2-24-5594/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. august 2024

Tsiviilasja number

2-24-5594

Tsiviilasi

Osaühingu Seivanger 22. märtsi 2024. a

kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 26. märtsi 2024. a

määrus nr Ä 30030207 / 10

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Seivanger määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Osaühing Seivanger

(rg-kood 10282755), seaduslik esindaja Raivo Kuuse

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Maili Kuuse taotlus kaasata teda puudutatud isikuna

menetlusse.

2. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 26. märtsi 2024. a määruse nr Ä

30030207 / 10 resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi.

3. Jätta Osaühingu Seivanger määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu Seivanger

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Rahuldada Osaühingu Seivanger riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada

Osaühingule Seivanger (konto nr EE372200001120216443) enam tasutud riigilõiv 45

eurot.

Edasikaebamise kord

Avaldajal on õigus esitada määruse resolutsiooni p-de 2 – 4 peale Riigikohtule määruskaebus

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus

vaidlustatav.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Seivanger (avaldaja, osaühing) esitas 22. märtsil 2024 Tartu Maakohtu

registriosakonnale (registripidaja) kandeavalduse, milles palus kustutada registrikaardilt osa

10 000 eurot (ainuomand) ja osanik Raivo Kuuse ning kanda registrikaardile osa 2556 eurot

(ainuomand) ja osanik Raivo Kuuse ja osa 7444 eurot (ainuomand) ja osanik Raivo Kuuse.

Kandeavaldusele lisatud osaniku 22. märtsi 2024. a otsuse kohaselt otsustas ainuosanik Raivo

Kuuse jagada avaldaja osa nimiväärtusega 10 000 eurot kaheks osaks, sest tema endine

abikaasa Maili Kuuse esitas nõude võõrandada ühisvarasse kuulunud osa nimiväärtusega

2556 eurot enampakkumise teel. Osa jagamine on lubatud, sest jagatud osasid koormavad

erinevad õigused – osa nimiväärtusega 2556 eurot kuulub ühisomandisse, osa nimiväärtusega

7444 eurot aga Raivo Kuuse lahusvarasse, sest 30. augustil 2023 suurendati osakapitali tema

lahusvara arvelt 7444 euro võrra.

2. Registripidaja andis 22. märtsi 2024. a määrusega avaldajale tähtaja esitada osanike

andmete muutmiseks notari teade osa jagamise ja omandi muudatuse kohta. Määruse

põhjenduste järgi peab äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 kohaselt olema osa võõrandamise

käsutustehing notariaalselt tõestatud ja osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar

saadab äriregistri pidajale teate osa võõrandamise kohta.

Järgnenud e-kirjavahetuses selgitas registripidaja, et abielu lahutamise korral äriühingu osa

sisaldava vara jagamisel kehtib võõrandamisega sama tehingu vorm.

3. Avaldaja selgitas, et osa ei ole võõrandatud ega ühisvara jagatud ning registrisse ei

paluta kanda osa võõrandamist ega ühisvara jagamist. Osa jagamine ei nõua notari teadet.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Registripidaja jättis 26. märtsi 2024. a määrusega nr Ä 30030207 / 10 avalduse osa

jagamise kohta rahuldamata.

Kannet ei saa teha, sest notar ei ole registripidajale esitanud osa jagamise teadet. Põhikirja

kohaselt puuduvad osaühingul eriliigilised osad, seega peab osa jagamisel muutma

omandiliiki (ainuomand, ühisomand). Kandeavaldusele lisatud abielulahutuse tõend ei ole

äriseadustiku kohaselt kande aluseks olev dokument. Osa võõrandamise käsutustehing peab

olema notariaalselt tõestatud, seega kehtib osa jagamisele notariaalse tõestamise vorminõue.

Osanike osa jagamise otsus ei ole kande aluseks olev dokument. Samaliigilist osa ei saa

jagada.

Registripidaja viitas ÄS § 148 lg 4 esimesele lausele, § 152 lg-tele 2, 3, § 149 lg-le 4,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-le 3 ja äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg-le 1.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

5. Avaldaja esitas 8. aprillil 2024 määruskaebuse, milles palub registripidaja 26. märtsi

2024. a määruse tühistada ja kohustada teda tegema kandeavalduses taotletud kande.

Avaldaja palub tagastada riigilõivu 70 eurot või alternatiivselt määruskaebuse rahuldamata

jätmise korral enam tasutud riigilõivu 45 eurot.

Registripidaja tegi eitava kandemääruse enne puuduste kõrvaldamise määruses antud tähtaja

möödumist, mõlemad määrused on vaidlustatavad. Avaldajal puudub õigusselgus, millist

määrust oma õiguste kaitseks vaidlustada.

Maili ja Raivo Kuuse abielu lahutati 7. juulil 2016, perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 ja § 37

lg 11 alusel lõppes selle seisuga poolte varaühisuse varasuhe ja määratakse kindlaks ühisvara

koosseis. Varasuhte lõppemise seisuga kuulus ühisvarasse osaühingu osa nimiväärtusega

2556 eurot. Pärast varasuhte lõppemist omandas Raivo Kuuse 30. augustil 2023 täiendava

osa nimiväärtusega 7444 eurot. Raivo Kuuse oli ja on kantud äriregistrisse ainuosanikuna,

sest teine ühisomanik ei soovi enda osanike nimekirja ja osanikuna registrikaardile kandmist.

Osa jagamine on seadusest tulenevalt lubatud ning õigusselguse huvides ka vajalik, sest

ühisvara ja lahusvara koosseisu kuuluvaid osasid koormavad erinevad õigused. Registripidaja

on jätnud tähelepanuta ÄS § 148 lg 4 teise ja kolmanda lause, millest tulenevalt sellisel juhul

osade ühendamist ei toimu. Osa jagamine tagab ka, et soovi korral saab Maili Kuuse taotleda

registripidajalt ÄS § 165 lg 1 alusel enda osanike nimekirja kandmist.

Seadus ei nõua osa jagamise otsuse notariaalset tõestamist ega notari teadet osa jagamise

kohta. Osa jagamine on ÄS § 168 lg 1 p 6 järgi osanike pädevuses, kui põhikirjast ei tulene

teisiti; põhikirjast ei tulene teisti. Osa jagamisel on tuginetud ÄS § 152 lg-le 1, mille kohaselt

võib osa jagada, kui osanik soovib võõrandada osa oma osast. Osa jagamine on vajalik

selleks, et tagada võimalus võõrandada ühisvarasse kuuluv osa Maili Kuuse nõudel

enampakkumise teel või jagada see seaduses sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) §-st 110, § 125 lg-test 2 ja 3, § 98 lg-st 1 tulenevalt on võimalik pärast edukat

enampakkumist teha osanike muutmise kanne enampakkumise akti, mitte notari teate alusel.

Määrusest ei selgu, miks ei ole osaniku otsus osa jagamiseks kande aluseks olev dokument.

Abielulahutuse tõend on täiendav dokument otsuse aluseks olevate asjaolude (ühisvara ja

lahusvara koosseisu) tõendamiseks. Arusaadav ei ole, mida peab kohtunikuabi silmas TsÜS §

77 lg-ga 3, avaldaja ei muuda ühtegi tehingut, mis nõuaks notariaalset tõestamist või notari

teadet.

Kohtunikuabi ei ole sidunud oma seisukohti, asjaolusid ja õiguslikku alust, sealjuures on

valdav enamus seisukohti välja toodud asjaolude all.

Avaldaja tasus vastavalt 26. märtsi 2024. a määruses märgitule riigilõivuseaduse (RLS) § 59

lg 14 kohaselt riigilõivu 70 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 10 ,

RLS § 59 lg 15 ja § 63 lg 2 alusel tulnuks tasuda riigilõivu 25 eurot.

6. Kohtunikuabi edastas määruskaebuse Tartu Maakohtu kohtunikule, kes jättis selle

rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule.

7. Maili Kuuse esitas 21. aprillil 2024 taotluse kaasata ennast puudutatud isikuna

menetlusse. Kaasamine on vajalik menetlusdokumentidega tutvumiseks, Maili Kuuse õiguste

ja varaliste huvide kaitseks ning asja õigeks lahendamiseks. Pärnu Maakohtu menetluses on

tsiviilasi nr 2-21-18280 Maili ja Raivo Kuuse ühisvara jagamiseks. Osaühingu osa on

ühisvara, Raivo Kuuse eesmärk on vähendada Maili Kuuse ühisvara osa ja selle väärtust.

Hagi tagamise määruse kohaselt on Raivo Kuusel keelatud Maili Kuuse nõusolekuta teha

osaühingu nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse

raamest, samuti võtta vastu otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3

osanike häälteenamus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni

muutmata, kuid muudab, sh täiendab, maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

9. Avaldaja ja registripidaja e-kirjavahetusest (dtl 40) nähtuvalt ei olnud avaldaja

registripidaja 22. märtsi 2024 määrusega nõus ning palus dokumendid läbi vaadata ja teha

taotletud kande. Sellest sai registripidaja järeldada, et avaldaja ei kavatse täiendavaid

dokumente ega määruskaebust esitada, ning puudub vajadus oodata ära 22. märtsi 2024

määrusega seonduvate tähtaegade möödumine. Seega on avaldaja etteheited kahe määrusega

eksitamise kohta asjakohatud. Väidetavale õigusselguse puudumisele vaatamata vaidlustas

avaldaja viimase, eitava kandemääruse, mida saab pidada ka mõistlikuks.

10. Ringkonnakohus nõustub, et kohtunikuabi ei ole vaidlustatud määruses sidunud

omavahel üheselt lahendi aluseks olevaid asjaolusid ja kohaldatud õigusnorme ning

kohtunikuabi seisukohad on välja toodud määruse kirjeldavas osas, mitte põhjendavas osas,

kus on loetletud vaid õigusnormid. Määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 (koosmõjus TsMS §

478 lg-ga 1) nõuetele. Eeltoodule vaatamata on kohtunikuabi otsustus lõppkokkvõttes

arusaadav ning kandeavalduse rahuldamata jätmine põhjendatud.

11. Avaldaja palub kustutada registrikaardilt osa 10 000 eurot (ainuomand) ja osanik

Raivo Kuuse, samas kanda registrikaardile osad 2556 eurot (ainuomand) ja 7444 eurot

(ainuomand), mõlema puhu osanikuks Raivo Kuuse (dtl 10). Kande aluseks oleva

dokumendina esitas avaldaja osaniku 22. märtsi 2024 otsuse osa jagamiseks (dtl 18).

Kandeavaldusele on lisatud Raivo Kuuse selgitus (dtl 19) ning abielulahutuse tõend (dtl 17).

ÄRS § 33 lg 1 kohaselt tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja

avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja

algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 40 lg 1 teise lause kohaselt tuleb

avaldusele lisada kande tegemiseks vajalikud dokumendid. ÄRS § 41 lg 1 kohaselt ei tee

registripidaja registrisse kannet, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele

või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

Seadusest ei tulene, et osanike igasuguste otsuste alusel tuleks teha kanne registrikaardile.

ÄRS § 11 kohaselt kantakse registrikaardile üksnes seaduses sätestatud andmed. ÄRS § 37 lg

1 esimese lause järgi tuleb registrisse kantud andmete muutmise korral esitada avaldus

andmete muutmiseks.

11.1.

Registrikaardilt ei nähtu, et avaldaja oleks loobunud osa võõrandamise ja pantimise

käsutustehingu vorminõudest või et ühingu osanike nimekirja pidamine oleks üle antud Eesti

väärtpaberite registri pidajale (ÄRS § 13 p-d 4, 3), millistel juhtudel ÄS 1821 lg-st 1 ja § 1822

lg-st 3 tulenevalt ÄS § 182 ei kohaldataks.

Seega lähtub kohus käesolevat asja lahendades sellest, et avaldaja osa võõrandamise

käsutustehingule kehtib ÄS § 149 lg-s 4 sätestatud notariaalse tõestamise vorminõue ning

kohaldub mh ÄS 182 lg 1, mille esimese lause kohaselt peetakse osanike nimekirja

äriregistris ja osanike andmed kantakse osaühingu registrikaardile.

ÄRS § 13 p 4 kohaselt kantakse osaühingu kohta registrikaardile mh osaühingu osanike

nimekiri vastavalt ÄRS §-le 14. Osanike nimekirja kantakse ÄRS § 14 lg 1 alusel: 1) osanike

nimed ja isiku- või registrikoodid; 2) osade nimetused ja nimiväärtused. Osa pantimise kohta

kantakse osanike nimekirja ÄRS § 14 lg 2 kohaselt: 1) pandipidaja nimi ja isiku- või

registrikood; 2) panditava osa nimiväärtus; 3) pandipidajate kaasomandi korral

kaasomandiosa suurus hariliku murruna.

11.2.

ÄS § 168 lg 1 p 6 alusel kuulub osa jagamine osanike pädevusse, kui põhikirjast ei

tulene teisiti. ÄS § 152 lg 1 kohaselt võib osa jagada, kui osanik soovib võõrandada või

pantida osa oma osast. Osa jagamiseks on vajalik osanike otsus, kui põhikirjast ei tulene

teisiti. Vastavalt ÄS § 152 lg-le 2 kohaldatakse osa osalisele võõrandamisele ÄS §-s 149

sätestatut ja osa osalisele pantimisele §-s 151 sätestatut. ÄS § 152 lg 3 järgi peab osa

jagamisel järgima ÄS §-s 148 ja § 149 lg-s 4 ning §-s 150 sätestatut.

Ringkonnakohus nõustub registripidajaga, et ainuüksi osaniku otsus osa jagamise kohta ei ole

alus kande tegemiseks. See on üksnes osast osa võõrandamise või osa osalise pantimise

eeldus. Ka kavatsus ühisvaraks olev osa jagada või enampakkumisel võõrandada ei anna

alust taotletud kannet teha. Seadusest, sh avaldaja viidatud ÄS § 152 lg-st 1 ei tulene, et

osade jagamine tuleks osaniku vastava otsuse alusel kanda registrikaardile. Kehtiva otsuse

olemasolul on osanikul õigus teha vajalik käsutustehing ning taotleda sellest tulenevalt

registrikaardile kande tegemist.

11.3.

Taotletava kande tegemisel oleks registrikaardi andmetel Raivo Kuuse ainuomandis

kaks samaliigilist osa, mis oleks vastuolus ÄS § 148 lg 4 esimese lausega, mille kohaselt võib

igal osanikul olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti.

Avaldaja viide ÄS § 148 lg 4 teisele ja kolmandale lausele ning etteheide nende kohtunikuabi

poolt kohaldamata jätmisele ei ole asjakohane. Käesolevas asjas on tegemist osa jagamisega,

mitte täiendava sama liiki osa omandamisega (teiselt osanikult). Samuti ei ole asjakohane

avaldaja viide ÄS § 152 lg-le 4, mis reguleerib osa jagamisel osa koormanud õiguste kehtima

jäämist.

Avaldaja väitel kuulub üks osa Raivo Kuuse lahusvarasse ja teine Raivo ja Maili Kuuse

ühisvarasse. Avaldaja väited varasemalt toimunud osakapitali suurendamise ja osa

lahusvarasse omandamise asjaolude kohta ei oma tähtsust ning sellest ei saa formaalses

registrimenetluses teha järeldusi osa kuuluvuse ja erinevate õigustega koormatuse kohta.

Avaldusele lisatud abielulahutuse tõend ei tõenda avaldaja väidetud ühisvara ja lahusvara

koosseisu.

Avaldaja ei taotle osanike andmete vastavalt muutmist ega esita selle aluseks olevaid

dokumente. Osa ei saa väidetavalt lahusvarasse ja ühisvarasse kuuluvateks osadeks jagada

üksnes osaniku otsusega, vaid selleks tuleb teha käsutustehing ning taotleda selle alusel

registrikaardil osanike andmetes muudatuste tegemist.

Käsutamine on vara n-ö õigusliku staatuse määramine, selle õigusliku režiimi muutmine.

Käsutamine toimub mh tehingulise üleandmise (võõrandamise) vormis (vt nt ka

Kinnisasjaõigus. Käsiraamat. Villu Kõve, Liisbeth Lillo. Juura 2023, lk 221). ÄS § 149 lg 4

kohaselt peab osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud ning osa

võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva

jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis teate osa

võõrandamise kohta. Seega on avaldaja toodud viisil osa jagamiseks vajalik notariaalselt

tõestatud käsutustehing ning õige kohtunikabi viide notariaalse tõestamise vorminõudele.

Avaldaja esitatud asjaolude põhjal on tema osa PKS § 27 lg 6 esimesest lausest tulenevalt

eelduslikult Raivo ja Maili Kuuse ühisomandis. Ühisvara jagamise kokkuleppega osa

jagamisel on samuti tegemist vara käsutamisega, mis nõuab notariaalset tõestamist.

Ringkonnakohus märgib, et (ühis)vara jagamine võib toimuda ka kohtulahendi alusel või osa

ülekandmine täitemenetluses enampakkumise akti alusel (TMS § 110, 125 lg 3, § 98 lg 1),

millistele juhtudele eeltoodud vorminõue ei laiene.

Kohtunikabi viide TsÜS § 77 lg-le 3 tuleb vaidlustatud maatusest välja jätta.

12. TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal

algatusel. Ringkonnakohus leiab, et Maili Kuuse taotluses toodud asjaolud ei anna alust

kaasata teda puudutatud isikuna menetlusse. Kandemenetluse efektiivsuse huvides ei tule

muid isikuid peale avaldaja vähemalt üldjuhul menetlusse kaasata (vt RKTKm 8.11.2023, 2-

23-4084, p 20). Ringkonnakohus jätab Maili Kuuse taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib, et osanikud saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses (vt

ka RKTKm 8.11.2023, 2-23-4084, p 20). Samuti on võimalik esitada nt ÄRS § 71 alusel

vastuväide osaniku andmete õigsuse kohta. Äriregistri andmetel on osaühingu ainuosanik

Raivo Kuuse. ÄRS § 71 lg 1 kohaselt võib ÄRS §-s 14 nimetatud osanike andmete õigsuse

kohta puudutatud isik kuni 31. augustini 2024 esitada registripidajale põhistatud vastuväite.

ÄRS § 71 lg 2 alusel kannab registripidaja puudutatud isiku esitatud vastuväite

registrikaardile osaniku andmete juurde ja annab asja lahendamiseks üle kohtunikule.

Seoses menetlusdokumentidega tutvumisega selgitab ringkonnakohus, et registriasjades

kehtib toimikuga tutvumiseks erikord. ÄRS § 28 p-de 5 ja 6 kohaselt on määruskaebus ning

kohtulahend, kandemäärus ja registripidaja omal algatusel tehtud määrus registritoimiku

dokumendid. ÄRS § 31 lg 3 teise ja kolmanda lause kohaselt võib isik, kellel notar on

tuvastanud selleks õigustatud huvi, tutvuda registritoimikuga notaribüroos ning tutvumisest

keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41. Juriidilise isiku kande aluseks olev organi

otsus koos koosoleku protokolliga või hääletusprotokolliga või protokolli väljavõttega

sisaldub ÄRS § 26 lg 1 p 12 järgi äriregistri avalikus toimikus, millega saab ÄRS § 31 lg 1

kohaselt tutvuda e-äriregistri kaudu või notaribüroos.

13. Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

14. Registripidaja nõudis ja avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. TsMS §

475 lg 1 p 10 kohaselt on registriasjad hagita asjad. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja

lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda

avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Vastavalt RLS § 63

lg-le 2 tasutakse mh osaühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest riigilõivu 25

eurot. Seega tuleb ka osaühingu kandeavalduse kohta tehtud eitava kandemääruse peale

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25 eurot. Eeltoodu, TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 ja

avaldaja taotluse alusel tuleb avaldajale tagastada enam tasutud riigilõiv 45 eurot (70 - 25).

15. Avaldaja võib esitada määruskaebuse oma määruskaebuse kohta tehtud määruse

peale, samuti menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 696 lg 4, § 178 lg 1 esimene lause).

Riigilõivu tagastamise ja puudutatud isikuna kaasamata jätmise osas määruskaebust esitada ei

saa (TsMS § 696 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)