3-23-2922/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. augustil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2922

Haldusasi

OÜ INTER PARK kaebus Keskkonnaameti 22. novembri

2023. a korralduse tühistamiseks ja ameti kohustamiseks

tegema asjas uue otsuse

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ INTER PARK, esindaja Imre Saks

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Merle Liivrand-Sieger

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja toimikusse dokument „Guidance on the interpretation of the term back-

filling“.

2. Rahuldada kaebus. Tühistada Keskkonnaameti 22. novembri 2023. a korraldus nr

DM-125464-15. Kohustada ametit OÜ INTER PARK 7. juuli 2023. a taotluse uuesti läbi

vaatama.

3. Mõista Keskkonnaametilt OÜ INTER PARK kasuks välja menetluskulud 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23. septembril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil,

tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Inter Park omandas 30. augustil 2022 Narva linnas asuva Elektrijaama tee 94 kinnistu

(katastritunnus 51108:003:0007). Kinnistul asusid selle omandamise ajal endise Narva kala-

tööstustšehhi varemed (kümme hoonet ja 186 kalatiiki). Hooned lammutati.

3-23-2922

2(8)

2. 7. juulil 2023 esitas kaebaja jäätmevaldkonna registreeringu taotluse. Taotluse järgi soovib

kaebaja täita kalatiigid ehitiste lammutustöödest saadavate jäätmetega (57 452 tonni) ja pinnata

kinnistul olevat teed (7 000 tonni jäätmeid). Taotluses on märgitud tegevuse eesmärgiks rajada

kinnistule päikeseelektrijaam.

3. Keskkonnaamet andis 22. novembril 2023 korralduse nr DM-125464-15, millega jättis

kaebaja jäätmekäitlejana registreerimata. Amet leidis, et kaebaja ei ole tõendanud kinnistu

täitmise vajadust.

3.1. Amet palus kaebajal esitada päikeseelektrijaama kooskõlastatud projekt, mis kinnitaks, et

ala täitmine on põhjendatud. Kaebaja leidis, et registreeringu tegemiseks ei ole põhjust projekti

nõuda. Amet küsis seisukohta Narva Linnavalitsuselt. Linn selgitas, et enne ehitusprojekti

kinnitamist kinnistule päikeseparki rajada ei saa. Linna hinnangul ei ole kinnistu täitmine

jäätmetega põhjendatud. Linn juhtis veel tähelepanu sellele, et lammutusprojektis märgitud

täitematerjalide kogus erineb oluliselt taotluses märgitud jäätmete kogusest. Ehituslubade järgi

tekkib betooni- ja tellisejäätmeid umbes 4000 tonni. Kinnistut soovitakse täita 64 452 tonni

jäätmetega. Seega tuleb umbes 60 000 tonni jäätmeid kinnistule juurde vedada.

3.2. Taotlusest ei selgu, kas pinnast täidetaks tõenäoliselt ka juhul, kui selleks ei saaks kasutada

jäätmeid (vt jäätmeseaduse (JäätS) § 15 lg 1). Sellise tegevuse jäätmete taaskasutamiseks

lugemise korral muutuks nii JäätS § 15 kui ka direktiivi 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis

käsitleb jäätmeid (jäätmete raamdirektiiv), vastavad sätted sisutuks (Tallinna Halduskohtu

11. novembri 2021. a otsus asjas nr 3-21-1270, p 21).

3.3. Ala täitmiseks jäätmetega peab olema kindel vajadus ja põhjus. Päikeseelektrijaama ehitus-

projekti abil oleks võimalik tõendada, et tegu on jäätmete eesmärgistatud taaskasutusega, mitte

nende kõrvaldamisega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et kavandatav

päikeseelektrijaam kinnistule ehitatakse ja seetõttu on vaja kinnistut täita. Võib juhtuda, et

kaebaja tegevus piirneb ainult jäätmete maapinda matmisega, ilma edasise arenduseta.

3.4. Keskkonnaamet ei tea, millise hinnaga kaebaja kinnistu täitmiseks jäätmeid vastu võtta

plaanib. Uikala prügilas on sarnaste jäätmete vastuvõtuhind vahemikus 42–84 eurot tonn

(sisaldab käibemaksu). Väo karjääri korrastamisega tegelevate ettevõtete ATI Grupp OÜ ja PTT

Recycling OÜ hinnakirja kohaselt on vastuvõtuhind vahemikus 4–25 eurot tonn (ei sisalda

käibemaksu). Ettevõte võib soovida jäätmeid vastu võtta ja kinnistut täita seni tehtud kulutuste

tagasi teenimise eesmärgil. See ei ole iseenesest keelatud tegevus, aga tegu pole jäätmete taas-

kasutamisega JäätS § 15 lg 1 tähenduses.

3.5. Kui kaebaja soovib kinnistut jäätmetega täita, palub amet kooskõlastada tegevuse Narva

Linnavalitsusega, tuua esile kinnistu täitmise selge eesmärk ja tõendada, et jäätmed asendaks

kinnistu täitmisel looduslikke materjale.

4. OÜ Inter Park esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Keskkonnaameti

korralduse tühistada ja kohustada ametit tegema asjas uue otsuse.

4.1. Kaebaja soovib täita endise nõukogudeaegse kalakasvatuse tehistiigid. Kinnistut pole

võimalik selle tootmismaa otstarbe kohaselt kasutada ilma tiike täitmata. Ala tuleb korrastada

igal juhul, ükskõik milliseid tegevusi kaebaja seal kavandab. Ala korrastamise vajadus ei sõltu

päikesepargi projektist. Jäätmed on kinnistu korrastamisel alternatiivseks materjaliks

looduslikule kruusale.

4.2. Kaebaja soovib kulude vähendamiseks kasutada kinnistu korrastamiseks ehitusjäätmeid ja

looduslikke mineraalseid jäätmeid. Ühtlasi on kaebaja eesmärgiks käidelda lammutatud

hoonetest tekkinud jäätmed kõige mõistlikumal viisil. Ehitusjäätmete kasutamine kinnistu

3-23-2922

3(8)

korrastamiseks on kogu jäätmemajanduse seisukohast mõistlik tegevus. Kui kaebaja oleks

teadnud, et peab kinnistu täitma karjääridest pärineva kruusaga, ei oleks ta kinnistut ostnud.

Lähimad kruusakarjäärid on ligi 80 km kaugusel asuvad Iisaku ja Kõrtsi. Kruusatonni hind on

7–7,5 eurot. Sellele lisandub transpordikulu. Kaebajale teadaolevalt kasutatakse Ida-Virumaal

tagasitäiteks jäätmekillustikku tonnihinnaga miinus kaks kuni 12 eurot (st teatud aheraine

fraktsiooni puhul makstakse materjali kasutamise eest peale). Kaebaja eelistatud materjali

maksumus on ca. kuus eurot tonn. Kaebaja täidab ala nii või teisiti jäätmetega.

4.3. Vastustaja ei ole kasutanud kaalutlusõigust vastavalt seadusele. Ameti nõue esitada ehitus-

projekt ja kohaliku omavalitsuse (KOV) nõusolek pole põhjendatud. Kaebaja ei saa ametile

päikesepargi projekti esitada, kuna projekteerimine on alles pooleli. Ametile on esitatud eskiis-

projekt. Kaebaja taotles Narva Linnavalitsuselt projekteerimistingimusi juba 7. detsembril

2022. 16. detsembril 2022 selgitas linnavalitsus, et sellist laadi projekti puhul projekteerimis-

tingimusi ei väljastata (ehitusseadustiku (EhS) § 83). Kui projekteerimistingimusi ei anta, ei

toimu ka projekti kooskõlastamist. Seetõttu pole kooskõlastatud projekti võimalik esitada. Amet

nõuab kaebajalt juriidiliselt võimatuid tegevusi. Ameti seisukoht, et ainuüksi kooskõlastatud

ehitusprojekt tagab jäätmete taaskasutuse, on meelevaldne. Pinnase täitmine ei ole päikesepargi

rajamisega funktsionaalses seoses (vt EhS § 4 lg 1 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 30. oktoobri

2018. a määrus asjas nr 3-17-911).

4.4. Registreerimismenetluses pole KOV seisukoha küsimist ette nähtud (vt JäätS § 987 lg 2 p 2

ja § 9810, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 43 lg 1 ja lg 21). KOV ei viidanud

ametile esitatud vastuses ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt võiks amet registreeringust

keelduda, tuginedes KOV arvamusele. KOV-l pole praegusel juhul pädevust siduvaid seisu-

kohti anda. Amet väljastas 20. detsembril 2023 registreeringu BRD Investment OÜ-le karjääri

korrastamiseks. Seejuures oli KOV palunud taotlust mitte rahuldada, viidates vastuolule maa-

kasutuse sihtotstarbega.

4.5. Linna algsele vastusele ei ole võimalik enam Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS

juurde pääseda. Kättesaadavad on hilisemad arvamused, kus KOV spetsialist on eksinud

taotlusega hõlmatud alade osas. Eesti Jäätmekäitluskeskus OÜ poolt taotletav ala ei kattu üheski

osas kaebaja taotletava alaga.

4.6. Amet ei ole väitnud, et tagasitäiteks kasutatavad materjalid kinnistu korrastamiseks ei sobi.

Amet ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja arvutusi kasutatava materjali mahu kohta. Kaebaja

plaanib täitmiseks kasutada ainult keskkonnale ohutuid püsijäätmeid. Seadus võimaldab ehitus-

ja mineraalseid jäätmeteid maa korrastamiseks kasutada ega piira seda võimalust kinnistult

endalt pärinevate jäätmetega. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki

ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” lisa 1 kohaselt saab jäätmeid

koodiga 01 01 02, 17 01 01, 17 01 02, 17 01 07 ja 17 05 04 taaskasutada maa-alade

planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Seadus ei määratle otseselt, millistele

tingimustele peab korrastamine vastama. Lähtuda saab JäätS § 15 lg-st 61.

4.7. Keskkonnaamet võib arvestada Euroopa Komisjoni juhendmaterjale, kuid ei tohi väljuda

kehtiva seaduse piiridest. Kaebaja märgib, et Euroopa Komisjoni juhend „Guidance on the

interpretation of the term backfilling“ pole tõlgitud Eesti keelde ega ole Google otsinguga leitav.

Õigusriigi põhimõtte järgi ei või selline dokument olla keeldumise aluseks. Kaebaja tegevus

vastab siiski ka juhendiga ette nähtud tingimusele, et ala taastamise meetmed võetaks kasutusele

olenemata sellest, kas selleks otstarbeks sobivad jäätmed on saadaval või mitte.

4.8. Kaebaja on omandanud pool miljonit eurot maksva kinnistu. Kaebaja on lammutanud

kinnistul asuvad hooned, mis moodustasid kinnistu peamise väärtuse. Kaebaja on investeerinud

3-23-2922

4(8)

hoonete lammutamisse ja tellinud enam kui 15 000 eurot maksnud geodeetilise mõõdistuse.

Kaebaja saab tõendada, et on juba 2022. a-l alustanud päikesepargi rajamiseks vajalike

tegevustega. Eeltoodu põhjal on selge, et kaebaja plaanib alaga midagi enamat peale hakata, kui

sellest ebaseaduslikku ehitusjäätmete prügilat teha. Kui kaebaja eesmärk oleks rajada prügila,

oleks kinnistu väärtuse eelnev vähendamine hullumeelne tegu. Kui arvestada ehitusjäätmete

vastuvõtuhinda neli eurot tonn, ei teeniks kaebaja ka kogu täitmismahtu arvestades kinnisvara

väärtuse langust tasa. Keskkonnaameti korralduses märgitud lammutusmaht ei ole õige.

4.9. Päikesepargi projekt on endiselt töös. See ootab Kaitseministeeriumi tellitud uuringu taga,

mida teeb TalTech. Kaebajal pole võimalik uuringut esitada, kuna see on kaitstud riigi-

saladusega. Uuringu tulemuste alusel saab Kaitseministeerium seada oma nõuded pargi

projekteerimiseks. Uuringud peaks olema praeguseks lõppenud, kuid kaebajale ei ole veel selle

tulemuste kohta infot antud.

4.10. Kaebajal on plaanis rajada kinnistule lisaks päikesepargile tehas olmejäätmetest

dimetüüleetri tootmiseks. See on paljude keemiatoodete komponent. Vastustajale taotluse

esitamise ajal ei teadnud kaebaja veel, kas sellise tehase rajamist Euroopa struktuurifondidest

toetatakse. Projekti elluviimine (erainvestorite osalus) sõltus toetuse saamisest. Seetõttu ei

toodud seda projekti taotluses esile. Ajaks, mil kaebaja esitas oma vastulause vaidlustatud

otsuse eelnõule, oli tal olemas mitteametlik tagasiside selle kohta, et projekt on toetuskõlbulik.

Tänaseks on pilootprojekt käima lükatud. Kaebaja käis 28. mail 2024 Keskkonnaametis projekti

esitlemas. Praegu taotleb kaebaja EISA-st (EAS-i ja Kredex-i ühendasutus) pilootprojektile

rahastust. Palgatud on projekteerija. Tehase projekteerimistingimuste taotus on Narva Linna-

valitsuse menetluses.

5. Keskkonnaamet esitas vastuse, mille palus kaebuse rahuldamata jätta.

5.1. Vastustaja kaalutlusõigus tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 4. Viidatud

komisjoni juhises on selgitatud, millal saab lugeda jäätmete käitlustoimingut tagasitäitmiseks.

Juhises toodu kajastub üldisemal kujul ka JäätS § 15 lg-s 61. Keeldumise põhjuseks ei ole

taotluses märgitud jäätmeliigid. Keeldumise põhjuseks on see, et täitmise vajadust pole

põhjendatud.

5.2. Amet menetles taotlust vastavalt selles toodud infole. Taotluse järgi oli kaebaja eesmärgiks

rajada päikeseelektrijaam. Kaebaja pole taotlust muutnud. Amet peab veenduma, et taotletav

tegevus on jäätmete taaskasutamine JäätS § 15 lg 1 mõttes. Taotlusest ei nähtu, et kavandatud

toimingu tegemine oleks tõenäoline ka juhul, kui selleks ei saaks kasutada jäätmeid. Olukorras,

kus tegevust ilma jäätmeteta ei tehtaks või see oleks äärmiselt ebatõenäoline, ei saa olla ka

selleks otstarbeks muidu kasutatavat, kuid jäätmetega asendatavat materjali.

5.3. Ehitusprojekt on vaid üks võimalik dokument, mille abil saaks tõendada, et tegemist on

jäätmete eesmärgistatud taaskasutamisega, mitte kõrvaldamisega. Kuna kaebaja väitis taotluses,

et soovib kinnistut täita sellele päikeseelektrijaama rajamiseks, on täitmine põhjendatud ja ees-

märgipärane juhul, kui jaam kinnistule tegelikult rajatakse. Keskkonnaamet ei ole pädev

hindama, kas ehitustegevuse jaoks on vaja ehitusluba, ehitusteatist, ehitusprojekti vms. Seetõttu

küsib amet selle kohta vajaduse korral KOV arvamust, lähtudes HMS §-st 6. Amet ei küsinud

KOV nõusolekut, nagu kaebaja ekslikult väidab. Narva Linnavalitsus vastas ametile, et linna

poole ei ole päikesepargi projekteerimistingimuste saamiseks pöördutud. Päikesepargi ehitus-

projekti pole ehitisregistri kaudu linnale esitatud. Linnavalitsus leidis, et kinnistu täitmine

jäätmetega pole põhjendatud. Sellest järeldas vastustaja, et pole tõendatud, et kaebaja päikese-

parki üldse rajada plaanib. Seetõttu pole kinnistu jäätmetega täitmine põhjendatud. Kaebaja pole

päikesepargi projekti senini esitanud. Kui kaebaja esitab uue registreeringu taotluse koos kõigi

3-23-2922

5(8)

vajalike lisaandmetega ja tõendab ära kinnistu täitmise vajaduse, vaatab amet esitatud taotluse

läbi ja teeb uue otsuse registreeringu väljastamise kohta.

5.4. Kaebaja ei tõendanud taotluse menetluses kinnistu täitmise vajadust. Täidetud pole

tingimus, et tiikide täitmine võetaks ette niikuinii, mis tähendaks, et looduslikud materjalid

asendatakse jäätmetega. See nõue tuleneb ka Euroopa Komisjoni juhisest. Kuna praegusel juhul

ei asendata loodusliku materjali kasutamist jäätmete kasutamisega, pole kaebaja soovitud

toimingutel taaskasutamisele omast positiivset keskkonnamõju (st vältida või vähendada

looduslike materjalide kasutamist). Menetluses esitatud väidete ja dokumentide põhjal pole

usutav, et kaebaja asuks ka ilma jäätmeteta kinnistul täitmistöid tegema.

5.5. Dimetüüleetri tootmise tehase rajamise plaan ja selle kohta esitatud tõendid ei ole seotud

vaidlustatud haldusaktiga ja praeguse vaidluse esemega. Kaebaja ei esitanud registreeringu-

taotlust selleks, et rajada alale tehas. Ala, kuhu plaanitakse rajada tehas, kattub vaid osaliselt

alaga, millel kaebaja soovis jäätmeid taaskasutada. Selle ala täitmiseks on registreeringu

taotluse esitanud OÜ Recycling DME, mitte kaebaja. 28. mai 2024. a kohtumisel selgitas

vastustaja, et vaja on KOV-i selgesõnalist kinnitust, et see arendus või siis mingi muu arendus

kinnistule kindlasti tuleb, st et kinnistu täitmine on selle edasiseks kasutamiseks vajalik. Amet

keeldus registreeringu andmisest, kuna KOV ei teadnud kaebaja esitatud taotluse menetluse ajal

tehasearendusest midagi.

5.6. Keskkonnaamet ei ole hinnanud kõnealuse kinnistu turuväärtust. Kuna ametile ei ole teada,

mida kaebaja plaanib kinnistuga teha, ei olnud turuväärtuse hindamine võimalik. Kaebaja on

teada andnud, et kui ta ei saa päikesepargi jaoks vajalikke kooskõlastusi, täidaks ta kinnistu

ikkagi jäätmetega. Kaebaja pole täpsustanud, mis eesmärgil ta seda teeks.

5.7. Vastustaja ei mõista, kuidas on BRD Investment OÜ-le 20. detsembril 2023 väljastatud

registreering seotud praeguse asjaga. Registreeringuga anti OÜ-le õigus täita pinnast, et

taastada plats, kust on välja kaevatud jäätmeid. Platsil tegeleb jäätmete käitlemisega BRD

Mineral OÜ. Oli selge, et jäätmekäitlustegevuse jätkamiseks on vaja ala täita. Seega oli

tõendatud jäätmete taaskasutamine JäätS § 15 lg 1 mõistes.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete

kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks

sellel otstarbel kasutatud (JäätS § 15 lg 1). Tagasitäide on taaskasutamistoiming, mille käigus

kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid

tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole

jäätmed, sobima ala korrastamiseks või maastikukujundamiseks ning olema rangelt piiratud

kogusega, mis on selleks vajalik (JäätS § 15 lg 61). Nende jäätmeseaduse sätetega on üle võetud

jäätmete raamdirektiivi art 3 p-des 15 ja 17a sätestatu.

7. Selle üle otsustades, kas taotleja kavandatud tegevus vastab taaskasutamise

tingimustele, ei teosta Keskkonnaamet kaalutlusõigust HMS § 4 tähenduses. Õigusaktid ei anna

ametile volitust kaaluda selles olukorras otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel.

Ametil tuleb tõlgendada asjakohaseid õigusnorme ja selgitada juhtumi asjaolusid, et otsustada,

kas olukord vastab seadusega ettenähtud tingimustele (subsumeerimine). Kui eluline olukord

vastab taaskasutuse mõistele ja muud registreeringu tegemiseks ette nähtud tingimused on

täidetud, ei ole ametil alust taotlust rahuldamata jätta.

8. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-147/15 Città Metropolitana di Bari versus Edilizia

Mastrodonato Srl selgitanud, et taaskasutamise toimingu põhieesmärk on loodusvarade

säästmine. Juhul, kui tooraine sääst on üksnes tegevuse kõrvaltulemus ning selle põhieesmärk

3-23-2922

6(8)

on jäätmete kõrvaldamine, on tegu jäätmete kõrvaldamise mitte taaskasutamisega (p 39). Riigi-

sisese kohtu ülesanne on hinnata kõiki kohtuasjas tähtsust omavaid asjaolusid ja otsustada, mis

on konkreetsel juhul tegevuse põhieesmärgiks. Kohus selgitas, et taaskasutus võib olla tegevuse

põhieesmärgiks esiteks juhul, kui on teada, et tagasitäitmistoiming tehtaks isegi juhul, kui

jäätmed ei oleks selle jaoks kättesaadavad ning kasutada tuleks muid materjale (p-d 42 ja 43).

Varasemas otsuses asjas nr C-6/00 ASA selgitas kohus, et jäätmete taaskasutamise toimingu

oluliseks tunnuseks on asjaolu, et selle peamine eesmärk on anda jäätmetele kasulik funktsioon.

Jäätmed asendavad muid materjale, mida oleks selle funktsiooni täitmiseks tulnud kasutada.

Seeläbi on võimalik säästa loodusvarasid (p 69).

9. Vaidlustatud otsuses viidatud Euroopa Komisjoni juhis „Guidance on the interpretation

of the term backfilling“ on veebis kättesaadav1. Kohus lisab juhise ka praeguse asja toimikusse.

Juhise sisu on osas, milles vastustaja sellele tugines, kajastatud vaidlustatud otsuse eelnõus

(digitoimiku lehed (dtl) 131 ja 132). Selle järgi tuleb direktiivi kohaldades hinnata, kas:

a) jäätmeid kasutatakse loodusliku materjali asemel;

b) jäätmed on sobilikud tagasitäiteks;

c) jäätmeid kasutatakse maastikukujunduse eesmärgil.

Juhise järgi viitab muude materjalide asendamise tingimus sellele, et selgitada tuleb, kas ala

taastamise meetmed võetaks kasutusele niikuinii, olenemata sellest, kas selleks otstarbeks

sobivad jäätmed on saadaval või mitte.

10. Kaebajal on õigus, et Euroopa Komisjoni juhised pole ei vastustaja ega kohtu jaoks

siduvad. Neist ei saa tuletada sellist reeglit, mida direktiivist ja seda tõlgendavast Euroopa

Kohtu praktikast ei tulene. Praegusel juhul on juhisest olulisem arvestada Euroopa Kohtu

selgitusi, mille järgi tuleb kõiki olulisi asjaolusid arvesse võttes selgitada, mis on kavandatava

tegevuse põhieesmärk. See, et tegevus oleks ette võetud ka juhul, kui selleks jäätmeid ei saaks

kasutada, on üksnes üks võimalik viis saada kinnitust sellele, et tegu on jäätmete taas-

kasutamise, mitte kõrvaldamisega.

11. Vastustaja leidis, et kaebaja pole praegusel juhul tõendanud, et kalatiikide täitmise näol

oleks tegu jäätmete taaskasutamise mitte kõrvaldamisega. Taotlusest ei selgu, kas kalatiikide

täitmine oleks tõenäoline ka juhul, kui selleks ei saaks kasutada jäätmeid. Kaebaja pole esitanud

ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et päikesepargi rajamine kinnistule on tõenäoline. Seetõttu

pole ametil registreeringu tegemisel millelegi tugineda. Kinnistu täitmine enne päikesepargi

projekti kooskõlastamist ja kinnitamist oleks ameti meelest enneaegne. On võimalik, et kaebaja

tegevus piirduks ainult jäätmete maapinda matmisega, ilma edasise arenduseta. Olukorras, kus

kalatiike ilma jäätmeteta ei täidetaks või kus see oleks äärmiselt ebatõenäoline, ei saa olla ka

selleks otstarbeks muidu kasutatavat, kuid jäätmetega asendatavat materjali.

12. Kaebaja leidis haldusmenetluses esitatud seisukohas (5. oktoobrist 2023, dtl 231–233), et

amet peab põhjendamatult vajalikuks konkreetse kooskõlastatud ehitusprojekti olemasolu.

Kaebaja soovib kinnistu korrastada. Selleks on vaja kalatiigid täita. Kinnistut pole võimalik

kalatiike täitmata kasutada mistahes eesmärgil. Kaebaja selgitas, et päikesepargi rajamine on

ettevõtte kaugem eesmärk ning et ta on esitanud selle kohta eskiisprojekti. See, kas kavandatud

2,5 MW-ne päikeseelektrijaam õnnestub rajada või mitte, sõltub pooleliolevate uuringute

tulemustest ülekandeliinide varjestusvõimaluste kohta (vt ka Kaitseministeeriumi 6. märtsi

1 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-

explained/index.php?title=Glossary%3ABackfilling&fbclid=IwY2xjawEy2QFleHRuA2FlbQIxMAABHSCH8n

vGWvd6CUjVlew5lBUiyXaM7OPvE2sjSQ2QoRNKO-Bu_Zmae8qP5w_aem_A8GPEyEl9LFFpADEdXYTnQ

3-23-2922

7(8)

2023. a kiri, dtl 412). Isegi, kui ettevõttel ei õnnestu alale soovitud suurusega päikeseelektri-

jaama rajada, ei tähenda see, et ala poleks vaja korrastada mõne muu tegevuse tarbeks.

7. novembri 2023. a seisukohas selgitas kaebaja lisaks, et seadus võimaldab taotleda

registreeringut ka maa-ala korrastamiseks. Vastustajal tuleks kaebaja meelest arvestada kaebaja

senist tegevust kinnistul. Kaebaja on teinud olulisi investeeringuid kinnistu soetamiseks ja selle

korrastamiseks, sh sellel asunud hoonete lammutamiseks. Hoonete lammutamise tulemusel on

kinnistu väärtus oluliselt langenud.

13. Kohus leiab, et vastustaja pole otsust tehes arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, sh kinnistu

kasutamise võimalusi ja kinnistul valitsevat olukorda. Vaidlust pole selle üle, et kinnistu on

suures osas kaetud lagunenud ja kasutusest välja langenud kalatiikidega (vt ortofoto Maa-ameti

geoportaalist, dtl 246). Vastustaja pole võtnud vaidlustatud otsuses ega kohtumenetluses seisu-

kohta kaebaja väite kohta, et kinnistut pole võimalik kalatiike täitmata otstarbekohaselt

kasutada ning et kalatiikide täitmine kinnistu korrastamiseks on majanduslikult mõistlik

tegevus.

14. Kaebajal on õigus selles, et praegune olukord erineb oluliselt kohtuasja nr 3-21-1270 asja-

oludest. Selles asjas soovis taotleja korrastada maatulundusmaa otstarbega kinnistut, kus asus

karjäär. Taotleja väitis, et plaanib võtta kinnistu pärast korrastamist kasutusele põllu-

majanduslikul eesmärgil heinamaana. Kohus leidis, et sedavõrd mahukate tööde tegemist

üksnes loomadele allapanu ja sööda kasvatamise eesmärgil ei saa majanduslikult kuidagi

põhjendatuks pidada.

15. Elektrijaama tee 94 kinnistu asub Narva linna territooriumil ja sellel on tootmismaa sihtots-

tarve. Kaebaja esitatud kinnisvaraeksperdi hinnangu (dtl 260 jj, hinnangu lk 30) järgi on

kinnistule hea juurdepääs. Selle asukoht on rahuldav. Piirkonnas on piisavalt nõudlust tootmis-

ja laohoonete järgi. Võimalik on kasutada Narva linna ja lähiümbruse tööjõudu. Kohus nõustub

kaebajaga, et sellise kinnistu korrastamine kalatiikide täitmisega on mõistlik, sh arvestades

majanduslikku vaatepunkti.

16. Asjaolu, et kinnistu korrastamine jäätmeid kasutades võib olla taotleja jaoks oluliselt

soodsam looduslike materjalide kasutamisest, ei ole siinkohal määrav. See, et looduslike

materjalide kasutamine on taaskasutusmaterjalide kasutamisest kulukam, peegeldab õigesti

vastavat päritolu materjalide kasutamise koormust keskkonnale ning on kooskõlas loodus-

varade säästliku kasutamise nõudega (vt põhiseaduse § 5 ja KeÜS § 13). Isegi kui kalatiikide

täitmine oleks looduslike materjalide kasutamise korral sedavõrd kulukas, et maaomanik ei

pruugiks seda ette võtta, on tingimus, et jäätmed asendaks looduslikke materjale, kõiki praeguse

juhtumi asjaolusid kogumis arvestades täidetud. Kalatiikide täitmisega antaks jäätmetele, sh

kinnistult endalt pärit lammutusjäätmetele kasulik funktsioon. Kinnistu korrastamist kalatiikide

täitmisega ja tootmismaana kasutusele võtmist ei ole põhjust pidada äärmiselt ebatõenäoliseks

ka olukorras, kus selleks tuleks kasutada looduslikke materjale.

17. Selleks, et hinnata kinnistu korrastamise majanduslikku põhjendatust, ei ole tingimata vaja

teada, milline arendus kinnistule täpselt tuleb, ja hinnata kinnistu turuväärtust koos arendusega.

Kinnistu turuväärtus tõuseb ilmselgelt ka juhul, kui seda korrastatakse nii, et seda on võimalik

võtta kasutusele erinevatel otstarvetel. Oluline on kinnistu tulusa kasutamise potentsiaal, mis

sõltub mh selle sihtotstarbest, asukohast ja seisundist.

18. Arvestades konkreetse kinnistu spetsiifikat, on vastustaja andnud ülemäärase tähenduse

asjaolule, et algatatud pole veel haldusmenetlust, mille tulemusel kaebaja saaks ehitusõiguse

kavandatud päikeseelektrijaama rajamiseks. Kaebaja on selgitanud, et jaama rajamise plaan

3-23-2922

8(8)

seisis registreeringu taotlemise ajal Kaitseministeeriumi tellitud uuringute valmimise taga.

Sellegipoolest pole põhjust pidada kinnistu korrastama asumist ennatlikuks.

19. Kinnistu korrastamine kalatiikide täitmisega põhjendatud ka juhul, kui konkreetsed

projektid (haldusmenetluses esile toodud päikeseelektrijaama projekt või kohtumenetluses esile

toodud dimetüüleetri tehase projekt) ei peaks realiseeruma. Pole põhjust kahtlustada kaebajat

selles, et tema tegevuse põhieesmärgiks on jäätmete kõrvaldamine (jäätmete tasu eest vastu-

võtmine ja ladestamine). Kaebajal on õigus, et üksnes sel otstarbel kinnistu omandamine ja

sellel asuvate hoonete lammutamine ei oleks majanduslikult mõistlik plaan. Tegu on kinnistuga,

millel on suur potentsiaal erinevatel viisidel tulusaks kasutamiseks, sh sihtotstarbekohaselt

tootmismaana.

Kaebaja selgitused tehase rajamise plaani kohta ning sellega seotud tõendid (kirjavahetus, dtl

414–418) on asjakohased. Need kinnitavad kinnistu erinevatel otstarvetel kasutamise võimalusi

ja kaebaja konkreetseid plaane selleks ning aitavad kõrvaldada kahtlust, et kaebaja põhiees-

märgiks võib kinnistu korrastamise asemel olla jäätmete kõrvaldamine.

20. Vastustaja võis küsida Narva Linnavalitsuselt HMS § 6 alusel infot kinnistu kohta.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks pidanud linna seisukohta enda jaoks siduvaks.

Sellegipoolest, nagu kohus juba selgitas, on vastustaja eksinud asjakohaste õigusnormide

kohaldamisel praeguses olukorras.

21. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse. Kõiki asjaolusid

kogumis arvestades leiab kohus, et kaebaja kavandatud tegevus vastab taaskasutuse mõistele.

Kalatiikide täitmine, sh täitmine jäätmetega on vajalik ja põhjendatud, et kinnistu korrastada,

see kasutusele võtta ja selle väärtust tõsta. Kinnistu on selle tulusaks kasutamiseks vaja täita

ning jäätmed asendavad kinnistu korrastamisel looduslikke materjale. Pole alust arvata, et selle

tegevuse põhieesmärgiks oleks jäätmete kõrvaldamine.

Vastustajal tuleb kaebaja taotlus kohtuotsuses esitatud seisukohti arvesse võttes uuesti läbi

vaadata.

22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus

jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 20 eurot. See

tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/