2-22-12891/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.08.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-12891

Tsiviilasi

L. V. hagi V. T. vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

803,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L. V. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janek Valdma

Kostja V. T. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Andrei Tšerednik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. T.lt (T.) L. V. kasuks kahjuhüvitis 402 eurot

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt jalutas hageja 10.03.2019 oma koeraga Xxxx. Xxxx maja aiapiirde

vahelt ründas ootamatult hageja koera hoovis olnud kostja koer. Ründava koera pea ulatus

aiavõrede vahelt välja tänavale ning ta haaras hageja koera peast kinni. Ründe tagajärjel

tekkisid hageja koerale vigastused.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista koera ravikuludega seoses kantud varaline kahju (491,97

eurot) ja kohtuväline õigusabikulu (312 eurot), kokku 803,97 eurot. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et analoogne rünne kostja koera poolt

toimus 2017 aasta ja ründeid on juhtunud veelgi. Kostja maja kõrval asuval tänaval ei ole

kõnniteed, on sõidutee perv. Kui tänava serva on pargitud autod, on jalgsi liiklejal ainus valik

- kas liikuda pargitud auto ja aia vahel või kõndida sõiduteel. Kostja mainitud hoiatussilti

värava juures, kus toimus rünne, ei ole. Jalgvärava juures on mingi loetamatu silt. Koera

rünnak oleks välistatud, kui kostja aialattide vahe oleks piisavalt tihe või kui aialattidele oleks

pandud piisavalt tihe võre.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt lasi hageja ise oma koera kostja

koera juurde ja provotseeris kahjujuhtumi. Hageja ei ole käitunud koera jalutades piisava

hoolsusega, jättes arvestamata, et kostja koer oli oma kodus. Väraval on kurja koera eest

hoiatav silt. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja ei näinud koera. Lisaks märgib

kostja, et tema koera pea on suur ning läbi aia mahub üksnes koera koonu osa ca 9 cm

ulatuses, seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja koera pea ulatus aiavõre vahelt tänavale.

5. Koerte omavaheline kontakt sai võimalikuks vaid tänu sellele, et hageja lasi enda koera

vastu kostja aeda. Hagejal oli tänaval piisavalt ruumi ohutusse kaugusse jäämiseks.

Territooriumit piiravale aiale on kehtestatud nõue, mille kohaselt ei tohi koer territooriumilt

välja pääseda, kostja on nimetatud nõude täitnud. Kostja leiab, et ta ei vastuta hagejale

tekkinud kahju eest ja palub hagiavaldus jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

7. Kohus

määras

20.06.2024

määrusega

lahendada

käesolev

tsiviilasi

kirjalikus

lihtmenetluses. Kohus menetleb lihtmenetluses hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

käesolevas

seadustikus

sätestatud

üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (TsMS §

405 lg 1). Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud

vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste

esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale

kättetoimetamisel (TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega,

analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-

16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

8. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb koera ravikuludest 491,97

eurot ning kohtueelsetest õigusabikuludest 312 eurot.

9. Kohus täitis 24.01.2023 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas käesolevale

vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 83-84).

10. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised asjaolud. Hageja jalutas 10.03.2019 oma

koeraga Xxxx ning Xxxx maja aiapiirde vahelt ründas hageja koera hoovis olnud kostja koer.

Ründe tagajärjel tekkisid hageja koerale vigastused. Seoses sellega kandis hageja koera

ravikulusid summas 491,97 eurot. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.11.2019 otsuse

kohaselt karistati kostjat väärteo korras ja kostjale määrati rahatrahv 180 eurot (tl 38-39).

Kostja väärteomenetluse otsust ei vaidlustanud.

11. Hageja nõue tuleb kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 alusel. Riskivastutuse

eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu

realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu

allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst.

Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust.

12. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel

vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu

allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti

(VÕS § 1056 lg 1). Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või

selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse

rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele

sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud

isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas (VÕS § 1056 lg 2).

Riskivastutuse kohta VÕS 54. peatüki teises jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist

muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju

hüvitamiseks (VÕS § 1056 lg 3). Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest

(VÕS § 1060).

13. Kohus leiab, et VÕS § 1056 lg-d 1, 2 ja 3 kohalduvad üldsätetena kõikide suurema ohu

allika valitseja riskivastutuse juhtude, sh VÕS §-s 1060 sätestatud loomapidaja riskivastutuse

suhtes.

14. Riskivastutuse eeldused on VÕS § 1056 lg-test 1 ja 2 tulenevalt järgmised: a) kaitstud

õigushüve

kahjustamine,

st

isiku

surma

põhjustamine,

talle

kehavigastuse

või

tervisekahjustuse tekitamine või tema asja hävitamine või kahjustamine, kui seadusest ei

tulene teisiti; b) suurema ohu allika valitsemine; c) suurema ohu allikale iseloomuliku, st

kõrgendatud ohust tuleneva riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus; d)

põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumise ning

kaitstud õigushüve kahjustamise vahel; e) vastutust välistavate asjaolude puudumine.

15. Riskivastutuse eeldustest peab kannatanu hagejana tõendama, et: 1) suurema ohu

allika valitsemine põhjustas tema riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise;

2) riskivastutuse sätetega kaitstud õigushüvede kahjustamise põhjuseks oli suurema ohu

allikale iseloomulikust ohust tuleneva riski realiseerumine; 3) kostja oli ajal, mil suurema ohu

allikale iseloomulikust ohust tulenev risk vallandus, selle suurema ohu allika valitsejaks.

Nende asjaolude tõendatuse korral vabaneb kostja (st isik, kes oli suurema ohu allikale

iseloomulikust ohust tuleneva riski vallandumise ajal selle suurema ohu allika valitsejaks)

riskivastutusest juhul, kui ta tõendab mõne riskivastutust välistava asjaolu esinemise.

16. Tõendamist on leidnud, et 10.03.2019 ründas kostjale kuulunud koer Xxxx Xxxx maja

aiapiirde vahelt hageja koera ning tekitas hageja koerale vigastusi. Seetõttu pidi hageja

kandma koera ravikulusid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.11.2019 otsuse kohaselt

karistati kostjat väärteo korras ja kostjale määrati rahatrahv 180 eurot (tl 38-39). Kostja

väärteomenetluse otsust ei vaidlustanud. Kostja koera tuleb käsitleda suurema ohu allikana

ning kostja on suurema ohu allika valdaja, kes vastutab süüst olenemata talle kuuluva koera

riskikäitumise eest. Iseloomulikuks riskiks koerapidamisele on koera ettearvamatu käitumine,

mille tõttu võib koer rünnata teist koera.

17. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku

(kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue,

sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest

ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid,

kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga

suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt

tegutsedes.

18. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada, milline kahju tekitamise eest

potentsiaalselt vastutava isiku tegu kahju (kaitstud õigushüve kahjustamise) põhjustas, samuti

pole vaja anda hinnangut sellise teo õigusvastasusele ja süülisusele, nagu see toimub

deliktilise üldvastutuse puhul objektiivse teokoosseisu kui delikti üldkoosseisu ühe elemendi

kindlakstegemisel. Suurema ohu allika valitseja riskivastutusele võtmiseks piisab sellest, et

suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise

käigus ning et selle tulemusel kahjustati tema asja (koera).

19. VÕS § 1060 ei näe ette loomapidaja riskivastutust välistavaid asjaolusid. Siiski tuleks

selline vastutus välistada juhul, kui kannatanu tegutseb enesekahjustamise tahtlusega.

Kannatanu muu tahtlik tegevus võib välistada riskivastutuse sätete kohaldamise seepärast, et

sellise tegevuse tõttu ei ole kahju tekkinud loomapidamisele kui tegevusele iseloomuliku ohu

tagajärjel § 1056 lg 1 esimese lause mõttes. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks tegutsenud

koera kahjustamise tahtlusega.

20. Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Vaidlus puudub selles, et hagejale tekkinud

varalise kahju suuruseks on 491,97 eurot (koera ravikulud) (tl 16-17 ja 33 pöördel ja 34

pöördel).

21. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt tekkis kahju osaliselt hagejast tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Kohus tuvastas, et kostja vastutuse

eeldused on täidetud. Seega peab kohus kaaluma kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 kui ja

VÕS § 140 alusel. Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ilma kohustatud isiku

taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule

esitatud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 139 ja § 140 saab kohaldada ka korraga (RKTKo 3-

2-1-46-15, p 12). Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kohus võib kahjuhüvitist

vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki

asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku

olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu (VÕS § 140 lg 1).

22. Antud juhul on kostja oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et kahju tekkis hageja enda

hooletu käitumise tulemusel. Hagejal lasub kohustus tõendada, et ta tegi omaltpoolt kõik

selleks, et kahju tekkimist vältida.

23. Kohus leiab et hageja ei ole tõendanud, et tegi omaltpoolt kõik kahju vältimiseks. Vaidlus

puudub, et kostja koer ründas hageja koera läbi värava. Tõendamist ei ole aga leidnud hageja

väide, et tulenevalt mööda sõitnud autost pidi ta minema kostja aia äärde. Hageja poolt

kohtule 11.10.2022 esitatud e-kirja ja sellele lisatud kolmest fotost nähtuvalt ei ole kõnelausel

tänaval kõnniteed ja autod on pargitud aiale väga lähedale (tl 68a, 68b ja 68c). Hageja on esile

toonud, et kui tänava serva on pargitud autod, on jalgsi liiklejal ainus valik kas liikuda

pargitud auto ja aia vahelt või kõndida sõiduteel. Kostja poolt kohtule esitatud fotodest

nähtuvalt puudub kostja maja ees kõnnitee (tl 59). Kohtu hinnangul ei ole teeperv maja ees

nii kitsas, et hageja oleks pidanud minema kostja aiale täiesti lähedale. Samuti on fotodelt

näha, et sõidutee on piisavalt lai. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ega ka tõendanud,

et õnnetuse hetkel olid pargitud kostja maja ette autod. Kostja koer oli kostja territooriumil.

Samas on aed selliste vahedega, et kostja koera koon mahub läbi. Kostja ei ole aga tõendanud

enda väidet, et värava juures oli silt hoiatusega koera kohta. Selleks, et kostja koer sai hageja

koera peast kinni haarata, pidi hageja minema enda koeraga kostja aiale väga lähedale. Kohus

nõustub kostja seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et hageja ei näinud kostja koera. Kohtule

esitatud fotodelt nähtuvalt ei ole kostja maja ees suuri puid või väga tihedat hekki.

24. Eeltoodust tulenevalt on kahju tekkimine osaliselt tingitud ka hageja enda tegevusest.

Seega jääb vaatamata tekkinud kahju ja selle suuruse tõendatusele, kahju osaliselt

kahjustatud isiku (hageja) enda kanda, kuna ka temast endast sõltuvad asjaolud lõid eeldused

ja tõenäosuse kahju tekkimiseks. Tulenevalt kummalegi poolele langevast riski ulatusest tuleb

tekkinud kahju jätta kohtu hinnangul 50% ulatuses hageja enda kanda. Loomapidajad peavad

arvestama tõenäosusega, et loomade kokkupõrkel võib loomadele tekkida kahju ja sellist

tõenäosust saab pidada vähemalt võrdseks. Hageja kahju suurus on 491,97 eurot, millest

tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks hüvitisena väljamõistmisele peaaegu pool, s.o 246

eurot.

25. Varasemalt toimunud juhtumid seoses kostja koeraga ei oma asjas tähtsust ja kohus jätab

hageja esitatud tõendid varasemate sündmuste osas tähelepanuta.

26. Hageja esitas kostja vastu ka varalise kahjunõude 312 eurot, mis seisneb kulutustes

kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude

kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel

kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115

lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks

kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib

olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

27. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS §

128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt

tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud

tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1

kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja

enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

28. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub

osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik,

kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja proovis enne

advokaadi poole pöördumist ise kostjaga asja lahendada. Kostja keeldus tekkinud kahju

hagejale hüvitamast. Sellises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse

nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Hageja tegi endast kõik, et lahendada vaidlus

kohtueelselt. Hagejale osutati kohtuväliselt õigusteenust kokku 2 tundi hinnaga 130 eurot

tund, millele lisandub käibemaks. Osutatud õigusteenus seoses kohtueelsete läbirääkimistega

on järgnev: asja materjalidega tutvumine, tõendite kogumine ja 30.10.2020 pretensiooni

esitamine – 1 tund, 02.04.2021 tähitud kirja saatmine - 30 min ja 09.10.2021 pretensiooni

saatmine - 30 min. Kahju tekkimist tõendab käesolevale hagiavaldusele lisatud arved,

kontoväljavõtted teenuse eest tasumise kohta ja nõudekirjad (tl 7-28). Seega peab kohus

käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi ajakulu 2 tunni ulatuses.

29. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus osaliselt hageja õigusi ja hagi kuulus osaliselt

rahuldamisele. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on

vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise

nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole kohtueelsete kulude suurusele vastu vaielnud, samuti

ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.

Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hagi osaliselt 50 % ulatuses, on osaliselt põhjendatud ka

kohtueelsed õigusabikulud summas 156 eurot koos käibemaksuga (õigusabikulud 312

eurot/2).

30. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju juristi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol.

31. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja koer ei oleks hageja

koera rünnanud, siis ei oleks hageja pöördunud õigusabi saamiseks juristi poole. Hageja ei

oleks esitanud korduvaid nõudekirju ning ei oleks kandnud sellest tulenevalt kahju. Seega

rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 156 eurot koos käibemaksuga.

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

tekitatud kahju 402 eurot (246 eurot ja 156 eurot).

MENETLUSKULUD

33. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

34. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 50% ulatuses, jäävad menetluskulud poolte endi

kanda ja kohus ei määra seetõttu kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

35. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

36. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik