2-23-143677/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2024, Tallinn

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-23-143677

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi T. P. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1477,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568),

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Kostja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda 27.05.2024 esitatud nõude menetlusse võtmisest.

2. Keelduda 03.08.2024 esitatud tingimusliku nõudest osalise loobumise vastuvõtmisest.

3. Rahuldada hagi osaliselt.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 760,50 eurot ning viivis põhivõlalt perioodi

22.12.2022 – 23.08.2024 eest 148,29 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (760,50 eurolt) alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 39,50 euro ulatuses, intressinõue 86,91 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 177,90 euro ulatuses.

7. Jätta hageja menetluskulud 67,82% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

32,18% ulatuses hageja kanda.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 951,18 eurot.

9. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (951,18 eurot) viivis

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

10. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, milles kohus ei pea andma luba edasikaebamiseks, siis

arvestades, et resolutsiooni punktid 1 ja 2 on kaevatavad, annab kohus loa ka ülejäänud osas otsuse

peale kaebuse esitamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,

elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 04.03.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks S.V. ja OÜ Omaraha vahel 05.08.2022 sõlmitud

laenulepingust nr S225530099 tulenev põhivõlgnevus 800 eurot, intressid 86,91 eurot, hagi

esitamise seisuga (04.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 326,19 eurot;

1.2. välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivis lepingust nr S225530099 tulenevalt põhinõudelt (800 eurot) arvestusega 0,09% päevas

alates 05.03.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Hagi aluse ja nõude eelduste kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. S.V. (isikukood: xxxxxxxxxxx, surnud, edaspidi: laenusaaja) sõlmis 05.08.2022 OÜ Omaraha

(portaalihaldur) vahendusel e-teenuste keskkonnas (portaalis) laenulepingu nr S225530099, mille

alusel väljastati investorite poolt laenusaajale laen summas 800 eurot, intressiga 34% aastas ja

tagasimakse tähtajaga 2 aastat, Laenusumma kanti vastavalt Laenulepingule lepingu sõlmimise

päeval laenusaaja arvelduskontole (laenusummast arvestati vastavalt Laenulepingule maha

lepingutasu 15 eurot, tagatisfondi tasu 24 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Viivise määraks lepiti

kokku 0,09% päevas (lepingujärgne intress). Krediidi kulukuse määraks oli 47,9% aastas. Krediidi

kulukuse määra arvestamisel on aluseks võetud laenusumma 800 eurot, intress 34% aastas,

lepingu kestvus 24 kuud, lepingutasu 15 eurot, tagatisfondi tasu 24 eurot.

Laenusaaja suri 15.08.2022 ning laenusaaja pärijaks, kes on pärandi vastu võtnud, on T. P. (kostja).

Laenulepingu alusel ei ole ei laenusaaja ega kostja teostanud mitte ühtegi tagasimakset.

Kui kostja oli viivituses 05.09.2022, 05.10.2022, 05.11.2022, tagasimaksetega, anti kostjale

29.11.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edutult (st pärijad ei tasunud oma

võlgnevust) täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Portaalihaldur (OÜ Omaraha) ütles investorite nimel Laenulepingu üles kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis alates 14.12.2022 Portaali kasutamise üldtingimuste punktide

11.10 ja 11.11 alusel. Laenulepingu ülesütlemisavaldus on kostjale edastatud 14.12.2022 nii posti

kui e-posti (xxx) teel ning kostja on selle e-posti teel kätte saanud selle edastamise päeval (samal

päeval on meilisõnum jõudnud kostja teenusepakkuja serverisse). Hageja viitab selles osas

Riigikohtu lahendile nr 2-19-14714 p 11.2), ning selgitab, et e-kiri tuleb lugeda kostjale kätte

toimetatuks igal juhul hiljemalt ühe nädala möödudes alates selle saatmisest. Samaaegselt

ülesütlemisavalduse edastamisega loovutas portaalihaldur Omaraha OÜ investorite nimel

Laenulepingust tulenevad investorite nõuded pärijate vastu Omega Invest OÜ-le. Nõude

loovutamisest hagejale on laenuandja poolt kostjat teavitatud 14.12.2022 ülesütlemisavalduses (vt

hagi lisa nr 2).

Hageja on seisukohal, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise kohustust. Enne

laenusaajale laenu väljastamist teostas OÜ Omaraha krediidivahendajana laenusaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud ja võttis aluseks järgmised andmed:

maksevõime: arvesse võetud sissetulekud: 566,34 €, so maksuameti sissetuleku päringu andmed:

471,95 €, maksuameti päringu sissetuleku andmetele lisatud 20%, kuna laenutaotluses palju

kõrgem sissetulek ja kõik sissetulekud ei pruugi maksuameti päringus kajastuda: 94,39 €.

Laenusaaja

ütles

taotlusel

enda

igakuiseks

keskmiseks

sissetulekuks

1280

eurot,

majapidamiskuludeks 60 eurot ja finantskohustusteks 0 eurot. Arvesse võetud kohustused: 116,80

eurot, so Omaraha elatusmiinimum: 116,80 eurot. Laenu andmiseks tehti päring AS-ile Creditinfo

Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid.

Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu saamiseks (laenu igakuise tagasimakse suuruseks

oli 46,46 eurot kuus).

Omaraha OÜ selgitusest nähtuvalt nõudis Omaraha OÜ laenusaajalt enne laenu väljastamist mh

andmeid laenusaaja kõikide sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta, millised andmed

laenusaaja ka esitas. Olukorras, kus laenusaaja on andnud laenuandjale oma tegelike kohustuste

või sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet (sh jätnud avaldamata oma võimalikud muud

kohustused), ei kohaldu VÕS § 4034 lg 7 ning laenusaaja on kohustatud tasuma laenuandjale nii

intressi kui muid tasusid vastavalt laenulepingus toodule.

Seisuga 04.03.2024 on laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus

summas kokku 326,19 eurot.

3. Hageja esitas 27.05.2024 menetlusdokumendi „hagiavalduse täpsustus ja alternatiivne nõue“.

Hageja toob välja, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise kohustust, siis selleks puhuks esitab ta alternatiivse nõude ning kostja laenulepingust

tulenev võlgnevus oleks kokku summas 760,50 eurot (väljamakstud laenusumma 760,50 – kõik

tagasimaksed kokku 0 eurot), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi sellelt summalt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 15.12.2022.

03.08.3034 seisukohas märgib hageja, et juhul kui kohus jääb seisukoha juurde, et sellise

alternatiivse nõude esitamine ei ole võimalik, siis selgitab hageja, et juhul kui kohus peaks leidma,

et VTL põhimõtet on rikutud, siis nõuab hageja kostjalt vaid põhiosa ja seaduslike viiviste

väljamõistmist, mis on toodud hageja 27.05.2024 menetlusdokumendi p-s 3.2 ning loobub sel

juhul ülejäänud osas nõudest. Hageja rõhutab samas, et eespool viidatud osaline nõudest

loobumine kehtib vaid juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et VTL põhimõtet on rikutud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus võttis hagi 08.03.2024 menetlusse ning toimetas kostjale kätte teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 09.05.2024), sest eelnevalt proovitud

kättetoimetamised kohtule teadaolevatele kostja kontaktandmetele ei andnud tulemust. Kohus

menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.

Kostja vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ning

täiendavalt 26.07.2024 ja 27.07.2024, määrates hagejale lõpptähtaja seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks ning teavitas kohtuotsuse kuulutamise aja.

TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, sh selliselt, et hageja palub

rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus ei nõustu hagejaga

selles, et 27.05.2024 esitatud nõue on alternatiivne nõue. Hageja poolt alternatiivseks nõudeks

nimetatud nõudega nõuab hageja samast lepingust tulenevat põhivõlga ja viivist, ainult väiksemas

summas. Kuid TsMS kommenteeritud väljaanne selgitab, sellises olukorras ei ole tegemist

alternatiivse nõudega (nõude ese on sama, summa on vaid väiksem): "Seevastu ei ole järjestatud

nõuetega § 370 lg 2 mõttes tegemist olukorras, kus hageja palub mõista kostjalt välja

kindlustushüvitise esmalt täies ulatuses, ning juhuks, kui kostjal on õigus osaliselt hüvitise

väljamaksmisest keelduda, mõista hüvitis välja vastavalt määratud osale. Sellises olukorras on

hageja esitanud sisuliselt ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine

tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult

järjestatud nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata

jätmisega (sh riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest)."

Hageja on 03.08.2024 menetlusdokumendis leidnud, et nõude aluseks olevad asjaolud on erinevad,

et ühe nõude puhul ei ole vastutustundliku laenamise kohustusi rikutud, teise puhul on. Kohus

märgib veelkord, et nõude ese on siiski sama. Kohus ei pruugigi tuvastada kõiki hageja väidetud

asjaolusid ning sellest tingituna nõuet tervikuna rahuldada. See aga ei tähenda, et asjaolude kaupa

saaks nõude esitada alternatiivsena. Sellisel viisil oleks hagejatel alati võimalik täielikult

maandada hagi (osalise) rahuldamata jätmise risk ning seeläbi menetluskulude osalise hageja enda

kanda jätmise risk.

Sellest tulenevalt keeldub kohus 27.05.2024 esitatud nõude menetlusse võtmisest.

Hageja on 08.08.2024 esitanud ka nõudest loobumise. Ent see on esitatud tinglikult. Hageja soovib

nõudest loobuda juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise kohustust

rikkunud. Nõudest loobumine peab olema sõnaselge ning ühemõtteline ega saa olla tingimuslik.

Sisuliselt soovib hageja sellise tingimusliku loobumise kaudu vältida hagi osalise rahuldamise ja

seeläbi menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmise riski. Kohus annab poolte poolt esile toodud

asjaoludele hinnangu kohtuotsuses. Peale kohtuotsuse tegemist ent enne selle jõustumist on

hagejal võimalik tervikuna hagist loobuda. Hageja ei saa peale kohtuotsuse tegemist loobuda

osaliselt nõudest, sest sel juhul tuleks justkui teha uus otsus, mida aga TsMS ette ei näe. TsMS §

429 lg kohaselt kui hageja pärast kohtuotsuse tegemist hagist loobub, lõpetatakse tsiviilasja

menetlus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei saa tingimuslikult osaliselt

loobuda nõudest puhuks, kui kohtuotsus tuleb hagejale ebasoodne. Seetõttu ei võta kohus hageja

nõudest osalist loobumist vastu.

5. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra. Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima omal algatusel sõltumata

kostja menetluses osalemisest või vastusest.

5.2. Hageja on kohtule esitanud S.V. poolt 05.08.2022 digiallkirjastatud „Laenusaaja

laenutingimused S225530099“ (dtl 46), mille juures on ka Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl

47). Samuti on hageja esitanud kohtule S.V. poolt 16.06.2022 digiallkirjastatud „Omaraha OÜ

Portaali kasutamise üldtingimused“ (dtl 51).

Laenusaaja laenutingimuste dokumendis on märgitud: „Laenusaaja kinnitab, et: - on nõus, et

käesolevate laenutingimuste kinnitamisega annab krediidivahendajale siduva nõusoleku

laenulepingu sõlmimiseks nimetatud tingimustel. - on teadlik, et laenulepingu sõlmimiseks

vajalikud ja kinnitatud tingimused on eritingimustena laenulepingu lahutamatuks osaks.“

Portaali kasutamise üldtingimustes on märgitud, et need tingimused reguleerivad ka portaali

kasutamise käigus tekkivaid portaali kasutajate vahelisi õigussuhteid, olles portaali kasutajate (so

laenuandjate ja laenusaajate) vahel portaalis sõlmitavate laenulepingute lahutamatuks osaks ja

reguleerides laenulepingu poolte vahelisi suhteid laenulepingus sätestamata küsimustes. Samuti

on märgitud, et üldtingimustega nõustumisega sõlmib kasutaja portaalihalduriga ühtlasi

krediidivahenduslepingu ning et portaalihaldur tegutseb ühe ja sama sõlmitava laenulepingu osas

krediidivahendajana nii laenusaaja kui ka laenuandja kasuks.

Üldtingimustes on defineeritud mõisted: Laenuleping- laenusaaja ja investori allkirjastatud

dokumendid, mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu

taotleda ja anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest.

„Laenusaaja laenutingimused“ on üldtingimuste definitsiooni kohaselt laenusaaja allkirjastatud

tahteavaldus, millele vastavatel tingimustel on laenusaaja nõus laenu võtma. Üldtingimuste

punktide 8.5 ja 8.6 kohaselt laenusaaja allkirjastab laenusaaja laenutingimused ning lõpuks ka

portaali koostatud laenupakkumise, kui see talle sobib. Laenuleping koostatakse investori ja

laenusaaja allkirjastatud tingimustel. Laenuleping on sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui

laenusaaja on allkirjastanud portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-

vormingus laenulepingu koos teabelehega poolte allkirjastatud tingimustel.

Hageja on seega kohtule esitanud üldtingimuste punkti 8.5 kohase laenusaaja laenutingimuste

dokumendi, ent ei ole esitanud üldtingimuste punkti 8.6 kohast laenusaaja allkirjastatud

laenupakkumist. Sellele viitab ka asjaolu, et hageja on laenusaaja laenutingimuste dokumendi

pealkirjastanud kui laenutaotluse.

Samuti ei ole hageja kohtule esitanud investorite allkirjastatud dokumente. Seega ei ole kohtule

esitatud VÕS § 9 lg 1 kohast laenuandja tahteavaldust ega ka faktiväidet, et kes, millal ja millises

vormis sellise tahteavalduse tegi.

Tarbijakrediidileping ei pea seaduse kohaselt olema omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastatud,

ent pooled on antud juhul ise sellises lepingu vormis kokku leppinud. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on

poolte kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte

kokkuleppest ei tulene teisti.

Kohus küsis eeltoodu osas hagejalt täiendavaid selgitusi. Hageja vastas 03.08.2024 Laenusaaja

tahteavaldus Laenulepingu sõlmimiseks sisaldub hagi lisana nr 1 esitatud laenusaaja poolt

digitaalselt allkirjastatud dokumendis „Laenusaaja laenutingimused S225530099“. Investorid

allkirjastavad investeerimistingimused, mille järgi Omaraha OÜ süsteem automaatselt investeerib

investorite raha. Investorid ei allkirjasta iga laenu kohta eraldi dokumente. Laenaja

laenulepingus on eraldi välja toodud iga investori investeering, mis tekib investeerimistingimuste

põhjal automaatselt. Investorid, kellega kostja on sõlminud laenulepingu, on toodud käesoleva

menetlusdokumendi lisas nr 2. Seega on Laenulepingu sõlmimine hagi lisas nr 1 toodud

tingimustel üheselt tõendatud eespool viidatud dokumentidega.

Digiallkirjastatud laenutaotluse kaudu on hageja tõendanud, et S.V. tegi tahteavalduse laenu

saamiseks. Ent kohus jääb seisukohale, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenuleping

oleks sõlmitud üldtingimustes ette nähtud viisil, st ei ole laenupakkumist ega investorite

allkirjastatud nõustumust, mida üldtingimused ette näevad.

5.3. VÕS § 404 lg 1 ja ka VÕS § 410 lg 1 sisaldavad tarbijakrediidi lepingu vorminõudena aga

lisaks tarbija tahteavaldusele ka nõuet, et krediidiandja peab lepingudokumendid tarbijale esitama

püsival

andmekandjal. Seda selgitas kohus

ka menetlusse võtmise määruses.

Et

lepingudokumentide esitamise nõue endast samuti lepingu vorminõuet kujutab, on leidnud ka M.

Rosentau artiklis „Arvutivõrgu abil sõlmitud leping kui lepingu erivorm“ (Juridica 10/2021, artikli

p 3).

Hageja ei ole esile toonud, kas, millal ning kuidas seda kohustust täideti. Dokumendi digitaalsest

allkirjastamisest ei saa järeldada, et allkirjastajal on ka võimalus dokument endale salvestada;

allkirjastamine võib olla integreeritud infosüsteemi ka selliselt, et faili kui sellist ei kuvata ning

allalaadimise võimalust ei teki.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et nõude

aluseks olev leping oleks seaduse ja üldtingimuste kohases vormis. Vorminõude järgimata jätmise

tõttu on tehing seega tühine.

Samas on hageja kohtule esitanud tõendi, et kostjale on välja makstud 760,50 eurot 05.08.2022

(dtl 93).

6. Nõude loovutamine

Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning

teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites, et

nõuet ei ole loovutatud. Kohus märgib, et hageja viidatud lepingu üles ütlemise teates on üksnes

abstraktselt märgitud, et nõue loovutatakse inkassofirmale, siis ei tõenda see, et nõue on ka

tegelikult hagejale loovutatud. Lihtmenetluses võib kohus lugeda poole seletuse tõendiks.

Arvestades, et hageja valduses on lepingut puudutavad andmed, tugineb kohus hageja selgitusele

ning peab usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud.

7. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

7.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja

tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb

tõendamata ning nõue rahuldamata.

7.2. Kuigi lepingu tühisuse korral ei oma vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine tähtsust,

märgib kohus siiski järgmist.

Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja on täielikult järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Hageja viitab, et S.V. esitas laenu taotlemisel ise teatud andmed (sissetulek, kohustused). Hageja

on kohtule esitanud laenutaotluse (dtl 46), milles ei ole selliseid andmeid. Hageja on esitanud

kohtule ka dokumendi „MenetlusandmedS225530099“, ent selles ei ole eristatav, millised andmed

on S.V. esitanud ise. Dokument sisaldab Omaraha OÜ selgitusi, mistõttu võib aru saada, et selle

faili on koostanud Omaraha OÜ, ehk tegemist ei ole S.V. poolt krediidiandjale esitatud

laenutaotlusega.

Hageja selgitustest võib aru saada, et S.V.lt küsiti laenu taotlemisel igakuist keskmist sissetulekut,

majapidamiskulusid ja finantskohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõte ei tähenda kolme

numbri küsimist ning nende alusel matemaatilise arvutuse tegemist – sissetulek miinus

kohustused. Nagu eespool märgitud, on krediidiandjal kohustus selgitada välja sissetulekuallikas

ning hinnata selle olemust. Antud juhul ei ole krediidiandja seda teinud. Hageja väitel on

krediidiandja küll teinud päringu maksuametisse, ent hageja ei ole seda tõendanud. Hageja

selgitustest ilmneb, et S.V.lt ei ole küsitud konto väljavõtet. Samuti ilmneb hageja selgitustest, et

väidetava maksuameti päringu tulemusel sai krediidiandja teada, et S.V. sissetulekud on

väiksemad, kui ta väidetavalt laenu taotlemisel avaldas. Kohus märgib, et selle asemel, et küsida

laenutaotlejalt vastuolude kõrvaldamiseks täiendavaid selgitusi või konto väljavõtet, suurendas

krediidiandja aluseks võetavat keskmist sissetulekut põhjendusega, et maksuameti päringust ei

pruukinud nähtuda kõik sissetulekud. Kohus kordab veelkord, et krediidiandjal on kohustus

hinnata sissetuleku allikaid. Tuginedes abstraktselt mingile laenutaotleja avaldatud summale,

krediidiandja ilmselgelt sissetuleku allikaid ei hinnanud. Krediidiandja ei sa tugineda laenutaotleja

andmetele, olukorras, kus registripäringud neid ei kinnita ning laenutaotlejalt ei ole ka täiendavaid

selgitusi küsitud (ei ole küsitud isegi mitte tööandjat ega sissetuleku liiki). Sellises olukorras pidi

krediidiandja arvestama võimalusega, et laenutaotleja esitatud andmeid ei pruugi olla tõesed. Kui

krediidiandjal pidi selline kahtlus tekkima ning ta ei teinud midagi selle kõrvaldamiseks, ei saa ta

hiljem tugineda sellele, et laenutaotleja esitas valeandmeid. Krediidiandjal on kohustus lisaks

laenutaotlejalt andmete küsimisele neid kontrollida.

Krediidiandjas pidi kahtlusi tekitama ka väidetav laenutaotleja väide, et tema igakuised

majandamiskulud on 60 eurot. Krediidiandja peab laenutaotlejalt andmeid küsima selgelt, nii, et

laenutaotleja saab aru, milliseid kulusid ta peab kokku arvestama. Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud, mida täpselt laenutaotlejalt küsiti. Kuid on selge, et 60 euroga kuus ei saa (ega saanud

ka 2022.a) täiskasvanud inimene katta oma igakuiseid eluasemekulusid, toidukulusid,

elementaarseid kulusid transpordile ja sidele. Hageja selgitustest nähtub, et selles olukorras

kohaldas krediidiandja lihtsalt elatusmiinimumi 116,80 eurot. Kohus märgib, et üldkohaldatavate

määrade kasutamine pole välistatud, ent sel juhul peab krediidiandja suutma põhjendada sellise

määra kohaldamist – et see on realistlik ning et see oli põhjendatud ka antud konkreetse tarbija

puhul. Kohtu hinnangul ei ole 116,80 eurot kuus 2022.a Tallinnas elava täiskasvanud inimese

puhul realistlik, arvestades, et ainuüksi kahetoalise paneelmaja korteri kommunaalkulud kuus on

talvel ca 150 eurot. Kui laenu taotleja avaldas laenu taotlemisel enda elukoha aadressi, oleks

krediidiandjal olnud võimalik teha päring kinnistusraamatusse, kontrollimaks, kas eluase kuulub

laenu taotlejale (või vähemalt küsida seda laenutaotleja enda käest). Ning seejärel oleks

krediidiandja saanud ka hinnata ning täiendavalt küsida laenutaotlejalt selgitusi eluaseme

kasutamise aluste kohta. Juba nende andmete pinnalt saab hinnata, millest laenutaotleja igakuised

majandamiskulud

eluaseme

kulude

komponendi

näol

võivad

koosneda

(üür,

eluasemelaenumaksed, oma korter või maja, korteri suurus ja sellele vastavad tavalised sellist

tüüpi majade kommunaalkulud jne).

Arvestades, et laenutaotleja väidetavalt esitatud andmed enda sissetulekute kohta ei ühtinud

väidetavalt maksuametisse tehtud päringu tulemustega, et väidetavalt esitas laenutaotleja enda

igakuisteks majandamiskuludeks vaid 60 eurot, pidi krediidiandja suhtuma kriitiliselt ka

laenutaotleja väidetesse finantskohustuste puudumise kohta. Päring maksehäireregistrisse ei näita

finantskohustuste olemasolu (lisaks ei ole hageja neid päringuid ka tõendanud). Seega ei teinud

krediidiandja midagi selleks, et kontrollida laenutaotleja väiteid.

Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks täitnud

vastutustundlikku laenamise kohustust nõuetekohaselt. Üksnes teoreetiliselt arvestatud sissetuleku

suurusest teoreetiliste majandamiskulude ja laenukohustuste summa lahutamine ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ning vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks.

8. Lepingu üles ütlemine

8.1. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv.

Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses.

Ülesütlemine on kehtiv, kui:

• tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega;

• tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

• ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

• ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles

ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud

tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 kohaselt arvestatakse, millal tahteavaldus oleks tavaliste

asjaolude korral kätte saadud.

8.2. Kuigi antud juhul asus kohus seisukohale, et leping on tühine, märgib kohus lepingu üles

ütlemisega seoses siiski järgmist.

Kui algses hagis viitas hageja lepingu üles ütlemise teate osas üles ütlemise hoiatuse kirjale (dtl

58), siis kohtu täiendavate selgituste küsimise järel esitas hageja kohtule ka väidetavalt 14.12.2022

saadetud üles ütlemise teatise (dtl 120). Hageja ei ole esile toonud, millisel viisil ja kuhu lepingu

üles ütlemise hoiatus saadeti.

Samuti on hageja asunud seisukohale, et leping on üles öeldud alates 14.12.2022, mil saadeti e-

kiri üles ütlemise teatega, samas hageja viitab selles osas Riigikohtu lahendile nr 2-19-14714 p

11.2), ning selgitab, et e-kiri tuleb lugeda kostjale kätte toimetatuks igal juhul hiljemalt ühe nädala

möödudes alates selle saatmisest.

9. Põhivõlg

Nii juhul, kui leping kehtiks ja arvestades, et krediidiandja rikkus kohtu hinnangul

vastutustundliku laenamise kohustust, kui ka lepingu tühisuse korral saab hageja siiski nõuda

tagasi põhivõlga. Hageja on tõendanud, et S.V.le maksti välja 760,50 eurot. Hageja väitel ei ole

S.V. ega kostja ühtegi tagasimakset teinud. Sellest tulenevalt on kogu põhivõlg tagastamata.

Antud juhul asus kohus seisukohale, et leping oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

Sellisel juhul peavad pooled alusetu rikastumise sätete järgi (VÕS § 1028) tagastama tühise

tehingu alusel saadu.

Alusetu rikastumise sätete alusel raha tagastamise kohustus tekib vastava nõude esitamisest. Kohtu

hinnangul saab raha tagastamise nõudena käsitleda lepingu üles ütlemise teadet, milles

krediidiandja nõudis kogu põhivõla tasumist. Kuigi teade esitati lepingulisel alusel, pidi sellest

teatest kostjale olema arusaadav, et krediidiandja nõuab kogu laenuks antud summa tagastamist.

Kohus loeb vastavalt hageja selgitustele, et üles ütlemise teatis (ehk laenusumma tagastamise

nõue) on kostja poolt kätte saadud hiljemalt ühe nädala möödudes alates selle saatmisest, s.o.

21.12.2022 ning nõue muutunud sissenõutavaks sellele järgnevast päevast, s.o alates 22.12.2022.

Kohus rahuldab hageja põhivõla 760,50 eurot tagastamise nõude, sest hageja tõendas, et

rahasumma on kostja kasutusse antud, põhivõla nõue on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud

ning kostja ei ole laenu tagastanud.

10. Intressi nõue

Lepingu tühisuse tõttu on tühine ka intressikokkulepe. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral ei võlgneks tarbija muid tasusid, st lepingutasu ega tagatisfondi tasu.

Lepingujärgne intress asenduks VÕS § 4034 lg 7 korral lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgse intressiga, mis antud juhul oli 0%. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue

rahuldamata.

11. Viivis

Hageja nõuab viivist põhinõudelt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras alates lepingu üles

ütlemisele järgnevast päevast 15.12.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

VÕS § 113 lg 1 ja 2 kohaselt saab hageja nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras alates nõudest

teatamisest. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada selliselt,

et mõista kostjalt välja viivis põhivõlalt (760,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 22.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus selgitab, et ka vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija

krediidiandjale lepingujärgse intressimääraga võrdses määras viivist. See ei oleks kooskõlas

regulatsiooni mõttega. Sel juhul oleks erinevalt intressist, mis asendub seadusjärgse intressiga,

krediidiandjal jätkuvalt võimalik teenida kasumlikku viivist. Seega ka vastustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral oleks krediidiandjal õigus seadusjärgsele viivisele VÕS § 113 alusel.

Viivist tuleb seega arvestada põhinõudelt (summas 760,50 eurot) alates 22.12.2022 kuni

23.08.2024 (k.a) seadusjärgses viivisemääras kokku 148,29 eurot (perioodi 22.12.2022 –

31.12.2022 eest määras 8% aastas, perioodi 01.01.2023 - 30.06.2023 eest määras 10,5% aastas,

perioodi 01.07.2023 - 31.12.2023 eest määras 12% aastas, perioodi 01.01.2024 – 30.06.2024 eest

määras 12,5% aastas ja alates 01.07.2024 määras 12,25% aastas).

Edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast mõistab kohus välja põhivõlalt

summas 760,50 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

12. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on 05.08.2024 esitanud menetluskulude täiendatud nimekirja, mis on kostjale kätte

toimetatuks

loetud

21.08.2024

Ametlikes

Teadaannetes

avaldamise

kaudu.

Hageja

menetluskuludeks on: riigilõiv 280 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, kohtutäituri

tasu 40 eurot, hageja poolt esindajale makstud tasu on 1232,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1, p 51 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1477,34 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot,

põhjendatud ja vajalik.

Hageja palub mõista kostjalt välja kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohtutäituri seaduse § 48 lg 3

kohaselt, kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik

vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on

kohtutäituril õigus nõuda tasu 40 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti

selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Pärnu Maakohtu 13.02.2024

määruse tsiviilasjas nr 2-23-143677 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses avaldaja edastanud

menetlusdokumendid kohtutäiturile Hille Kudu, kes tagastas need kättetoimetamise võimatuse

tõttu. Kohtutäituri aruandest nähtub, et kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku

dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks. Lähtudes eeltoodust on kohtutäituri

tasu 40 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 7

tundi 15 minutit tunnihinnaga 170 eurot, kokku summas 1232,50 eurot järgmiselt:

-04.03.2024 hagiavalduse koostamine 4 tundi;

-27.05.2024 hagi täpsustuse koostamine 2 tundi;

-03.06.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit;

-08.2024 täiendava seisukoha koostamine 1 tund.

Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu 1 tund summas 170 eurot

seoses hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamisega tulenevalt kohtu 26.07.2024 ja 27.07.2024

e-kirjadest. Täpsustamist vajavatesse asjaoludesse puutuvat oli kohus selgitanud juba menetlusse

võtmise määruses ning hageja sai nendega arvestada juba 27.05.2024 vastuse koostamisel. Kohus

leiab, et kohtu selgituste eiramisest tingitud menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole

põhjendatud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on

ülejäänud osas põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul

on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud

ajakulu hagimenetluses osalemisel on 6 tundi 15 minutit, mis vastab ka menetlusse esitatud

dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud

tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1062,50 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi 15 minutit ×

170 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1402,50 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot, kohtutäituri tasu on 40 eurot ja lepingulise esindaja

kulud on 1062,50 eurot.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

04.03.2024 esitatud hagi hind oli 1477,34 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 760,50 eurot, viivisenõude põhivõlgnevuselt ajavahemiku 22.12.2022 – 23.08.2024 eest

summas 148,29 eurot ning viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, mis aasta eest arvestatuna on 93,16 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult

hagi 1001,95 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1477,34 eurot) 67,82%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1

alusel hageja menetluskulud 67,82% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32,18%

ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust

nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud

menetluskulude nimekirja.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 67,82% hageja põhjendatud menetluskuludest

(1402,50 eurot), millele vastab summa 951,18 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5

esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik