3-24-2174/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2174

Haldusasi

X taotlus esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla

20.07.2024 käskkirja täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2024 määruse

resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-24-2174.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2024 määruse

resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-24-2174 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 235 lg 1, 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/317 kohaldati X suhtes alates

20.07.2024 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist,

kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramist, mis kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjas on viidatud Tallinna Vangla

neljanda üksuse valvuri 20.07.2024 koostatud ettekandele nr 1-24-7307, mille kohaselt toimus

20.07.2024 kella 14:52 paiku kinnipeetavate Y ja X vahel füüsiline konflikt. Võimalike edasiste

distsipliinirikkumiste vältimiseks ja täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik

kohaldada kinnipeetava X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. 20.07.2024 vestles

inspektor-korrapidaja abi kinnipeetav Xga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

vajadusest ja andis võimaluse esitada omapoolseid vastuväiteid. Käskkirja kaalutluste kohaselt

näitab kinnipeetavate vahel toimunud füüsiline konflikt ilmselgelt kinnipeetava ettearvamatut,

ohtlikku ja konfliktialdist käitumist, on halvaks eeskujuks teistele kinnipeetavatele ning võib

julgustada teisi kinnipeetavaid samuti vanglas kehtestatud korra mittejärgimisele, mis on ohuks

vangla üldisele julgeolekule. Kinnipeetava X järelevalve tuleb korraldada viisil, mis tagab, et

kinnipeetava käitumine ei võimaldaks toime panna võimaliku uut õigusrikkumist ja vähendab

ohtu vangla üldisele julgeolekule. Kinnipeetav paikneb avatud eluosakonnas, kus tal on

3-24-2174

2(6)

võimalus vabalt suhelda teiste kinnipeetavatega. Tulenevalt vajadusest välistada võimalike uute

raskete õigusrikkumiste toimepanemist on vajalik kinnipeetava suhtes kohaldada täiendava

julgeolekuabinõuna eraldi lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise

keelamine).

Julgeolekuabinõude

rakendamisel

on

kinnipeetava

kokkupuude

teiste

kinnipeetavatega minimaliseeritud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toob

paratamatult kaasa isiku õiguste piiramise, kuid arvestades võimalikku ohtu vangla üldisele

julgeolekule, on selline õiguste riive proportsionaalne ja põhjendatud.

2. X esitas 25.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

peatada Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja nr 1‑24/1‑2/317 täitmise vaide- ja

kohtumenetluse ajaks.

Taotleja hinnangul on vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 õigusselgusetuse tõttu

põhiseadusevastane. Käskkirjas VangS § 69 lg‑le 1 viitamine ei anna selget ülevaadet, millist

alust silmas peeti. See raskendab vaide esitamist. Ebatäpne on ka käskkirjas kasutatud väljend

„toimus füüsiline konflikt“, mis on jäänud määratlemata. Käskkirja andmisel ei arvestatud

olulisi asjaolusid. Taotleja vaatas P1 osakonnas kott-toolil lamades televiisorit ja pult oli tema

rinna peal, kui Y tuli taotleja juurde, võttis temalt teleri puldi ära ja vahetas kanalit. Kui taotleja

palus Yl filmi peale tagasi panna, lubas too taotlejale peksa anda. Taotleja tõusis kott-toolist

püsti, kuna selles asendis oleks Y saanud taotlejat lihtsalt vigastada. Seepeale asus Y taotlejat

ründama, tõugates teda. Taotleja tõukas Y eemale ja palus endast eemale hoida, kuid Y tuli

taotlejat uuesti tõukama. Kui tõuklemine jätkus, otsustas taotleja rünnaku tõrjuda, lüües Y

peapiirkonda. Samal ajal lõi ka Y taotlejat peapiirkonda. Alles siis, kui tõuklemine juba kestis,

astus valvur vahele ja eraldas kinnipeetavad. Valvuri käsul kambrisse liikumise ajal ähvardas

Y taotlejat tapmisega.

Ettekanne, millele käskkirjas on viidatud, ei ole taotlejale kättesaadav, samuti pole ettekande

sisu käskkirjas avatud. Käskkirjas pole kajastatud ka taotlejalt võetud seletust ja vastuväiteid,

samuti kaalutlusi, millest käskkirja andes lähtuti. Kirjas pole, millise õigusrikkumise taotleja

toime pani. Taotleja ei ole ohtlik ega ettearvamatu, vaid teostas hädakaitset. Samas pole

käskkirjas väidetud, nagu oleks taotleja ohus, vaid teda on käsitatud ohustajana. Teisel

kinnipeetaval pole õigust häirida tema teleri vaatamist. Käskkirjas pole viidatud spordisaali

kasutamise keelamise õiguslikule alusele. VangS § 69 sellist alust ei sisalda. Pole ka

põhjendatud sellise meetme kohaldamise vajadust. VangS § 69 lg 2 p 1 kohaldades tuleks

haldusakti märkida isikud, kellega kinnipeetav suhelda ei tohi, kuid seda pole tehtud.

Kohaldatud on absoluutset liikumis- ja suhtlemisvabaduse keeldu, mis on põhjendamatult

intensiivne piirang. Ka eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on ebaproportsionaalne.

Üksikvangistus kahjustab taotleja tervist, mida hiljem on raske, kui mitte võimatu taastada.

Kambris on turvakaamera suunatud WC-le ja dušinurka, mis takistab pesemist ja WC

kasutamist ning alandab inimväärikust. Aknal on tihe võrgustik, mis ei võimalda välja vaadata.

Taotlejal halvenes silmanägemine. Üksikvangistuses ei jälgita taotleja tervist. X esitas

halduskohtule ka menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.

3. Tallinna Vangla esitas 26.07.2024 kohtule seisukoha, milles palus jätta esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli kohaldada julgeolekukaalutlustel, sest taotleja kakles

kaaskinnipeetavaga. Täpsemaid asjaolusid on kajastatud ettekandes ja käskkirjas. Isik tuli

teistest kinnipeetavatest isoleerida. Kuigi julgeolekuabinõudega sekkutakse intensiivselt

taotleja õigustesse, kaalub vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut üles

taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. X ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia

jalutuskäigul, lähedastele helistada ja kirjutada, kambris raadiot kuulata, raamatuid ja ajalehti

3-24-2174

3(6)

lugeda, vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga. Tervisest tulenevaid takistusi

lukustatud kambris hoidmisele vanglale teadaolevalt ei esine. Meedikud pole andnud sellega

seoses mingeid suunised. Vangla ei saa esitada kohtule tervisekaardi väljavõtet, sest alates

01.07.2024 osutab Tallinna Vangla kinnipeetavatele tervishoiuteenust Lääne-Tallinna

Keskhaigla. Taotleja vestleb regulaarselt psühholoogiga. Seega on vaimse tervise toetamine

tagatud. Vajaduse korral saab kinnipeetav arstiabi.

4. Tallinna Halduskohus tegi 27.07.2024 määruse, millega rahuldas X menetlusabi taotluse

ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1)

ning jättis X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Kahtlust ei ole taotleja esialgse õiguskaitse vajaduses. Arvestades, et isik viibib juba taotluse

esitamise ajal vaidlustatud käskkirjaga määratud piirangute mõjualas, ei ole esialgset

õiguskaitset kohaldamata võimalik käskkirja mõju tagantjärele tagasi pöörata. Käskkirjaga

seatud piirangud on intensiivsed – kuigi taotleja ei viibi täielikus isolatsioonis, on nii tema

liikumisvabadust kui ka suhtlus- ja vaba aja sisustamise võimalusi olulisel määral piiratud.

Teisalt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestada ka avalikku huvi ja

hinnata kaebuse (või vaide) perspektiive. Kaebaja ei sea kahtluse alla, et tema ja

kaaskinnipeetava vahel leidis aset konflikt, mille käigus kasutasid mõlemad pooled füüsilist

vägivalda. Isegi kui eeldada taotleja väite õigsust, et konflikti algatas teine kinnipeetav solvangu

ja ähvardusega ning taotlejalt teleripuldi äravõtmisega, ei ole eriti vangla tingimustes (erinevalt

igapäevaelust, kus kõrvalabi ründe tõrjumiseks ei pruugi olla kiirelt saadaval) õige kasutada

sellises olukorras füüsilist vägivalda, vaid leida tuleb muud lahendused (näiteks eemalduda

situatsioonist ja/või kutsuda appi valvur). Eraldades teistest kinnipeetavatest isiku, kes kasutab

seni verbaalse konflikti lahendamiseks füüsilist jõudu, kaitseb vangla kaalukaid õigushüvesid.

Käskkirjas nimetatud vangla üldise julgeoleku kaitse eesmärk tähendab sisuliselt ka teiste

kinnipeetavate tervise kaitset potentsiaalse füüsilise vägivalla eest. Kohus peab lisaks oluliseks

asjaolu, et vastustaja pidi antud olukorras reageerima kiiresti ja tal ei pruukinud kogu teave

konflikti tausta kohta veel olla kogutud ja läbi analüüsitud. Taotleja väited on eelkõige suunatud

küsimuse lahendamisele, kumb kinnipeetav oli konfliktis süüdi, kuid süü küsimus on oluline

potentsiaalse

distsiplinaar-

või

süüteokaristuse

määramisel,

mitte

korrakaitseliste

julgeolekuabinõude kohaldamisel, mida kohus eeldab, et kohaldati konflikti mõlemale

osapoolele. Kohtu hinnangul kaalub vangla julgeoleku kaitse vajadus praegusel juhul üles

taotleja õiguste kaitse vaidemenetluse ajaks.

Taotluses esitatud argumendid käskkirja erinevate tingimuste ja väljendite õigusvastasuse kohta

ei vii kohut teistsugusele järeldusele. Arvestades kaalul olevate õigushüvede oluisust, tingiks

kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamise ainult käskkirja ilmselge õigusvastasus. Seda

praegusel juhul ei esine. Sealhulgas on arusaamatu, miks taotleja ei pea võimalikuks spordisaali

kasutamise keelamist VangS § 69 lg 2 p 3 alusel, mis võimaldab täiendava julgeolekuabinõuna

keelata kehakultuuriga tegelemise. Seadus ei nõua julgeolekuabinõude kohaldamist ainult

täielikult (nt igasuguse liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist või kehakultuuriga tegelemise

keelamist tervikuna), vaid vanglal on võimalik kohaldada nendes raamides ka osalisi

meetmeid, näiteks piirates vaba liikumist osakonnas, aga võimaldades ikkagi käia igapäevasel

jalutuskäigul värskes õhus või keelates kehakultuuriga tegelemise spordisaalis, aga lubades

seda endiselt harrastada näiteks värskes õhus viibides või oma kambris. Just sel viisil meetmeid

täpselt vajalikele eesmärkidele suunates on võimalik tagada piirangute proportsionaalsus.

5. X esitas 04.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb

halduskohtu 27.07.2024 määruse tühistamist ja Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja 1-24/1-

2/317 täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks.

3-24-2174

4(6)

HKMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, kui määruse tegi

kohtunik, kellel seaduse järgi ei olnud õigust määrust teha. E-toimikus nähtuvalt on haldusasja

3-24-2174 kohtunikuks määratud Anu Maria Brenner, kuid 27.07.2024 määruse tegi kohtunik

Maarja Oras. Kohtuniku vahetusest taotlejat ei teavitatud. Ei ole võimalik aru saada, milline

kohtunikest 27.07.2024 määruse allkirjastas. Taotleja esitas vaide käskkirja 1-24/1-2/317

kehtetuks tunnistamiseks, mille Tallinna Vangla jättis 29.07.2024 rahuldamata (vaideotsus 5-

15/24/176-2). Taotleja esitas 04.08.2024 Tallinna Halduskohtusse ka käskkirja 1-24/1-2/317

tühistamiskaebuse (haldusasi 3-24-2254).

Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjaga seatud piirangute mõjul ei saa taotleja üldse helistada,

kuigi on selleks taotlusi esitanud. Sisuliselt on ta eraldatud kogu ühiskonnast niivõrd

intensiivselt, et pole kellegagi võimalik suhelda ega kokku puutuda. See kahjustab taotleja

tervist. Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja tühistamine ei kõrvalda ära piirangute mõjul

halvatud tervist, ei anna võimalust saada informatsiooni telesaadetest, ei aita taastada

lähedastega suhteid, kuna suhtlemisvõimaluseta jäävad nad võõraks. Töö tegemise võimalus on

ära võetud, ka võlaõiguslike lepingute täitmine. Taotlejal on sõlmitud palju lepinguid väljaspool

vanglat, mille täitmist raskendab VangS § 69 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaldamine. Nende lepingute

täitmata jätmise korral ähvardab taotlejat leppetrahv (5000 eurot keskmiselt lepingu pealt,

lepinguid kokku on 72). Lepingu sisu on eraelu puutumatusega kaitstud. Seega on õiguskaitse

vajadus olemas.

Tallinna Vangla ei arvestanud X seletuse ja muude oluliste asjaoludega. Ka kinnipeetavatel on

õigus enesekaitsele. Halduskohtu selgitused on ebaõiged. Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkiri

ei ole põhjendatud. Käskkirjas ei ole faktilisi asjaolusid näidatud, vaid pelgalt on tõdetud, et

vangla hinnangul toimus füüsiline konflikt (kaklus). VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaldamine

on ebaproportsionaalne. VangS § 69 lg 2 kohaldamine on õigusvastane, kui Tallinna Vanglal

on teada, et taotlejal oli tegutsemisel kaitsetahe. Lubamatu on eelviidatud sätte kohaldamine

välja selgitamaks, kas kinnipeetav püüdis kaitsta või ohustada (õigusvastase ründega).

Näitamata on, millist konkreetset õigusrikkumist ära hoida soovitakse ning mis andis aluse

arvata selle toimepanemist taotleja poolt. Taotleja ei taha õigusrikkumisi toime panna. Ta pole

ohtlik. Halduskohus ei ole arvestanud, et taotleja tõrjus füüsilist rünnakut, mitte ainult

verbaalset. Taotleja ei ole kasutanud vägivalda. Vangla ei ole näidanud, millises osas piiranguid

kohaldab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Ringkonnakohus tõlgendab

määruskaebust nii, et X soovib halduskohtu 27.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist,

millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1)

ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel Tallinna Vangla 26.07.2024

halduskohtule esitatud seisukohaga.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

8. Määruskaebuses on esitatud väide, et 27.07.2024 määruse tegi kohtunik, kellel seaduse järgi

polnud õigust seda teha, ei vasta tõele. Ringkonnakohus kontrollis kohtunikuga seonduvat

väidet digitaalsest kohtutoimikust (digitoimik). X esitas 25.07.2024 Tallinna Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja nr

1‑24/1‑2/317 täitmise vaide- ja kohtumenetluse ajaks. Samal päeval esitas X ka menetlusabi

taotluse. Tallinna Halduskohus lahendas taotlused 27.07.2024 ehk ülejärgmisel päeval peale

nende saabumist. Digitoimiku andmetest nähtuvalt oli haldusasi 3-24-2174 algselt määratud

3-24-2174

5(6)

kohtunikule Anu Maria Brenner, kuid tema eemaloleku tõttu ja asja kiireloomulisust arvestades

on Tallinna Halduskohtu esimees tühistanud menetluse määramise kohtunikule Anu Maria

Brenner ning määranud menetluse valvekohtunikule Maarja Oras, kes lahendas asja lõplikult.

Tallinna Halduskohtu 2024. aasta tööjaotusplaani (TJP), mis on kehtestatud Tallinna

Halduskohtu üldkogu 15.12.2023 otsusega kohtute seaduse § 36 punkti 1 ja § 37 alusel, § 4 lg

10 ls 2 kohaselt võib kohtu esimehe otsusel jagada kohtuasja ümber ka valvekohtunikule, kes

lahendab kiireloomulise kohtuasja lõplikult. TJP § 5 lg 3 kohaselt teeb kohtuniku ajutise

töövõimetuse, puhkuse või lähetuse ajal tema menetluses olevates kohtuasjades hädavajalikke

kiireloomulisi menetlustoiminguid (nt esialgse õiguskaitse toimingud, maakohtu pädevusse

kuuluvate lühikeste kaebetähtaegadega kaebuste tagastamine) valvegraafikuga kinnitatud

kohtunik. Seega on vaidlusaluse määruse halduskohtus teinud kohtunik, kellel oli selleks

seaduse järgi õigus ning HKMS § 199 lg 1 p 1 alusel halduskohtu lahendi tühistamise nõue

põhjendatud ei ole.

9. Põhjendatud ei ole ka X väide, et tal ei ole võimalik aru saada, milline kohtunikest

27.07.2024 määruse allkirjastas. Kõnealuse halduskohtu 27.07.2024 määruse lõpus on selgelt

välja toodud kohtuniku nimi Maarja Oras ning märge selle kohta, et määrus on allkirjastatud

digitaalselt, s.t ka digiallkirjas on nähtav määruse allkirjastanud kohtuniku nimi.

10. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201

lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

11. Halduskohus leidis õigesti, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna

vaidlustatud käskkirja mõju ei ole esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik tagasi pöörata

ning piirangud on taotlejale intensiivsed. Kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, tuleb

kohtul kontrollida ka taotluse põhjendatust, mis seisneb kaebuse perspektiivikuse ning huvide

kaalumises.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud ka huvide kaalumisel ning on

õigesti leidnud, et eraldades teistest kinnipeetavatest isiku, kes kasutab seni verbaalse konflikti

lahendamiseks füüsilist jõudu, kaitseb vangla kaalukaid õigushüvesid, mis võivad ohustada

vangla julgeolekut või korda.

13. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale,

kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab

oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka

raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel on täiendavate

julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamine. Kolleegium on selgitanud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea

esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa

kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (nt Riigikohtu

19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 16).

14. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud

põhjendatud

kahtlus,

et

kaitstavat

õigushüve

võidakse

kahjustada.

Täiendavate

julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles

haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on

tõenäoline (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 17).

15. Tallinna Vangla esitas halduskohtule valvuri 20.07.2024 ettekande nr 1-24-7307, mille

kohaselt kinnipeetav Y kõndis kinnipeetav X poole, mille peale X proovis tõugata Y, kui sellest

3-24-2174

6(6)

mingit kasu ei olnud, pani X käiku rusikad tabades esimese löögiga Y näkku. Ettekande

kohaselt on valvur hiljem kaamerasalvestist vaadates näinud, et Y võtab X käest telekapuldi,

millest tekib neil ütlemine, mis suhteliselt kiiresti areneb füüsiliseks konfliktiks.

16. Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjas on välja toodud selle koostamise põhimotiivid,

samuti viide 20.07.2024 koostatud ettekandele nr 1-24-7307 ja ettekande lühikirjeldus

(kinnipeetavate Y ja X vahel toimus füüsiline konflikt), mis võimaldab taotlejal mõista

käskkirja andmise ajendiks olnud asjaolu. Samuti nähtub käskkirjast miks tuli taotleja teistest

kinnipeetavatest eraldada (VangS § 69 lg 1). Käskkirjast nähtuvalt on taotlejale antud võimalus

olla ära kuulatud. Samuti sisaldab käskkiri kaalutlusi, miks vangla hinnangul on kaebaja õiguste

riive antud juhul põhjendatud ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik. Seega ei

saa vaidlustatud käskkirja pidada ilmselgelt õigusvastaseks.

17. Taotleja määruskaebuses toodud väited, et ta ei saa piirangute tõttu helistada, kuigi on

seda taotlenud, ei saa lähedastega suhelda ega saa informatsiooni, on vangla poolt esitatud

seisukohas ümber lükatud. Tallinna Vangla on 26.07.2024 seisukohas (dtl 23) kohtule

selgitanud, et X ei ole lukustatud kambris täielikus isolatsioonis, ta saab käia jalutuskäigul, saab

lähedastele helistada ja kirjutada, saab kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid,

saab vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui selleks soovi avaldab, kuid

vangiregistri andmetel ei ole taotleja kaplaniga kohtumiseks soovi avaldanud. Ka

määruskaebuses esitatud väited 72 lepingu täitmise vajadusega seoses ei kõla antud juhtumi

asjaolusid arvestades kohtule usutavalt ega anna alust esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamiseks.

18. Kuigi taotleja väidab, et piirangud kahjustavad tema tervist, ei anna kohtule esitatud

andmed ja dokumendid alust arvata, et taotleja suhtes kehtestatud täiendavad

julgeolekumeetmed põhjustaks talle tervisekahjustusi. Tallinna Vangla 26.07.2024 seisukohast

(dtl 23) nähtub, et vanglaregistri andmetel toimuvad taotlejal regulaarselt vestlused

psühholoogiga. Seega on vaimse tervise toetamine taotlejale vangla poolt tagatud ja vajadusel

saab ta ka asjakohast arstiabi. Eeltoodut silmas pidades ei põhjusta VangS § 69 lg 2 p-des 1,3

ja 4 kohaldatud meetmed taotlejale ülemäärased kannatusi võrreldes õigushüvedega, mille

kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud.

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2024

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)