2-23-5223/72 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.august 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5223

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi L. L. (panrotis) ja I. L.

vastu ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899;

aadress Tartu mnt 25-46, 10117 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Julia Vaganova, e-post

julia@capitalgate.ee

Kostja I: L. L. (isikukood xxxx; aadress xxxx)

Kostja I lepinguline esindaja: Madis Truber; e-post:

madis1971@gmail.com

Kostja I pankrotihaldus Indrek Lepsoo, e-post:

indrek@pankrotihaldur.ee

Kostja II: I. L. (isikukood xxxx; aadress xxxx, e-post

xxxx)

Kostja II lepinguline esindaja: Kuldar Kirt; e-post:

oigusselgus@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 12.06.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Inkassoteenused OÜ hagi L. L. (pankrotis) ja I. L. vastu ühisvara

jagamise nõudes osaliselt.

2. Lõpetada L. L. (pankrotis) ja I. L. ühisomand korteriomandile asukohaga Xxxx

(registriosa nr xxxx) ja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tasuda kinnisasja müügist

saadava raha arvel korteriomandi müügiga seotud kulud ning seejärel jagada

allesjääv raha L. L. ja I. L. vahel võrdsetes osades.

3. Jätta Inkassoteenused OÜ hagi L. L. ja I. L. vastu läbi vaatamata osas, milles

Inkassoteenused OÜ palub täita L. L.le jäävate rahaliste vahendite arvelt tema

kohustused täiteasjades xxxx ja nr xxxx, mis tulenevad Tartu Maakohtu

25.11.2021 tagaseljaotsusest tsiviilasjas xxxx ja 25.11.2021 tagaseljaotsusest

tsiviilasjas xxxx.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Inkassoteenused OÜ (edaspidi hageja või Inkassoteenused) esitas 04.04.2023 Harju

Maakohtule hagiavalduse L. L. (pankrotis, edaspidi ka kostja I) ja I. L. (edaspidi ka kostja II)

vastu ühisvara jagamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt Tartu Maakohtu 25.11.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx mõisteti

L. L.lt hageja kasuks välja 6765,40 eurot (põhivõlg 4154,35 eurot, intress 492,33 eurot ja viivis

05.08.2021 seisuga 2118,72 eurot) ja menetluskulud 698 eurot. Täiendavalt kohustus kostja I

tasuma menetluskuludelt viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

seaduses sätestatud määras. 26.11.2021 esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur P. P. võla

sissenõudmiseks

täitemenetluses

(täiteasi

nr

xxxx).

Tartu

Maakohtu

25.11.2021

tagaseljaotsusega tsiviilasjas xxxx mõisteti L. L.lt hageja kasuks välja võlgnevus 4269,47 eurot

(põhinõue 2252,34 eurot, intress 728,51 eurot ja viivis 05.08.2021 seisuga 1288,62 eurot) ja

menetluskulud 650 eurot, millelt tuli kostjal I tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates viivist

seaduses sätestatud määras. Hageja esitas 26.11.2021 võla sissenõudmiseks täitmisavalduse

(täitemenetlus täiteasjas nr xxxx). Kostja I ei ole seni vabatahtlikult kohtuotsustega

väljamõistetud võlgnevusi täies ulatuses hagejale tasunud. Ka kohtutäituril ei ole

täitemenetluses õnnestunud kostjalt I võlgnevusi täies mahus sisse nõuda. Hagi esitamise

seisuga oli täiteasjas nr xxxx võlgnevuse jääk 1975,74 eurot ja viivis menetluskuludelt 84,26

eurot ning täiteasjas nr xxxx võlgnevuse jääk 2198,69 eurot ja viivis menetluskuludelt 90,48

eurot.

Kostjad abiellusid xxxx. Kostja I on korteriomandi asukohaga Xxxx omanikuna

kinnistusraamatusse sisse kantud 30.09.2005, s.o abielu ajal. Ts.asjas xxxx esitas kostja II hagi

vara aresti alt vabastamiseks. Kostja II ei esitanud väljavõtet abieluvara registrist, mis tõendab,

et kostjate vahel ei ole sõlmitud abieluvaraleping, seega tegemist on ühisvaraga. Võla

sissenõudmiseks kostjalt I ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka

kuuluva korteriomandi suhtes ühisvara jagamist. Hagejale ei ole teada, mis seisundis on

kostjatele kuuluv korteriomand, kuid kinnisvaraportaalide andmetele tuginedes võib eeldada,

et korteriomandi turuväärtus on vähemalt 28 000 eurot. Pidades silmas korteriomandi tõenäolist

väärtust, peab hageja tõenäoliseks, et hageja nõuded hagi esitamise seisuga kokku 4349,17

eurot rahuldamiseks piisab korteriomandi müügist. Hageja taotles lõpetada L. L. ja I. L.

ühisomand korteriomandile Xxxx (registriosa number xxxx) selle müügiga avalikul

enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada L. L. ja I. L. vahel võrdsetes osades ning L. L.le

jäävate rahaliste vahendite arvelt täita tema kohustused täiteasjades xxxx ja nr xxxx, mis

tulenevad Tartu Maakohtu 25.11.2021 tagaseljaotsusest tsiviilasjas xxxx ja 25.11.2021

tagaseljaotsusest tsiviilasjas xxxx. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hageja esitas 28.04.2023 hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 02.05.2023

määrusega, kandes hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa nr xxxx (asukohaga Xxxx) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale:

-

eelmärke tsiviilasjas nr 2-23-5223 L. L. ja I. L. vastu esitatud ühisvara jagamise nõude

tagamiseks Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899) kasuks;

-

märkuse kohtuvaidluse olemasolu kohta Inkassoteenused OÜ hagis L. L. ja I. L. vastu

ühisvara jagamise nõudes: „Inkassoteenused OÜ on esitanud hagi L. L. ja I. L. vastu

ühisvara jagamise nõudes tsiviilasjas nr 2-23-5223“.

3. Hageja tõi 12.06.2024 istungil esile, et ts.asjas xxxx on Harju Maakohus 09.05.2023

otsuses tuvastanud, et pooled ei vaidle, et kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud

korteriomand asukohaga Xxxx on kostja I ja kostja II ühisomand ning, et korteriomand

(registriosa nr xxxx) kuulub kostja I ja kostja II ühisomandisse.

4. Hageja jäi oma lõplikes seisukohtades esitatud nõude juurde. Hageja õigusabikulud on

kokku 696 eurot, tunnihinnaga 96 eurot (km/ta), millele lisandub hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 420 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Hageja leidis, et kostja

I ja kostja II õigusabile kulunud ajakulu on ebamõistlikult suur ega ole põhjendatud. Hageja

pidas kostja I põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks õigusabile 2 tundi ja 55 minutit ning kostja

II mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks õigusabile 3 tundi ja 10 minutit.

Kostja I vastuväited ja nende aluseks olevad asjaolud

5. Kostja I vastas hagile 13.11.2023. Kostja I vaidles hagile täies ulatuses vastu, sest

vaidlusalune korteriomand ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Korteriomand omandati kostja II

lahusvara arvelt. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Vastuseks kohtu 15.11.2023 kirjale, tõi kostja I 27.11.2023 täiendavalt välja, et kostja

II omandas korteri lotovõidu arvelt, mida tõendas kostja II pangakonto väljavõttega.

Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja II võitis 05.07.2003 100 000 krooni, millest 5000

krooni on kostja II tasunud korteri ettemaksuks ja 70 000 krooni notari deposiiti. Kuna lotopilet

oli kostjale II kingitud, ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et lotoga võidetud raha kui ka

selle raha eest omandatud korteriomand on kostja II lahusvaraks.

7.

08.12.2023 kinnitas kostja I, et loteriipileti kinkis kostjale II kostja II isa E. S., kes suri

xxxx.

8. Kostja I esitas 05.08.2024 menetluskulude nimekirja, milles märkis, et juhul kui kohus

otsustab ühisvara jagada, siis peab kostja I osa laekuma tema pankrotipessa, sest 24.10.2023

kohtumäärusega ts.asjas nr xxxx kuulutati 24.10.2023 kell 17.00 välja võlgniku, L. L., pankrot.

Kostja I õigusabikulud on kokku 792,30 eurot (km/ga), tunnihinnaga 100 eurot (km/ta).

Kostja II vastuväited ja nende aluseks olevad asjaolud

9. Kostja II vaidles 17.07.2023 vastuses hagile täies ulatuses vastu. Korteriomand, mis

omandati 18.09.2003 müügilepingu alusel, ei kuulu kostjate ühisvara hulka, sest see on

omandatud kostja II lahusvara arvelt. Seetõttu peaks nimetatud korter kuuluma kostja II

hinnangul kostjale II. Seetõttu palus kostja II jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik

menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja II lisas 27.11.2023 seisukohas, et kostja II on omandanud vaidlusaluse korteri

lotovõidu arvelt, mida tõendab kostja II pangakonto väljavõte. Lotopilet oli kostjale II kingitud,

mistõttu lotoga võidetud summa ja selle summa eest omandatud korteriomand kuulub kostja II

lahusvara hulka.

11. Kostja II kinnitas 08.12.2023, et lotopileti kinkis kostjale II kostja II isa E. S., kes

kahjuks suri xxxx. Kuna lotopilet oli isa poolt kostjale II kingitud ning sellest on tänaseks

möödas üle 20. aasta, siis saab seda kinnitada muu hulgas kostja I.

12. Kostja II tõi 01.07.2024 seisukohtades välja, et ei nõustu hageja väidetega ts.asjas nr

xxxx kohtu tuvastatud asjaolude osas, sest oluline arvestada, et ts.asjas nr xxxx esitatud hagi oli

esitatud erineval õiguslikul alusel ning hoopiski teistel asjaoludel.

13. Kostja II esitas menetluskulude nimekirja 05.08.2024. Kostja II õigusabikulud on 1350

eurot (km/ta). Kostja II on leidnud, et juhul, kui austatud kohus peaks hagiavalduse rahuldama

(millega kostja II ei nõustu), siis ei saa seda hagis märgitud kujul teha, kuna kostja I on

pankrotis. Kostja II leidis 15.08.2024 menetlusdokumendis, et hageja menetluskulud ei ole

esitatud kujul vajalikud ega ka põhjendatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS

§ 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

15. Pooled ei vaidle selle üle, et:

-

kostjad sõlmisid abielu xxxx;

-

kostjate abielu lahutati xxxx;

-

kostjad sõlmisid 18.09.2003 notariaalse müügilepingu, mille esemeks oli korter

asukohaga Xxxx (dtl 150-158);

-

AS EESTI LOTO on kandnud 05.08.2003 kostja II arvelduskontole 100 000 krooni

selgitusega „Vitamiin võit“ (dtl 160);

-

Kostja II tasus 28.08.2003 AS-le Pindi Kinnisvara 5000 krooni selgitusega „Xxxx

ettemaks“;

-

Kostja II tasus 11.09.2003 Tallinna notar K. K. deposiitkontole 70 000 krooni

selgitusega „L. L., ostusumma xxxx“ (dtl 164).

-

kostja I on 28.11.2005 kantud korteriomandi asukohaga Xxxx omanikuna

kinnistusraamatusse 28.11.2005 (dtl 11);

-

kostjalt I on Tartu Maakohtu 25.11.2021 tagaseljaotsusega ts.asjas xxxx mõistetud

hageja kasuks välja võlgnevus summas 6765,40 eurot ja menetluskulud summas 698

eurot, millele lisandub tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgne viivis

(dtl 15-17);

-

hageja on esitanud ts.asjas xxxx tehtud lahendi täitmiseks kohtutäiturile P. P.

täitmisavalduse (dtl 18);

-

kostjalt I on Tartu Maakohtu 25.11.2021 tagaseljaotsusega ts.asjas xxxx mõistetud

hageja kasuks välja võlgnevus summas 4269,47 eurot ja menetluskulud summas 650

eurot, millele lisandub tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgne viivis

(dtl 20-22);

-

hageja on esitanud ts.asjas xxxx tehtud lahendi täitmiseks kohtutäiturile P. P.

täitmisavalduse (dtl 23);

-

hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal I täiteasjas nr xxxx võlgnevuse jääk 1975,74

eurot ja viivis menetluskuludelt 84,26 eurot ning täiteasjas nr xxxx võlgnevuse jääk

2198,69 eurot ja viivis menetluskuludelt 90,48 eurot.

-

Kostja I ei ole oma kohustust hageja ees täielikult täitnud;

-

Kostja I suhtes on ts.asjas nr xxxx 24.10.2023 kohtumäärusega 24.10.2023 kell 17.00

välja kuulutatud pankrot.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomand asukohaga Xxxx on kostjate ühisomandis.

17. Hageja on esitanud kostjate vastu hagiavalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14

lg 2 alusel, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist

võlgniku osale ühisomandist.

18. Pärast hagiavalduse esitamist on ts.asjas nr xxxx 24.10.2023 kohtumäärusega

24.10.2023 kell 17.00 kuulutatud välja kostja I pankrot. Pankrotiseaduse § 43 lg 4 järgi kui enne

pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on võlgniku vastu nõue eseme välistamiseks

pankrotivarast, vaatab kohus nõude läbi. Sel juhul võib pankrotihaldur astuda menetlusse

võlgniku asemel. Halduril on võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui haldur protsessi

ei astu, võib menetlust jätkata hageja taotlusel. Antud ts.asjas esitatud nõue ei ole otseselt küll

seotud eseme välistamise nõudega pankrotivarast, on kostjad leidnud, et korteriomand, mille

jagamist ühisvara jagamise nõude korras taotletakse, ei kuulu ühisomandi hulka. Seega kostjad

püüavad välistada korteriomandi kostjale I kuuluvas osas pankrotivarast, mistõttu lähtub kohus

analoogia korras nimetatud sättest. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on kohtule kinnitanud, et

haldur oli Inkassoteenused OÜ hagist L. L. ja I. L. vastu ühisvara jagamise nõudes teadlik, aga

antud menetluses jätkas kostjana võlgnik ning haldur ei ole avaldanud soovi ( ei avalda ka

praegu) võlgniku asemel menetlusse astuda. Seega menetleb kohus hageja nõuet.

19. Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui on täidetud järgmised

eeldused (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, P 18):

-

Hagejal kui sissenõudjal on võlgnikust abikaasa (käesoleval juhul kostja I) vastu nõue;

-

Võlgnikul (kostjal I) on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks

sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja;

-

Võlgnikuks olev ühisomanik (kostja I) saaks ise nõuda ühisvara jagamist.

20. Kostjad ei ole seadnud kahtluse alla esimest eeldust, s.o et hagejal on kostja I vastu

nõue. Seega esimene eeldus nõude esitamiseks on täidetud.

21. Kuivõrd vaidlus on selles, kas võlgnikul on jagatavat ühisvara, tuleb kohtul tuvastada,

kas korteriomand asukohaga Xxxx kuulub kostjate ühisvara hulka.

22. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile

perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates

sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on

tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või

toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 37

lg 1¹ kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Seega tuleb

poolte ühisvara jagada kehtiva seaduse järgi, kuid ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb

lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 1. juulit 2010 kehtinud

perekonnaseadusest (RKTKo 29.05.2013, 3-2-1-42-13, p 9).

23. Antud tsiviilasjas abiellusid pooled xxxx ja lahutasid xxxx. Kostja I on vaidlusaluse

korteriomandi asukohaga Xxxx omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 28.11.2005, s.o

ajal kui kehtis PKS (1995). Seega tuleb antud juhul lähtuda ühisvara kooseisu

kindlaksmääramisel PKS-st, mis jõustus 01.01.1995 (edaspidi PKS (1995).

24. PKS (1995) § 7 kohaselt määrati abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses ja

abieluvaralepinguga, kui see oli sõlmitud. PKS (1995) § 8 lg 2 kohaselt, kui abieluvaralepingut

ei olnud sõlmitud või kui leping ei hõlmanud abikaasade kogu vara, kohaldati abikaasade vara

või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes peatüki 3. jaos sätestatut. Kuna kohtule ei ole

esitatud asjaolusid, mis viitaksid poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingule, tuleb lugeda, et

poolte vahel kehtis varaühisuse varasuhe.

25. PKS (1995) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara oli abikaasade

ühisvara. PKS (1995) § 15 lg 1 kohaselt oli abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist

olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara,

mille see abikaasa oli omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Tulenevalt PKS (1995) § 19

lg 2 p-st 3 võib kohus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud

ühe abikaasa lahusvara arvelt.

26. Kostjad on kinnitanud, et kostja II isa kinkis kostjale II loteriipileti, mille võidusummast

on vaidlusalune korteriomand omandatud, mistõttu kuulub korteriomand asukohaga Xxxx

kostja II lahusvara hulka. Kostjad ei ole oma väite – kostja II isa kinkis kostjale II loteriipileti-

tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, kuigi kohus on kostjatele korduvalt selgitanud

tõendamiskoormist (dtl 146, 188) ning et kostja I kinnitus ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2

tähenduses (dtl 197). Seega kohus ei tuvastanud, et vaidlusalune korteriomand omandati kostja

II lahusvara arvelt.

27. Kuigi ts.asjas xxxx oli hagi esemeks kostja II nõue hageja ja kostja I vastu vara arestist

vabastamiseks, alternatiivselt sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks

(täiteasjad nr xxxx ja xxxx), tuvastas kohus, et kostja II on pidanud vaidlusalust korteriomandit

ühisvara hulka kuuluvaks.

Nimetatud kohtuasjas tugines kostja II asjaolule, et kostja II ei ole andnud kohtutäiturile

nõusolekut ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx sissenõude pööramiseks.

Kostja II leidis, et kohtutäitur soovib ilma kostja II nõusoleku ja heakskiiduta realiseerida nõuet

vara arvelt, mis on kostjate ühisvaraks, kahjustades sellega kostja II huve ja õigusi (dtl 266, p

2, 3). Harju Maakohus on ts.asjas xxxx 09.05.2023 otsuses tuvastanud, et pooled ei vaidle selle

üle, et korteriomand asukohaga Xxxx on kostjate ühisomand (dtl 267, p 15.1). Kohus on kostja

II hagi rahuldanud põhjusel, et korteriomand tuleb täiteasjades xxxx ja xxxx arestist vabastada,

sest need kuuluvad kostja I ja kostja II ühisvarasse (dtl 268, p 19).

28. Kokkuvõtvalt, kuivõrd kohus ei tuvastanud, et korteriomand asukohaga Xxxx oleks

omandatud kostja II lahusvara arvelt või kuuluks muul põhjusel kostja II lahusvara hulka, loeb

kohus tuvastatuks, et korteriomand asukohaga Xxxx kuulub kostja I ja kostja II ühisvara hulka.

29. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostjal I oleks lahusvara, mille arvelt oleks

võimalik hageja nõudeid täita. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja I lahusvarast ei piisa

tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Hageja saab TMS § 14 lg 2 ja

PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist.

30. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt Riigikohtu

26.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara

abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel

AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel.

Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või

vastuhagis.

31. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud

raha kostjate (ühisomandike) vahel võrdselt. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on õigustatud

nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet

ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane,

on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul

enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid

ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lg-le 3

vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi

lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara

hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning

saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse

ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades.

32. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel

täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.

33. Kohus selgitab, et pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid

tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste

kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 54¹ lg 1). Hageja taotlus on

suunatud korteriomandi müügist saadud tulemi jaotamisele, sellisesse toimingusse ei saa kohus

sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 lahend

tsiviilasjas nr 2-20-14123, p 6). Kuivõrd kostja I suhtes on välja kuulutatud pankrot, otsustab

kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise pankrotiseaduses sätestatud korras kostja I

pankrotihaldur.

34. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded

kostja I vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS §

38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka

väitnud. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi

nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud

kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud.

35. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste

vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel läbivaatamata.

36. Harju Maakohtu 02.05.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas on rahuldatud hageja

hagi tagamise taotlus ja hagi tagamise korras kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxx

hageja kasuks eelmärge ja märkus. Hageja ei ole taotlenud tagamise abinõu tühistamist või

asendamist. Kohus on seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõu on vajalik kohtuotsuse

täitmise tagamiseks ega ole pooltele liigselt koormav. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõu

TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse kuni käesoleva kohtuotsuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada

kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või

registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks

õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase

olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei saa TsMS § 164 lg-t 2 tõlgendada viisil, mis võib viia

selleni, et valdava osa ühisvara jagamise asjade suhtes tuleb kohaldada erandit ning vaid väikse

osa vaidluste suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud üldreeglit. TsMS kommenteeritud

väljaandes on selgitatud, et TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt

TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või

kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa

olulisi vajadusi. Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda

jätmise ebaõigluse hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu

TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste

ülemäärast kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis

tahes määral kahjustamine ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema

oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (TsMS I komm (2017), § 164, p 3.2. c). Kuivõrd

kohus ei tuvastanud, et käesolevalt esineksid asjaolud, mis võimaldaksid TsMS § 164 lg-st 1

kõrvale kalduda. Seega kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kumbki

pool kannab oma menetluskulud ise, puudub vajadus poolte menetluskulude suuruse

kindlaksmääramiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Vaker

kohtunik