1-22-7375/56 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

22.08.2024

Kohtuasja number

1-22-7375

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm

Vaidlustatud kohtulahend

Viru

Maakohtu

27.06.2024.

a

määrus

Sergei

Tsaregorodtsevi

(isikukood

36403072226)

elektroonilise

valve

kohaldamisega

tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises

Määruskaebuse esitaja

süüdimõistetu

Sergei

Tsaregorodtsevi

kaitsja

vandeadvokaat Argo Küünemäe, määruskaebus

Teine määruskaebemenetluse

pool

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Iris Asuküla

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27.06.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le vandeadvokaadi Argo

Küünemäe poolt Sergei Tsaregorodtsevile määruskaebemenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 102,48 eurot, sh käibemaks 18,48 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Tsaregorodtsevilt

Eesti Vabariigi kasuks välja 102,48 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva

jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 28.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7375 mõisteti Sergei

Tsaregorodtsev süüdi KarS § 145 lg 2, KarS § 178 lg 11 ja KarS § 179 lg 11 järgi ning KarS

§ 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemise teel,

mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg ning vangistuse kandmise alguseks loeti 16.06.2022. Kohtuotsus

jõustus 31.10.2023. Karistusaeg lõppeb 16.04.2026.

2. Viru Vangla esitas 15.05.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei

Tsaregorodtsevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist

kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3. Viru Maakohtu 27.06.2024. a määrusega jäeti Sergei Tsaregorodtsev elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed

alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.

4. Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, ta täidab individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, alates

27.12.2023 osaleb majandustöödel ning alates 25.03.2024 osaleb sotsiaalprogrammis „Uus

suund“. Ametiisikutega suhtlemisel on kinnipeetav lugupidav ja viisakas. Käitumine

vangistuses viibimise ajal on olnud õiguspärane. Positiivsed on ka asjaolud, et isiku

suhtlusringkonda kuuluvad seaduskuulekad inimesed, samuti puuduvad riskid alkoholi ja

narkootiliste ainete tarvitamisest tulenevad riskid. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel

alaline elukoht. Garanteeritud töökoha puudumine ei suurenda uue kuriteo toimepanemise riski,

kuna toimepandud kuriteod ei olnud seotud isiku majandusliku toimetulekuga. Samuti on isik

nõus vabatahtlikult alluma elektroonilisele järelevalvele ning elukohas on tingimused selleks

täidetud. Samas toob kohus välja, et elukoha ja lähedaste, s.o abikaasa ja laste olemasolu ei

olnud määrav kuritegude toimepanemisest hoidumisel, mistõttu ei ole need ka määrava

tähtsusega käesoleval ajal uute kuritegude ärahoidmisel. Maakohus leidis, et Sergei

Tsaregorodtsevi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks

käesoleval ajal ennatlik, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Kuigi

kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et saab aru, mille eest teda karistati, et pani toime raskeid

kuritegusid, ei saa kohus isiku äkilist mõistmist võtta tõsikindlalt, kuivõrd materjalidest

nähtuvalt ei väärtusta kinnipeetav ühiskonnas kehtivaid ja toimivaid reegleid. Ta ei pidanud

kuriteo toimepanemise ajal ega ka peale süüdimõistmist oma käitumist vääraks, vaid õigustab

toimepandud kuritegusid ja leiab, et tal oli kannatanuga kahepoolne suhe. Isik ei mõista kahju,

mida ta lastele põhjustas, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et samasuguse olukorra

tekkides oleks isik võimeline mõistma, mis on seaduslik ja õiguskuulekalt käituma.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse vaidlustas 07.07.2024. a määruskaebusega Sergei Tsaregorodtsevi

kaitsja Argo Küünemäe, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, määrates

süüdimõistetule katseaja ja käitumiskontrolli ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 2

nõudeid kohtu äranägemisel. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on isiku ennetähtaegse

vabastamise küsimuse vaagimisel eksinud ajaolude käsitlemisega. Maakohtu etteheide, et

„kohus ei saa süüdimõistetu äkilist hälbiva käitumise mõistmist võtta tõsikindlalt“ ei ole

arusaadav ega kuidagigi mõõdetav. Süüdimõistetu kinnitas maakohtu istungil, et on aru saanud

oma eksimusest. Käesolevaks ajaks on süüteo sooritamisest möödunud pea kolm aastat ja isik

on kandnud karistust vanglas juba üle kahe aasta. Maakohus oleks pidanud arusaadavalt

põhjendama oma ebakindlust loovate uskumuste ja ebakindluse põhjuseid, miks kohus arvab,

et isik elektroonilise valve tingimustes ennetähtaegsel vabanemisel ei suudaks mõista, mis on

seaduslik ja õiguskuulekalt käituda. Süüdimõistetu on esimest korda keskealisena sattunud

pahuksisse seadusega ja ka esimest korda kannab vanglakaristust. Kaitsja leiab, et arvestades

süüdimõistetu käitumist kahe aasta vältel karistuse kandmise ajal, puuduvad kohtumääruses

arusaadavad põhjendused, mis põhjendaksid ohuhinnangut. Süüdimõistetule tuleks anda

võimalus näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ka vanglaväliselt. Tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi

teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes

samas süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline

edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga

võrreldes teistsugusele seisukohale Sergei Tsaregorodtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmises.

7. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi

(RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse

sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille

tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis

süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

8. Vaidlust ei ole selles, et Sergei Tsaregorodtsevi puhul on täidetud elektroonilise valve

kohaldamisega ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Samuti räägivad tema

vabastamise kasuks mitmed asjaolud. Tegu on tema esimese kriminaalkaristuse ja

vangistusega. Ta on vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud majandustöödel ja

sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Vabaduses on kinnipeetaval olemas elukoht ning teda

toetavad lähedased. Eelnevale tuginedes ei kahtle ringkonnakohus, et Sergei Tsaregorodtsevil

on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas. Samas on see vaid üks

mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel.

9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku

edasine

õiguskuulekas

käitumine:

kinnipeetava

vabastamine

eeldab

positiivset

retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime

kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Sergei Tsaregorodtsevi

vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning

põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele.

Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et esineb alus kahelda, kas

praeguseks ära kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ning mõjutanud kinnipeetavat

kuritegelikust käitumisest loobuma.

10. Sisuliselt on vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuses kajastatu vastuolus

sellega, mida avaldas süüdimõistetu kohtuistungil. Vangla materjalidest nähtub, et Sergei

Tsaregorodtsev õigustab oma kuritegu ja ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid, kuna ei

pidanud enda käitumist kuidagi vääraks. Ta ei mõista, mis kahju ta lapsele põhjustanud on, vaid

leiab, et nende suhe oli kahepoolne. Samas kohtuistungil avaldas Sergei Tsaregorodtsev

toimepandu osas kahetsust ja kinnitas, et saab aru, mille eest teda karistati. Ta saab aru, et

tegutses oma madalate eesmärkide saavutamiseks. Enda sõnul teeb ta kõik, ta sellisest

käitumisest loobuda ja elada seadusekuulekat elu. Ta soovib olla koos oma perega ja tegeleda

kunstiga. Kui veel õpetajana tööle peakski asuma, siis vaid täiskasvanuid õpetades.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu lähenemist tugineda vangla materjalidele,

toetavad Sergei Tsaregorodtsevi poolt toimepandud kuritegude asjaolud. Sergei Tsaregorodtsev

on süüdi tunnistatud KarS § 178 lg 11, § 179 lg 11 ja § 145 lg 2 järgi. Ka kõige raskema kuriteo

(s.o muu sugulise iseloomuga tegu noorema kui neljateistaastase isikuga) puhul on tegemist

nelja episoodiga, kahe erineva kannatanuga ning kuriteod on toime pandud ajavahemikul

2020.a hilissügis kuni 2022.a juuni. Seega ei ole tegu nö ühe- või kahekordse eksimisega, vaid

on selge, et vähemalt kuritegude toimepanemise ajal pidas isik oma käitumisviisi õigeks ja

tegutses pikema ajaperioodi jooksul järjepidevalt. Kõnekas on asjaolu, et pärast karistuse

saamist on ta vanglas avaldanud, et tema sõnul oli tegu kahepoolse suhtega tema ja alaealise

vahel. Seega ei näinud Sergei Tasregorodtsev pikka aega, et tema kui õpetaja seksuaalse

iseloomuga suhe 11- ja 12-aastastega oleks kuidagi vale. Ringkonnakohus on seisukohal, et

sõltumata kohtuistungil avaldatud kahetsusest, annavad toimepandud kuritegude iseloom ja

süüdimõistetu hinnangud oma teole vangistuse vältel koosmõjus aluse asuda maakohtuga

samale seisukohale. Kuriteo asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata,

et Sergei Tsaregorodtsev jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.

12. Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi

saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht

uute kuritegude toimepanemiseks väike. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole Sergei

Tsaregorodtsevi vangistus oma eesmärke veel täitnud, puudub põhjus maakohtu määruse

tühistamiseks. Süüdimõistetu saab kinnises asutuses jätkata sotsiaalprogrammi „Uus suund“

jätkutegevustega ning läbida sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Selliselt on võimalik Sergei

Tsaregorodtsevist tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse

vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist.

13. Kokkuvõttes ei teinud maakohus Sergei Tsaregorodtsevi vabastamata jättes

kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt

maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja

§ 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Viru Maakohtu 27.06.2024. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

14. Vandeadvokaat Argo Küünemäe esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi

õigusabi tasu 102,48 euro (sh käibemaks 18,48 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal

maakohtu määrusega tutvumiseks, süüdimõistetuga nõu pidamiseks ja määruskaebuse

koostamiseks 70 minutit, mille eest soovib saada tasu 84 eurot (lisandub käibemaks).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud olid vajalikud ja taotletud tasu mõistlik,

mistõttu rahuldab kohus riigi õigusabi tasu väljamõistmise taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel

jääb menetluskulu Sergei Tsaregorodtsevi kanda. Kolleegium selgitab, et juhul kui Sergei

Tsaregorodtsev ei tasu 102,48 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest

makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja §

417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)