2-24-1612/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-1612

Tsiviilasi

Mati Maine kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

14. detsembri 2023 korralduse ja 18. jaanuari 2024

otsuse peale täiteasjas nr 084/2020/5525

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Maine määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja)

Mati

Maine

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud:

Kohtutäitur Oksana Kutšmei

Sissenõudja Swedbank AS (registrikood 10060701)

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Mati Maine määruskaebusele lisatud tõendid:

laekumised arveldusarvele Swedbank AS-is, laekumised kohtutäiturile ja töötasu

arestimise akt, ning kohtutäituri esitatud tõendid: täitedokument, täitmisavaldus ja

täitmisteate kättetoimetamist tõendavad dokumendid.

2. Jätta Tartu Maakohtu 29. veebruari 2024 määruse resolutsioon muutmata,

täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta Mati Maine määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

5. Vabastada Mati Maine riigilõivu 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) algatas Swedbank AS-i (sissenõudja)

22. septembri 2020 avalduse alusel Mati Maine (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr 084/2020/5525.

2. 14. detsembril 2023 koostas kohtutäitur võlgniku sissetuleku arestimise akti muutmise

korralduse (14. detsembri 2023 dokument / arestimisakt) ärakirja, mille kohaselt kuulub

võlgnikule makstav töövõimetoetus arestimisele 19 438 euro 45 sendi ulatuses ja

töövõimetoetusest kuulub igakuiselt kinnipidamisele 20%.

3. Võlgnik esitas 23. detsembril 2023 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada

14. detsembri 2023 arestimisakti ning tagastada seadusevastaselt arestitud töövõimetoetus.

4. Kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei 18. jaanuari 2024 otsusega (18. jaanuari 2024 otsus)

jäeti võlgniku kaebus rahuldamata.

5. Võlgnik esitas 29. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

14. detsembri 2023 arestimisakti ja 18. jaanuari 2024 otsuse.

Kaebuse kohaselt on võlgnik töötu ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus 328 eurot

66 senti, millele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 2 võimaldab sissenõuet pöörata vaid

teatud olukorras. Kohtutäitur ei märkinud arestimisaktis igakuiselt arestimisele mittekuuluvat

summat, konkreetset arvutust, mis kinnitaks piirangutega arvestamist, ja seda, et arestimine on

nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, ega arvestanud TMS §-s 132 sätestatud

piiranguid. Töövõimetoetusest 20% arestimisega jääb võlgniku sissetulek alla Statistikaameti

avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi (elatusmiinimum; 2022. aastal 303 eurot 40 senti,

2023. aastal 338 eurot 20 senti) ja pärast eluasemekulude tasumist alla toimetulekupiiri 200

euro. Arestitud summa on 65 eurot 73 senti, kontole kantud töövõimetoetus 262 eurot 93 senti,

jaanuari eluasemekulud 128 eurot 13 senti ning sissetulek pärast töövõimetoetuse arestimist ja

eluasemekulude mahaarvamist 134 eurot 80 senti (262,93-128,13).

Enne otsuse tegemist ei kuulanud kohtutäitur võlgnikku ära, varem pakutud võimalus esitada

andmeid ei seondu töövõimetoetuse arestimisega. Õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks

vajalikku teavet on üksnes kohtutäituril, mitte abil (TMS § 59 lg 1). Kohtutäitur rikkus TMS

§ 114, sest edastas võlgnikule ärakirja, mitte arestimisakti, ning ärakiri edastati viivitusega alles

18. detsembril 2024. Ärakiri pidanuks olema digiallkirjastatud. 18. jaanuari 2023 otsus on

tühine, sest selle tegi kohtutäituri abi. TMS reguleerib kohtutäituri, mitte tema abi õigusi ja

kohustusi.

6. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur selgitas, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2017 määrus

tsiviilasjas nr 2-16-1828, mille kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude

osa, mille ulatuses on sissenõudjal raha saamata, 18 355 eurot 80 senti; 13. märtsi 2020

määrusega jättis maakohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Nõudele lisanduvad täitemenetluse

alustamise tasu 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu 1620 eurot. Nõude katteks on 3,5 a jooksul

laekunud 740 eurot 81 senti ehk alla 4%. Võlgnikul ei ole registritesse kantud vara ja ta ei ole

oma vara kohta kohtutäiturile andmeid esitanud. Sellises olukorras on TMS § 131 lg 2 järgi

võimalik pöörata sissenõue töövõimetoetusele. Võlgnikule makstav töövõimetoetus on

arestitud 2,95% ulatuses alates 11. juunist 2021, aresti on muudetud 17. aprillil, 2. augustil,

11. septembril ja 14. detsembril 2023. Võlgnik on minetanud töövõimetoetusele sissenõude

pööramise osas kaebeõiguse, kaebeõigus on üksnes arestimise ulatuse osas.

Kohtutäitur kohustas 10. aprilli ja 1. detsembri 2023 ja 18. jaanuari 2024 otsustes võlgnikku

esitama Revolut Bank UAB-s (Revolut) avatud konto väljavõtte alates 24. septembrist 2020

ning teatama tegeliku sissetuleku suuruse, allika ja sularaha päritolu. Võlgnik ei ole dokumente

ja andmeid esitanud. Võlgnik teeb AS-is SEB Pank avatud kontole igakuiselt sularaha

sissemakseid (nt 2023 oktoobris 555 eurot) või ülekandeid oma Revoluti kontolt (nt septembris

338 eurot). Võlgniku töövõimetoetuse päevamäär on 10 eurot 60 senti, s.o 318 eurot või 328

eurot 60 senti kuus. Seega on teadaolevalt võlgniku sissetulek vähemalt 656 eurot (318 + 338).

Võlgniku 6. novembri 2023 kaebuse järgi suudab ta tasuda üüri 675 eurot 91 senti kuus

(oktoobri üüriarve), eelduslikult on tal ka teisi väljaminekuid. Eeltoodud asjaoludel pidas

kohtutäitur põhjendatuks kohaldada arestimisel TMS § 132 lg-id 12 ja 13. Arestiga laekub

63 eurot 60 senti kuni 65 eurot 72 senti. Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole

viinud ega vii eelduslikult ka tulevikus sissenõudja nõude rahuldamisele. Kohtutäiturile

teadaolevast võlgniku minimaalsest igakuiselt kasutada olevast sissetulekust on arestitud 20%

summast, mis ületab 338 euro 23 sendi suurust elatusmiinimumi.

7. Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohti ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Tartu Maakohus jättis 29. veebruari 2024 määrusega avaldaja kaebuse 14. detsembri 2023

arestimisakti ja 18. jaanuari 2024 otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda ning vabastas võlgniku riigilõivu 15 euro riigituludesse tasumisest. Maakohus jättis

rahuldamata kohtutäituri tõendite kogumise taotluse (nõuda välja võlgniku Revolutis avatud

arvelduskonto väljavõte).

Kohtutäituri 14. detsembri 2023 dokumenti tuleb käsitada sissetuleku arestimise muutmise

aktina, eksitav viide sellele kui ärakirjale ei muuda korralduse sisu. Maakohus kontrollib

dokumenti kogu ulatuses. Aktiga muudeti küll arestimise määra, kuid kohtutäitur pidi seejuures

kontrollima, kas töövõimetoetus on jätkuvalt arestitav.

TMS § 131 lg-st 2 tulenevad töövõimetoetusele sissenõude pööramise kolm eeldust on

täidetud. Sissenõudja avalduseks on piisav TMS § 23 kohane täitmisavaldus, mille alusel

täitemenetlus algatati. Kohtutäituri andmetel on senise täitemenetluse jooksul täidetud nõuet

740 euro 81 sendi ulatuses, seda ei ole võimalik täita võlgniku muu vara arvelt. Võlgnik tegi

7. maist kuni 7. novembrini 2023 oma kontole nii sularaha sissemakseid kui ka pangaülekanded

Revolutist, kuue kuu jooksul laekus kontole 3297 eurot 28 senti, s.o keskmiselt 549 eurot 55

senti kuus. Töövõimetoetus on 318 eurot või 328 eurot 60 senti kuus. Võlgnik ei ole selgitanud

sularaha päritolu ega esitanud kohtutäituri küsitud kontoväljavõtet.

Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud oma sissetuleku kohta vajalikke andmeid, ei ole võimalik asuda

seisukohale, et kinnipidamismäär 20% töövõimetoetusest kuus on liialt kõrge.

2023. aasta elatusmiinimum oli 338 eurot 20 senti, võlgniku sissetulek keskmiselt 549 eurot 55

senti kuus ning arestitav määr seega keskmiselt 42 eurot 27 senti kuus ((549,55-338,20) * 0,2).

Kuna võlgniku sissetulekud (sissemaksed ja ülekanded pangakontole) on erinevad, tuleb

kohtutäituril igal kuul arvestada, et kinnipeetav summa ei ületaks TMS § 132 lg 1² sätestatud

piirmäära. Täpsemate andmete puudusel ei ole kohtutäituril võimalik välja tuua kinnipeetava

summa arvutuskäiku. Võlgnik ei taotlenud kaebuses konkreetse kuu eest kinni peetud summa

tagastamist ning kohus ei käsitle kinnipeetud summasid eraldi.

Kohtutäitur andis võlgnikule võimaluse oma seisukoha esitamiseks 8. jaanuari 2024

ärakuulamisel. 14. detsembri 2023 dokumendil on kohtutäituri omakäeline allkiri ning

digiallkirja ei tule ainult seetõttu lisada, et dokument saadetakse digitaalselt. Kohtutäituri abil

on pädevus teha toiminguid kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

9. Võlgnik esitas 15. märtsil 2024 määruskaebuse, milles palub tunnistada kehtetuks või

tühistada 14. detsembri 2023 arestimisakt ja 18. jaanuari 2024 otsus ning kohtutäituril tagastada

arestitud töövõimetoetus (ennekõike summa, mille arestimisel jäi sissetulek jaanuaris 2024 alla

toimetulekupiiri).

Võlgnik palub kontrollida nii algse dokumendi, s.o töövõimetoetuse 20% ulatuses arestimise

akti, olemasolu kui ka arestitud raha. Ärakiri ilma algdokumendita on õigustühine.

Maakohtu väide täitemenetluse ebaõnnestumise ja laekumiste kohta on kontrollimata.

Kohtutäituri andmed nõude täitmise kohta on valed ja erinevad sissenõudja andmetest.

Võrdlusest selgub, et kohtutäitur jättis arestitud raha sissenõudjale edasi kandmata. Maakohus

jättis ka tähelepanuta, et ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab

lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks.

Kohtutäitur ei ole võlgnikule 17. aprillil, 2. augustil ja 11. septembril 2023 aresti muutmisest

teada andnud.

Maakohtule peavad olema võlgniku sissetulekud ja sularahakanded teada, võlgnik esitas

andmed ja selgitused 30. jaanuari 2024 menetlusabi taotluses. Nii maakohus kui ka kohtutäitur

arvestasid võlgniku keskmise sissetuleku meelevaldselt. Kohtutäiturile ja maakohtule on teada

kuud, mil eluasemekulud on kaetud toimetulekutoetusega. Kohtutäiturile on teada, et võlgnik

saab üürida korterit, sest taotles eluasemekulude katteks toimetulekutoetust; võlgnik palus

kanda toetuse otse üürileandjale. Samuti on teada ja registritest näha, et võlgnik töötas augustis

Soomes ja sai töötasu. Töötasu maksti Revoluti kontole, sest kohtutäitur arestis töötasu ulatuses,

mis ei võimaldada toime tulla. Võlgnik võttis sularaha välja ja pani vajadusel AS-i SEB Pank

kontole. Kohtutäiturile esitamata andmed ei saa olla aluseks pöörata sissenõue

töövõimetoetusele. Kohtutäitur pidi arvutuskäigu välja tooma andmete alusel, mille põhjal ta

töövõimetoetuse 20% ulatuses arestis. Kohtutäitur oli teadlik sissetulekust ja selle suurusest

juba enne 14. detsembri 2023 arestimisakti, maakohus jättis kohtutäituri 3. novembri 2023 kirja

hindamata. Ei kohtutäitur ega maakohus arvestanud võlgniku ja sissenõudja majanduslikku

olukorda. Töövõimetoetuse 20% ulatuses arestimisega jääb võlgniku sissetulek alla TMS § 132

lg 12 teises lauses kehtestatud miinimummäära.

Võlgnik taotles 11. jaanuari 2024 e-kirjas kohtutäiturilt mh konkreetse kuu eest kinnipeetud

summa tagastamist, maakohus jättis selle tõendi uurimata.

Kohtutäitur andis võlgnikule võimaluse olla ära kuulatud alles pärast töövõimetoetusele

sissenõude pööramist. KTS kehtib kohtutäiturile. Otseselt võlgniku või sissenõudja õiguste või

kohustuste või täitedokumendi täitmisega seotud toimingute õiguslikuks aluseks on TMS.

10. Maakohus rahuldas 27. märtsi 2024 määrusega avaldaja 15. märtsi 2024 menetlusabi

taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest.

11. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur jääb oma otsuses ja maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

Arestide tulemusel on laekunud 868 eurot 3 senti (sh pärast otsuse tegemist): 72 eurot

täitemenetluse alustamise tasu ja 52 eurot 8 senti kohtutäituri põhitasu katteks ja 743 eurot

95 senti sissenõudja nõude katteks. Üle kolme aasta kestnud menetluses on laekunud ca 4,3%

sundtäitmisel olevast nõudest.

Võlgniku arvelduskontole on alates 29. juulist 2021 jäetud kasutamiseks mittearestitav

miinimum vastavalt TMS § 132 lg-s 1 sätestatule või enam.

Võlgnik selgitas sularaha päritolu esmakordselt määruskaebuses. Pangakonto väljavõtet

sissetulekute suuruse kohta ta esitanud ei ole. Kuna võlgnik ei ole teabe andmise kohustust

täitnud, ei ole võimalik tema tegelike sissetulekute suurust kontrollida. Töövõimetoetuse

arestimise määra muutmisel lähtus kohtutäitur teadaolevast võlgniku sissetulekust (ülekanded

Revolutis avatud kontolt, sularaha sissemaksed ja võlgniku avaldatud kulutused). Võlgnik

varjab oma sissetulekuid. Arestimisakti muutmiseks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile

avaldus koos tõenditega sissetulekute ja nende muutumise kohta (TMS § 134 lg 1).

12. Sissenõudja toetab kohtutäituri seisukohta ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

15. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid –

laekumised sissenõudjale ja kohtutäiturile ning sissetuleku arestimise akti (lisad 1, 2, 4; dtl-d

162, 163–166, 169–171) ja Revoluti konto väljavõtte (dtl-d 180–185), samuti kohtutäituri

esitatud täitedokumendi, täitmisavalduse ja täitmisteate kättetoimetamist tõendavad

dokumendid (dtl-d 205–219, 220, 221–244). Määruskaebusele lisatud võrdlust (lisa 3; dtl 167–

168) ei saa pidada eraldi tõendiks, vaid tegemist on võlgniku koostatud tabeliga, mida kohus

käsitab võlgniku esitatud menetlusdokumendina.

16. Ringkonnakohus selgitab, et kohus kontrollib vaid 14. detsembri 2023 arestimisakti

seaduslikkust ja põhjendatust, sest selle peale on võlgnik esitanud kohtutäiturile kaebuse.

Võlgniku muud väited kohtutäituri tegevuse kohta ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased.

17. Kohtutäitur pööras 2021. aastal sissenõude võlgniku töövõimetoetusele 2,95% ulatuses.

Hiljem, 2023. aastal, on kinnipidamise määra korduvalt muudetud, kohtutäituri 3. novembri

2023 vastusest nähtuvalt kuulus arestimisele 0,92% (dtl 35). 14. detsembril 2023 arestis

kohtutäitur töövõimetoetuse 20% ulatuses. Võlgnik leiab, et töövõimetoetus on arestitud

põhjendamatult suures ulatuses, mistõttu jäi tema sissetulek jaanuaris 2024 alla

toimetulekupiiri.

18. Töövõimetoetus ei ole TMS § 131 lg 1 p 61 järgi reeglina arestitav. Õigus erandina

töövõimetoetusele sissenõuet pöörata tuleneb TMS § 131 lg 2 esimesest lausest, mille alusel

võib sissenõude sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõude TMS § 131 lg 1 p-des 6–7

nimetatud sissetulekutele, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki

ja sissetuleku suurust arvestades õiglane.

Lisaks ei arestita TMS § 132 lg 1 kohaselt reeglina sissetulekut, mis ei ületa ühe kuu eest

ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui aga

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule

rahuldamisele, lubab TMS § 132 lg 12 arestida kuni 20% sissetulekust alla palga alammäära

jäävast sissetulekust, tingimusel et sellest arvatakse eelnevalt maha Statistikaameti avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Alla arvestusliku elatusmiinimumi jäävat sissetulekut ei arestita.

Töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavuse otsustamiseks tuleb seega kohaldada

TMS § 131 lg-t 2 koos TMS § 132 lg-ga 12 ja analüüsida nii seda, kas sissenõude pööramine

on lubatav TMS § 132 lg 2 järgi, kui ka seda, millises ulatuses täpselt võib töövõimetoetusele

sissenõude pöörata (vt ka RKTKm 2-18-4482, p 18.3). Sissenõude pööramiseks on esiteks vaja

sissenõudja avaldust, teiseks peab senine täitemenetlus olema ebaõnnestunud või eeldatavasti

ebaõnnestuma ja kolmandaks peab sissenõude pööramine olema õiglane (vt RKTKm

2-18-4482, p 17).

18.1. Maakohus on õigesti leidnud, et töövõimetoetuse arestimiseks ei ole vaja sissenõudja

eraldi avaldust, selleks piisab täitemenetluse alustamise avaldusest, milles mh taotletakse

sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (RKTKm 2-18-4482, p 17.1). Kohtutäitur esitas

ringkonnakohtule sissenõudja 22. septembri 2020 avalduse täitemenetluse alustamiseks, milles

on taotletud sissenõude pööramist võlgniku kinnis- ja vallasvarale, nõudeõigustele,

pangakontodele ja laekumistele (dtl 220).

18.2. Nii töövõimetoetuse kui ka palga alammäärast allapoole jääva sissetuleku arestimise

üks eeldus see, et sissenõudmine on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub. Võlgnik ei

nõustu maakohtuga, et nimetatud eeldus on täidetud. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud

asjaolude ja tõendite kohaselt on täitemenetlus siiski ebaõnnestumas, arvestades nii võlgniku

vara ja seniseid laekumisi kui ka täitemenetluseks ette nähtud ajalist piiri.

Sissenõudja nõue oli 18 355 eurot 80 senti, lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot

ja kohtutäituri põhitasu 1620 eurot. Täitemenetlus toimub alates septembrist 2020 ja seni on

võlgnikult kohtutäituri andmetel laekunud 868 eurot 3 senti, sh 72 eurot täitemenetluse

alustamise tasu ja 52 eurot 8 senti kohtutäituri põhitasu katteks ning 743 eurot 95 senti

sissenõudja nõude katteks (dtl 147). 17. aprilli 2024 seisuga on sissenõudja nõudest täidetud

4,05% ning kohtutäitur on saanud põhitasust 3,22% ja kogu täitemenetluse alustamise tasu.

Ei ole teada, et võlgnikul oleks muud vara, millele saaks sissenõuet pöörata, vähemalt ei ole

võlgnik selliseid andmeid esitanud ei kohtule ega kohtutäiturile. Kohtutäitur on teinud piisavalt

mõistlikke pingutusi võlgniku vara leidmiseks, mh nõudnud võlgnikult TMS § 26 lg 1 alusel

korduvalt andmete esitamist tema sissetulekute kohta ning Revoluti konto väljavõtet, sh

1. detsembri 2023 otsuses (dtl 81). Võlgnik ei ole andmeid ega tõendit küsitud ajavahemiku

kohta esitanud. Arestitava vara tekkimine tulevikus ei ole seni teadaoleva põhjal tõenäoline.

Võlgniku määruskaebuses avaldatu põhjal on alust arvata, et ta varjab oma sissetulekuid ning

teeb kõik endast oleneva, et vältida nõude täitmist. Näiteks avaldas võlgnik, et on töötasu sellele

sissenõude pööramise vältimiseks lasknud kanda välisriigis asuvale kontole, kuna sissetulekust

jäeti tema meelest arestimata liiga väike osa. Samuti avaldas võlgnik 17. märtsi 2024

menetlusabi taotluses, et sai töövaidluse tulemusel KM element OÜ-lt hüvitise 1616 eurot

46 senti, mille lasi kanda lähedase kontole (dtl 127); ringkonnakohus peab võimalikuks seda

arvesse võtta, sest võlgniku määruskaebusest nähtuvalt peaks kohus arvestama kaebuse

lahendamisel ka menetlusabi taotluses märgitut (dtl 109). Ebaõnnestumise tõenäosusele viitab

ringkonnakohtu hinnangul seegi, et ka täitemenetlusele eelnenud pankrotimenetluses ja

kohustuste vabastamise menetluses ei õnnestunud sissenõudja sama nõuet täita.

Täitemenetluse läbiviimiseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 järgi reeglina aega

kümme aastat. Arvestades et senise nelja aasta jooksul on täitemenetluses laekunud vähem kui

5% nõudest, ei ole võlgniku varalise seisu ja koostöövalmiduse samaks jäämise puhul nõude

rahuldamine täies ulatuses võimalik. Kuigi võlgnikul on õigus, et ei ole võimalik täpselt

kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes

ebaõnnestunuks, on siiski võlgniku varalise seisu ja menetluse senise kulu pinnalt võimalik

ebaõnnestumise tõenäosust prognoosida. Antud juhul on prognoos kehv – täitmise jätkumisel

samas tempos ei suuda võlgnik enne täitmise aegumist nõudest täita isegi veerandit. Sellega on

õigustatud täitemenetluse võimaluste maksimaalne kasutamine.

18.3. Selleks, et hinnata, kas ja millises määras töövõimetoetusele sissenõude pööramine on

õiglane, tuleb hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tuleb mh

seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek

minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile

jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste. Hindamisel tuleb

arvestada ka TMS § 132 lg 12 teises lauses kehtestatud sissetuleku miinimummäära, mis peab

võlgnikule kätte jääma (vt nt ka RKTKm 20. märts 2019 nr 2-18-4482, p-d 21.2, 17.3).

Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et 14. detsembri 2023 arestimisaktis ei ole

nõuetekohaselt välja toodud töövõimetoetusele 20% ulatuses sissenõude pööramise aluseks

olevat arvestuskäiku ega arestimise määra põhjendust. Piisav ei ole kohtutäituri üldsõnaline

märge, et igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa on arvutatud kohtutäiturile teadaolevate

võlgniku sissetuleku suuruse ja ülalpeetavate arvu põhjal, arvestades TMS §-st 132 tulenevaid

sissetuleku arestimise piiranguid.

Võlgniku kaebuse lahendamisel tehtud otsusest nähtuvad siiski konkreetsemad andmed, mille

alusel kohtutäitur töövõimetoetuse 20% ulatuses arestis. Erinevalt maakohtu arusaamast ei

ilmne kohtutäituri esitatust, et ta oleks võtnud arestimisel aluseks võlgniku kuue kuu keskmise

sissetuleku. Kohtutäitur on võtnud aluseks selle, et võlgnikule laekub lisaks toetusele iga kuu

vähemalt 338 eurot. Sellise järelduse on kohtutäitur teinud võlgniku konto väljavõttest 7. maist

kuni 7. novembrini 2023 (dtl-d 84–94), millest nähtuvad järgmised sularaha sissemaksed ja

ülekanded võlgniku välisriigis olevalt kontolt: mais sissemakse 30 eurot; juunis sissemaksed

320 eurot; juulis sissemaksed 85 eurot; augustis sissemakse 120 eurot; septembris ülekanded

338 eurot; oktoobris sissemaksed 555 eurot; novembris 7. novembri seisuga sissemaksed

25 eurot. Seega on võlgniku igakuine sissetulek olenevalt kuu pikkusest olnud koos

töövõimetoetusega kohtutäituri hinnangul vähemalt 656 eurot või 666 eurot 60 senti.

Kohtutäitur on arvesse võtnud ka seda, et võlgnik suutis 6. novembri 2023 kaebusest nähtuvalt

tasuda üüri 675 eurot 91 senti kuus (dtl 98). Kohtutäituri 3. novembri 2023 e-kirjast (dtl 35)

nähtub, et kohtutäitur arvestab arestimistel lisaks töövõimetoetusele ka muude kontole

laekunud summadega. Kohtutäitur sai arestimisakti koostades arvestada talle sel ajal

teadaolevate andmetega.

Võlgniku sissetulek jäi sellise arvestuse kohaselt alla Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022

määrusega nr 124 kehtestatud kuupalga alammäära ehk 725 euro. Sellest võis kohtutäitur

arestida kuni 20%, arvates esmalt maha arvestusliku elatismiinimumi.

TMS § 132 lg 14 kohaselt avaldab Statistikaamet väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta

1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.

26. jaanuaril 2024 avaldatud teate kohaselt oli 2023. aasta arvestuslik elatismiinimum 338 eurot

23 senti ja 27. jaanuaril 2023 avaldatud teate kohaselt 2022. aasta elatusmiinimum 303 eurot

38 senti. Seega tuli 2023. aastal lähtuda elatusmiinimumist 303 eurot 38 senti, mitte kohtutäituri

ja maakohtu märgitud 338 eurost 23 sendist. Võlgniku teadaolevate ja kohtutäituri arvestuse

aluseks olevate sissetulekute põhjal saanuks TMS § 132 lg 12 järgi arestida kuni 20% ehk

olenevalt kuu pikkusest 70 eurot 52 senti ((656 – 303,38) * 0,2) või 72 eurot 64 senti ((666,60

– 303,38) * 0,2). Kohtutäitur arestis töövõimetoetuse 20% ulatuses, mis on 318 euro või

328 euro 60 sendi suuruse töövõimetoetuse puhul vastavalt 63 eurot 60 senti või 65 eurot

72 senti, mis moodustab vastavalt 18% või 18,09% arvestuse aluseks olevast võlgniku

sissetulekust, millest on maha arvatud elatusmiinimum. Seega ei ületanud kinnipidamine TMS

§ 132 lg-s 12 sätestatud piiranguid. Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks ülalpeetavad, kellega

TMS § 132 kohaldamisel arvestada.

Kuivõrd nõudest oli täidetud vaid tühine osa, ei saa sissetuleku arestimist peaaegu

maksimumsummas pidada võlgniku suhtes ebaõiglaseks. Kohtutäitur võis arestida 20%

töövõimetoetusest, kui võlgnikul oli kohtutäituri teada muid sissetulekuid vähemalt

elatusmiinimumi ulatuses. Mittearestitava summa kasutamine oli võlgnikule tagatud konto

arestimisel arestivabaks jäetud osa kaudu (dtl 148).

Võlgnik tugineb määruskaebuses mh andmetele, mida ta avaldas maakohtus üksnes 30. jaanuari

2024 menetlusabi taotluses (dtl-d 38–47). Võlgnik ei ole samas esitanud asjaolusid ja tõendeid,

millest saaks järeldada, et 14. detsembril 2023 ei olnud arestimise määra suurendamine

põhjendatud,

kohtutäiturile

ei

olnud

arestimisakti

koostades

teada

alles

hiljem

menetlusabitaotluses esitatud selgitused. Vastupidi, võlgniku määruskaebuses ja 30. jaanuari

2024 menetlusabi taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et arestimine ja selle määr oli õiglane

ning tagas võlgniku minimaalse toimetuleku. Võlgniku 6. novembri 2023 kaebusest nähtuvalt

on ta võimeline pidama eluaset, mille üürikulu on 675 eurot 91 senti (dtl 98). Menetlusabi

taotluse kohaselt (dtl 41) on võlgnik taotlenud eluasemekulude katmiseks toimetulekutoetust,

seega on vähemalt osa võlgniku eluasemekuludest kaetud toimetulekutoetusega. Menetlusabi

taotluse ja määruskaebuse kohaselt töötas võlgnik augustis Soomes, töötasu maksti augustis ja

septembris Revoluti kontole. Võlgnik tegi AS-i SEB Pank kontole ülekandeid ja sissemakseid

säästudest (sh augusti töötasust). Arvestades AS-i SEB Pank kontole tehtud sissemakseid ja

ülekandeid, on võlgniku sissetulekud või säästud võlgniku väidetust suuremad.

Võlgnik on esitanud ringkonnakohtule oma Revoluti konto väljavõtte 1. augustist kuni

31. detsembrini 2023. Sellelt nähtuvad võlgniku nimetatud palgalaekumised, kuid mitte seda,

mille arvelt ta tegi oktoobris 2023 oma SEB Panga kontole sularaha sissemakseid. Revoluti

kontolt ei ole sel ajavahemikul sularaha välja võetud. Sissemaksed võivad, kuid ei pruugi

pärineda SEB Pangast septembris 2023 väljavõetud rahast. Seega ei ole võlgnik enne

vaidlustatud arestimisakti koostamist andnud kohtutäiturile täit ülevaadet oma sissetulekutest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arestimise määra muutmisel pidi kohtutäitur

kontrollima, kas töövõimetoetus on jätkuvalt arestitav. Kohtutäituri selgitustest tulenevalt on ta

seda teinud. Lisaks viitab juba alates 2021. aastast arestitud toetuse arestimise määra korduv

muutmine sellele, et kohtutäitur korrigeerib arestimise määra uute andmete ilmnemisel. Kui

võlgniku sissetulek on ebaregulaarne või kohtutäiturile esitatud andmed on puudulikud,

muudab kohtutäitur täiendavate andmete saamisel arestimise akti TMS § 134 lg 1 alusel.

19. Enne töövõimetoetuse arestimist kuulab kohtutäitur TMS § 131 lg 2 teise lause kohaselt

võlgniku ära võimaluse korral. Kui kohtutäitur jätab võlgniku ära kuulamata, ei too see

iseenesest alati kaasa ebaõiget lahendit (vt ka RKTKm 20. märts 2019 nr 2-18-4482, p 20).

Võlgniku õiguste kaitse on mh tagatud kaebuse esitamise õiguse kaudu (vt RKTKm 10. juuni

2015 nr 3-2-1-62-15, p 14). Arvestades, et võlgniku töövõimetoetus oli arestitud juba enne

vaidlustatud akti koostamist, sai võlgnik esitada teavet oma majandusliku seisundi jm vajalike

asjaolude kohta kohtutäiturile juba varem. Samuti oli võlgnikul võimalik ilmuda 8. jaanuaril

2024 kohtutäituri büroosse kaebuse läbivaatamisele (dtl 27), seda võimalust võlgnik ei

kasutanud.

20. Eeltoodu põhjal võis 14. detsembri 2023 arestimisakti pidada selle tegemise ajal ja

kohtutäiturile teadaolevate andmete alusel põhjendatuks. Võlgnik ei ole tõendanud väiteid oma

varalise seisu ja tegelike sissetulekute kohta vaidlusaluse arestimisakti koostamise ajal.

21. Asjas ei ole andmeid, et arestimine võiks olla üldistel alusel tühine. TMS § 55 järgi on

arestimine tühine eelkõige siis, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule

ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole

olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste

rikkumise. Kohtutäiturile on esitatud kehtiv täitedokument, võlgnikule on täitmisteade kätte

toimetatud hiljemalt 25. septembril 2020 (dtl-d 221–244), kohtutäitur on sissetuleku

arestimiseks pädev ja kaebuste ajaloost tuleneva võlgniku tiheda suhtluse käigus kohtutäituriga

on võlgnikku tema õigustest teavitatud.

22. TMS § 114 lg 3 kohaselt toimetab kohtutäitur arestimisakti esmalt kätte võlgniku suhtes

kohustatud kolmandale isikule ning alles seejärel viivitamata võlgnikule. Arestimisakt koostati

14. detsembril 2023, mis oli neljapäev, ning ärakiri toimetati võlgnikule kätte esmaspäeval

18. detsembril 2023 kell 12.15 (dtl 19). Arestimisakti koostamise ja selle ärakirja võlgnikule

kättetoimetamise vahele jäi vaid üks tööpäev ning kaks nädalavahetuse päeva, kusjuures enne

võlgnikule saatmist tuli akt ka Töötukassale kätte toimetada. Seda arvestades ei ole kohtutäitur

akti ärakirja võlgnikule edastamisega põhjendamatult viivitanud.

23. Vastuseks võlgniku väitele, et 14. detsembri 2023 arestimise akti ärakirja (dtl-d 13–14)

originaali ei ole olemas, on kohtutäitur selgitanud, et infosüsteemi vahendusel Töötukassale

arestimise akti edastamisel ei ole akti nn originaal ilma eelteadmisteta loetav ja mõistetav.

Seetõttu koostab kohtutäitur võlgniku teavitamise kohustuse täitmiseks aktist eraldi dokumendi

(dtl-d 200–201). Kuigi sisuliselt on tegemist tõlkega masinkeelest inimkeelde, ei ole nimetus

„ärakiri“ iseenesest eksitav. TMS § 110 ja § 75 lg 3 alusel antakse võlgnikule arestimisakti

ärakiri. Seega ei ole TMS-iga vastuolus võlgnikule ärakirja edastamine. Kuivõrd Töötukassa

on võlgniku toetusest teinud kinnipidamisi vaidlustatud aktist tulenevas suuruses, ei ole

loogiline võlgniku väide, et akti originaali ei ole olemas.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et akti ärakirja ei ole vaja digiallkirjastada, kui see on

juba käsitsi allkirjastatud.

24. Ringkonnakohus selgitab võlgnikule, et kohtutäitur ei pidanudki sissenõudjale üle kandma

kogu võlgnikult laekunud raha. Täitemenetluse läbiviimise eest saab kohtutäitur menetluse

alustamise tasu ja põhitasu. Menetluse alustamise tasu muutub KTS § 32 lg 1 kohaselt

sissenõutavaks menetluse alustamisega. Põhitasu muutub KTS § 32 lg 2 esimese lause järgi

sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule ja põhitasu saab kohtutäitur KTS

§ 32 lg 5 alusel arvestada võrdeliselt sissenõutud summaga. Nähtuvalt Swedbank AS-i ja

kohtutäituri vastustest seisuga 11. ja 12. märts 2024 ning nende põhjal võlgniku koostatud

võrdlusest (dtl-d 162–168) ei ole kohtutäitur arvestanud enda tasu suuremas määras kui seadus

seda lubab. Ülejäänud summade sissenõudjale ülekandmises ei ole alust kahelda, sest kaebuse

menetlemisel osalev sissenõudja ei ole väitnud, et ta poleks raha saanud.

Seega ei ole kohtutäitur midagi omastanud ega jätnud sissenõudjale alusetult raha üle kandmata.

Võlgnik ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit selle kohta, et temalt oleks laekunud

kohtutäituri väidetust rohkem.

25. Võlgnikul on õigus, et maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri 3. novembri 2023 kirja (dtl

35), kuid see ei ole toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit.

26. Praeguses menetluses ei lahenda kohus vaidlust, mis puudutab võimalikku asjaolude

muutumist pärast 14. detsembrit 2023. Asjaolude muutumisel on võlgnikul õigus taotleda

kohtutäiturilt arestimisakti muutmist ja kaevata selle taotluse lahendamise peale eraldi

menetluses. TMS § 134 lg 1 näeb ette, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on

arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti

võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

27. Määruskaebuses palub võlgnik tagastada töövõimetoetusest osa, mille arestimisel jäi

sissetulek 2024 jaanuaris alla toimetulekupiiri. Võlgnik esitas selle taotluse esmakordselt alles

ringkonnakohtule. Piisav ei ole see, et maakohtule esitatud kaebuse lisaks 6 oli võlgniku

11. jaanuari 2024 e-kiri ja järgnev e-kirjavahetus täituriga jaanuaris 2024 kinnipeetud summa

tagastamiseks (dtl-d 28–31). Menetluses olevas kohtuasjas lahendati võlgniku 23. detsembri

2023 kaebusest tulenevalt üksnes 14. detsembri 2023 arestimisakti õiguspärasuse küsimust.

28. Kohtutäitur ei pea kõiki toiminguid tegema isiklikult. Kohtutäituri abi võib KTS § 23 lg 3

teise lause järgi teha kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki neid ametitoiminguid, mida kohtutäitur

ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. Kuna KTS § 7 lg 1 ega TMS § 217 lg 5 ei nimeta

kaebuse lahendamist toiminguna, mida kohtutäitur peab tegema isiklikult, võib seda teha ka

kohtutäituri abi. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on abi otsus käsitatav

kohtutäituri otsusena (vt ka RKTKm 29. jaanuar 2014 nr 3-2-1-164-13, p 15).

Kuivõrd kohtutäituri peamiseks tegevuseks on täitemenetluse läbiviimine, reguleerib kohtutäituri

seadus eelkõige just kohtutäituri tegevust ja pädevust täitemenetluse korraldamisel. Võlgniku

teistsugune arusaam seaduste reguleerimisalast on ekslik.

29. Vastuseks võlgniku rahulolematusele täitedokumendiga märgib ringkonnakohus, et

sundtäitmisel korraldatud enampakkumisel ei saada asja eest enamasti selle turuhinda, vaid

vähem. Seetõttu võib panditud kinnisasja müümisel juhtuda, et pank ei saa müügihinnast kogu

seda summat, mis talle võlgu ollakse. Ülejäänud võlga on pangal endiselt õigus laenusaajalt

nõuda.

30. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 659 ja § 644 lg 3 teise lause

alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Avaldaja on määruskaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna

avaldaja varaline olukord ei ole kohtu andmetel menetluse kestel muutunud, tuleb ta TsMS §

190 lg 7 alusel riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)