata on ta jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et Igor Vnukovi käitumine vanglas võib küll olla

korrektne, kuid tema kuriteo toimepanemise asjaolud, isik ja varasem elukäik ei võimalda kohut

veenda selles, et tema hoiakud ja elustiil on just käesoleva vangistuse tulemusena muutunud

piisavalt selleks, et elada edaspidi õiguskuulekalt. Kui vanglatingimustes viibides inimese

hoiakud tihti tõesti muutuvad, vähemalt mõtetes ja sõnades ning tekib soov vabanedes enda

elustiili muuta, siis paraku see väga paljudel juhtudel ei õnnestu. Ebaõnnestumise riski

suurendab kindlasti ka alkoholi kuritarvitamise probleem. Kuigi Igor Vnukovil

alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on selge, et probleem eksisteerib ja seda on ta isegi

tunnistanud. Asjaolu, et Igor Vnukov tunnistab oma probleeme ja soovib ennast muuta, on

oluline samm õiguskuuleka elu suunas. Samas näitavad varasemad menetlused selgelt, et

senised lubadused probleemiga tegeleda on jäänud tagajärjetuks. Igor Vnukovile on varasemalt

korduvalt antud võimalusi enda käitumise muutmiseks ja ravi otsimiseks, kuid neid kasutanud

ta ei ole. Ükski kinnipeetava iseloomustusest nähtuvatest või süüdimõistetu poolt esitatud

argumentidest ei veena kohut selles, et just käesoleva vangistuse ajal oleks Igor Vnukov lõpuks

jõudnud äratundmiseni, et oma käitumismustrit tuleb muuta.

17. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi

saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht

uute kuritegude toimepanemiseks väike. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud kõiki

asjaolusid kogumis kaaludes õigele järeldusele, et tulenevalt uute samalaadsete kuritegude

toimepanemise riskist ei ole Igor Vnukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

põhjendatud. Iseloomustusest tulenevalt on süüdimõistetule vangistuses järgnevalt planeeritud

tööle asumine. Avavanglasse paigutatuna ja tööhõivesse kaasatuna on võimalik Igor Vnukovi

taasühiskonnastamist hõlbustada ning seeläbi temast tulenevaid kuritegelikke riske vähendada

enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.

18. Kokkuvõttes ei teinud maakohus Igor Vnukovi vabastamata jättes kaalutlusviga –

süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1

p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 25.07.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)