1-18-1578/57 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-18-1578

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. augusti 2024. a määrus Aleksandr Iljini

vangistusest tingimisi enne vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Aleksandr Iljin (isikukood 37705242216)

ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe,

määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 5. augusti 2024. a määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Määrata

OÜ-le

Advokaadibüroo

Küünemäe

&

Partnerid

käesolevas

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

65,88 eurot (sealhulgas käibemaks 11,88 eurot). Jätta see menetluskulu Aleksandr Iljini

kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas Aleksandr Iljinit 2. aprilli 2018. a otsusega karistusseadustiku (KarS)

§ 274 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust

Viru Maakohtu 11. detsembri 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4570 mõistetud karistuse

(10 aastat vangistust) ärakandmata osa 7 aasta 6 kuu ja 7 päeva pikkuse vangistuse võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust.

2. Viru Vangla esitas 12. juulil 2024 Viru Vanglale materjalid A. Iljini vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur A. Iljini vabanemist ei toeta.

3. Viru Maakohus jättis 5. augusti 2024. a määrusega A. Iljini vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata. A. Iljin osaleb tööhõives, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning

vabanedes on tal kindel elukoht lähedaste juures. Samas on ta mitmel korral loobunud

sotsiaalprogrammides osalemisest, kuid asus läbima programmi „Värav“. A. Iljin soovib

alkoholist loobuda, kuid varem seda suutnud ei ole. Tapmise, mille eest mõisteti A. Iljin süüdi

2(3)

Viru Maakohtu 11. detsembri 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4570, pani ta toime ajal, mil

oli Viru Maakohtu 30. märtsi 2012. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-600 allutatud

käitumiskontrollile. Samuti jätkas ta kuritegelikku käitumist vanglas, ähvardades tööülesandeid

täitnud vanglaametnikku. A. Iljinil puudub töökogemus ja -harjumus väljaspool vanglat. Kehv

majanduslik olukord, alkoholisõltuvus ning puuduv riigikeele oskus võivad viia süüdimõistetu

vanade käitumisharjumuste juurde.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Iljin, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. A. Iljinil

puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta kasutas vanglaametniku vastu vägivalda, sest teda

provotseeriti. Endise suhtlusringkonnaga ta enam ei lävi, vaid suhtleb ainult ema ja vennaga.

Lähedaste abiga suudab A. Iljin alkoholist loobuda. Vabanedes asub ta tööle kojamehena ja saab

tasuda võlgnevusi. A. Iljin soovib elada õiguskuulekalt ja parandada suhteid pojaga.

5. Määruskaebuse esitas ka A. Iljini kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, kes taotleb

samuti maakohtu määruse tühistamist ja A. Iljini vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamist. Karistusaeg on olnud piisav, et avaldada A. Iljini

käitumisele tugevat mõju. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Värav“, soovib vabaneda vanadest

sõpradest ning teadvustab seost alkoholi liigtarvitamise ja toime pandud kuritegude vahel. Ta on

küll kolmel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid psühhiaatriliste probleemide tõttu

on nõudeid raske mõista. A. Iljini eelmise ennetähtaegse vabastamise arutamisel ei olnud teda

võimalik vabastada kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu, kuid praeguseks kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Sotsiaalprogramme ei ole ta läbinud tervisega ja grupitöö

sobimatusega seonduvatel põhjustel. Samuti ei väljenda A. Iljin kuritegelikke hoiakuid ja ei tarvita

narkootikume. Elektrooniline valve ja käitumiskontroll aitavad kuritegude toimepanemise ohtu

minimaliseerida.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes

teistsugusele seisukohale A. Iljini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.

7. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma

juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 28.04.2017, 3-1-1-12-17, p 16).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud A. Iljinit ebaõigesti vangistuse kandmiselt

ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda A. Iljini

korduv karistatus (sh vangistuses kuriteo toimepanemine), kriminaalhoolduse nõuete rikkumine ja

alkoholiprobleem.

8. A. Iljinit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine,

distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Kuigi

A. Iljin loobus programmides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ osalemisest, alustas ta

4. aprillil 2024 programmi „Värav“ läbimist. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus kõigi

nende asjaoludega ning põhjendas jälgitavalt, millest tingituna ei kaalu A. Iljini iseloomustavad

positiivsed asjaolud üles temast tulenevat uute kuritegude ohtu.

9. A. Iljini on kriminaalkorras karistatud seitse korda ning vangistuses viibib ta kolmandat korda.

A. Iljin pani viimase kuriteo toime vangistuses, ähvardades valvurit tervisekahjustuse

tekitamisega. Enne seda tappis A. Iljin alkoholi tarvitades oma tuttava, pannes sellega katseajal

toime uue kuriteo. See aga näitab, et A. Iljinile pole mõjunud ei leebemad meetmed ega ka rangeim

karistusliik, vaid ta jätkas kuritegude toimepanemist pärast vangistusest vabanemist kui ka

3(3)

vangistuse ajal. Seetõttu on A. Iljini puhul oht panna vangistusest vabanedes toime uusi

kuritegusid.

10. Uute kuritegude toimepanemist soodustab ka alkoholisõltuvus. Kuigi A. Iljin soovib alkoholist

loobuda, nähtub vangla iseloomustusest, et ta on seda üritanud ka varem, läbides korduvalt

alkoholivastast ravi. Samuti keeldus A. Iljin osalemast sõltuvusteemalisest sotsiaalprogrammis

„Eluviisitreening“, põhjendades seda grupitöö sobimatusega. Kui talle pakuti võimalust osaleda

programmis individuaalselt, katkestas ta selle taas. Kuna A. Iljin on pannud kuritegusid toime

alkoholi mõju all, tuleneb selle kuritarvitamisest uute kuritegude oht. Sarnaselt maakohtuga ei

veena ka ringkonnakohut A. Iljini lubadused sel korral alkoholist loobuda.

11. Lisaks sotsiaalprogrammide katkestamisele loobus A. Iljin ka riigikeele õppest ning eriala

omandamisest. See aga näitab tema vähest motiveeritust valmistada end ette vabaduses hakkama

saamiseks. Kuigi on positiivne, et A. Iljin vangistuses töötab ning plaanib asuda tööle ka

vabaduses, siis varasemad karistused ja vangistuses viibimine teda õiguskuulekale teele suunanud

pole ning ta on rikkunud mitmel korral kriminaalhoolduse nõudeid. Siiski väheneb ajas kuritegude

olulisus ning A. Iljinil on võimalik kohtule näidata, et ta käitub vangistuses eeskujulikult, osaleb

talle pakutavates taasühiskonnastavates tegevustes ning võtab õiguskuulekale teele asumist

tõsiselt. Praegusel juhul aga leiab kolleegium, et A. Iljini vabastamine oleks ennatlik.

12. A. Iljin on nõus ka elektroonilise valve kohaldamisega, kuid ringkonnakohtu hinnangul see

uute kuritegude ohtu ei maandaks. Elektroonilise valvega ei saa kontrollida, millega A. Iljin

tegeleb, mistõttu on tal võimalus elukohas alkoholi tarvitada, mis aga soodustab

vägivallakuritegude toimepanemist. Seega leiab kolleegium, et A. Iljini varasemast elukäigust,

eelkõige korduvast karistatusest ning vangistuses kuriteo toimepanemisest ja sõltuvusprobleemist

tulenev uute kuritegude oht ei võimalda tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja

§ 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 5. augusti 2024. a määruse

muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

14. Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 65,88 euro

(sh käibemaks 11,88 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega

tutvumiseks 10 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 35 minutit. Kolleegium peab taotlust

põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 järgi tuleb see kulu kanda A. Iljinil. Kolleegium

selgitab, et juhul kui A. Iljin ei tasu 65,88 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse

jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri

KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile

sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)