2-22-131241/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. august 2024

Tsiviilasja number

2-22-131241

Tsiviilasi

Coop Pank AS-i hagi Vitali Kolesnikovi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7020 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Coop Pank AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Hageja (apellant) Coop Pank AS (enne 1. aprilli 2024. a Coop

Finants AS, registrikood 10237832), lepinguline esindaja

esindajad

Margit Saar

Kostja (vastustaja) Vitali Kolesnikov (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Toomas Metsma

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Vitali Kolesnikovi 8. juulil 2024, 9. juulil 2024 ja 11. juulil 2024

esitatud tõendite vastuvõtmisest.

2. Jätta Coop Pank AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 7.

septembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-131241 muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Coop Pank AS-i kanda.

4. Välja mõista Coop Pank AS-ilt riigi kasuks riigituludesse riigi õigusabi

andmisega seotud menetluskulud, s.o riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu 131 eurot 76 senti (koos käibemaksuga).

5. Välja mõista Coop Pank AS-ilt viivis menetluskulult (131 eurot 76 senti)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates käesoleva otsuse jõustumisest Eesti

Vabariigi kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Coop Finants AS (alates 1. aprillist 2024 Coop Pank AS, hageja) esitas 17. augustil 2022

Pärnu Maakohtule Vitali Kolesnikovi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 6929

euro 88 sendi saamiseks. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetati 15. septembri 2022. a

määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 26. septembril 2022 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva võla kokku 7582 eurot 26 senti, millest laenu

põhiosa moodustab 6500 eurot ja intress 416 eurot 90 senti, sissenõutavaks muutunud viivis

654 eurot 36 senti, võla menetlustasu 5 eurot ja lepingu haldustasu 6 eurot. Hageja palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivise alates 26. septembrist 2022 lepingujärgses

määras ehk 0,0469% päevas põhisummalt 6500 eurot. 7. juuli 2023. a hagiavalduse täpsustuse

järgi palus hageja kostjalt välja nõuda põhiosa võlgnevuse 6500 eurot ja viivise seadusjärgses

määras alates hagiavalduse esitamisest 26. septembrist 2022. Menetluskulud (riigilõiv 700

eurot) palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 7. oktoobril 2021 väikelaenulepingu nr XXXXXXX,

mille kohaselt oli laenusummaks 6500 eurot, lepingutasuks 130 eurot, intress 16,9% aastas ja

laenu tagasimakse tähtaeg 15. august 2025. Kostja pole ühtegi laenu tagasimakset tasunud.

Kuna kostja ei tasunud intressi ega tagastanud laenumakseid, andis hageja kostjale 14-päevase

tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei

tasunud, ütles hageja 25. veebruaril 2022 lepingu erakorraliselt üles. Seni, kuni kostjal pole

hagejale esitada süüdimõistvat kohtuotsust kolmanda isiku osas, kellelt on lepingust tulenev

nõue välja mõistetud, on hageja ees vastutavaks isikuks ainuisikuliselt kostja. Hageja lisab

täiendavalt, et hageja on saanud politseiuurijalt infot, et oleks võimalik esitada tsiviilhagi

kriminaalasjas. Seetõttu on hageja esitanud hagi nõude aegumise vältimiseks eraldiseisva

tsiviilnõude. Kuna kostja langes kergeusklikult petturite küüsi ja andis isiklikult

identifitseerimiseks vajalikud Smart-ID koodid kolmandate isikute kasutusse, ei olnud hagejal

võimalik tuvastada laenu väljastamisel pettuse olemasolu. Hageja käsitles esitatud

laenutaotlust kui tavapäraselt esitatud laenutaotlust ja analüüsis esitatud andmeid vastavalt

oma automatiseeritud otsustusalgoritmile ehk otsustusmootorile. Tulenevalt asjaolust, et

kostja logis 7. oktoobril 2021 spetsiaalsesse iseteeninduskeskkonda sisse Smart-ID abil ning

allkirjastas nii oma laenutaotluse kui ka laenulepingu isiklikult, olles varasemalt, s.o 30.

augustil 2021 pangakontoris isikusamasuse tuvastanud, ei saanud hagejal tekkida kahtlust, et

tegemist võib olla pettusega. Laenu väljastamisel on hageja täitnud kõiki seadusesätteid ja

põhimõtteid ning on laenu väljastanud kooskõlas seadusandlike aktidega.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldus on esitatud vale

isiku vastu, sest kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning laenu võtnud. 7. oktoobril 2021

helistas kostja telefonile end panga töötajaks nimetanud isik. Seoses hageja poolt kostjalt võla

nõudmisega pöördus kostja kohe politsei poole seoses kuriteo toimepanemisega. Kostja ei ole

ühtegi laenu võtnud ning laenu on võtnud keegi kolmas isik, kasutades kostjat ära. Vastavalt

Politsei- ja Piirivalveameti 14. detsembri 2021. a vastuskirjale oli 12. novembril 2021

alustatud kriminaalasi nr 21284000366 karistusseadustiku § 213 lg 1 tunnustel – 7. oktoobril

2021 on kostja võtnud hagejalt laenu 6500 eurot ja kandnud selle edasi Leedu arveldusarvele

Carolinan Sofia Navarra Pescador nimelisele isikule. Seega on kriminaalmenetluse käigus

selgunud, et laenu on võtnud kostja nimel kolmas isik. Kui väikelaenuleping oleks sõlmitud

hageja ja kostja vahel, siis oleks hageja jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 tähenduses. Automatiseeritud otsustuse

kasutamine hageja poolt tähendab inimeste juuresolekuta otsuse tegemist ehk masina poolt

otsuse tegemist. Automatiseeritud otsuse langetamine ei võimalda täiel määral ei isikut

tuvastada ega õigesti krediidivõimekust hinnata. Kostjal esineb ajukahjustus kolme üle elatud

insuldi tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 7. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kuna kostja rikkus hoolsuskohustust, on PIN-koodid

kostja valdusest välja läinud kostja süül. Maakohus leidis, et kostja PIN-koodid läksid tema

valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt olukorras, kus temaga suhtlesid

süüteomenetluse esemeks oleva teo toime pannud isikud, eriti arvestades kostja tervislikku

seisundit ja arusaamisvõimet. Kohus nõustus kostjaga, et vaidlusaluses lepingus puudub teave

isikusamasuse tuvastamise kohta. Hageja väide, et kostja on 30. augustil 2021 pangakontoris

isikusamasuse tuvastanud, ei ole hagi rahuldamist kaasatoovalt seostatav vaidlusaluse

lepinguga. VÕS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole

käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud hagejaga väikelaenulepingu nr

XXXXXXX. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat

väikelaenulepingut sõlminud.

Kui hageja oleks täitnud vastutustundliku laenamise nõudeid, sh nõutud kostjalt pangakonto

väljavõtted, ei oleks olnud kolmandal isikul võimalus kostja nimel raha ülekannet initsieerida.

Hageja ei ole laenu andmisel kontrollinud laenaja andmeid (elukoha aadressi, e-posti aadressi)

olukorras, kus 30. augustil 2021 oli tuvastatud kostja isikusamasus, mille käigus kostja andis

oma õiged andmed, samas kui 7. oktoobril 2021 sõlmitud laenutaotlusel nimetatud andmed

erinesid varasematest, st e-posti aadressiks oli märgitud XXXXXXXXXXXXX ja elukoha

aadressiks XXXXXX maakond. Kuivõrd hageja vastutustundliku laenamise nõudeid piisavalt

ei järginud, siis sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga või

kostjana esinenud isikuga sõlmida (VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumise ja analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline). Ei ole piisav kasutada laenuanalüüsiks ilmselt ebapiisavat

automatiseeritud otsustusalgoritmi olukorras, kus samal päeval laenutaotluse esitamisega

sõlmiti ka väikelaenuleping (seejuures kostja pangakonto väljavõtet kontrollimata). Hageja

selgitus kostja krediidivõime hindamise vastavusest hageja sise-eeskirjadele ei taga, et

eeskirjad on sellised, et need välistavad võimalikult efektiivselt võõra identiteedi kasutamise.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku

sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal

pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud

(toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Kuna hageja ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja andis kiirkorras laenu kostja identiteeti

kuritarvitanud isikule, siis selle eest ei ole vastutav kostja. Olukorras, kus kostjat olid

mõjutanud süüteo tunnustega teo toimepannud isik(ud), ei saa talle hagi rahuldamist kaasa

toovalt ette heita tema käitumist, millele hageja tugineb. Kostja mõjutamist süüteo tunnustega

teo toimepannud isiku(te) poolt süüteomenetluse esemeks oleval viisil kinnitab asjaolu, et

kostja pöördus koheselt tema nimel laenu võtmisest teadasaamisel nii hageja kui ka

ametiisikute poole. Kostja on pöördunud seoses tema nimele tema teadmata Carolinan Sofia

Navarra Pescador poolt võetud laenuga politseisse ning politsei on algatanud 12. novembril

2021 kriminaalmenetluse nr 21284000366 KarS § 213 lg 1 järgi (dtl 210–211). Kriminaalasja

materjalidest nähtub, et kannatanu (kostja) nimelt on Coop Pangast laenu võetud 6500 eurot

ning see summa on koheselt edasi kantud Leedu arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Carolinan Sofia Navarra Pescador nimele.

Kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ei olnud selle sõlmimisest

teadlik ega ole antud lepingut ka hiljem heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud

hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas

hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada 7. oktoobri 2021. a

väikelaenulepingust tuleneva hageja rahalise nõude eest. Kahepoolsest lepingulisest

õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, s.o

kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud. Käesolevas asjas

pole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks kostja vastutama sellise

lepingu, mida kostja sõlminud ei ole, rikkumise eest.

Kuna hagejaga sõlmis lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see

kaasa vaidlusaluse lepingu tühisuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 alusel,

sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.

Hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust kostja nimel esinenud isikuga lepingu sõlmimisel.

Esitatud tõendite põhjal on vaidlusaluse lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS

§ 402 lg 1 tähenduses. Hageja oma seisukohas leiab, et kostja on kohustatud hagejale tagasi

maksma laenulepingu põhiosa sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud

vastutustundliku laenuandmise nõudeid. Sellest saab järeldada hageja nõustumist, et

vaidlusaluse laenu andmisel laenuotsuse tegemiseks kostja pangakonto väljavõtet ei nõutud ja

selle analüüsi ei tehtud. Seega ei ole hageja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, st ei

ole piisavalt hinnanud kostja krediidivõimekust, mis on kaasa toonud mh kolmandate isikutele

võimaluse panna toime süüteomenetluse esemeks olev tegu. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet, ja et

piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavat teavet, sest need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse

kohta.

Kuna hageja ei ole kostja isikut lepingu sõlmimisel vastuvaidlematult tuvastanud, sh ei ole

järginud vastustundliku laenamise põhimõtet, st ei ole piisavalt hinnanud kostja

krediidivõimekust, siis on ilmne, et hageja krediidivõimekuse ja laenude väljaandmise

süsteem, sh automatiseeritud otsustusalgoritm, ei ole piisav ega välista sellisena petturite

tegevust. Hageja poolt hagi eseme muutmise järel ainult põhinõude väljamõistmise nõue

(välistamaks vastutustundliku laenamise kohaseid etteheiteid temale) ei too kaasa hagi

rahuldamist, sest vastustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hagejapoolne ebapiisav

andmete töötlus ja kontroll viisid olukorrani, kus kostja identiteeti kasutades kostjat ära

kasutanud isikud said hagi esemes nimetatud rahasumma enda käsutusse. Hagejapoolse iga

laenulepingu sõlmimisele eelneva kohase tegevusega vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks võinuks petturite tegevus jääda tulemuseta. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus

hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja riigi

tuludesse kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 753 eurot 60 senti (koos

käibemaksuga) ja viivise menetluskulult (753 eurot 60 senti) VÕS § 113 lg 1 järgi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja väikelaenulepingust

tulenev põhiosa võlgnevus 6500 eurot, jooksev viivis seadusjärgses määras ning

menetluskulud kokku summas 1400 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot ja

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 700 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et väikelaenulepingu sõlmimine pole tõendatud. Hagi lisana 1

on esitatud väikelaenuleping, millel on kostja allkiri. Allkirja on laenulepingule andnud

kostja. Kostja ei ole tõendanud, et talle väljastatud PIN-koodid läksid kostja valdusest välja

tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kuigi kostja väidab, et teda on petnud kolmandad isikud

ning ta on pöördunud ka Politsei- ja Piirivalveameti poole, ei mõjuta see asjaolu siiski panga

ja kliendi vahel sõlmitud lepingu kehtivust.

Pank ei teadnud ega pidanudki pettusest teadma, seega pole alust ka tehingu tühistamiseks

TsÜS § 90 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 3 alusel.

Kui kostja avaldatud andmed on tõesed, on kostja oma Smart-ID PIN-koodide avaldamisega

kolmandale isikule käitunud hooletult ning jätnud olulisel määral järgimata käibes vajaliku

hoole. Kostja pole oma hoolsuskohustust PIN-koodide hoidmisel täitnud.

Viidates Tallinna Ringkonnakohtu praktikale, ei nõustu hageja maakohtuga, et kuna kostja

identiteeti kasutades on laenulepingu sõlminud kolmas isik, toob see kaasa lepingu tühisuse

TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja pole lepingut heaks kiitnud. Hageja lähenemist toetavad

erinevad Tallinna Ringkonnakohtu lahendid.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja pole täitnud vastutustundliku laenuandmise nõudeid,

mistõttu said kolmandad isikud võimaluse panna toime süüteomenetluse esemeks oleva teo

ning mistõttu on laenuleping tühine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole lepingu täielik tühisus, vaid lepingu osaline tühisus muude tasude ja

kokkuleppelise intressi osas ning seda ka üksnes olukorras, kus kokkulepitud intressimäär

ületab seadusjärgset intressimäära. Kostja puhul ei pidanud hageja vajalikuks kostjalt

täiendavalt konto väljavõtte küsimist, kuna laenutaotluses esitatud andmete automaatse

analüüsi käigus kogutud teave oli hageja jaoks piisav.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Asjas on tõendatud, et kostja ei ole isiklikult hagejaga laenulepingut sõlminud

ega ole olnud ka soovi laenusuhtesse pangaga astuda ehk laenu taotleda ja võtta.

Kolmas isik on viinud kostja eksitusse. Samuti on kolmas isik, kasutades ära kostja

terviseseisundist tulenenud abitut seisundit ja arusaamisvõimetust, petnud kostjalt välja PIN-

koodid. Sellise tegevusega asus kolmas isik kostja identiteeti kasutades kostja teadmata laenu

taotlema ja hiljem ka hagejaga lepingulisse suhtesse. Laenulepingul on küll kostja digiallkiri,

ent seda ei ole kostja andnud. Kostja ei ole tema nimel esindusõiguseta isiku sõlmitud

lepingut heaks kiitnud, mistõttu tehing on tühine TsÜS § 129 lg 1 järgi.

Hageja on rikkunud olulises osas vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg 1

tähenduses. Seda on maakohus põhjalikult ja piisavalt põhjendanud. Kostja ei tea, milliseid

andmeid kolmas isik kostja kohta seoses laenutaotlusega pangale edastas. Esitatud andmed

olid võltsitud ega vastanud tegelikkusele. Laenutaotluses olid täiesti valed kontaktandmed

(elukoha aadress, e-post), samas hagejal olid kostja kohta õiged andmed olemas. Hageja ei ole

laenu väljastamisel isikusamasust tuvastanud ehk ei ole tuvastanud, kellele laenu väljastab

ning kas laenu saajaks on õige isik või mitte. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu sai võimalikuks see, et kolmas isik võttis teise isiku identiteeti kasutades

esindusõiguseta teise isiku nimel laenu. Maakohus lahendas asja õigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Kostja on 8. juulil 2024, 9. juulil 2024 ja 11. juulil 2024 esitanud ringkonnakohtule 30.

novembri 2023. a töölepingu ülesütlemise avalduse, 7. mai 2024. a töövõime hindamise

otsuse ja 29. novembri 2023. a tervisekontrolli otsuse. Ringkonnakohus keeldub nimetatud

dokumentide asja juurde võtmisest, kuna kostja pole nende esitamist alles praeguses

menetlusetapis põhjendanud, tegemist on hilinenult esitatud tõenditega ning ringkonnakohtu

hinnangul ei ole tegemist ka asjakohaste tõenditega, kuna kirjeldavad kostja tervislikku

seisundist vaidlusalusest ajast hilisemal ajal (TsMS § 652 lg 4, § 238 lg 1). Kuna dokumendid

esitati elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt korrata. Arvestada tuleb samas ka allpool toodud ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi.

9. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult järeldanud, et kuivõrd kostja ei ole

andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole

olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut, mille alusel saaks hageja kostjalt

laenusumma tagastamist nõuda.

Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi varasemast

praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele

isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust.

Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades

märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud

sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-

124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat seisukohta, et

juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja

kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid.

See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi

tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks

kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID

koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele

isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka

sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd

RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p

11).

Eeltoodut arvestades on asja lahendamise seisukohalt seega oluline tuvastada, kas kostjalt

peteti Smart-ID koodid välja.

Hageja on lähtunud sellest, et leping on kostja Smart-ID koode kasutades allkirjastatud, seega

on tegemist kehtiva lepinguga. Samas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult

tuvastanud ja maakohtus esitatud PPA tõenditega (dtl 108, dtl 211) tõendatud, et laenu on

võtnud kostja nimel kolmas isik ning kostjalt on saadud Smart-ID koodid pettuse teel. PPA

14. detsembri 2021. a vastuskirja kohaselt on 12. novembril 2021 alustatud kriminaalasi KarS

§ 213 tunnustel selles, et 7. oktoobril 2021 on kannatanu Vitali Kolesnikovi nimelt Coop

pangast võetud laen 6500 eurot ning edasi kantud Leedu arveldusarvele Carolinan Sofia

Navarra Pescador nimelisele isikule. Kriminaalmenetluses on selgunud, et antud laenu on

võtnud Vitali Kolesnikovi nimelt kolmas isik (dtl 108). PPA 6. märtsi 2023. a vastuskirja

kohaselt on kriminaalasi alustatud KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) tunnustel. Muu hulgas on

PPA vastuskirjas viidatud, et „uurimisversiooni järgi helistas V. Kolesnikovile pettur ja

saades tema isikuandmed, sisenes tema panka, sõlmis väikelaenulepingu ning kui laen oli üle

kantud V. Kolesnikovi kontole, kanti raha edasi välismaa kontole. Kriminaalasi on

eeluurimise staadiumis ning hetkel ei ole teada, kes selle teo toime pani. Seoses sellega ei ole

esitatud kellelegi kahtlustust. Antud kriminaalasjas kuriteo toimepanijat on keeruline

tuvastada, kuna raha liigub välismaale ja sealt andmeid kätte saada on pea võimatu ning

kedagi süüdi mõista on vähe tõenäoline.“ (dtl 211). Kuigi teo toimepanijat pole politseil

õnnestunud tabada ja kellelegi kahtlustust pole esitatud, saab ringkonnakohtu hinnangul

esitatud tõenditega lugeda tuvastatuks, et kostjalt peteti Smart-ID koodid välja. Nagu nähtub

PPA kirjast, on antud kriminaalasjas kuriteo toimepanijat keeruline tuvastada, kuna raha

liigub välismaale ja sealt andmeid kätte saada on pea võimatu ning kedagi süüdi mõista on

vähe tõenäoline (dtl 211). Samas on tuvastatud, et kostja nimel on laenu võtnud kolmas isik,

mitte kostja. Lisaks nähtub asja materjalidest, et saadud summa on kantud kohe edasi Leedu

arvelduskontole kolmandale isikule (Carolinan Sofia Navarra Pescadorile). Asja materjalidest

(vt dtl 95–96) tuleneb lisaks, et kostja tervislik seisund oli selline, mis võimaldas kolmandatel

isikutel temalt lihtsalt Smart-ID koodid välja petta. Kuna asjas on tuvastatud, et kostjalt saadi

Smart-ID koodid pettuse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandatele isikutele

vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehinguid. Seega ei saa praegustel asjaoludel

rääkida ka sellest, et kostjal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks

volitus. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult järeldanud, et kostja nimel kolmanda

isiku poolt tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks

kiitnud.

9.2. Hageja on ekslikult viidanud TsÜS § 90 lg-le 1 ja § 94 lg-tele 1 ja 3, mis puudutavad

tehingu tühistamist. Tühistada saab kehtivat tehingut. Praegusel juhul on maakohus

tuvastanud, millega ringkonnakohus nõustub, et hageja ja kostja vahel ei ole kehtivat lepingut

sõlmitud. Seega ei teki ka küsimust TsÜS § 90 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 3 alusel tehingu

tühistamisest või sellest, kas täidetud on tehingu tühistamist võimaldavad eeldused.

9.3. Nõustuda võib iseenesest selle hageja väitega, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumine ei too kaasa kogu lepingu tühisust. Samas on maakohus viidanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisele peamiselt põhjendamaks, et selle kohustuse rikkumine

võimaldas maakohtu hinnangul petturitel hagejalt raha saada ja hageja vastav süsteem on

puudulik. Maakohus ei ole oma otsuses tuginenud sellele, et leping oleks tühine

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Maakohus on samas äärmiselt

põhjalikult vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega seonduvat õiguslikku

regulatsiooni ja asjaolusid käsitlenud, kuigi vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik

rikkumine pole praeguse asja lahendamise seisukohalt ringkonnakohtu hinnangul määrava

tähendusega, kuna eespool on juba tuvastatud tehingu tühisus.

10. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjas ei nähtu ja hageja ei ole ka tuginenud sellele, et

kostja oleks praegusel juhul laenusumma arvel alusetult rikastunud.

11. Eeltoodut arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult jätnud hagi

rahuldamata, mistõttu tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu

otsuses toodud põhjendusi ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

13. Tartu Maakohtu 7. novembri 2022. a määrusega anti kostjale menetlusabi advokaadi

õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) ja määrati kostjale tema esindamiseks tsiviilasja

kohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks riigi õigusabi andmine

hüvitamiskohustusega tingimusel, et riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude

hüvitamiskohustus on kostjal üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse menetlusabi

saaja, s.o kostja kahjuks.

Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja 30. aprillil 2024 esitatud tasutaotluse alusel

määras ringkonnakohus 9. augusti 2024. a määrusega kindlaks riigieelarvest makstava tasu

suuruseks 131 eurot 76 senti (koos käibemaksuga) (dtl 315–316).

TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või

tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagejalt välja mõista riigi tuludesse riigi

õigusabi tasu ja kulude katteks 131 eurot 76 senti (koos käibemaksuga) ja viivis

menetluskulult (131 eurot 76 senti) VÕS § 113 lg 1 järgi alates käesoleva määruse

jõustumisel osamaksete mittetasumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)