2-22-10090/93 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10090

Tsiviilasi

Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas

Trossi hagi O Si ja A Hi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

334 960 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis, registrikood

12880868) pankrotihaldur Urmas Tross (e-post: xxx)

Kostja I O S (isikukood xxx)

Kostja II A H (isikukood xxx)

Kostja II riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso (e-post: xxx).

Asja läbivaatamine

26. juuni 2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt 1 O S ja kostjalt 2 A H solidaarselt välja hageja Santex Pluss OÜ

(pankrotis) kasuks 265 00 eurot.

3. Mõista kostjalt 1 O S hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks välja intressid

23 813,7 eurot.

4. Mõista kostjalt 1 O S ja kostjalt 2 A H solidaarselt välja Santex Pluss OÜ

(pankrotis) kasuks sissenõutavaks muutnud viivised summas 23 004,01 eurot ja

alates 24.08.2024 viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt summas 265 000 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Tsiviilajas kantud menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja 80%

ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

6. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

177 lg 2 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Tross esitas Harju Maakohule hagi O Si

ja A H vastu, milles palus kohtul:

-

mõista O S’l ja AA Hilt solidaarselt välja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks 312 760

eurot, milles põhivõlg summas 265 000 eurot ja intressid summas 48 760 eurot;

-

mõista O S’l ja AA H’lt solidaarselt välja Santex Pluss OÜ (pankrotis) kasuks

seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju summalt 313 760

eurot iga viivitatud päeva eest hagiavalduse esitamisest kuni rahalise nõude tasumiseni;

-

jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate O Si ja A H kanda ja mõista

kostjatelt välja hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis, alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni,

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud (seadusjärgses) määras.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 04.01.2018. a tegid hageja, keda esindas kostja 2 ja

kostja 1 kirjaliku tehingu, nimetades ühelehelist dokumenti laenulepinguks (edaspidi tehing),

mille kohaselt hageja andis kostjale 1 ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018 kassast

sularahas summas 265 000 eurot. Tehingus märgituna oli tagasimakse kohustus hiljemalt

31.12.2020 (tehingu punkt 3.1), intressiga 4% aastas (tehingu p 4.1).

3. Kostja 2 on selgitanud, et kostjal 1 mingit äriplaani ei olnud, oli hageja väärtuslik töötaja,

tundis oma töövaldkonda ja pädev suurte trasside ehitusel. Kostjal 1 olid väidetavalt võlad ja

lepiti kokku, et kostja 2 aitab võlgasid tasuda. Kostja 1 poolt raha tagastamine pidi toimuma

klientide toomisega hagejale. Pooled olid arvestanud, et 2020 aasta lõpuks võlg saab täielikult

tasutud.

4. Tehingu tagatiseks lepinguid ei sõlmitud. Hageja haldurile teadaolevalt kostja 2 hageja

juhatuse liikmena laenu kasutamise eest intresse ajavahemikus 04.01.2018 või alates

17.10.2018 kuni 29.09.2020 ei nõudnud, kostja 2 võõrandas oma hageja osaluse ja astus

tagasi juhatuse liikmest. Alates 29.09.2020 juhatuse liige on vastanud haldurile, et laenu on

keeruline tagasi saada, kuna kostjal 1 ei ole raha. Haldurile teadaolevalt ei ole hageja poolt

tehingut lõpetatud, tehingu alusel kostjalt 1 täitmist nõutud, kostjalt 1 raha kasutamise eest

intressi nõutud, kohtumenetlust algatatud. Kostja 1 ei ole hageja haldurile kättesaadav.

5. Kostja 1 vastutab hageja ees 04.01.2018 laenulepingu alusel. Hageja ja kostja 1 vahel on

sõlmitud tehing, hageja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse, andes, vähemalt dokumentide

alusel, kostjale 1 üle rahalised vahendid sularahas ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018.

Kuigi leping on muutunud sissenõutavaks maksetähtpäeva saabumisega 31.12.2020 ei ole

kostja 1 lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud. Seega on kostja 1 rikkunud poolte vahel

sõlmitud tehingut. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Peale

31.12.2020 kohustuste sissenõutavaks muutumist ei ole pooled sõlminud maksetähtaja

pikendamise vms kokkulepet.

6. VÕS § 94 lg 3 ja ka § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses väljastatud

rahaliste vahendite kasutamise eest maksta intressi. Laenulepingus olid kostjad leppinud

kokku kokkuleppelises intressis 4% aastas. Hagi esitamise seisuga on kogunenud tasumata

intressi kogusummas intress 4,6 aasta eest (04.01.2018 kuni 01.07.2022) kokku ca 48 760

eurot (265 000 x 4% x 4,6).

7. Kostja 2 vastutab hageja ees juhatuse liikmena hoolsuskohustuse rikkumise ja

võlausaldajatele kahju tekitamise alusel.

8. Kostja 2 on osaühingu juhatuse liikmena on kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 265

000 eurot ja lisaks võimalikud intressid summas 48 760 eurot.

9. Hageja oli 2018 majandusaasta ja 2019 aasta majandusaasta aruande kohaselt kahjumis,

mis jätkus 2019 aastal. Kostja 2 hageja juhatuse liikmena kõrvaldas käibest 2018 aastal 265

000 eurot koos kostjaga 1, mille tagajärjel hageja võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata ja

hageja majandustegevus muutus kahjumlikuks 2018 aasta lõpuks ning muutus püsivalt

maksejõuetuks sisuliselt 2019 aastal. Joonistub välja kostja 2 selgelt kahjulik tehing, tehingu

tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Kostja 2 juhatuse liikmena andis kostja 1

välja rahalised vahendid, äriplaanita ja tagatiseta, mis põhjustas võlausaldajate nõuete

mitterahuldamise 2018 aastal ja hageja majandustegevuse kahjumi 2018 aasta lõpuks on

põhjuslikus seoses vähemalt 265 000 eurot summas kahju tekkimise vahel.

10. Kostja 1 ja kostja 2 vastutavad võrdselt solidaarselt summas 265 000 eurot ja tegelikkuses

ka tasumata intresside eest.

Kostja 1 seisukoht

11. Kostja 1 ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja 1 leidis, et hagejal ei ole

õiguslikku alust esitada hagi kostja 1 vastu. Laenuleping on õiguspärane. Kostja 1 vastu

esitatud hagi on ebaselge ja alusetu ning ei kuulu hagis väljatoodud alusel rahuldamisele.

Kostja 2 seisukoht

12. Kostja 2 hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

13. Hageja on seisukohal, et kostja 2 on tekitanud osaühingule kahju summas 265 000 eurot ja

võimalikud intressid summas 48 760 eurot. Kostja 2 seda nõuet ei tunnista. Tegemist on

kostja 1 laenuga, mille tagasimaksmise tähtaeg on saabunud ja kostja 1 on kohustatud selle

laenu tagasi maksma ning kostja 1 selle kohustuse täitmata jätmise eest ei vastuta.

14. Hageja nõue põhineb sellel, et kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt

maksti alates 05.01.2018 kuni 17.10.2018 kostjale 1 laenu kogusummas 265 000 eurot,

tagasimaksmise kohustusega 31.12.2020 ja intressiga 4% aastas.

15. Kostja 2 kinnitab, et ta on täitnud oma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega, s.t ta on olnud hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega ei ole

võtnud äriühingule põhjendamatuid riske. Kostja 2 poolt hoolsuskohustuse nõuetekohast

täitmist kinnitab ka asjaolu, et kostja 2 on isiklikult täitnud Santex Pluss OÜ (pankrotis)

rahalisi kohustusi, mistõttu ongi 29.07.2022 kohtumäärusega Santex Pluss OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluse järelevalve tsiviilasjas nr 2-21-17222 kinnitatud üheks võlausaldajaks ka

kostja 2 ise ja seda summas 66 551,47 eurot. Sellises summas osaühingu kohustuste täitmist

saab ja tuleb pidada tegutsemiseks korraliku ettevõtja hoolsusega.

16. Kostja 2 oli Santex Pluss OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks 17.07.2015 kuni 29.09.2020.a.

Üldteadaolevalt oli 2018. aasta ehitusbuumi aasta ja tööpuudust ei olnud. Kostjale 2 ei saa ette

heita laenulepingu sõlmimist osaühingu jaoks väga olulise töötajaga ja seda olukorras, kus

tellimustest puudust ei olnud.

17. Kostja 2 tegutses hageja juhatuse liikmena teadmises, et tellimusi ja töid on

majandamiseks piisavalt ning osaühingu rahalised nõuded tellijate vastu saavad rahuldatud

ehk siis ei olnud kostja 2 süüdi selles, et saabus majanduslangus ja üleilmne finantskriis.

18. Mis puudutab kostjate solidaarvastutust, siis kostja 2 sellega ei nõustu. VÕS § 137 lg 1

kohaldamise eelduseks on, et iga kostja vastutaks ka eraldi sama kahju hüvitamise eest, kuid

mitte oma rikkumisega põhjustatud kahjust suuremas ulatuses (vt näiteks Riigikohtu

02.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-10, p-d 17 ja 18). Kostja 2 ei vastuta selle eest, et

kostja 1 on jätnud talle antud laenu tagastamata. Veelgi enam ei vastuta kostja 2 selle eest, et

laekumata on jäänud ka laenulepingus kokkulepitud intressid.

19. Juhul, kui kohus asub teistsugusetele seisukohtadele, siis taotleb kostja 2 temalt

väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja on nõus hagi

rahuldamise korral tasaarvestuse tegemisega kohtuotsuses oma nõudega pankrotivaras.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

21. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Santex Pluss OÜ (edaspidi hageja) ja O S (edaspidi kostja 1) vahel on 04.01.2018

sõlmitud laenuleping, mille kohaselt Santex Pluss OÜ annab ajavahemikul 04.01.2018-

03.10.2018 kostjale 1 laenu summas 265 000 eurot. Laenusaaja kohustub laenusumma

tagastama hiljemalt 31.12.2020 (I kd tl 6);



05.01.2018-17.10.2018 on hageja kassast kostjale tehtud sularahas väljamakseid kokku

summas 265 000 eurot (I kd tl 7-21);



A H (edaspidi kostja 2) oli Santex Pluss OÜ (pankrotis) juhatuse liige ajavahemikus

17.07.2015-29.09.2020 (I kd tl 22-23);



Harju Maakohtu 30.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17222 on välja kuulutatud

Santex Pluss OÜ pankrot ja nimetatud pankrotihalduriks Urmas Tross (I kd tl 106-109).

22. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 312 760 eurot, millest põhivõlg

summas 265 000 eurot ja intressid summas 48 760 eurot ning mõista kostjatelt solidaarselt

välja hageja kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahju summalt

313 760 eurot iga viivitatud päeva eest hagiavalduse esitamisest kuni rahalise nõude

tasumiseni.

23. Kõigepealt lahendab kohus kostja 1 vastu esitatud nõude.

24. Hageja on esitanud kostja 1 vastu hagi laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagi

aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja ja kostja 1 vahel 04.01.2018 sõlmitud

laenuleping, mille kohaselt hageja annab ajavahemikul 04.01.2018-03.10.2018 kostjale 1

laenu summas 265 000 eurot, laenusumma on välja makstud sularahas hageja kassast. Hageja

kassa väljaminekuorderistest nähtuval on hageja teinud kostjale ajavahemikus 05.01.2018-

17.10.2018 väljamakseid kokku 265 000 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 3.1 kohustus

kostja 1 laenusumma tagastama hiljemalt 31.12.2020. Kostja 1 laenusummat kokkulepitud

tähtajaks ei tagastanud. Kostja 1 lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 265 000 eurot,

millele lisandub intressivõlgnevus summas 48 760 eurot.

25. Kostja 1 tema vastu esitatud nõuet ei tunnista.

26. Kohus leiab, et kostja 1 kohustus tuleneb lepingust. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu

kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

27. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on

leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2

kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

28. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal 1 raha maksmise kohustus,

mida kostja 1 on rikkunud. Laenulepingu punkt 3.1 kohaselt kohustus kostja 1 laenusumma

265 000 eurot tagastama hiljemalt 31.12.2020. Kostja 1 nimetatud summat hagejale ei ole

tasunud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma

kostjalt 1 põhivõlgnevuse summas 265 000 eurot tasumist.

29. Kostja 1 kohustus laenulepingu punkti 4.1. kohaselt tasuma intressi 4% aastas tagastamata

laenujäägilt. Hageja on palunud mõista kostjalt välja intressid summas 48 760 eurot. Hageja

nõude kohaselt hagi esitamise seisuga on kogunenud tasumata intressi 4,6 aasta eest

(04.01.2018 kuni 01.07.2022) kokku ca 48 760 eurot (265 000 x 4% x 4,6). Kostja 1 ei ole

hageja intressinõudele sisulisi vastuväiteid.

30. Kohus hageja intressiarvestusega ei nõustu. Kohus märgib, et vastavalt laenulepingule

kuulus intress 4% aastas tasumisele tagastamata laenujäägilt ja laenu tagastamise tähtaeg oli

31.12.2020. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 05.11.2008 tehtud otsuses leidnud

järgmist. „Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka

laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud

kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu

kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma

lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb

kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu

tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“ Seega saab hageja nõuda intressi kostjalt 1

üksnes kuni laenu tagamise ajani so 31.12.2020 ja pärast seda saab hageja nõuda kostjalt 1

üksnes viivist.

31. Kuigi vastavalt laenulepingu punktile 4.1. oli kostja 1 kohustatud tasuma intressi 4%

aastas laenujäägilt ja laenusumma on antud kostja 1 kasutusse erinevate kassast tehtavate

väljamaksetega, siis ei ole hageja kohtule sellist intressiarvestust esitanud, mille puhul oleks

lähtutud intressi arvestamisel laenujäägist, vaid on lähtunud sellest nagu oleks kogu

laenusumma kostja 1 kasutusse antud juba laenulepingu sõlmimisel. Kuna laenusumma 265

000 kostja 1 kasutusse andmine toimus ajavahemikus 04.01.2018 kuni 03.10.2018, siis

arvestab kohus laenusummalt 265 000 intressi määraga 4% aastas ajavahemiku 03.10.2018

kuni 31.12.2020 eest ning kohus on arvestanud antud ajavahemiku eest intressi summas 23

813,7 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

32. Eeltoodust tulenevalt tuleb intressid summas 23 813,7 eurot kostjalt 1 hageja kasuks välja

mõista.

33. Järgnevalt lahendab kohus kostja 2 vastu esitatud nõude.

34. Hageja leiab, et kostja 2 on rikkunud võlgniku juhatuse liikme kohustusi sellega, et hageja

andes kostjale 1 ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018 rahalisi vahendeid summas 265

000 eurot ilma äriplaanita ja tagatiseta, kostja 2 olles hageja juhatuse liige ei nõudnud kostjalt

1 laenud tagastamist ja intresse, mille tagajärjel hageja võlausaldajate nõuded jäid

rahuldamata ja hageja majandustegevus muutus kahjumlikuks 2018 aasta lõpuks ning muutus

püsivalt maksejõuetuks sisuliselt 2019 aastal.

35. Hageja leiab, et eelnevaga on kostja põhjustanud võlgnikule kahju 313 760 000 euro

ulatuses ÄS § 187 alusel.

36. Kostja 2 on hagile vastu vaielnud ja väidab, et täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsuga.

37. Hageja nõue kostja 2 vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi

oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud

kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja

selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud

korraliku ettevõtja hoolsusega.

38. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised:

• juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

• osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

• juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

39. Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama,

et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle

rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on

tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 ja aktsiaseltsi kohta analoogselt ka nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 13; 30. aprilli 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).

40. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu

juhatuse liikme vastu tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult

vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju

hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt

tasutu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab käsitada vaid seda

osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast

summast väiksem (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55)

41. Kohtul tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada kõigepealt kas kostja 2 on tegutsenud

kostjale 1 laenu andmisel korraliku ettevõtja hoolsusega.

42. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastavalt hageja ja kostja 1 vahel 04.01.2018 sõlmitud

laenulepingule on hageja andnud ajavahemikus 05.01.2018 kuni 17.10.2018 kostjale 1 laenu

summas 265 000 eurot. Vastavalt laenulepingule kostja 1 kohustus laenusumma 265 000

eurot hagejale tagastama 31.12.2020, kuid kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud.

Samuti ei ole kostja 1 tasunud intresse.

43. Kohus tuvastab, et 18.03.2022 vastuses Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt

kostjale esitatud küsimustele on kostja 2 selgitanud, et kostjal 1 mingit äriplaani ei olnud,

kostja 1 oli väärtuslik töötaja ja tundis oma töövaldkonda. Kostjal 1 olid väidetavad võlad ja

lepiti kokku, et kostja 2 hageja esindajana aitab kostjal 1 võlgasid tasuda. Kostja 1 poolt

võlgade tasumine pidi toimuma klientide toomisega hagejale. Kuna kostjal 1 oli palju

kontakte, kliente ja tõi sisse tööd, siis eelduslikult oleks selle raha tagasi teeninud ettevõttele

lühikese ajaga. Selle arvestusega oleks 2020 lõpuks võlg olnud täielikult tasutud (II kd tl 24

pöördel). Eeltoodud kostja 2 selgitusest võib järelda, et kostja 1 hagejale raha tagasi maksma

ei pidanudki.

44. Kohtus leiab, et kostja 2 hageja juhatuse liikmena ajavahemikus 05.01.2018-03.10.2018

kostjale 1 laenu andes ei tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Vaidlust pole sellele üle,

et 265 000 euro suuruse laenu andmisel ei olnud sõlmitud kostjaga 2 tagatislepingut, laenu oli

antud töötajale, kellel olid võlad, seega majanduslikud raskused. Hoolas juhatuse liige ei

tegutse märkimisväärselt suure summavõlgades töötajale laenamisel ilma igasuguse tagatiseta

korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti ei tegutsenud kostja 2 korraliku ettevõtja hoolsusega

jättes kostjalt 1 laenusumma ja intressi sisse nõudmata. Sellise laenu andmine kostjale 1 ja

selle tagasinõudmisest loobumine näol tegemist sisuliselt kingitusega. Hoolas äriühingu

juhatuse liige ei kingi oma töötajale 265 000 eurot.

45. Kohtule esitatud Santex Pluss OÜ (pankrotis) 2019 majandusaasta aruandest nähtuvalt oli

hageja 2018. ja 2019. aastal kahjumis (I kd tlk 86-92). Kohus leiab, et laenates 2018 aastal

kostjale 1 265 000 eurot vähendas kostja 2 märkimisväärselt hageja rahalisi vahendid ja selle

tulemusena 2018. aasta lõpuks muutus hageja majandustegevus kahjumlikuks ja 2019. aastal

muutus hageja püsivalt maksejõuetuks. Seega tegi kostja 2 vaieldamatult hageja jaoks

kahjuliku tehingu, selle tehingu tagajärjel vähenes hageja vara 265 000 euro võrra, hageja ei

suutnud tasuda oma võlausaldajate nõudeid, mis tõi kaasa hageja maksejõuetuse. Seega esineb

kohtu hinnangul kahju poolt tehtud kahjuliku tehingu ja selle tagajärje vahel põhjuslik seos.

46. Hageja poolt kohtule esitatud hageja võlausaldajate nimekirja kohaselt kümnest

võlausaldajast seitsme ees on hagejal tekkinud kohustused enne 2019 aastat ning nimetatud

kohustused kattuvad ajavahemikuga, mille jooksul kostja 2 tegi hageja esindajana

väljamakseid kostjale 1 summas 265 000 eurot. Kostjaga 1 laenulepingu mittesõlmimisel

oleks hageja saanud oma kohustused enamuse võlausaldajate eest täita ja hagejal ei oleks

tekkinud makseraskuseid.

47. Kohus leiab, et kostja 2 ei ole tõendanud, et ta tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kostja 2 on tõenditena esitanud Santex Pluss OÜ poolt tehtud hinnapakkumised, mis on

koostatud kostja 1 ja kostja 2 poolt (II kd tl 101-113). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et

nimetatud hinnapakkumise aluseks oleks hageja lepingu sõlminud. Kuigi kostja 2 on väitnud,

et sellel ajal tellimustest puudu ei olnud, siis ei ole hageja siiski sõlminud piisavalt lepinguid

oma klientidega, et oleks saanud maksejõutust vältida.

48. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja 2 vastutab juhatuse liikme kohustuste

rikkumise eest ja tekitanud hagejale kahjus summas 265 000 eurot.

49. Kostja 2 on palunud temalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1

alusel. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et lohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine

täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel

mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse

iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse

olemasolu. Kostja 2 ei ole esile toonud asjaolusid, mis oleks VÕS § 140 lg 1 alusel kahju

hüvitamise vähendamise aluseks. Kohus pea selliseid asjaolusid ise tuletama hakkama. Seega

jätab kohus VÕS § 140 lg 1 alusel kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamata.

50. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 2 välja hageja kasuks kahju hüvitise summas

265 000 eurot.

51. Hageja on käsitlenud kostja 2 poolt temale tekitud kahjuna kostja 1 poolt tasumata

intresse. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hagejale tekkinud kahju on tema vara

vähenemine summas 265 000 eurot. Kohtu hinnangul ei vastuta kostja 2 hageja ees kostja 1

poolt laenulepingust tulenevate intresside tasumise eest. Kohus jätab rahuldamata hageja

intressinõude summas 48 760 eurot.

52. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse kas kostja 1 ja kostja 2 vastutavad solidaarselt hageja

ees.

53. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda

isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad solidaarselt. Riigikohus on oma

08.12.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16 asunud seisukohale, et kui mitu isikut

vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju

eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kannatanul on

VÕS § 137 lg-st 1 2-22-10090 9 / 10 tulenevalt õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt

kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt sõltumata sellest, missugune on kahju

tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi (vt ka Riigikohtu 24.

aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 14). VÕS § 137 lg 1 kohaldamise

eelduseks on aga see, et iga kostja vastutaks ka eraldi sama kahju hüvitamise eest. VÕS § 137

lg 1 järgi võivad kostjad vastutada kahju eest solidaarselt, kuid mitte oma rikkumisega

põhjustatud kahjust suuremas ulatuses (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-10, p-d 17, 18).

54. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja 1 on kohustatud tagastama hagejale

põhivõlgnevuse summas 265 000 eurot ja tasuma intressid summas 23 813,7 eurot ning kostja

2 vastutab hagejale tekkinud kahju eest summast 265 000 eurot. Kostja 1 ja 2 kostja kohustus

hageja eest tuleneb hageja poolt kostjale 1 antud tagastamata laenust summas 265 000 eurot,

mille võrra on hageja vara vähenenud. Seega on kohus tuvastanud, et mõlemad kostjad

vastutavad eraldi hagejale 265 000 eurot tasumise eest ning nende vastutus tuleb samast

õigussuhtest (kostjale 1 265 000 euro laenamine hageja poolt).

55. Kohus leiab, et kostja 1 ja 2 vastutavad solidaarselt hageja ees summas 265 000 eurot,

mistõttu tuleb 265 000 eurot mõista solidaarselt kostjalt 1 ja 2 hageja kasuks välja.

56. Hageja on esitanud kostjate vastu viivisenõude. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kahju summalt 265

000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise nõude tasumiseni.

57. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja

p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

58. Kohus on rahuldanud hageja põhinõude kostjate vastu summas 265 000 eurot. Seega saab

hageja nõuda kostjatelt viiviseid üksnes põhinõudelt summas 265 000 eurot. VÕS ei võimalda

nõuda viivist intressi tasumisega viivitamisel. Hageja on esitanud viivisenõude 12.12.2023

menetlusdokumendis. Seega hageja ei ole esitanud viivisenõuet hagiavalduses. Selles

johtuvalt ei saab kohus rahuldada viivisenõude alates selle esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 113 lg 2 tulenevalt kostjate vastu viivisenõue alates

12.12.2023.

60. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise ajal (23.08.2024) sissenõutavaks muutunud viivised 23 004,01 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee) ja alates 24.08.2024 viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt summas 265 000 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

59. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

60. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt

kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad

menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad

menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise

ulatuse. Kohus on hagi kostja 1 ja 2 vastu rahuldanud osaliselt, kuid kummagi kostja suhtes

erinevas ulatuses. Sama ei ole kohus hagi rahuldanud kostja 1 ja 2 oluliselt erinevas ulatuses,

mistõttu ei pea kohus põhjendatuks lähtuda kulude jaotusel kostja 1 ja kostja 2 vastu hagi

rahuldamise ulatusest, vaid leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt mõlema kostja vastu, siis

lähtudes hagi rahuldamise ulatusest tuleb menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ja

80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

61. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg

2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2025 lahendiga.