1-23-1192/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

23.08.2024

Kohtuasja number

1-23-1192

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

12.07.2024. a määrus

Rainis

Pikksööda elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu

Rainis

Pikksööt

(isikukood

38303146516)

Teine määruskaebemenetluse

pool

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Meelis Juursoo

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12.07.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 24.03.2023. a otsusega tunnistati Rainis Pikksööt süüdi KarS § 213 lg

2 p 1, § 1572 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1

ja 2 ja § 68 lg 1 sätestatut kohaldades liitkaristusega 3 aastat 7 kuud 10 päeva vangistust.

Karistuse kandmine algas 24.03.2023 ja lõpeb 03.11.2026.

2. Tartu Vangla esitas 06.06.2024 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav Rainis

Pikksööda elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist

kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3. Tartu Maakohtu 12.07.2024. a määrusega jäeti Rainis Pikksööt elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused

süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.

4. Kohus tõi positiivsete asjaoludena välja, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, ta täidab individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, on osalenud

majandusabitöödel ja AS Eesti Vanglatööstuses keevitajana ning käesolevalt töötab

järelevalveta väljaspool vangla territooriumi KM Element OÜ puidutööstuses puusepana.

Viimati nimetatud tööandja on kinnitanud, et Rainis Pikksöödale võimaldatakse töökohta ka

vabanemisel. Avavanglas võimaldatud järelevalveta liikumistega seoses probleeme ei ole

olnud. Sotsiaalprogrammis Õige Hetk näitas Rainis Pikksööt üles motiveeritust ja head

analüüsivõimet. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht, kus on

tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks täidetud. Teisalt tõi maakohus välja, et Rainis

Pikksööta on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, millest 11 karistust on arhiveeritud ning ta

kannab hetkel viiendat vangistust. Kõikide, ka käesolevaks ajaks kustunud, kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise

oskus, grupi mõju, soov saada materiaalset kasu ja ükskõikne suhtumine kehtivatesse

reeglitesse. Kesise sissetuleku ja ka sissetuleku puudumise tõttu hakkas tegelema varavastaste

kuritegudega. 09.05.2024 seisuga on vangla andmetel tasumata nõudeid summas 39 314,01

eurot, vabanemisfondis on 585,39 eurot. Lähedastega eriti ei suhtle, sõpru ei ole,

tutvusringkond on väike ning enda sõnul eelistab olla üksi. Kõike eelnevat kogumis hinnates

leidis kohus, et Rainis Pikksööda katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilist

valvet kohaldades ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ülalkirjeldatud positiivsed tegevused ja

muutused ei veennud kohut selles, et süüdimõistetu hoiakud ja elustiil on just käesoleva

vangistuse tulemusena muutunud piisavalt selleks, et vabanedes läbida nõuetekohaselt katseaeg

koos kõigi kriminaalhoolduse juurde käivate tingimustega ning elada edaspidi õiguskuulekalt.

Kuigi käesoleva karistuse kandmisel vanglas ei saa Rainis Pikksöödale midagi ette heita, ei ole

kohtul kujunenud tema eelnevat elukäiku ja probleeme arvestades veendumust, et suhteliselt

lühikese aja jooksul vanglatingimustes toimunud muutused on püsivad.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse vaidlustas 26.07.2024. a määruskaebusega Rainis Pikksööt, kes

palub määruse tühistada ning ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Rainis

Pikksööt leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd on jäetud

põhjendamata, miks vabastamise kasuks rääkivad asjaolud võrdluses kuriteo toimepanemise

asjaoludega ei saa kaasa tuua kinnipeetava vabastamist. Määrusest ei selgu ka, mis peaks

motiveerima süüdimõistetut hästi käituma, kui seda käitumist ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel ei arvestata. Rainis Pikksööt toob välja, et on end karistuse kandmise

ajal hästi ülal pidanud ja täitnud individuaalset täitmiskava. Distsiplinaarkaristused puuduvad

ja sotsiaalprogrammis osalemise tagasiside on positiivne. Asjaolu, et ta viibib alates 18.09.2023

avavanglas ja liigub järelevalveta väljaspool vanglat lubatud kohtades näitab samuti, et karistus

on oma eesmärke täitnud. Resotsialiseerumise võimaluste puhul tuleb arvesse võtta, et

süüdimõistetul on olemas eluase, töökoht ning tema suhtlusringis puuduvad isikud, kes teda

negatiivselt võiks mõjutada. Rainis Pikksööt suhtleb oma lähedastega, kuid mitte eesmärgiga,

et neilt materiaalset abi saada. Veel märgib Rainis Pikksööt, et maakohtule olid esitatud

ebaõiged andmed tema vabanemisfondi suuruse kohta. Tema vabanemisfondis oli 15.05.2024.

a seisuga 1682,64 eurot ja praeguseks juba 2023,10 eurot. Tasumata nõuete osas ei ole kohus

välja toonud positiivse asjaoluna seda, et kinnipeetav on vangistuses oldud aja jooksul tasunud

üle 5000 euro oma võlgnevustest. Maakohus on viidanud ka Rainis Pikksööda luhtunud

kriminaalhooldusele, kuid tegu on juba kustunud karistuse kandmise ajal määratud

kriminaalhooldusega. Rainis Pikksööt märgib veel, et vastupidiselt kohtumääruses märgitule ei

ole ta tegelikult käesoleva vangistuse ajal saanud psühhiaatrilist ravi. Süüdimõistetu peab

vajalikuks ringkonnakohtu tähelepanu pöörata ka asjaolule, et maakohtus videosilla vahendusel

toimunud kohtuistungit segasid kusagilt kostuvad lärm ja kolistamine, mistõttu ei kuulnud

Rainis Pikksööt kohtunikku ja viimane teda. Kuna kohtunik ei kuulnud vahepeal süüdimõistetu

selgitusi, võeti Rainis Pikksöödalt ära võimalus oma mõtetest, plaanidest ja eesmärkidest

rääkides kohtuniku sisetunnet mõjutada vabastamise kasuks.

6. Kokkuvõtvalt leiab süüdimõistetu, et kuigi tema varasem elukäik on olnud kuritegelik,

siis viimase vangistuse ajal on ta muutnud rahulikumaks ega otsi enam probleeme. Oma

käitumisega on ta kinnitanud tööharjumust ja seadusekuulekust. Vangla usaldust tema vastu

näitab avavanglasse paigutamine. Ka prokurör toetab tema vabastamist. Vabaduses on tal tugi

Nelipühi koguduse poolt, kus kaebaja käib jumalateenistustel. Rainis Pikksööt leiab, et edasine

karistusaeg ei täidaks enam tema taasühiskonnastamise vaid üksnes ühiskonna kindlustamise

eesmärki. Viimast saab saavutada ka süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile ja

lisakohustustele. Ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et teda vabastataks karistuse

kandmisest, vaid muutuks lihtsalt karistuse kandmise viis. Rainis Pikksööt lubab suhtuda

katseaga ja sellega kaasnevatesse kohustusse täie tõsidusega.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga

võrreldes teistsugusele seisukohale Rainis Pikksööda vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmises.

8. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi

(RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse

sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille

tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis

süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

9. Vaidlust ei ole selles, et Rainis Pikksööda puhul on täidetud elektroonilise valve

kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema

vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Ta vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud

sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja selle jätkuvestlusel ning töötanud majandusabitöödel ja AS

Eesti Vanglatööstuses keevitajana. Alates 18.09.2023 on paigutatud avavanglasse ja töötab

puidutööstuses KM Element OÜ ehituspuusepana. Sotsiaalprogrammi läbides näitas Rainis

Pikksööt üles motiveeritust ning analüüsis avatult ja põhjalikult enda karistuseelset käitumist ja

tuleviku plaane. Praegune tööandja on Rainis Pikksööda tööga rahul ja talle pakutakse töökohta

ka peale vabanemist. Avavanglas järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud.

Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Eelnevale tuginedes ei kahtle

ringkonnakohus, et Rainis Pikksöödal on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks

eluks olemas. Samas on see vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku

edasine

õiguskuulekas

käitumine:

kinnipeetava

vabastamine

eeldab

positiivset

retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime

kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Rainis Pikksööda

vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning

põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele.

Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et esineb alus kahelda, kas

süüdimõistetu hoiakud ja elustiil on just käesoleva vangistuse tulemusena muutunud piisavalt

selleks, et vabanedes läbida nõuetekohaselt katseaeg koos kõigi kriminaalhoolduse juurde

käivate tingimustega ning elada edaspidi õiguskuulekalt.

11. Ringkonnakohus ei nõustu Rainis Pikksööda etteheitega selle kohta, et maakohus on

rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuivõrd on jätnud põhjendamata, miks vabastamise kasuks

rääkivad asjaolud võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua kinnipeetava

vabastamist. Maakohus on nõustumisväärselt põhjendanud, et kuigi vanglatingimustes viibides

inimese hoiakud tihti tõesti muutuvad, vähemalt mõtetes ja sõnades ning tekib soov vabanedes

enda elustiili muuta, siis paraku see väga paljudel juhtudel ei õnnestu. Rainis Pikksöödale on

varasemalt korduvalt antud võimalusi enda mõttemaailma ja käitumise muutmiseks, kuid neid

võimalusi ta kasutanud ei ole. Nimelt on Rainis Pikksööta kriminaalkorras karistatud kokku 13

korral (neist 11 karistust arhiveeritud) ja ta kannab reaalset vangistust viiendat korda. Seega

näitab süüdimõistetu varasem elukäik selgelt, et korduv karistatus ja vangistuse kandmine ei

ole Rainis Pikksöödale mingit mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi.

Vastupidi, uute samalaadsete kuritegude toimepanemine pärast reaalset vangistust annab selge

signaali selle kohta, et varasematest menetlustest ja karistustest ei ole järeldusi tehtud.

12. Rainis Pikksööt on esitanud väljavõtte selle kohta, et tema vabanemisfondis on juba

oluliselt suurem summa kui maakohtu määruses märgitu ning ta on vähendanud tema vastu

esitatud nõuete summat. Kolleegiumi hinnangul on kiiduväärt, et süüdimõistetu on otsustanud

oma võlgnevusi tasuda ja panustab selle kõrvalt ka enda vabanemisfondi, mis kindlasti aitab

tulevikus õiguskuuleka elu elamisele vabaduses kaasa. Samas ei saa ignoreerida asjaolu, et isik

on valdavalt toime pannud varavastaseid süütegusid ning kõikide kuritegude soodusteguriks on

mh olnud soov saada materiaalset kasu. 2024. aasta alguses läbi viidud jätkuvestluses on Rainis

Pikksööt isegi avaldanud, et suurimaks riskiteguriks on jätkuvalt majanduslik toimetulek. Ta

soovib elada tavalist ja rahulikku elu, kuid samas peab oluliseks ka head majanduslikku

toimetulekut. Enda sõnul ei ole see tal võimalik, kuna rahalised nõuded on väga suured ja järele

jääv elatis on liialt väike, et tagada endale normaalne elu. Ringkonnakohtu hinnangul,

arvestades Rainis Pikksööda võlgnevuste summat ja varasemat elukäiku, esineb endiselt suur

uute samaliigiliste kuritegude sooritamise oht.

13. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi

saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht

uute kuritegude toimepanemiseks väike. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole Rainis

Pikksööda vangistus oma eesmärke veel täitnud, puudub põhjus maakohtu määruse

tühistamiseks.

Süüdimõistetu

saab

vangistuses

jätkata

töötamist,

talle

pakutakse

vabanemiseelset nõustamist ja aidatakse luua ja säilitada sotsiaalselt olulisi kontakte väljaspool

vanglat, sh abistatakse suhete taastamisel lähedastega. Järjepidav töötamine ja seeläbi oma

võlgnevuste vähendamine ja vabaduses majanduslikuks toimetulekuks tugeva aluse loomine

aitavad Rainis Pikksöödast tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise

ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.

14. Vastuseks Rainis Pikksööda küsimusele, et mis peaks motiveerima süüdimõistetut hästi

käituma, kui seda käitumist ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvestata,

märgib kolleegium, et ennekõike teeb süüdimõistetu otsuse oma käitumist ja elu muuta enda

jaoks. Motivatsioon seadusekuulekalt käituda, kuritegude toimepanemisest hoiduda ja ka

majanduslikus mõttes oma elu järje peale saada peab olema tema enda jaoks läbimõeldud ja töö

selle saavutamise nimel järjepidev. Kui asjaolu, et süüdimõistetut alles kolmandiku karistuse

ärakandmise järel veel ei vabastata tema motivatsiooni kõikuma lööb, näitab see üheselt ainult

seda, et süüdimõistetu ei olnudki veel valmis vabaduses õiguskuulekat elu elama ja tehtud

muutused ei olnud püsivad. Rainis Pikksööda käitumine vangistuses on olnud kiiduväärt, kuid

tema varasem elukäik ei võimalda veel ringkonnakohut veenda selles, et temast lähtuv oht uute

kuritegude toimepanemiseks on piisavalt väike. Rainis Pikksöödal on võimalus karistuse

edasisel kandmisel jätkata kohtutele vastupidise tõestamist.

15. Seoses videosilla vahendusel toimunud maakohtu istungil kostunud taustamüraga

märgib ringkonnakohus, et kuigi on kahetsusväärne, et istungi toimumist segas kohati väline

lärm, esines seda vaid teatud hetkedel. Samuti kui kohtunik süüdimõistetut ei kuulnud, andis ta

sellest märku ja palus süüdimõistetul oma jutus paus teha. Kolleegiumi hinnangul ei võetud

Rainis Pikksöödalt lärmi tõttu võimalust oma mõtetest, plaanidest ja eesmärkidest rääkida ning

esinenud müra ei mõjutanud kuidagi ka maakohtu otsustuse tegemist.

16. Kokkuvõttes ei teinud maakohus Rainis Pikksööta vabastamata jättes kaalutlusviga –

süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1

p-st 1, tuleb jätta Tartu Maakohtu 12.07.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)