2-22-3994/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnitada tsiviilasjas nr 2-22-3994 X, C ja Y (üldõigusjärglane C) vaheline kõik kohtumenetluse kestel tekkinud poolte menetluskulud jäävad kummagi
Legislator headnote
AI generated2-22-3994/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-3994 X, C ja Y (üldõigusjärglane C) vaheline kõik kohtumenetluse kestel tekkinud poolte menetluskulud jäävad kummagi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-3994
Kohtuasi
X hagi C ja Y
vastu kaasomandi lõpetamiseks
C ja Y vastuhagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlustaotlus
X ja C kompromissi kinnitamise taotlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Oliver Ennok
Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX,
surnud
XX.XX.XXXX),
lepinguline
esindaja
ja
üldõigusjärglane C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada 08.10.2024 algusega kell 14 määratud kohtuistungi aeg.
2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-3994 X, C ja Y (üldõigusjärglane C) vaheline
kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1. pooled loobuvad vastastikku esitatud nõuetest;
2.2. kõik kohtumenetluse kestel tekkinud poolte menetluskulud jäävad kummagi
poole enda kanda.
3. Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-3994 ja lõpetada
tsiviilasja menetlus.
4. Tagastada Xle apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210
eurot ja kanda see F pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
2-22-3994
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 2–3) võib esitada Riigikohtule
määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (hageja) esitas 18.03.2022 Harju Maakohtule C (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles
palus lõpetada Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomandi kaasomanike vahelise
enampakkumise ja saadud raha jagamise teel.
2. Kostjad esitasid 31.10.2022 vastuhagi, milles palusid lõpetada kaasomandi kinnisasja
reaalosadeks jagamise teel. Kostjat II esindas volikirja alusel kostja I.
3. Harju Maakohus jättis 17.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.
Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja
samale maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uue otsuse, tuginedes asjas määratud
ekspertiisi tulemustele. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
6. Pooled esitasid 22.08.2024 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille
kohaselt pooled loobuvad vastastikku esitatud nõuetest ja kõik kohtumenetluse kestel tekkinud
poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled palusid kompromissi
kinnitada ja menetluse lõpetada, sest nad on lahendanud vaidluse kohtuväliselt notariaalse
kokkuleppega. Pooled kinnitasid, et nad mõistavad kompromissi sõlmimise tagajärgi, ning
palusid tühistada ringkonnakohtu määratud istungiaja. Apellant palus tagastada pool
apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust.
Pooled teatasid, et kostja II suri 22.05.2023 ning lisasid kompromissilepingule Tallinna notar
Ants Ainsoni 29.05.2024 väljastatud pärimistunnistuse, mille kohaselt on kostja I tema ainuke
pärija.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.
Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
8. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4
lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see
2-22-3994
on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi
kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte
kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi
kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata,
kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui
kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi
perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi
kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
9. Siinsel juhul esitasid pooled kohtule kompromissikokkuleppe, millega loobuvad siinses
kohtumenetluses teineteise vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõuetest, kuna nad on selles
küsimuses saavutanud kohtuvälise notariaalse kokkuleppe. Kolleegiumi hinnangul ei esine
kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid.
10. Arvestades seda, et kostja I esindas vastuhagile lisatud volikirja alusel siisnes
kohtumenetluses kostjat II ning TsMS § 225 lg 3 järgi ei lõppe volitus volitaja surmaga, ei ole
enne kompromissi kinnitamist vaja kostjal I kostja II asemel üldõigusjärglasena TsMS § 209
lg 1 järgi menetlusse astuda.
11. Hageja taotluse alusel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada
apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot.
12. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3
alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled
kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
13. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi
koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise peale ei saa
TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)