2-23-114343/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Kohtumääruse tegemise aeg

24. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-114343

Tsiviilasi

Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu avaldus J

Ži vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu

(registrikood xxx), lepinguline esindaja S I

Puudutatud isik: J Ž (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Mõista J Žilt välja Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu kasuks põhivõlg

2030,63 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, ajavahemiku 31.03.2023-17.05.2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivis 21,44 eurot ning viivis põhinõudelt (2030,63 eurot)

0,022% päevas alates 18.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 518,07 euro ja viivise 5,44 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud 80% ulatuses puudutatud isiku ja 20% ulatuses avaldaja

kanda.

5. Määrata kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

välja J Žilt Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud

339,15 eurot.

6. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J Žil (Ž) tasuda avaldajale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse asjaolud

1. Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu esitas 30.03.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2598,70 euro saamiseks. Kohus tegi 31.03.2023

võlgnikule makseettepaneku. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ning nõue anti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja

nõuab 19.04.2023 esitatud avalduses ja selle 17.05.2023 täienduses mõista J Žilt välja tasumata

arvete alusel võlgnevus 2625,58 eurot, millest 2548,70 eurot on tasumata majandamiskulude

põhisumma; 50 eurot sissenõudekulud ja 26,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivised. Avaldaja

palub võlgnikult välja mõista viivis 0,022 % päevas alates 18.05.2023. Samuti palub avaldaja jätta

kõik menetluskulud J Ži kanda ning mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Avalduse kohaselt kuulus võlgnikule korteriomand nr xxx (üldpinnaga xxx m2) aadressil xxx

avaldaja poolt hallatavas korterelamus. Võlgnik on korteriühistu liige korteriühistu asutamisest

alates kuni 27.07.2021 ja avaldajale teadaolevalt oli tegemist võlgniku elukohaga.

Korteriühistu asutamiskoosolekul otsustasid ühistu liikmed kehtestada reservfondi tasu (1,2 eurot/

m2), haldustasu (0,36 eurot/ m2) ja remondifondi (0,40 eurot/ m2) ning ülejäänud maksed tegid

ühistu liikmed vastavalt tegelikule tarbimisele peale täpsete kulude selgumist. Avaldaja juhatus

sõlmis korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste (nt elekter, soojusenergia, prügivedu) jaoks

lepingud

teenusepakkujatega ning jagas teenusepakkujatelt saadud arvetel kajastatud korteriühistu poolt

tasumisele kuuluvad summad korterite omanike vahel vastavalt seaduses ja korteriomanike

vahelistes kokkulepetes sätestatule ning esitas arved kõikidele ühistu liikmetele vastavalt liikmete

kaasomandi osa suurusele. Avaldajale teadaolevalt ei ole võlgnik vaidlustanud ühtegi

üldkoosoleku otsust, millega on kehtestatud majandamiskulude tasumise alused, mistõttu on

võlgnikul kohustus tasuda avaldaja poolt võlgnikule esitatud majandamiskulude arved täies

ulatuses. Kuna avaldajal puudusid võlgniku e-posti aadress ja telefon, siis edastas avaldaja

võlgnikule majandamiskulude arveid paberkandjal korteriomandi postkasti panekuga.

Enne korteriühistu asutamist haldas korterelamut xxx AS ning korteriühistuna hakkas avaldaja

ühistu liikmetele arveid esitama alates 21.03.2019. Võlgnikul on avaldaja ees täitmata kohustused

alates 21.06.2019 kuni ajani, mil võlgnikule kuuluv korteriomand kohtutäituri poolt

enampakkumisel müüdi (s.o. 27.07.2021). Kohtutäituri otsuse kohaselt jaotati avaldajale

enampakkumise tulemist 233 eurot, mille arvelt on loetud tasutuks tasumata arved perioodil

21.03.2019 – 31.05.2019. Tasumata jäänud kohustusi ei ole võlgnik avaldaja ees likvideerinud.

Avaldaja leidis, et võlgnik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 46 lg-st 1

tulenevat kohustust, s.o korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate

sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi, mida võlgnik ei ole

täitnud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui korteriomanik ei ole korteriühistule teatanud oma

elu- või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks

korteriomandi asukoht. Teateid võlgnevuse kohta ja nõudeid võlgnevus tasuda edastas avaldaja

puudutatud isikule igakuiselt alates võlgnevuse tekkimisest. Ei ole eluliselt usutav, et puudutatud

isik ei teadnud, et talle kuulub korteriomand aadressil xxx ning, et temal kui vara omanikul tuleb

kanda talle kuuluva korteriomandi eest ka majandamiskulusid ja vajadusel tasuda võlgnevused.

Samuti ei ole avaldaja hinnangul eluliselt usutav, et puudutatud isik ei olnud teadlik, et ta on

jätnud pika perioodi jooksul talle kuuluva korteriomandi majandamiskulud tasumata. Avaldaja

hinnangul on puudutatud isik ise käitunud pahatahtlikult, jättes talle esitatud majandamiskulud

pika perioodi jooksul tasumata, eiranud talle esitatud nõudmisi majandamiskulude võlgnevuse

tasumiseks jne. Samuti on puudutatud isik jätnud täitmata korteriomanikule seadusega pandud

kohustused.

Puudutatud isiku vastus

2. Puudutatud isik ei tunnistanud vastuses avaldust ning vaidles sellele vastu. Puudutatud isik

leidis, et nõue on tõendamata ning arve ei ole tõend. Võlgnikult ei ole kohtuväliselt võlgnevust

nõutud, mistõttu ei ole põhjendatud sissenõudekulude nõudmine. 2019. a esitatud arved on

aegunud, samuti on aegunud need arved, mis on esitatud kolm aastat enne kohtusse pöördumist.

Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtumääruse põhjendused

3. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

4. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku omandis oli korter asukohaga Xxx tn

6-48, Tamsalu linn, Tapa vald. Puudutatud isik oli seega KrtsS § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu

liige. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt

valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike

kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lõike 2 kohaselt valitsevad

korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.

5. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib korteriomanike

kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust

erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et korteriühistus esitatakse arved igakuiselt pärast tegelike

kulude suuruse selgumist. Arvetest (dtl 30-56,77) nähtub, et kulude arvestuses on lähtutud

kaasomandi osa suurusest (xxx m2). Arvetel kajastatud kulud on üldkulud, mis ei seostu

konkreetselt tarbimisega. Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmisi kululiike:

haldusfond, remondifond, vannitoa küte, prügivedu, üldelekter, üldvesi (dtl 30-56,77).

Reservfondi, haldustasu, remondifondi ja juhatuse liikme tasu suurus on määratud 04.12.2018

otsusega (dtl 26-27). Kuna puudutatud isik ei ole vaidlustanud arveid summaliselt, siis lähtub

kohus sellest, et korteriühistu esitatud arved on korrektsed. Kohus ei analüüsi eraldi arvete ning

nendes toodud summade põhjendatust. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist

piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja

muud dokumendid.

Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku

poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. Võlgniku suhtes toimunud täitemenetluses on 27.07.2021 enampakkumise tulemina saadud

4660 eurot, millest avaldajale on laekunud võlgniku võlgnevuse katteks 233 eurot (dtl 75-76).

Avaldaja selgituse kohaselt on sellest summast loetud tasutuks võlgniku poolt tasumata arved

perioodil 21.03.2019 – 31.05.2019. Kohus märgib, et perioodi 01.-31.05.2019 eest on esitatud

arve kogusummas 79,19 eurot (dtl 30), samas on võlgnevuse arvestuses märgitud, et selle kuu

arve on tasumata osaliselt, s.o summa 17,75 eurot. Samast arvest nähtuvalt oli 30.05.20219

seisuga varasemalt tasumata arved kokku summas 171,56 eurot. Koos sama arve kohaselt tasutuks

loetud summaga 61,44 eurot moodustab see (171,56+61,44) 233 eurot, seega oli täitemenetluse

tulemi arvestamine korrektne.

7. Avalduse kohaselt on korteri 48 kohta tasumata arved perioodi eest 01.05.2019-29.07.2021

kogusummas 2548,70 eurot. Vaidlus puudub selles, et võlgnik oli korteriühistu liige alates

korteriühistu asutamisest (04.12.2018). Korteri uue omaniku omandiõiguse tekkimise aluseks on

27.07.2021. a enampakkumise akt, samas tekkis uue omaniku omand kinnisasjale alles

kinnistusraamatu kandega. Uus omanikukanne on kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt tehtud

30.07.2021 kohtutäituri avalduse alusel 05.08.2021. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et omand

enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib TMS § 156 järgi enampakkumise akti alusel

kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse

alusel (TMS § 160) (vt RKTKo, 26.04.2017. a , 3-2-1-14-17, p 36.4.). Tasumata arved on seega

esitatud perioodi eest, mil puudutatud isik oli korteriühistu liige.

8. Puudutatud isik ei ole väitnud, et oleks vaidlusaluseid arveid tasunud, samuti ei ole ta esitanud

sellekohaseid tõendeid. Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite, leides, et aegunud on

2019. a arved; samuti arved, mis on esitatud kolm aastat enne kohtusse pöördumist.

9. Korteriühistu majandamiskulude aegumisele kohaldub TsÜS § 154, mille kohaselt korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks, kuna tegemist on korduvate kohustustega. Nende arvete osas, mille maksetähtaeg

oli aastal 2019 (arved nr 1166, 1226, 1286, 1346, 1406, 1464 ja 1524), muutusid kohustusele

vastav nõue sissenõutavaks aastal 2019 ja nõuete aegumine algas 01.01.2020. Nõuded aegusid 3

aasta möödudes, st 31.12.2022. Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 30.03.2023. Seega on avaldaja nõuded 2019. aasta osas (arved nr 1166, 1226, 1286,

1346, 1406, 1464 ja 1524) kogusummas 518,07 eurot aegunud. Kohus jätab selles osas avalduse

rahuldamata.

10. Arvete osas, mille maksetähtaeg oli aastal 2020, sai aegumine alata kõige varasemalt

01.01.2021 ning nende kohustuste osas ei ole nõue aegunud. Kohus leiab, et avaldajal on õigus

nõuda puudutatud isikult võlgnevuse tasumist ajavahemiku 01.12.2019 – 29.07.2021 eest esitatud

arvete osas. Seetõttu rahuldab kohus Tapa vald, Tamsalu linn, Xxx tn 6 korteriühistu avalduse J

Ži vastu võla nõudes osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

põhivõlgnevuse 2030,63 eurot.

11. Avaldaja on esitanud ka viivisenõude tasumata põhinõudelt päevamääraga 0,022%. KrtS § 42

lg-s 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 31.03.2023-17.05.2023 eest

kokku 26,88 eurot, lähtudes määrast 0,022% päevas. Kohus märgib, et sellel ajaperioodil oli VÕS

§ 113 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär mitte enam 0,022% päevas, vaid

0,028767% päevas. Kuivõrd avaldaja ei ole taotlenud viivise väljamõistmist mitte seadusjärgses

viivisemääras, vaid sellest väiksemas ulatuses, lähtub ka kohus sissenõutavaks muutunud viivise

arvestamisel avalduses taotletud viivisemäärast 0,022% päevas.

Kohus rahuldas põhinõude summas 2030,63 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis määraga

0,022% on perioodil 31.03.2023- 17.05.2023 põhinõudelt 2030,63 eurot kokku 21,44 eurot.

Kohus rahuldab viivisenõude selles summas ning jätab rahuldamata summas 5,44 eurot (26,88-

21,44).

12. Vastavalt avalduses toodud nõudele ning KrtS § 42 lg-le 1 mõistab kohus puudutatud isikult

välja ka viivise alates 18.05.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 0,022% päevas

13. KrtS § 42 lg 2 punkti 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda

korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni

50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Puudutatud isik vaidleb sissenõudmiskuludele

vastu leides, et avaldaja ei ole kohtuväliselt võlgnevust nõudnud. Kohtu hinnangul ei saa lugeda

puudutatud isiku väiteid tõendatuks. Nimelt nähtub tulemi jaotuskavast (dtl 75-76), et avaldaja on

täitemenetlusega ühinenud. Puudutatud isik oli seega vähemalt täitemenetluse läbi teadlik enda

kohustusest ja vajadusest see täita. Puudutatud isik oleks saanud vältida sissenõudekulude

kandmist, kui ta oleks pärast täitmata kohustustest ja selle suurusest teadasaamist oma kohustused

avaldaja ees täitnud. Kuivõrd avaldaja nõue ületab 1000 eurot, on sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue summas 50 eurot põhjendatud ja see summa kuulub samuti puudutatud isikult

väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

15. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Arvestades asjaolu, et kohus

rahuldab avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab

kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku ja avaldaja kanda järgmiselt. Avalduses

esitatud nõue oli kokku 2625,58 eurot. Avaldus rahuldati kogusummas (2030,63+21,44+50)

2102,07 euro, s.o ligikaudselt 80% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 80% ulatuses puudutatud

isiku ja 20% ulatuses avaldaja kanda.

16. Avaldaja 19.04.2023 menetluskulude nimekirja (dtl 62) kohaselt on avaldaja menetluskuluks

riigilõivu kulu 83,54 eurot ning lepingulise esindaja tasu 270 eurot. Alates 20.04.2023 kantud

lepingulise esindaja kulu on 130,80 eurot (dtl 98). Kokku on õigusabikulu 400,80 eurot (3,34

tundi x 120 eurot).

17. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele osaliselt. Avaldaja 19.04.2023 menetluskulude nimekirjas seonduvad

30.03.2023 kanded maksekäsu kiirmenetluses tehtud toimingutega, ajakulu kokku 0,57h ning vaid

1,58h ulatuses seonduvad toimingud maakohtu menetlusega.

Kohtu hinnangul on põhjendamatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud menetluskulud 20 eurot

ületavas osas. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS §-s 4842 on sätestatud, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul

lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud avaldaja menetluskulud mitte

enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-

16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga

menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase

seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2

muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja

kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei

saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja

nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse

formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20

eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja

juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse

maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras

sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat."

Ülejäänud ulatuses, s.o 189,60 euro (1,58h*120) osas on 19.04.2023 menetluskulude nimekirjas

toodud õigusabikulu põhjendatud. Samuti saab lugeda täies ulatuses põhjendatud ja mõistlikuks

08.08.2024 menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulu 130,80 eurot. Kokku loeb kohus

põhjendatuks õigusabikulu (20+189,60+130,80) 340,40 eurot.

18. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita

menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse

kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 33 kohaselt ei tagastata

maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv 83,54 eurot on

põhjendatud menetluskulu.

19. Puudutatud isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning toimikust ei nähtu puudutatud

isiku menetluskulude olemasolu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu summas 339,15 eurot (80% kogu põhjendatud

menetluskulust 423,94 eurot).

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2024 lahendiga.