Legislator Case Law & Legislation
2-22-3994/24 AI generated

2-22-3994/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-3994/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-3994 X, C ja Y (üldõigusjärglane C) vaheline kõik kohtumenetluse kestel tekkinud poolte menetluskulud jäävad kummagi

Legislator headnote

AI generated

2-22-3994/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-3994 X, C ja Y (üldõigusjärglane C) vaheline kõik kohtumenetluse kestel tekkinud poolte menetluskulud jäävad kummagi

Keywords

AI generated
arbitration clause settlement of dispute forfeiture agreement amicable settlement debt restructuring administrator revocation of the composition agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3994

Kohtuasi

X hagi C ja Y

vastu kaasomandi lõpetamiseks

C ja Y vastuhagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlustaotlus

X ja C kompromissi kinnitamise taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Oliver Ennok

Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX,

surnud

XX.XX.XXXX),

lepinguline

esindaja

ja

üldõigusjärglane C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada 08.10.2024 algusega kell 14 määratud kohtuistungi aeg.

2. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-3994 X, C ja Y (üldõigusjärglane C) vaheline

kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. pooled loobuvad vastastikku esitatud nõuetest;

2.2. kõik kohtumenetluse kestel tekkinud poolte menetluskulud jäävad kummagi

poole enda kanda.

3. Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-3994 ja lõpetada

tsiviilasja menetlus.

4. Tagastada Xle apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210

eurot ja kanda see F pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

2-22-3994

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 2–3) võib esitada Riigikohtule

määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 18.03.2022 Harju Maakohtule C (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles

palus lõpetada Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomandi kaasomanike vahelise

enampakkumise ja saadud raha jagamise teel.

2. Kostjad esitasid 31.10.2022 vastuhagi, milles palusid lõpetada kaasomandi kinnisasja

reaalosadeks jagamise teel. Kostjat II esindas volikirja alusel kostja I.

3. Harju Maakohus jättis 17.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uue otsuse, tuginedes asjas määratud

ekspertiisi tulemustele. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

6. Pooled esitasid 22.08.2024 ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille

kohaselt pooled loobuvad vastastikku esitatud nõuetest ja kõik kohtumenetluse kestel tekkinud

poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled palusid kompromissi

kinnitada ja menetluse lõpetada, sest nad on lahendanud vaidluse kohtuväliselt notariaalse

kokkuleppega. Pooled kinnitasid, et nad mõistavad kompromissi sõlmimise tagajärgi, ning

palusid tühistada ringkonnakohtu määratud istungiaja. Apellant palus tagastada pool

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust.

Pooled teatasid, et kostja II suri 22.05.2023 ning lisasid kompromissilepingule Tallinna notar

Ants Ainsoni 29.05.2024 väljastatud pärimistunnistuse, mille kohaselt on kostja I tema ainuke

pärija.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

8. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4

lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see

2-22-3994

on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi

kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi

kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata,

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi

perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi

kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

9. Siinsel juhul esitasid pooled kohtule kompromissikokkuleppe, millega loobuvad siinses

kohtumenetluses teineteise vastu esitatud kaasomandi lõpetamise nõuetest, kuna nad on selles

küsimuses saavutanud kohtuvälise notariaalse kokkuleppe. Kolleegiumi hinnangul ei esine

kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid.

10. Arvestades seda, et kostja I esindas vastuhagile lisatud volikirja alusel siisnes

kohtumenetluses kostjat II ning TsMS § 225 lg 3 järgi ei lõppe volitus volitaja surmaga, ei ole

enne kompromissi kinnitamist vaja kostjal I kostja II asemel üldõigusjärglasena TsMS § 209

lg 1 järgi menetlusse astuda.

11. Hageja taotluse alusel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot.

12. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

13. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi

koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise peale ei saa

TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)