2-22-11158/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-11158

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2024, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D.P

vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

1644,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad U.Y ja S R

Kostja: D.P (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

kirjalik (liht)menetlus

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D.P vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue ja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue.

2. Mõista D.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 800 eurot ja

01.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 138,53 eurot.

3. Mõista D.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (800 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2022 kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

4. Jätta menetluskuludest 59% kostja kanda ja 41% hageja kanda.

5. Mõista D.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 327,45 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2-22-11158

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 19.12.2019 krediidikonto lepingu nr XXX ja

28.12.2019 krediidikonto lepingu nr XXX. Kostja sai esimese lepingu alusel krediiti 500

eurot ning teise lepingu alusel 300 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama kokku lepitud

maksegraafikute alusel.

2. Kostja rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi ega ole tagasimakseid teinud. Esialgne

võlausaldaja ütles 25.05.2020 ja 23.06.2020 seisuga lepingud üles. Krediidiandja loovutas

nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud.

3. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 800 eurot, intressi 70,81 eurot,

võla sissenõudmise kulusid 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 669,60 eurot ning edasiulatuvalt viivist seadusjärgses määras alates

02.08.2022.

4. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

5. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 13.02.2024 hagejale

ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale

krediidi väljastamisel.

6. Hageja 15.03.2024 selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotleja esitatud ankeedist

ning tegi päringu pensioniregistri andmebaasi (tuvastamaks taotleja keskmise töötasu

suurus) ja maksehäirete registrisse (tuvastas maksehäirete puudumise).

7. Hageja esitas 17.07.2024 nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostja ei ole teinud tagasimakseid. Seega alternatiivselt nõuab hageja põhivõla

tasumist 800 eurot ning viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o alates

26.05.2020 ja 24.06.2020) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2/6

2-22-11158

8. Kohtu poolt 04.07.2024 määratud lõplikuks tähtajaks hageja menetluskulude nimekirja ei

esitanud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 315 eurot ja lepingulise esindaja kulust 480 eurot. Hageja taotleb

kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates lahendi

jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 800 eurot

ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingute ülesütlemisele

järgnevast päevast. Kostjale krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

10. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 19.12.2019 krediidikonto lepingu nr XXX (dtl 8-

32) ja 28.12.2019 krediidikonto lepingu nr XXX (dtl 34-49). Esimest lepingut muudeti

20.12.2019 (limiiti suurendati 500 euroni, dtl 14). Kostja sai esimese lepingu alusel krediiti

500 eurot (dtl 220) ja teise lepingu alusel 300 eurot (dtl 221). Lepingute eritingimuste

kohaselt (dtl 8, 34) tuli tagasimakseid teha vastavalt kokku lepitud maksegraafikutele.

11. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

12. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 väljastatud laenudele).

13. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidikonto lepingute

sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58,11%.

14. Kostjale antud esimese krediidi kulukuse määr oli lepingu tingimuste kohaselt 49%

aastas (dtl 8), teise krediidi oma 41,69% (dtl 34). Sarnased tulemused (48,18% ja 41,07%)

annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator.

Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 800 eurot, intressi 70,81

eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 669,60 eurot ning viivist alates 02.08.2022 kuni kohustuse kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt aastas.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17). 17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja

on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

3/6

2-22-11158

18. Kohus selgitas 13.02.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

19. Hagiavalduses esitatud selgitusest ja hageja 15.03.2024 seisukohast ilmneb, et lepingute

sõlmimise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

19.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning tegi

päringu pensioniregistrisse ja maksehäireregistrisse. Krediidiandja võttis

otsustuse tegemisel aluseks kostja väite, mille kohaselt on ta keskmine

igakuine sissetulek 571,84 eurot ja igakuised kohustused piirduvad 180 euroga,

elamiskulud 150 euroga. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired

puudusid.

19.2.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

19.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud kindlaks taotleja kohustuste suurust.

19.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“

KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi taotleja kohustuste suuruse kohta.

19.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

4/6

2-22-11158

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. Hageja esitas 17.07.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole kostja tagasimakseid

teinud. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale krediidi võimaldamisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 800 eurot

ning viivist seadusjärgses määras alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 800 eurot.

23. Kuna kostja ei teinud lepingute kehtivuse ajal tagasimakseid, oli lepingute ülesütlemine

esialgse võlausaldaja poolt 10.05.2020 (dtl 33) ja 08.06.2020 (dtl 50) avaldustega

õigustatud. Kostja oli selleks ajaks viivituses rohkem kui kolme lepingujärgse osamakse

tasumisega

(mõlema lepingu alusel). Maakohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113

lg 1 teise lause alusel. Kostjal tuleb tasuda hagejale viivist lepingu nr XXX järgselt põhivõlalt

(500 eurot) alates 26.05.2020 ning lepingu nr XXX järgselt põhivõlalt (300 eurot) alates

24.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

24. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamise seisuga kindla

summana ning edasi protsendina põhinõudelt. Alates lepingute ülesütlemisest (mai-juuni

2020) kuni hagiavalduse esitamiseni (01.08.2022) oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud aastane viivisemäär 8%. Maakohus lähtub arvestustes viivise päevamäärast 8 /

365 = 0,022%.

25. Hagiavalduse esitamise seisuga (01.08.2022) oli esimese lepingu alusel sissenõutavaks

muutunud viivise suurus 87,78 eurot (arvestuse aluseks olev tehe: 500 eurot * 0,022% *

798 päeva). Teise lepingu alusel oli sissenõutavaks muutunud 50,75 eurot (arvestuse

aluseks olev tehe: 300 eurot * 0,022% * 769 päeva). Seega mõistab maakohus kostjalt

hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

138,53 eurot ja alates 02.08.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

26. Ülejäänud osas jääb hageja nõue (intressinõue ja sissenõudmiskulud) vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata (VÕS § 4034 lg 7 teine lause).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

27. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

28. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla tasumist 800 eurot, intressi 70,81 eurot, võla sissenõudmise kulusid 40 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 669,60 eurot ning

viivist põhivõlalt alates 02.08.2022. Maakohus mõistab kostjalt välja põhivõla 800 eurot

ja viivise seadusjärgses määras (hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud summas 138,53 eurot).

29. Nõude rahuldamise ulatus on 59%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 938,53 /

1580,41 * 100% = 59,39%. Seega jäävad menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ning 41%

ulatuses hageja kanda.

30. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 795 eurot

(riigilõiv 315 eurot, lepingulise esindaja kulu 480 eurot). Maakohus lähtub 01.08.2022

5/6

2-22-11158

hagiavalduses sisaldunud ja sellele lisatud nimekirjast (dtl 6, 180), kuna 04.07.2024

määratud

(dtl 214-215) lõplikuks tähtajaks ei esitanud hageja täiendatud menetluskulude nimekirja (dtl

218-221).

31. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).

32. Hageja lepingulise esindaja kulu on 480 eurot ning hageja taotleb hüvitist hagiavalduse

ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning dokumentide

kohtule esitamise eest (ajalise arvestusega 4 tundi, tunnitasu 120 eurot käibemaksuta,

hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist).

33. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toiming oli vajalik, kuid sellele kulunud aeg

ülemäärane. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei

ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja

tavaline tegevus. Maakohus vähendab hagiavalduse koostamise (ja sellega kaasnenud

toimingute) eest hüvitamisele kuuluvat ajakulu kolme tunnini (TsMS § 175 lg 1).

34. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 3 * 80 = 240 euro ulatuses (TsMS

§ 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab

menetluskuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu

mõistab maakohus õigusabikulu kostjalt välja ilma käibemaksuta.

35. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 315 + 240 = 555 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 59% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,59 * 555 = 327,45 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi

välja ei mõista.

36. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

6/6