3-24-333/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-333

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks anda talle

kambrisse isiklik fliistekk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-333.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-333 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.02.2024 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks

väljastada talle kambrisse isiklik fliistekk. Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu

tasumiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 määrusega X menetlusabi taotluse HKMS § 110

lg 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad, ning

andis kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 5 päeva määruse jõustumisest

arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.03.2024 määrusega X määruskaebuse rahuldamata

ja halduskohtu 06.03.2024 määruse muutmata.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega X kaebuse HKMS § 104 lg 2 ja

§ 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult. Halduskohtu 06.03.2024 määrus jõustus 19.03.2024 ning

3-24-333

2(2)

kaebajal tuli seega riigilõiv tasuda hiljemalt 25.03.2024. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu seni

tasunud, siis tuleb kaebus tagastada.

4. X palub 06.04.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.03.2024 määrus ja võtta

kaebus menetlusse või saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.

Kaebajal ei olnud võimalik halduskohtu määrust tähtaegselt täita objektiivsel põhjusel, sest tal

puudus raha riigilõivu tasumiseks. Olukorras, kus isik ei saanud kohtumäärust täita objektiivsel

põhjusel, on kaebuse tagastamine vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 15 tuleneva õigusega

pöörduda kohtusse. Kohtud ei ole arvestanud, et Tallinna Vangla ei saanud seaduse kohaselt

jätta kaebaja taotlust fliisteki andmiseks rahuldamata, vaid taotlus tuli kas tagastada või

rahuldada. Kui haldusorgan asub taotlust sisuliselt menetlema, siis möönab ta sellega ühtlasi

toimingu sooritamise (st fliisteki väljastamise) kohustuse olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks

ei ole alust. Vaidluse all ei ole, et X menetlusabi taotlus on jäetud Tallinna Halduskohtu

06.03.2024 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2024 määrusega rahuldamata ning

kaebaja ei ole halduskohtu 06.03.2024 määruses ettenähtud tähtajaks tasunud seaduse kohaselt

nõutavat riigilõivu ega taotlenud ka puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kuna

olukorras, kus kaebajat ei ole riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud, eeldab kaebusega

kohtusse pöördumine riigilõivu tasumist, siis on halduskohus kaebuse HKMS § 104 lg 2 teise

lause ja § 121 lg 1 p 2 alusel õigesti tagastanud.

7. HKMS § 104 lg-st 1 tulenev riigilõivu tasumise kohustus ei riku PS § 15 lg-s 1 sätestatud

põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Riigilõivu tasumise kohustus on

sätestatud seadusega ning selle üheks eesmärgiks on tagada menetlusökonoomia, s.o vältida

kergekäelistelt esitatud, põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemist, mis võiks

tuua kaasa kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja

jooksul. Riigilõivu tasumise nõude üks legitiimseid eesmärke on seegi, et ka menetlusosaline

võtaks mõningal määral osa kohtumenetluse kulude kandmisest (nt Riigikohtu 12.04.2016

otsus nr 3-3-1-35-15, p-d 30–33 ja 35; 12.04.2011 otsus nr 3-2-1-62-10, p-d 38, 45). Euroopa

Inimõiguste Kohus leidis 29.05.2012 otsuses nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10

(Julin vs. Eesti), et ka maksejõuetu inimese riigilõivust vabastamata jätmine ei riku kohtusse

pöördumise õigust, kui kohus on kaebuse perspektiivitust kohaselt põhjendanud (vt p 166).

Siinsel juhul on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus vastavalt 06.03.2024 ja 19.03.2024

määrustes menetlusabi taotlust lahendades hinnanud kaebuse perspektiivi väheseks, kuivõrd

lisateki väljastamise välistas Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.49. Määruskaebuses esitatud

seisukoht, et Tallinna Vangla ei saanud jätta kaebaja taotlust rahuldamata, vaid see oli võimalik

üksnes kas tagastada või siis rahuldada, on ilmselgelt ekslik (vt vangistusseaduse § 11 lg 1,

haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4).

8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)