2-23-116363/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26.08.2024, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-23-116363

Tsiviilasi

R K hagi Sevi Kodukaubad OÜ vastu 489,99 euro

saamiseks

Tsiviilasja hind

489,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R K (ik xxx, elukoht xxx);

Kostja: Sevi Kodukaubad OÜ (reg kood 10379727,

asukoht Pallasti tn 16, Tallinn 11416;

Kostja seadusjärgne esindaja juhatuse liige V H (e-post

xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Hagejalt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid kostjale ei ole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. R K (hageja) esitas 18.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sevi

Kodukaubad OÜ-lt (kostja) 489,99 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.04.2023 kostjale

makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte samal kuupäeval e-toimuku menetlemise

infosüsteemi kaudu. 04.05.2023 esitas kostja nõudele vastuväite, mille tõttu lõpetas Pärnu

Maakohus 11.05.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 16.05.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mida hageja täpsustas

28.05.2023 ja 05.09.2023. Kohus võttis 07.09.2023 määrusega hagi menetlusse.

3. Kostja tegi 27.09.2023 kompromissettepaneku, millega nõustus asja remontimise käigus

pesumasina korpusele tehtud vigastused omal kulul kõrvaldama (vt ka dtl 215). Hageja ei olnud

kompromissiga nõus (hageja 27.09.2023 e-kiri, dtl 216).

4. Kostja esitas 20.02.2024 oma täiendavad selgitused ja veelkordse kinnituse, et vahetab

pesumasina korpuse omal kulul, kuid ei ole nõus kogu pesumasina hinna hüvitamisega. Kostja

leiab, et pole ostumüügilepingu osapool ja pretensioonid tootja vastu ning ostumüügilepingust

taganemine ei ole asjakohased, sest kostja pole müüja (dtl 362).

5. 15.02.24 e-kirjas selgitab hageja, et pole endiselt kompromissiga nõus (dtl 363).

6. 08.02.2024 esitas kostja täiendavad tõendid (korpuse remondi maksumuse kohta, dtl 365 jj).

7. 21.02.2024 esitas kostja veelkordse ettepaneku kompromissiks, millega hageja ei nõustunud.

8. 17.06.2024 esitas kohus hageja ettepaneku tõendite esitamiseks (dtl 350). Hageja täiendavaid

tõendeid ei esitanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. Hageja nõuab kostjalt rikutud pesumasina hinna 489,99 euro hüvitamist.

10. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− Hageja ostis 17.09.2021 xxx AS-ilt pealtlaetava pesumasina Xxx hinnaga 489,99 eurot

ja lisagarantii 2 aastat hinnaga 65 eurot. 10 kuud hiljem hakkas pesumasin töötamisel

müra tegema ja 01.08.2022 pöördus hageja Electoluxi (Xxx Eesti AS) poole

samasisulise pretensiooniga. Hagejale vastas kostja, kes viis 15.08.2022 pesumasina

töökotta.

− 18.08.2022 teatas kostja hagejale telefoni teel, et masinast leiti võõrkeha – naitse

rinnahoidja tugikaar. Remondi eest esitati hagejale arve 72 eurot, mille hageja tasus

30.09.2022, sest soovis pesumasinat tagasi saada. Kostja tagastas pesumasina

04.10.2022.

− 13.09.2022 pöördus hageja Tarbijavaidluskomisjoni (TVK) poole, kuid TVK hageja

nõuet ei menetlenud, kuna sellel puudus perspektiiv- kaupleja oli garantiiremondi

käigus pesumasinal tekkinud rikke kõrvaldanud ja kostja polnud vastutavaks isikuks,

kuna ta ei olnud pesumasina müüja.

− Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude ja pöördus uuesti TVK poole, kes oma

08.03.2023 otsusega leidis, et kostja peab hagejale hüvitama pesumasina maksumuse

489,99 eurot. Kostja ei täitnud otsust. Hageja leiab, et kostja peab hüvitama hagejale

pesumasina maksumuse 489,99 eurot.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on kogu

menetluse kestel nõustunud omal kulul vahetama pesumasina korpuse – nõustudes seega, et

korpusele tekkisid kriimud ja mõlgid nende poolt teostatud garantiiremondiga kaasnenud

pesumasina transpordi käigus töökotta ja tagasi. Kostja ei nõustu kogu pesumasina maksumuse

hüvitamisega. Kostja toob esile järgmised vastuväited:

− Kostja ei ole pesumasina müüja ega ole andnud seetõttu ka garantiid. Kostja teostab

Xxxi pesumasinatele garantiitöid ega ole lepingulistes suhetes hagejaga.

− Kostja on nõus hüvitama kahju, mille ta on tekitanud – vahetama välja pesumasina

korpuse oma kuudega.

− TVK otsus põhineb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 218, mis puudutab müüja ja ostja

vahelisi suhteid. Hageja pole ostu-müügilepingust taganenud ja kui on, siis puudutab

see pesumasina müüjat, kelleks ei ole kostja vaid Xxx AS.

− Pesumasina korpuse kriimud pole muutnud masinat kasutamiskõlbmatuks.

12. Menetluskulude nimekirju pooled ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

14. Kohus selgitab esmalt, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse

poolte esitatust (vt nt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

TsMS § 230 lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks

teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kohus on

pooltele vastava ettepaneku teinud, hageja on piirdunud koos hagiga esitatud dokumentidega.

15. Pooled ei vaidle hagi asjaolude üle. Seega loeb kohus TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud:

− 17.09.2021 ostis hageja Xxx AS-ilt pesumasina Xxx hinnaga 489,99 eurot ja lisagarantii

(2a) hinnaga 65 eurot (dtl 46). 01.08.2022 hakkas pesumasin töötamisel müra tekitama

ja hageja pöördus xxx AS poole.

− Laiendatud garantiisertifikaat on kohtule esitatud osaliselt ja kõik selle tingimused pole

kohtule teada, kuid näib, et lisagarantii on andnud pesumasina tootja, keda esindab xxx

Eesti AS, sest dtl 47 asuva sertifikaadi p 6 sätestab, et garantiitöid võib teostada ainult

xxx AS (xxx) poolt volitatud hooldusettevõtja.

− 02.08.2022 teavitas xxx hagejat e-kirja teel (dtl 52), et firma teeninduspartner Eestis on

kostja.

− 15.08.2022 viis kostja pesumasina hageja juurest kostja juurde töökotta. 18.08.2022

teatas kostja hagejale, et pesumasina paagist leiti võõrkeha – metallist rinnahoidja

tugikaar – see on eemaldatud. Kirjaliku teate hagejale koos garantiiteenuse

maksumusega 72 eurot, edastas kostja 19.08.2022 (dtl 61, 65). Pärast teenuse eest

maksmist 30.09.2022 (dtl 67) tagastas kostja hagejale pesumasina (tagastamine

04.10.2022). Tagastamisel oli masin pakitud kilesse, selle eemaldamisel avastas hageja,

et pesumasina korpusel olid kriimud ja mõlgid.

− 11.10.2022 saatis hageja xxx e-kirja pretensiooniga, et pesumasina korpus on

garantiiremondi käigus kahjustunud. Hageja esitas kostjale 12.02.2023 kirjaliku nõude

hüvitada pesumasina hind 489,99 eurot, kuna masin on rikutud (dtl 77). Hageja nõuet

ei rahuldatud.

− Hageja esimene pöördumine TVK poole ei olnud õnnestunud (dtl 54), kuid teine

pöördumine oli – komisjoni 08.03.2023 otsusega nr 19-1/22-14668-015 kohustati

kauplejat (otsuse kontekstis kostjat) tarbijale (hagejale) hüvitama pesumasina

maksumuse 489,99 eurot.

− Kostja TVK otsust ei täitnud ja hageja pöördus kohtu poole.

16. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, §

652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga

(vt Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; 22.10.2014 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-14, p 15).

17. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa garantiikohustusega seonduvate kohustuste eest

vastutada kostja, kuna ta on vaid isik, keda garantii andja on volitanud garantiiremonti teostama.

18. Müügigarantiiks on VÕS § 230 lg 1 järgi müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii

andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest

välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis

ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

19. Garantiist tekib lepinguline suhe garantii andjaga. Pigem võib esitatud asjaoludest

järeldada, et garantii andis xxx ning et kostja ja xxx omavahelisel kokkuleppel tegi

kostja üksnes garantiiremonti xxx eest ja ülesandel, st täitis kolmanda isikuna xxx kohustuse

VÕS § 78 lg 1 mõttes. Asjaolu, et xxx ise garantiiremonti ei tee, ei tähenda, et ta selle eest või

selle käigus tekitatud kahju eest ei vastuta (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-49-17

p 18-21). Ainuüksi garantii korras asja remontimisest ei teki töövõtulepingut hageja ja kostja

vahel (ibidem).

20. Garantiiremondist tulenevad suhted on kaetud garantiiga, garantiiremondi kohta ei sõlmita

eraldi töövõtulepingut. Kui garantiiremont on puudulik, tähendab see garantiilepingust tuleneva

kohustuse rikkumist. Kohtu hinnangul on garantiiremont puudulik ka siis, kui garantiiremondi

käigus remonditavat asja vigastatakse. Kuna kostja tegi garantiiremonti Xxxi ülesandel, siis

lepinguliselt saaks garantiist tulenevaid nõudeid esitada Xxxi vastu. Kostja enda vastutus

puuduliku garantiiremondi eest saaks tulla kõne alla asja müügilepingu raames, kuid kostja pole

müügilepingu pooleks. Lisaks pole hageja müügilepingu rikkumist tõendanud – hageja pole

tõendanud, et juba pesumasina ostmisel oli selle paagis rinnahoidja pesumasina kaar. See näib

kohtule ka ebatõenäoline, sest pole selgitust, kuidas sai selline asi tootmise käigus masinasse

sattuda ja teiseks oli masin 10 kuud pärast soetamist probleemideta töötanud. Kostja vastutuse

lepinguvälisel alusel välistab kohtu hinnangul VÕS § 1054, eriti lg 3, mille kohaselt kui isik

teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus

õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või

kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt

tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle (antud juhul saab

kostja vastutada Xxxi ees nende sisesuhte alusel).

Käesoleval juhul ongi kahju tekkinud selle ülesande täitmise käigus, milleks Xxx oli kostjat

volitanud – garantiikohustusest tuleneva asja remontimise käigus.

21. Seega vastutab hagejale garantiiremondi käigus tekitatud kahju eest garantii andja, kelleks

ei ole kostja.

22. Kohus viitab ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 132 lg 2, mille kohaselt

vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut

oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle

kohustuse täitmisega. Antud juhtumis on Xxx kasutanud Sevi Kodukaubad OÜ-d enda

garantiikokkuleppest tuleneva kohustuse täitmiseks. Hagejal tekkinud kahju seisneb

garantiiremondi transpordi käigus tekkinud kahjustustes pesumasinale. See on TsÜS § 132

mõistes garantii andja vastutus.

23. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist hagis toodud ulatuses. Puuduvad

põhjendused, miks peaks hüvitama kogu pesumasina maksumuse. Kostja on tõendanud, et

pesumasina korpuse remont kokku maksab 204,56 eurot (dtl 355). Vaidlust ei ole, et

garantiiremondi käigus tehti masin korda, see on töökorras. Hageja pole esitatud asjaoludel

müügilepingust taganenud ega ka masinat tagastanud. Garantiiremondi korras kahjustus vaid

masina korpus, mis masina tööomadusi ei muuda. Ka sel juhul tuleb hagejal pöörduda kas

pesumasina müüja või tootja poole - kostjal puudub müügilepingust tulenev õigussuhe

hagejaga.

24. Hageja on hagiavalduse viimases lauses väitnud, et kostja on talle oma tegevusega tekitanud

moraalse kahju, kuid sellekohast nõuet ei ole hageja esitanud.

25. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

27. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestab

menetluskulude hageja kanda jätmisel ka seda, et kostja on esimesest kohtu poole pöördumisest

pakkunud hagejale kompromissi – kostja on nõustunud hageja pesumasina korpuse omal kulul

asendama uuega ja tegema selleks vajalikud tööd. Hageja on korduvalt sellest ettepanekust

keeldunud (vt ka TsMS § 163 lg 2).

28. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Kuna kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud, puuduvad kostjal kulud, mida käesolevas

menetluses rahaliselt kindlaks määrata.

29. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik