1-21-69/215 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

23. august 2024

Kohtuasja number

1-21-69

Kohtukoosseis

Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

Valeri Popovi (isikukood 37406145720) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. juuni 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Valeri Popov

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Andraš Tšitškan

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsusega tunnistati Valeri Popov süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Tartu Maakohtu 26. veebruari 2018. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuu

ja 28 päeva vangistuse võrra, moodustades liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

V. Popov tunnistati süüdi ka KarS § 415 lg 1 ning § 418 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest karistati

teda vastavalt 4-aastase ja 3-aastase vangistusega. V. Popovile mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31. mai 2020.

2. Tartu Vangla esitas 4. juunil 2024 Tartu Maakohtule materjalid V. Popovi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Vangla ja prokuratuur toetavad

tema vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 21. juuni 2024. a määrusega jäeti V. Popov vabastamata. Kohus leidis, et kuigi

ta on käitunud karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, alustanud riigikeele õppega, tal on olemas

lähedaste toetus ja kindel elukoht ning võlgnevused puuduvad, välistavad kuriteo toimepanemise

asjaolud, V. Popovi isik ja varasem elukäik tema ennetähtaegse vabastamise. V. Popov pole teinud

vajalikke järeldusi, et teda saaks vangistusest vabastada. Teda on kriminaalkorras karistatud

viiel korral, millest üks on kehtiv. V. Popov käitles suures koguses kanepit suhteliselt pika

ajavahemiku jooksul (2017. aasta lõpust kuni 31. maini 2020) ja korduvalt ebaseaduslikult

tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona ning lõhkeseadeldise olulisi osi. V. Popov pani osa

2(3)

kuritegusid toime katseajal. Vaatamata sellele, et V. Popovil puuduvad võlgnevused, võib kindla

töökoha puudumine vabaduses soosida uute kuritegude toimepanemist, sest varem on ta varalise

kasu saamise eesmärgil käidelnud narkootilisi aineid. Kuigi V. Popov avaldas kohtuistungil soovi

pöörduda vabanedes Töötukassasse, on tema soov leida endale töökoht ebasiiras, sest maakohtu

istungil avaldas ta negatiivset hoiakut madalapalgalistesse töödesse. Ka vangistuses on tööhõives

osalemisel tekitanud probleeme puuduliku riigikeele oskuse ja tööga mittenõustumise tõttu. Liiati

võib töökoha leidmine vabaduses osutuda keeruliseks ka seetõttu, et tal pole pikka aega alalist

töökohta olnud. Samuti ei ole ta omandanud ühtki eriala. Ennetähtaegse vabastamise vastu räägib

ka see, et V. Popov ei väljenda kahetsust toimepandud kuritegude osas. Vastupidi, ta on suisa

õigustanud neid. Maakohtu istungil ei avaldanud V. Popov hukkamõistu toimepandud kuritegude

suhtes. Elektroonilise valve ei vähenda uute kuritegude ohtu, sest see ei välista V. Popovi

elukohast lahkumist. Narkootilisi aineid on võimalik käidelda ka elukohast lahkumata. V. Popov

kannab karistust muu hulgas kuritegude eest, mille ta pani toime enda kodus.

4. Maakohtu määruse vaidlustas V. Popov, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist.

Määruskaebuse järgi rõhus maakohus liialt sellele, et ta keeldus vanglas tööhõives osalemisest.

Seda ei saa pidada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluliseks. Samuti jääb arusaamatuks,

mille põhjal kujunes kohtu veendumus, justkui ei kahetseks V. Popov toimepandud kuritegusid.

V. Popov kahetseb kuritegusid ja mõistab nende tõsidust. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta loovutas

uurimisasutusele vabatahtlikult ebaseadusliku omandi, mida läbiotsimise käigus ei leitud. Lisaks

tuleb arvesse võtta sedagi, et pika vangistusega kaasnevad suuremad probleemid süüdimõistetu

taasühiskonnastamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud

seisukohad ei too kaasa selle muutmist. KarS § 76 lg 4 annab maakohtule süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ulatusliku kaalutlusruumi

(Riigikohtu kriminaalkolleegium (RKKK) 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12 koos viitega),

millesse ringkonnakohus saab sekkuda eeskätt siis, kui maakohus on teinud seda sätet kohaldades

sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest

tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83,

p 8). Maakohus jättis KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaoludele tuginedes V. Popovi nõustumisväärselt

vabastamata. Vaidlustatud määruses on selged ja asjakohased kaalutlused. Seetõttu ja juhindudes

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1, ei pea kolleegium

tarvilikuks kõiki maakohtu põhjendusi korrata, vaid märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.

6. Kuigi V. Popovi sõnul kahetseb ta toimepandud kuritegusid, on selles põhjust kahelda. Vangla

esitatud materjalidest nähtub, et V. Popov ei väljenda kahetsust kuritegude suhtes, vaid ta suisa

õigustab neid. Ta on avaldanud, et kanep pole tema arvates narkootikum, sest see on paljudes

teistes riikides legaliseeritud. Lõhkeseadeldiste hoidmist on V. Popov õigustanud sellega, et see

meeldib talle ja ta oskab nendega ümber käia. Tulirelvi ei muutnud ta laskekõlbmatuks aga

põhjusel, et selle eest küsitakse tema arvates põhjendamatult suurt tasu (vt kinnipeetava

iseloomustuse lk 3). V. Popovi müüs kanepit erinevatele inimestele suhteliselt pikalt (2017. aasta

lõpust kuni umbes 2020. aasta keskpaigani) ja tema valdusest leiti 318,75 g kanepit, mitu miini,

12 laskekõlblikku tulirelva, 9 kasutuskõlblikku tulirelva olulist osa, 4406 g suitsuta ja 79,02 g

suitsuga püssirohtu ning 3364 padrunit (vt Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsuse lk 67, 76

ja 96). Võttes arvesse neid kuritegude asjaolusid ja kahtlust, kas V. Popov on ka päriselt mõistnud

toimepandu ohtlikkust ja tõsidust, oleks tema vabastamine hetkel ennatlik.

3(3)

7. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et maakohus on põhjendamatult keskendunud

V. Popovi vangistuses tööhõives osalemisest keeldumisele. Seadusandja on pidanud

vangistusseaduse § 37 lg 1 järgi kinnipeetavate töötamist oluliseks taasühiskonnastamise viisiks,

mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise

(Riigikohtu halduskolleegium (RKHK) 10.10.2017, 3-15-3133/29, p 17). Tööhõives osalemine

on oluline, sest selle läbi on V. Popovil võimalik tekitada endas töötegemise harjumust, asumaks

vabanedes tööle. Vangistuses tööhõives osalemisest keeldumine näitab, et V. Popovil on isegi

vangistuse rangetes tingimustes raskusi korraldustele allumisega. Samuti on see kõnekas, kuna

ilmestab tema suhtumist vähetasustatud töödesse, mida kinnitab ka maakohtu istungil avaldatud

negatiivne hoiak sellistesse töödesse. Eelneva põhjal võib V. Popovil esineda vabaduses raskusi

uue töökoha leidmisel. See omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu, sest ta on

ka varem varalise kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid.

8. Lõppeks osutab kolleegium sellele, et vangistuse järel taasühiskonnastumisel tekkida võivad

probleemid ei ole asjakohased süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ka

elektroonilise valve kohaldamine ei välista V. Popovi puhul uute kuritegude ohtu, tuleb ta jätta

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1

ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. juuni 2024. a määruse

muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)