3-24-967/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-967

Haldusasi

K.E kaebus Eesti Töötukassa 9. jaanuari 2024. a otsuse ja 5.

märtsi 2024. a vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: K.E , esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaadi abi Merili Laansoo

Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle

Rebane ja Maarika Nüganen

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Jätta riigi õigusabi tasu Eesti

Vabariigi kanda.

3. Määrata vandeadvokaadi abi Merili Laansoo poolt haldusasjas nr 3-24-967 K.E-le

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 2018 eurot 49 senti, sh käibemaks 363 eurot 99

senti.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23. septembril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

3-…

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.E (edaspidi kaebaja) esitas Eesti Töötukassale (edaspidi vastustaja) 29. novembril

2023 töövõime hindamise taotluse. Vastustaja 9. jaanuari 2024. a otsusega nr TVH/24/001415

(edaspidi otsus) tuvastati kaebajal osaline töövõime perioodiks 11. veebruarist 2024 kuni 10.

veebruarini 2029. Kaebaja esitas 2. veebruaril 2024 vastustaja otsusele vaide. Kaebaja märkis

vaides, et tema tervislik seisund ei võimalda töötamist ning tema igapäevane elu on erinevate

piirangute tõttu raskendatud. Vastustaja jättis 5. märtsi 2024. a vaideotsusega nr VO/24/350

(edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata leides, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

2. Kaebaja esitas 1. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

vastustaja otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust

uuesti läbi vaatama.

3. Kohus võttis 3. mail 2024 kaebuse menetlusse ning 10. juunil 2024 määras asja

läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

4. Kaebaja ja vastustaja esitasid täiendavad seisukohad vastavalt 22. juulil 2024 ja 5.

augustil 2024.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja palub tühistada vastustaja otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat

uuesti lahendama kaebaja töövõime hindamise taotlust. Kaebaja hinnangul tuvastas vastustaja

tal ekslikult osalise töövõime, kuivõrd kaebaja ei ole võimeline üldse töötama. Kaebaja

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

5.1.

Ei saa nõustuda, et kaebaja väljatoodud piirangud vähemalt osaliselt tervise info-

süsteemis (edaspidi TIS) ei kajastuks. Käelise tegevuse juures on jäetud arvestamata

psühhiaater dr V. Kuperjanovi 8. septembri 2023. a märkused pideva käte värina kohta.

Samuti on essentsiaalset treemorit kinnitanud neuroloog dr K. Kaarna 30. jaanuaril 2024,

perearst dr M. Jallai ja suu-, näo- ja lõualuukirurg dr O. Ivask, kelle andmed on taotluses

esitatud. Pidev käte värin mõjutab oluliselt peenmotoorikat ning käelist tegevust.

5.2.

Liikumise valdkonnas on arvestamata jäetud krooniline, üle 20 aasta kestnud valu,

mida on kinnitanud neuroloog M. Lill ja perearst dr M. Jallai. Füsioterapeudi sissekandest

nähtub, et valu esineb, kuid mitte igas kehaasendis. Füsioterapeudi kirjeldus on ebatäpne.

Tegemist on haruldase seisundiga, mis on enamat kui seljavalu, millega inimesed igapäevaselt

kokku puutuvad.

5.3.

Kinnitatud on kaebaja südamerütmihäirete olemasolu. Kaebajale on määratud

rütmihäirete ravim. Iga retseptiravimi väljastamiseks peab olema määratud diagnoos, seega

peavad rütmihäired ka TIS-st nähtuma.

5.4.

Kinnitust on leidnud kaebaja kõne latentsus. Kaebaja ei pruugi olla osanud oma

taotluses seda õige valdkonna alla kvalifitseerida, kuid ei saa väita, et teabe edastamise ja

suhtlemisega probleeme ei esineks. Ekspertarst on jätnud selle arvesse võtmata.

2(17)

3-…

5.5.

Kaebaja terviseseisundit mõjutavad ravimite kõrvaltoimed. Need põhjustavad

hommikuti uimasust, hajameelsust ja keskendumisprobleeme, suurendavad ärevust ja

südamekloppimist. Kaebaja on võimetu uinuma ilma unerohtudeta.

5.6.

Kaebajale on tehtud lõualiigeste kulumise ja artroosi raviks kaks operatsiooni (2019 ja

2021). Lõualiigese artroos on tekitanud peavalusid ja pingetunnet peas, mistõttu on

tegutsemine ja selgelt mõtlemine häiritud.

5.7.

Kaebaja vajab endale püsivat abilist (nt küttepuude toomisel, tubade koristamisel,

ühistranspordiga liikumisel). Tegevused on piiratud nii psüühikahäire kui ka füüsise tõttu.

Depressioon on krooniline haigus, mis ajas süveneb ning mis koostoimes ravimitega on

tekitanud püsivad kahjustused. Kaebaja psüühiline erivajadus on sedavõrd suur, et mõjutab

oluliselt mitmete teenuste kasutamist. Kaebaja ei saa ärevuse ja tugeva hirmu tõttu kasutada

ühistransporti, tema keskendumine on häiritud ning uute oskuste omandamine praktiliselt

võimatu.

5.8.

Kaebajale on alates 2019. aastast määratud astma ravim ning tegu pole kerge astmaga.

Koostoimes ärevusega on tegu olulise piiranguga ühiskonnaelus osalemisel, sh töötamisel.

5.9.

Arvesse ei ole võetud endokrinoloog dr K. Tammiksaare poolt sisse kantud andmeid

ega seda, kuidas kilpnäärmega seotud kaebused mõjutavad kaebaja tegutsemisvõimet.

5.10.

Ekspertarst pole arvesse võtnud kõiki talle teada olnud andmeid ning on andmeid ana-

lüüsinud ebapiisavalt. Isegi kui TIS-i andmed olid taotluse lahendamise ajal selle kahtluse

kõrvaldamiseks ebapiisavad, oleks tulnud küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks

täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt. Vastustajal oli kohustus koguda lisa-

teavet ning võtta arvesse ka varasemaid andmeid, kuna esinevad ilmselged vastuolud. Kaebaja

ei leia, et pelgalt sellega, et vastustaja kaasas uue ekspertarsti, kes lähtus samadest andmetest,

on vastustaja oma igakülgse hindamiskohustuse täitnud.

5.11.

Vastustaja ei saa tugineda üksnes eksperdiarvamusele ning seda eriti olukorras, kus

kaebaja esitatud taotlusest nähtuvad andmed, mida ekspert arvestanud ei ole. Vastustaja on

rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud.

Vastustaja peab küll lähtuma eksperdiarvamusest, kuid see ei tähenda seda, et haldusorgan ise

midagi kaaluma ega hindama ei pea.

5.12.

Hindamisotsuse põhjendamispuudusi ei saa hakata hilisemas potentsiaalses kohtu-

menetluses kõrvaldama. Vastustaja soovist otsust täiendavalt põhjendada järeldub, et otsus on

vähemalt osaliselt põhjendamisvigadega. Olukorras, kus vastustaja soovib väita, et otsuse

tegemisel võeti sisuliselt arvesse ka otsuses mittesisalduvaid, kuid kohtule täiendavalt esitatud

asjaolusid ja põhjendusi, tuleb vastustajal seda tõendada.

5.13.

Vastustaja soovib tugineda formaalsustele ja väidab, et üks või teine diagnoos ei tingi

töövõimekaotust ning pikaajaline probleem on ravimitega kompenseeritud. Vastustaja pole

hinnanud kaebaja võimekust konkreetseid tegevusi ellu viia, vaid on piirdunud abstraktse

käsitlusega, milline on mõne diagnoosi tavapärane kliiniline pilt.

5.14.

Arvestades 2020. a hindamise tulemusi, kaebaja selgitusi ja meditsiiniandmeid, oleks

vastustajal pidanud tekkima kahtlused, et TIS andmed on puudulikud, sh võivad olla puuduli-

kult sõnastatud – arst ei ole välja toonud, milles seisneb diagnoosiga kaasnev tegevuspiirang

kaebaja puhul.

3(17)

3-…

5.15.

Kaebaja ei nõustu, et töövõime ulatuse varasem hinnang ei saaks töövõime hindamist

kuidagi mõjutada.

5.16.

Vastustaja on jätnud arvesse võtmata põndapealisepõletiku ja sellega seoses kaebajale

määratud ortoosi. Asjatundmatu on vastustaja väide, justkui ortoos raviks või kompenseeriks

haigust. Abivahendi määramine näitab, et selleta ei ole tegevuste sooritamine võimalik.

5.17.

Töötukassa esitatud terviseandmetest nähtub, et kaebajal on diagnoositud kokku ca 45

erinevat haigust (osa küll mitte kroonilised) ning vastustaja on jätnud osa neist arvestamata,

käsitlenud kontekstiväliselt, teinud meelevaldseid järeldusi. Sageli diagnoositud

raskekujulised põletikud oleksid pidanud andma vastustajale täiendavat infot, et kaebaja

tervislik seisund on ebastabiilne ja immuunsus vähene ning see iseloomustab isiku töövõimet.

5.18.

Vastustaja selgitused on vasturääkivad. Vastustaja on seisukohal, et terviseandmetes

puudub info igapäevase kõrvalabi vajaduse kohta. Vastuse p-s 7.7. aga tsiteerib psühhiaater

V. Kuperjanovi seisukohta, kus on kirjas: „Samuti vajab pidevat individuaalset juhendamist,

ravi, toetust, abi ja järelvalvet igapäevases elus toimetulemiseks“. Täielikult tähelepanuta on

jäetud samas pöördumises psühhiaatri poolt fikseeritu: „töövõimelisuse oluline piiratus.

Tahteaktiivsuse alanemine, valdavalt passiivne, initsiatiiv vähene, huvide ring piiratud“

(digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 181).

5.19.

Meelevaldne on vastustaja järeldus, et kaebaja on olnud võimeline tegema osalise

koormusega tööd. Tegevusvõimet ei saa hinnata seeläbi, kas isik töötab. Kaebaja reaalne

töötamise võimekus on ajas vähenenud. Testostude tegemisel on kaebajal suur ajaline

paindlikkus ja täpsed tegevusjuhised. Teenuse iseloomu ja koormust arvestades ei saa jõuda

järeldusele, et tegemist oleks reaalsele töökohale sarnase tegevusega.

5.20.

Arvestades kognitiivse võimekuse olemust, kaebaja vanust ja terviseandmeid, jääb

arusaamatuks, kuidas saab see olla vahepealsel ajal paranenud või taastunud. Pole andmeid, et

tehtud oleks kognitiivse võimekuse test, samuti puudub psühhiaatri sellekohane sissekanne.

5.21.

Endokrinoloog K. Tammiksaar pole väitnud, et haigus tegevusvõimet ei mõjutaks, ega

kinnitanud remissiooni. Vastupidi – endokrinoloog kinnitab, et sõlm on alles (pole

suurenenud), haigus vajab perearsti jälgimist. Endokrinoloog pole määranud uuesti ravi, kuid

see ei oma tegevusvõime hindamise juures tähtsust.

5.22.

Kaebajal esineb generaliseerunud ärevushäire, mistõttu on kaebaja pidevalt ärev.

Seega ei esine käte värin vaid üksikutel kordadel, vaid kõigis olukordades, kus kaebaja

puutub kokku teiste inimestega, uute olukordadega, peab lahendama mõnda elulist ülesannet.

5.23.

Kaebaja tegevusvõimet mõjutavad teiste haigustega koostoimes ka haigused, mis

tavapäraselt sellist mõju ei omaks. Kaebajal diagnoositud haigused võimendavad üksteist ning

kaebaja jaoks viib iga haiguse eraldi hindamine ebaõiglase tulemuseni.

5.24.

Vastustaja on oma vastusele lisanud kuus lisa, kuid sisulistes seisukohtades tugineb

vaid ekspertarsti seisukohale, mis on tehtud vaidlusaluse haldusasja tarbeks, ning ka sellele

viitamata. Muudele dokumentidele vastustaja ei viita ega põhjenda, miks üks või teine lisatud

dokument on oluline. Lubamatu on olukord, kus vastustaja esitab kohtumenetlusse 571 lk

pika dokumendi isiku terviseandmetega, kuid ei viita kordagi, millised andmed tõendist

omavad asjas tähtsust. Kaebaja hinnangul näitavad terviseandmed küll tema terviseprobleeme

ning on seega asjakohased, kuid vajavad konteksti asetamist.

4(17)

3-…

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Kaebus on alusetu ja vastustaja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

6.1.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus

kaalutlusotsus, vaid hindamisotsus. Töövõime hindamise otsusele ei kohaldu kaalutlusotsuse

rangemad põhjendamisreeglid, mis ei võimalda otsust kohtumenetluses täiendavalt

põhjendada. Seega saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud vaideotsuses, vaideotsuse

aluseks olevates eksperdiarvamustes (28. veebruari 2024. a ja 4. märtsi 2024. a arvamused)

ning kohtumenetluses esitatud seisukohtades ja Töötukassa ekspertarsti dr V. Hollo 21. mail

2024 koostatud arvamuses. Isegi kui leida, et vaidlustatud otsusel on põhjendamispuudusi, ei

ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul

(Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-19-705, p 16).

6.2.

Kaebajal tuvastati mõõdukad (arvväärtus kaks) tegutsemispiirangud õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades.

Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli

kaheksa. Sellest tulenevalt jõudis ekspertarst 8. detsembril 2023 koostatud eksperthinnangus

järeldusele, et kaebajal on osaline töövõime.

6.3.

Vastustaja otsuse põhjendustes on toodud valdkondade kaupa välja, millised

tegutsemispiirangud kaebajal tuvastati ja millest need on põhjustatud. Otsuses on märgitud, et

töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav

patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate

sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes. Töövõime hindamise otsuse põhjendused

on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Selliselt

viitamist on kohtud pidanud senises praktikas lubatavaks.

6.4.

Kohtupraktikas (Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-22-2689, p 30) on peetud

lubatavaks seda, et kõigile TIS-s sisalduvatele terviseandmetele ei ole otstarbekas otsuses

viidata, kuid see ei tähenda, et nendega poleks arvestatud. Eksperthinnangus tuuakse

valikuliselt ja vajadusel lühendatult välja need andmed, mis põhjendavad piirangute

hindamist. Välditakse sisu kordamist ning eelistatakse kokkuvõtlikke ja/või värskemaid

terviseandmeid. Arvestades kaebaja terviseandmete hulka, ei oleks võimalik kajastada neid

kõiki eksperthinnangus, ilma et see muutuks raskesti jälgitavaks.

6.5.

Käte värinat on hinnatud eelkõige valdkonnas käeline tegevus ja arvestatud vaimse

võimekuse valdkondades ärevusena. Hindamisel on arvestatud neuroloogi epikriisiga.

6.6.

Kaebaja kaebuseid seljavalu kohta on arvestatud. Seljavalu hindamisel lähtuti

töövõime hindamisel viimastest terviseandmetest (füsioterapeut M. Tenno 11. veebruari 2024.

a epikriis). Kaebajal ei esine ühtegi olulist närvisüsteemi ega liiges-tugistruktuuri kahjustust.

Taastusravi saamise kohta TIS-s andmeid ei kajastu. Piirangut ei saa hinnata töövõimet

mõjutavaks, sest kaebaja suudab kõndida normipäraselt. Vastustajal puudub alus kahelda

nende andmete õigsuses.

6.7.

Südame rütmihäirete olemasolu TIS-s (andmed alates 2012) ei kajastu. Kaebaja

viidatud ravim on välja kirjutatud essentsiaalse treemori, aga mitte rütmihäirete raviks.

6.8.

Vaimse tervise õe vastuvõtul 6. juunil 2021 on täheldatud kaebaja kõne monotoonsust

ja aeglust, kuid hiljem töövõimet mõjutavaid kõnehäire piiranguid täheldatud ei ole.

5(17)

3-…

6.9.

Püsivaid tegevuspiiranguid ravimite kõrvaltoimed põhjustanud ei ole. Kaebaja sõnade

kohaselt on ravimite võtmise järel esinenud käte värisemist ja unisust, mistõttu on ta loobunud

ravist või muudetud raviskeemi (ravim asendatud).

6.10.

Kaebajal esinenud lõualuu osteomüeliit ei ole põhjustanud püsipiiranguid söömisel

ega kõnelemisel. Operatsioonijärgsed seisundid loetakse vastavalt töövõime hindamise

metoodikale ajutiseks (piirangud leevenevad 6 kuu jooksul) ning vajadusel on lahenduseks

ajutine töövabastus.

6.11.

Terviseandmetes puudub info igapäevase kõrvalabi vajaduse kohta.

6.12.

Astma on tänapäeval raviga täielikult kontrolli all hoitav. Kaebaja terviseandmetes

puudub info mittekompenseerituse kohta. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinna-

takse tegevuspiiranguid ning töövõimet mõjutavaid seisundeid määratud adekvaatse ravi

foonil. Astma ägenemist ei ole diagnoositud, püsivaid tegevuspiiranguid kerge astma ei

põhjusta.

6.13.

Kaebaja on saanud türeostaatilist ravi alates 2020. aastast pausidega kaks aastat. Ravi

on olnud tulemuslik, hüpertüreoos on remissiooni staadiumis ning töövõimele mõju ei avalda.

6.14.

Vaidlustatud otsuste tegemisel on arvestatud kõiki kaebaja kohta TIS-s olevaid

andmeid, kuid need ei kinnita kaebaja tervisliku seisundi halvenemist võrreldes eelmise, 2020

tehtud töövõime hindamisega. Pigem on kaebaja kehaline võimekus ekspertiiside vahelisel

perioodil astma parema kompensatsiooni ning kilpnäärme seisundi paranemise tõttu

mõnevõrra paranenud. Kuigi ekspertiiside vahelisel perioodil on lisandunud alalõualiigese

haigus, siis ravi tulemusel ei ole see põhjustanud piiranguid püsivat töövõimet vähendavas

mahus. Puuduvad viited sellele, et taotleja vajaks enda ümber püsivat abilist või järelevalvet,

ta on olnud võimeline töötama osalise koormusega. Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal

varasemalt puuduva töövõime, ei tähenda veel seda, et tema töövõime tuleks ka uue taotluse

alusel puuduvaks hinnata.

6.15.

Pärast vaideotsuse tegemist on TIS-i lisandunud üks perearsti 6. mai 2024. a epikriis,

mis tehtud otsust ei muuda, sest vaevused on raviga paranevad ning püsipiiranguid ei

põhjusta. Ka sisearsti 10. mail 2024 lisandunud epikriisi andmetel ei ole kaebaja seisukord

töövõimet mõjutav.

6.16.

Jääb selgusetuks, millist lisateavet oleks pidanud vastustaja täiendavalt koguma.

Küsimus, kas olemasolevad andmed on piisavad või ebapiisavad, on meditsiinialastel eriala-

teadmistel põhinev otsustus. Eksperdiarvamuse koostanud arst on leidnud, et kaebaja tervise

kohta olemasolevad andmed olid hinnangu andmiseks piisavad.

6.17.

Põndapealisepõletik diagnoositi kaebajal esmakordselt perearsti ambulatoorses

epikriisis 11. juunil 2024 ehk pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Ortoosi kasutamine

kompenseerib haigusest tingitud vaevuseid ja selle kandmisega tuleb hindamisel arvestada.

Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegevuste sooritamise võimekust

abivahendi kasutamisega.

6.18.

Jääb arusaamatuks, millistele raskekujulistele põletikele kaebaja viitab.

6.19.

Vastavalt töövõime hindamise metoodikale on vaimseid valdkondi hinnatud mõõduka

piiranguga, kuna kaebajal esinevaid piiranguid ei saa pidada raskeks. Kuigi kaebajal on juba

aastaid esinenud depressioon ja ärevus, on ta olnud aastate jooksul regulaarsel ravil, mis

6(17)

3-…

seisundit vähemalt osaliselt kompenseerib. Kaebaja on igapäevastes toimetustes iseseisev, ei

ole andmeid kõrvalisest abist sõltuvuse kohta. Täidab väikese koormusega ka tööülesandeid.

Seejuures ei oma tähendust, et kaebaja töötab võlaõigusliku lepingu alusel.

6.20.

Mälu- ega kongitiivsete võimete langust kaebajal tuvastatud ei ole. Puuduvad objek-

tiivsed uuringud kognitiivsete võimete püsiva languse kohta töövõimet vähendavas mahus.

6.21.

Terviseandmed kajastavad hingamishäiretega arsti poole pöördumisi hooajaliste

hingamisteede nakkuste perioodil ja sedagi paar korda aastas. Ei esine töövõimet vähendavas

mahus ja püsivaid hingamisraskusi.

6.22.

Väljavõte terviseandmetest on esitatud eesmärgiga luua kohtule terviklik ülevaade

kaebaja tervislikust seisundist ning veenda kohut, et töövõime hindamisel on aluseks võetud

TIS-s olevad asjakohased terviseandmed.

6.23.

Vastustaja on hinnangu andmisel lähtunud objektiivsetest terviseandmetest. Töövõime

hindamine toimub selliselt, et isik annab taotluses omapoolse hinnangu kehalise ja vaimse

võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta ning

seejärel koostatakse eksperdiarvamus lähtudes isiku enda hinnangust, isiku kohta TIS-s oleva-

test andmetest ning vajaduse korral täiendavalt kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu

käigus saadud andmetest. Eksperdiarvamuse koostamisel ei saa taotluses esitatud andmeid

eirata, ent see ei tähenda, et isiku enda hinnangul oma tegutsemisvõimele oleks määrav või

kõige suurem tähtsus. Eksperdiarvamuse eesmärk on TIS-s sisalduvate andmete alusel

kontrollida isiku enda hinnangute õigsust ning kujundada seisukoht, kas isiku poolt väidetud

vaevused kujutavad endast objektiivseid tegutsemisvõime piiranguid. Eksperdiarvamuse

koostamisel ei saa Töötukassa või ekspertarst hakata esmakordselt tuvastama isiku

haigusseisundit või tervisekahjustust, vaid eksperdiarvamuse eesmärk on objektiivsete leidude

põhjal ning isiku enda antud hinnangutest lähtudes hinnata seda, mil määral vastav

haigusseisund või tervisekahjustus piirab isiku tegutsemisvõimet konkreetsete võtmetegevuste

lõikes.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, ning põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

8. Pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustaja, tulenevalt kaebaja enda hinnangutest ning

TIS-s esitatud andmetest, oleks pidanud kaebajal tuvastama osalise töövõime asemel puuduva

töövõime.

9. Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 1 lg 1 kohaselt on TVTS eesmärk

pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise

toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Töö-

võime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS

§ 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).

TVTS § 5 lg-s 3 on sätestatud, et töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul

töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui

tema töötamine on sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt

7(17)

3-…

takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lõikes 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1).

10. Töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on

kehtestatud tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39).

Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel

olevad andmed; 2) TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemis-

võime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määruse nr 39 § 5 lg 1).

Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate

piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist

piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3).

Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määruse nr 39 § 8 lg 6).

11. Kaebaja väidab, et ta ei ole võimeline töötama ning seega on tal puuduv töövõime.

Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime puuduvaks, kui: 1) on tuvastatud määruse nr

39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistav seisund; 2) mistahes võtmetegevuse raskusaste, välja

arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega neli

(määruse nr 39 § 8 lg 3). Puudub vaidlus selles, et kaebajal ei ole töövõimet välistavat

seisundit. Seega ei esinenud määruse nr 39 § 8 lõikes 3 toodud alust puuduva töövõime

tuvastamiseks ning töövõime ulatuse tuvastamine pidi toimuma määruse nr 39 § 8 lõike 1

alusel, milles on sätestatud, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli.

Töövõime ulatuse tuvastamisel paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel

arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate

asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse

või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus,

ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määruse nr 39 § 8 lg 2).

Töövõime hindamise aluseks olnud ekspertarst M. Plaasi 8. detsembri 2023. a eksperdi-

arvamuses (dtl 36) on ekspertarst tuvastanud mõõdukad piirangud õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas (dtl 45), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (dtl 50)

ja suhtlemise valdkonnas (dtl 55). Võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 8 ning ekspertarst

hindas kaebaja töövõime osaliseks (dtl 60). Vastustaja, tuginedes kaebaja taotlusele,

terviseandmetele ning eksperdiarvamusele, tuvastas kaebajal TVTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt

osalise töövõime, kuna kaebaja töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes

osaliselt takistatud (dtl 24).

8(17)

3-…

12. Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud tema töövõime hindamisel arvestamata

mitmete oluliste asjaolude ja andmetega, mis tõid kaasa ebaõige otsuse.

12.1.

Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud arvestamata psühhiaatri 8. septembri 2023. a

epikriisi seoses käte värinaga, seda eelkõige käelise tegevuse valdkonna hindamisel.

Kohtule nähtub, et kaebaja on oma taotluses märkinud, et käte värisemise tõttu juhtub tihti, et

vedelik voolab kruusist maha, väikeste asjade kinnihoidmine on käte värisemise tõttu

raskendatud (dtl 17). 8. detsembri 2023. a eksperdiarvamuses on ekspertarst leidnud, et

kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust, püsivaid käelisi piiranguid

kaebajal tuvastatud ei ole, käte värin töövõimet ei mõjuta (dtl 39). Vastustaja selgitas

vaideotsuses, et kirjeldatud käelise tegevuse piirangutega seoses ei ole kaebajal ühtegi olulist

närvisüsteemi ega liiges-tugistruktuuri kahjustust ülajäsemete osas tuvastatud. On tuvastatud

essentsiaalne treemor ärevates situatsioonides. Käte lihasfunktsioon, liigesfunktsioon ja

närvifunktsioon on muus osas täielikult patoloogiata. Ärevas situatsioonis käte värina

esinemine ei ole töövõimet kuidagi mõjutav (dtl 34, dtl 128). Seejuures on tuginetud

neuroloogi K. Kaarna 13. veebruari 2024. a epikriisile (dtl 342), mis kohtu hinnangul ei ole

vastuolus vastustaja tehtud järeldusega kaebaja käelise tegevuse hindamisel. Epikriis kinnitab,

et käte värisemine süveneb eelkõige ärevas olukorras ning avalikus ruumis, samas on

lihastoonus nii kätes kui jalgades olemas. Vastustaja on ühtlasi selgitanud, et arvestas käte

värinat vaimse võimekuse valdkondades ärevusena (vastus kaebusele, p 7.1, dtl 92). Vaimse

valdkonna piirangute hindamisel on psühhiaater V. Kuperjanovi 8. septembri 2023. a epikriisi

arvestatud (dtl 45). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kõnealune psühhiaatri epikriis (dtl

378) on asjakohane eelkõige kaebaja vaimse võimekuse hindamisel, kuivõrd epikriis kajastab

peaasjalikult kaebajal esinevaid emotsionaalseid vaevusi ning nendest tulenevaid võimalikke

kehalisi väljendusi. Kohtule ei nähtu, et sealjuures oleks epikriisis antud hinnangut kaebaja

käelisele võimekusele seoses käte värinaga. Seega ei ole kõnealuse epikriisi arvestamata

jätmine kaebaja käelise võimekuse hindamisel vastustajale etteheidetav. Samas on kaebajal

esinevat käte värinat hinnatud käelise tegevuse valdkonnas, tuginedes neuroloogi 13.

veebruari 2024. a epikriisile.

12.2.

Kaebaja hinnangul on liikumise valdkonna hindamisel jäetud arvestamata üle 20 aasta

kestnud kroonilise seljavalu ja sellest tulenevate piirangutega.

Kaebaja on oma taotluses (dtl 16) märkinud järgmist: „Liikudes õues ajab pidevalt köhima,

süda hakkab kloppima ja selg valutab. Ühe koha peal suudan seista umbes 5 minutit. Pärast

seda hakkab selg valutama. Ka istudes hakkab umbes poole tunni pärast selg valutama ja pea

hakkab ringi käima. Madalamale toolile istumine ja püsti seismine tekitavad valu seljas ristluu

piirkonnas ja jalgades.“ Ekspertarst leidis, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS

andmetel kinnitust, kroonilisi lülisamba haiguseid, mille tõttu kaebaja oleks viimastel aastatel

regulaarset ravi, uuringuid või konsultatsioone vajanud, TIS andmetel ei esine (dtl 37). Vaide-

menetluses on vastustaja märkinud, et vaide esitamise ajaks on lisandunud neuroloogi ja

füsioterapeudi epikriisid, mis siiski eelnevat otsust ei muuda. Vaide esitajal ei esine ühtegi

olulist närvisüsteemi ega liiges-tugistruktuuri kahjustust. On tuvastatud funktsionaalseid selja-

valusid (mille puhune ravivajadus olnud aga äärmiselt vähene). Füsioterapeudi tuvastatud

objektiivne seisund viitab samuti sellele, et olulisi funktsioonipiiranguid igapäevases elus

(tavaline kõndimine ja erinevates kohtades liikumine) ei esine (dtl 34). Vastustaja tugines

füsioterapeut M. Tenno 11. veebruari 2024. a ja K. Kaarna 13. veebruari 2024. a epikriisidele.

Kohtumenetluses esitatud töötukassa ekspertarsti V. Hollo arvamusest nähtub, et võimalik on

harva esinev perioodiliselt ägenev seljavalu, mis ei põhjusta püsivaid tegevuspiiranguid,

retseptipõhist valuravi ei ole kaebaja viimasel paaril aastal vajanud (dtl 104). Kohtule ei nähtu

9(17)

3-…

esitatud materjalidest, et vastustaja oleks liikumise valdkonna hindamisel jätnud arvestamata

kaebaja seljavaludega seonduvaid terviseandmeid või neid moonutatult hinnanud. Kohus

nõustub vastustajaga, et puuduvad viited tõsistele kahjustustele, mis kaebaja liikumist püsivalt

ja oluliselt piiraksid. Kohtule nähtub, et füsioteraapia ning harjutuste tegemine on aidanud

kaebajal seljavalusid leevendada, samuti ei ole valud mõjutanud normipärast kõndimist, ka

treppidel kõnd on normipärane (dtl 172).

12.3.

Kaebaja leiab, et vastustaja on arvestamata jätnud diagnoositud südamerütmihäiretest

tuleneva mõju.

Kaebaja taotluses on märgitud, et südamekloppimist ja tasakaaluhäireid tekib trepist üles

kõndimisel, sõidutee ületamisel, liikudes õues ajab pidevalt köhima, süda hakkab kloppima ja

selg valutab (dtl 15–16). Eksperdiarvamuses on jõutud järeldusele, et südame rütmihäireid,

tasakaaluhäireid ega teadvusel püsimise häireid kaebajal tuvastatud ei ole (dtl 36). Samale

järeldusele on jõutud ka vaidemenetluses. Kohtumenetluses esitatud ekspertarst V. Hollo

arvamusest nähtub, et kaebaja viidatud toimeaine propranolool on kaebajale välja kirjutatud

essentsiaalse treemori raviks (dtl 105). Seejuures on viidatud perearst M. Jallai poolt 12.

märtsil 2024 kirjutatud retseptile. Kohtu hinnangul on vastustaja seega lükanud ümber

kaebaja väite, et tal on diagnoositud südame rütmihäired. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi

konkreetsele TIS kandele, millest selline diagnoos nähtuks. Kuivõrd terviseandmetest südame

rütmihäireid ei nähtu, ei saanud vastustaja seda töövõime hindamisel ka arvesse võtta.

Vastustaja on selgitanud, et töövõime hindamise menetluse käigus ei panda taotlejale uusi

diagnoose (vastustaja 5. augusti 2024. a vastuse p 1.13, dtl 754). Isiku suunamine arsti

vastuvõtule on TVTS § 7 lg-s 3 ette nähtud ainult juhul, kui olemasolevate andmete põhjal ei

ole võimalik isiku töövõimet hinnata, kuid praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud.

12.4.

Kaebaja leiab, et tal esinevad kõnehäired (kõne latentsus), mida ei ole arvestatud teabe

edastamise ja suhtlemise hindamisel.

Kaebaja märkis taotluses, et vahel ei tule õiged väljendid meelde ja siis on teisel poolel raske

öeldust aru saada, ta kardab võõraid inimesi, ei tea, mida ja kuidas nendega rääkida (dtl-d 18

ja 22). Eksperdiarvamuses on toodud välja, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS

andmetel kinnitust, kõnelemise, kuulmise ega nägemise piiranguid tuvastatud ei ole (dtl 42).

Suhtlemise valdkonnas on tuvastatud mõõdukas piirang suhtlemisega hakkamasaamise osas

(dtl 55). Seejuures on viidatud psühhiaatri 8. septembri 2023. a epikriisile. Vaideotsuses on

selgitatud, et piirangu põhjus on peaaju haigus, aastaid esinenud depressioon, ärevuse foonil

mõõdukas piirang. Ekspertarst V. Hollo kohtumenetluses esitatud arvamusest nähtub, et

vaimse tervise õe S. Kozlova vastuvõtul 16.juunil 2021 on täheldatud kõne monotoonsust ja

aeglust, kuid hiljem töövõimet mõjutavaid kõnehäireid ega muid piiranguid täheldatud ei ole

ei perearsti ega psühhiaatrite epikriisides (dtl 105). Kohtule nähtub kaebaja viidatud

psühhiaatri 8. septembri 2023. a epikriisist (dtl 181), et kontakt kaebajaga on olnud rahuldav

ning sisukohane, üldine orientatsioon olemas, mõtlemine on pidurdatud, aeglane, liigselt

muretsev, oma tervisliku seisundi ja võimetuse jälgimisega seotud. Kohus leiab, et

eelkirjeldatud epikriisist ei saa välja lugeda, et kaebajal esineks olulisi kõnehäireid, mis

takistaks tal informatsiooni edastada või vastu võtta. Samuti ei nähtu füüsisest tulenevaid

piiranguid, mis kaebaja kõnet häiriks. Kohtule nähtub kaebaja terviseandmetest ning

vastustaja esitatud seisukohtadest, et vastustaja on arvestanud suhtlemise valdkonna

hindamisel asjaolu, et kaebaja tunneb ärevust uutes olukordades, uute inimestega suheldes,

mis paneb kaebaja pingeolukorda ning omakorda pärsib sujuva vestluse kulgemist.

Ekspertarst on märkinud, et ärevuse tõttu on piiratud võõrastega suhtlemine ja kontakti

loomine (dtl 55). Seetõttu on ekspertarst soovituste all välja toonud ka, et kaebajale sobiks

10(17)

3-…

rahulikus keskkonnas vähe suhtlemist nõudev töö (dtl 60). Järelikult on kaebajal esinevaid

selle valdkonna piiranguid töövõimet hinnates piisaval määral arvesse võetud.

12.5.

Kaebaja on välja toonud, et erinevate ravimite koostoimes esinevad tal kõrvalmõjud,

mis mõjutavad tema töövõimelisust ja mida vastustaja oleks pidanud hindamisel arvesse

võtma.

Kaebaja märkis oma taotluses, et teatud ravim tekitab tal südamepekslemist ja ärevust,

mistõttu ta võtab seda ravimit ainult paar tabletti nädalas (dtl 23). Eksperdiarvamuses on

ekspertarst hinnanud, et töövõime seisukohast olulisi ravimkõrvaltoimeid kaebajal ei esine

(dtl 59). Ka vaidemenetluses jõudis vastustaja seisukohale, et kaebaja kirjeldatud ravimite

kõrvaltoimetest tingitud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust (dtl-d 34 ja 120). Kohtu-

menetluses esitatud dr V. Hollo koostatud arvamuses on märgitud, et ravimite kõrvaltoimete

ilmnemisel on kaebaja sõnade kohaselt loobunud ravist või on muudetud raviskeemi (ravim

asendatud), püsivaid tegevuspiiranguid ravimite kõrvaltoimed põhjustanud ei ole (dtl 105).

Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest ning ka kaebaja ei ole osutanud andmetele, millest

võiks leida viiteid, et kaebajal on tuvastatud olulised ravimite kõrvaltoimed ja nendest

tulenevad püsivad kahjustused. Seega ei saa vastustajale ette heita asjaolu, et kehtivatele

andmetele ning kaebaja taotluses esitatud selgitustele tuginedes ei tuvastanud vastustaja töö-

võimet mõjutavaid piiranguid.

12.6.

Kaebaja osutab asjaolule, et vastustaja ei ole arvestanud kaebajal esinevat lõualiigese

artroosi ning sellest tingitud pingetunnet peas.

Kaebaja ei ole taotluses kirjeldanud lõualiigese artroosist tulenevaid piiranguid, kuid on

märkinud, et on käinud suu-, näo- ja lõualuukirurgi juures ravil. Kohtumenetluses esitatud dr

V. Hollo koostatud arvamuses on selgitatud, et kaebajal on esinenud lõualuu osteomüeliit,

mida on ravinud näo-lõualuu kirurg; haigus ei ole põhjustanud püsipiiranguid enese-

hooldusega ega teabe edasiandmise valdkondades – söömisel ega kõnelemisel; operatsiooni-

järgsed seisundid hinnatakse vastavalt töövõime hindamise metoodikale ajutise seisundina

(piirangud leevenevad 6 kuu jooksul) ning vajadusel on lahenduseks ajutine töövabastus (dtl

105-106). Kohus nõustub vastustajaga selles, et esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja

kirjeldatud probleem oleks põhjustanud püsivaid töövõimet vähendavaid piiranguid või

vaevusi.

12.7.

Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja võtnud arvesse, kuidas kilpnäärmega seotud

probleemid tema töövõimet mõjutavad.

Kaebaja ei ole taotluses ega ka kaebuses kirjeldanud kilpnäärmega seonduvast probleemist

tulenevaid piiranguid, kuid on märkinud, et on käinud endokrinoloogi (K. Tammiksaar)

visiidil viimati 2023. a augustis (dtl 10). Kohtumenetluses esitatud dr V. Hollo arvamuses on

kajastatud, et kaebaja on saanud türeostaatilist ravi alates 2020. aastast pausidega kaks aastat,

ravi on olnud tulemuslik, hüpertüreoos on remissiooni staadiumis ning töövõimele mõju ei

avalda (dtl 107). V. Hollo on tuginenud dr K. Tammiksaare 31. augusti 2023. a epikriisile.

Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealustest andmetest ei nähtu, et raviarst oleks kaebajal

tuvastanud töövõimet vähendava seisundi. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ei ole

esialgse eksperthinnangu koostamisel kõnealuseid terviseandmeid arvestanud. Isegi juhul kui

see nii oleks, ei anna andmed alust kahtlustada, et need oleksid hindamise lõpptulemust

kuidagi mõjutanud.

11(17)

3-…

12.8.

Kaebaja on 22. juulil 2024. a esitatud täiendavates seisukohtades (p 2.7) märkinud, et

vastustaja ei ole arvesse võtnud tal diagnoositud põndapealisepõletikku ning asjaolu, et selle

ravi toetamiseks on kaebajale soovitatud ortoosi kasutamist.

Kohtule nähtub esitatud tõenditest ning vastustaja seisukohtadest, et nimetatud diagnoos on

kaebajale määratud alles pärast vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemist (dtl 170-171).

Seega ei saanudki vastustaja kõnealuseid andmeid otsuste tegemisel arvesse võtta. Samas on

vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtades selgitanud, et töövõime hindamisel võeti

arvesse neuroloogi epikriisi, mille kohaselt on kaebaja käte lihas- liiges- ja närvifunktsioon

täielikult patoloogiata. Kui kaebaja seisund on pärast hindamist muutunud, tuleb taotleda uut

hindamist. Kohus nõustub aga vastustajaga, et kui kaebajale on määratud abivahend, siis tuleb

isiku tegutsemisvõimet hinnata koosmõjus selle abivahendiga. Nimetatud asjaolule viitab ka

vastustaja poolt osundatud töövõime hindamise metoodika (kättesaadav Eesti Töötukassa

kodulehel

veebiaadressil

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-

ja-metoodika).

12.9.

Kaebaja hinnangul ei ole veenev vastustaja selgitus, et kaebajal puudub erinevalt

varasemast töövõime hindamisest (2020) kognitiivsete võimete langus (22. juulil 2024

esitatud täiendavad seisukohad, p 2.9). Kaebaja tugineb dr V. Kuperjanovi 8. septembri 2023.

a epikriisile (dtl 378), milles on kirjeldatud järgnev: „tähelepanuvõime vähene, keskendumine

raskendatud. Mälufunktsioonide, eeskätt selle omandamise ja käepärasuse alanemine. Mõtle-

mine on pidurdatud, aeglane, /…/. Ägedat psühhopatoloogiat ei avalda.“

Vastustaja on leidnud, et andmed kognitiivsete võimete langust ei kinnita, puuduvad

objektiivsed uuringud, mis kinnitaksid kognitiivsete võimete püsivat langust mahus, mis

põhjustaks töövõime vähenemist. Kohtule nähtub, et ka kaebaja ise on nentinud oma seisu-

kohas, et „puuduvad andmed, et tehtud oleks kognitiivse võimekuse test, samuti puudub

psühhiaatri sellekohane sissekanne“ (22. juulil 2024 seisukohtade p 2.9). Kohtu hinnangul on

tulenevalt eaga kaasnevatest iseärasustest loomulik teataval määral mälufunktsioonide alane-

mine, kuid kohtule ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid, et kaebaja kognitiivsed võimed

oleksid olulises languses. Vastustaja peab töövõime hindamisel tuginema objektiviseeritud

andmetele. Kaebaja ärevuse ja depressiooniga kaasnevaid vaevusi ja piiranguid on vastustaja

arvestanud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

suhtlemise valdkondades tõdedes, et kaebajale ei sobi pingeline töö (kiire tempo,

vastutusrikas töö, keerulised tööülesanded, palju suhtlemist). Kohtule nähtub ka, et

eelviidatud psühhiaatri epikriisis on arst tõdenud, et teadvus on aruselge, kontakt kaebajaga

üldjoontes rahuldav, sisukohane.

12.10. Kohus nõustub, et asjaolu, et otsuses ja eksperthinnangus ei kajastatud kõiki kaebaja

terviseandmeid, ei tähenda, et vastustaja hindamisel neid ei arvestanud. Kaebaja on ka ise

kohtumenetluses nentinud, et tema terviseandmeid on ligi 600 lk. Kõigi nende kajastamine

muudaks otsuse ja eksperthinnangu tarbetult mahukaks ning raskesti jälgitavaks. Kohtu

hinnangul on põhjendatud kajastada üksnes olulisimat, mis on konkreetse valdkonna ja

piirangu hindamisel aktuaalseim. Kohtul puudub kahtlus, et vastustaja ei oleks kõiki

käesolevas kohtumenetluses kohtule esitatud terviseandmeid eksperdiarvamuste ja otsuste

koostamisel arvesse võtnud. Lisaks on vastustaja arvestanud ka neid terviseandmeid, mis on

lisandunud vaide- ja kohtumenetluse ajal leides, et lisandunud andmed ei anna samuti alust

otsuse muutmiseks.

13. Kaebaja vajab enda hinnangul igapäevast kõrvalabi.

12(17)

3-…

Kaebaja on oma taotluses märkinud, et kasutab igapäevategevustes teiste inimeste abi:

küttepuude toomisel, keegi peab meelde tuletama toa koristamise ja riiete vahetamise tähtsust,

tundmatutesse kohtadesse ei julge üksi minna, on vaja inimest, kes julgustaks ja annaks nõu.

Eksperdiarvamuses on ekspertarst hinnanud, et kaebaja on igapäevastes toimetustes täielikult

iseseisev, ei ole kõrvalisest abist sõltuv, olulisi suhtlemishäireid või kõrvalabi vajadust suhtle-

misel kirjeldatud ei ole (dtl-d 44 ja 58). Dr V. Hollo kohtumenetluses esitatud arvamuses on

toodud, et TIS-s puudub info igapäevase kõrvalabi vajaduse kohta (dtl 106), tuginedes psüh-

hiaater T. Agana 30. märtsi 2022 .a epikriisile ning V. Kuperjanovi 8. septembri 2023. a epik-

riisile. V. Hollo on järeldanud, et kaebaja seisund vastab ravi foonil osalisele töövõimele.

Kohus märgib lisaks, et eristada tuleb puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise

menetluste eesmärki. Töövõime hindamisel tehakse kindlaks isiku toimetulek eelkõige tööta-

mise kontekstis. Kuigi igapäevastes tegevustes ja liikumisel võivad isikul olla olulised piiran-

gud, mis mh mõjutavad puude raskusastet, siis töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

võime töötada terve tööturu ulatuses, mitte üksnes kitsa ameti või valdkonna piires, samuti ei

pea tegemist olema tööga, mida isik on varem teinud või mis on tema erialane töö. Seejuures

saab piirangute hindamisel arvestada erinevate kompenseerivate asjaoludega, samuti töö-

keskkonna tingimustega, mis vastaksid isiku piirangutele. Seega kui kaebajal on tuvastatud

vaimse valdkonna piirangud (ärevusega kaasnevad vaevused), siis ongi hinnatud, et talle

võiks sobida töö rahulikus keskkonnas, selgelt piiritletud ülesannetega, rahuliku tempoga ning

pingevaba. Kui kaebaja ei jaksa ise küttepuid tuppa tuua, siis see ei mõjuta tema töövõimet

muudel kui raskuste kandmist nõudvatel töökohtadel. Seega on võimalik töökoha valikul ja

töötingimuste kujundamisel arvestada sellega, millised tegevused vastavad kaebaja võimetele.

14. Kaebaja leiab, et diagnoositud astma mõjutab tema töövõimet rohkem, kui vastustaja

on hinnanud.

Kaebaja on märkinud taotluses, et ruumides on raske hingata, sest tekib hapnikupuudus (dtl

14), vaides on lisanud, et astma tõttu on igapäevaelu raskendatud (dtl 27). Ekspertarst on

arvamuses leidnud, et astma on küll diagnoositud (minimaalse kopsufunktsiooni langusega),

kuid kaebaja seetõttu regulaarset ravi ei kasuta, kokkuvõttes ei ole väga kerge astma

töövõimet oluliselt mõjutav (dtl 38). Sama järelduseni on jõutud vaidemenetluses. Dr V.

Hollo esitatud arvamuses on küll viidatud perearsti 14. märtsi 2024. a epikriisile, millest

nähtuvalt kaebaja tarvitab hingamisraskuse tõttu pidevalt ravimeid, kuid ka seal on nenditud,

et astma ägenemist ei ole kaebajal diagnoositud ning astma on tänapäeval koostoimes

adekvaatse raviga täielikult kontrolli all hoitav. Perearst ei ole objektiivset leidu tuvastanud.

Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks tähelepanuta jätnud olulisi andmeid või asjaolusid, mis

seonduvad kaebajal diagnoositud astmaga.

15. Kaebaja on läbivalt toonud välja, et vastustaja oleks pidanud tegema täiendavaid

päringuid kaebaja raviarstidele ning tema hinnangul ei olnud andmed, millest vastustaja

hindamisel lähtus, piisavad ja täielikud.

15.1.

Määruse nr 39 § 2 p-s 11 on selgitatud lahti täiendavate terviseandmete tähendus –

Töötukassa poolt TVTS § 7 lõike 6 alusel arstilt taotletud isiku terviseandmed, kui isiku

töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid TIS-i sisestanud või TIS-i

sisestatud andmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad

terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku

piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka töövõime hindamise taotlusel märgitud

spetsialistilt.

13(17)

3-…

15.2.

Täiendavaid päringuid tehakse põhjendatud erandjuhtumitel ning need ei ole töövõime

hindamise protseduuri tavapärane osa. Kaebaja ei ole toonud välja, et mõni raviarst ei ole

visiidi andmeid üldse sisestanud, samuti ei ole kaebaja osutanud, kas ja millised vastuolud

esinevad erinevate TIS-i sisestatud andmete vahel. Kaebaja on küll märkinud, et andmed

võivad olla puudulikult sõnastatud, st arst ei ole selgitanud, kuidas konkreetne diagnoos

kaebajat piirab. Kohus märgib selles osas, et ekspertarstid on arstiharidusega professionaalid,

kes oskavad terviseandmetes orienteeruda, sealt olulisima eristada ning hinnata, kas mingid

andmed võivad viidata täiendavate päringute vajadusele.

15.3.

Seega taandub vaidlus küsimusele, kas TIS andmed olid hindamiseks piisavad või

vajasid need täpsustamist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kohtul puudub pädevus ning

teadmised, et süüvida meditsiinialastesse küsimustesse, nagu kas andmed on piisavalt

adekvaatsed ja aktuaalsed, et nende põhjal isiku töövõime kohta järeldusi teha. Samas on

kohtu pädevuses hinnata, kas asjaolud viitavad sellele, et vastustajal või vastustaja

ekspertarstil oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et terviseandmed vajavad

täpsustamist.

15.4.

Vastustaja ei saa tugineda töövõimet hinnates üksnes kaebaja väidetele oma tervise-

seisundi kohta. Töövõime hindamise regulatsioon ning metoodika näevad ette, et ekspertarst

peab tuginema objektiivsetele andmetele. Eksperdi ülesanne on kõrvutada isiku enda hinnang

tema kohta sisestatud terviseandmetega ning kontrollida, kas need kinnitavad isiku välja

toodud piiranguid. Töövõime hindamise taotlejad võivad oma vaevusi nii võimendada kui ka

pisendada, seetõttu on vaja, et objektiivse pildi isiku terviseseisundist kujundaks spetsialist

tuginedes oma erialateadmistele. Kaebaja puhul ei ole ekspertarstid ei esialgse hinnangu

koostamisel ega ka hiljem vaide- ja kohtumenetluses koostatud arvamustes leidnud, et

olemasolevate andmete põhjal ei saaks kujundada adekvaatset otsust kaebaja töövõime

ulatuse kohta. Vastustaja kaasas nii vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses teise

ekspertarsti, kes töövõime hindamise menetluses koostatud dokumendid ning kaebaja

terviseandmed üle vaatas. Kohtul puudub alus arvata, et olukorras, kus olulised töövõimet

mõjutavad andmed on puudulikud, jõutakse nii haldus-, vaide- kui ka kohtumenetluses

koostatud eksperdiarvamustes samadele järeldustele. Asjaolu, et ekspertarstid tuginesid

samadele andmetele ega teostanud täiendavaid päringuid eriarstidele, ei tähenda, et nende

järeldused oleksid valed. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, millised TIS-i sisestatud

andmed olid puudulikud või ebapiisavad.

16. Seonduvalt kaebaja väitega, et vastustaja ei ole põhjendanud, mis on kaebaja

terviseseisundis muutunud võrreldes 2020. a hindamisega, märgib kohus esmalt, et varasem

töövõime hindamise otsus ei ole järgmisel hindamisel vastustaja jaoks siduv. Sellisel juhul

kaotaks mõtte töövõime perioodiline hindamine, kui ei oleks võimalik arvestada vahepealsel

ajavahemikul toimunud muutustega isiku terviseseisundis, lisandunud asjaolude ja

andmetega.

Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2022. a otsusest nr 3-20-2474/11 tuleneb, et juhul, kui

vastustaja on teinud varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse

(praeguses asjas puuduva töövõime asemel tuvastanud osalise töövõime), peab vastustaja

veenduma, et asjaolud on muutunud (p 15). Vastustaja pidi kontrollima tervenemis-

perspektiivi esinemist ning täpsustama, kas kaebajale on nt määratud taastusravi ja kas

kaebaja on sellest loobunud või seda saades, millised on olnud ravi tulemused (p 28).

Dr V. Hollo poolt kohtumenetluses koostatud arvamuses on selgitatud, et TIS andmed ei

kinnita kaebaja tervisliku seisundi halvenemist võrreldes 2020. aastal tehtud töövõime hinda-

14(17)

3-…

misega. Pigem on kaebaja kehaline võimekus ekspertiiside vahelisel perioodil astma parema

kompensatsiooni ning kilpnäärme seisundi paranemise tõttu mõnevõrra paranenud. Kuigi

ekspertiiside vahelisel perioodil on lisandunud alalõualiigese haigus, siis ravi tulemusel ei ole

see põhjustanud piiranguid püsivat töövõimet vähendavas mahus. Kui 2020 esitatud töövõime

hindamise ekspertiisis hinnati õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna „tegevuste

õppimise“ võtmetegevust mõõduka ja „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raske piiranguga,

siis 2023. aastal hinnati vastava valdkonna piiranguid töövõimet mitte mõjutavaks ja mõõdu-

kaks, kuna kongitiivsete võimete langust kaebajal terviseandmete kohaselt tuvastatud ei ole

(dtl 107). Kohtule nähtub, et vastustaja on tuginenud asjaolule, et kaebaja terviseandmed

viitasid hindamise hetkel teatud diagnooside osas paranemisele, mis tingis ka osalise

töövõime tuvastamise. Seega ei saa järeldada, et vastustaja oleks sellisele tulemusele jõudnud

meelevaldselt.

17. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on

otsuse tegemisel tuginenud ainult eksperdiarvamusele.

Vaidlustatud otsusest nähtub, et vastustaja võttis aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise

taotluse, TIS andmed ning nende põhjal koostatud eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamusest

omakorda nähtub, et kõrvutatud on kaebaja enda hinnanguid ning seda, kas need ka tervise-

andmetes kajastuvad. Ei ole mõeldav, et isiku terviseseisundi osas annaks hinnangu arsti-

hariduseta mis tahes ametnik, vaid selleks ongi ekspertarstid, kes koostavad hinnanguid vasta-

valt oma erialateadmistele. Seega on põhjendatud, et töövõime hindamise otsuses tuginetakse

suures osas ekspertarsti tehtud järeldustele. Vastustaja kaasas nii vaide- kui kohtumenetluses

teise ekspertarsti, kes vaatas tulenevalt kaebaja vastuväidetest üle kaebaja andmed ning

koostas omapoolsed arvamused. Ekspertarstid nii haldus-, vaide- kui ka kohtumenetluses on

jõudnud järeldusele, et kaebaja terviseandmed on olnud piisavad, et anda hinnang kaebaja

töövõimele. Lisaks on vastustaja arvestanud nii vaide- kui kohtumenetluses kaebaja esitatud

väiteid ja sel ajal lisandunud terviseandmeid. Seega ei saa kohtu hinnangul vastustajale ette

heita, et töövõime hindamine oleks toimunud ühekülgselt.

18. Vastustaja ei eksinud, kui arvestas kaebaja töövõime hindamisel asjaoluga, et kaebaja

on osalise koormusega töötanud. Nimetatud asjaolu on kajastatud ka mitmel pool kaebaja

terviseandmetes toodud epikriisides ning on üks element, mis iseloomustab kaebaja töö- ja

tegutsemisvõimet. Vastustaja on seega jõudnud järeldusele, et kaebaja terviseseisund võimal-

dab tal osaliselt töötada, arvestades teatud piirangutest tulenevaid tingimusi. Kaebajale

sobivad töötingimused on vastustaja ka vaidlustatud otsuses välja toonud. Kohtul ei ole

tekkinud esitatud tõendite põhjal kahtlust, et kaebaja ei oleks üleüldse võimeline töötama.

19. Kohtule ei nähtu esitatud materjalide põhjal, et vastustaja oleks teinud

põhjendamisvigu. Vastustaja on esitanud põhjendused osaliselt nii otsuses kui ka täpsustavalt

ja lahti seletatult eksperthinnangus. Kohus jagab seisukohta, et kõike eksperthinnangus toodut

ei ole mõistlik otsuses endas kajastada. Otsuses sisaldub viide eksperthinnangule, mis on

kaebajale kättesaadav ning millest nähtub täpsemalt, kuidas kaebaja kohta on otsus

kujunenud. Asjaolu, et vastustaja on esitanud vaide- ja kohtumenetluses täiendavaid selgitusi

ja põhjendusi vastuseks kaebaja väidetele, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane, sh

ebapiisavalt põhjendatud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. märtsi 2014. a otsus asjas nr

3-3-1-87-13, p 16).

20. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54).

15(17)

3-…

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja otsus ja vaideotsus on

õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas lause).

23. Kaebajale on Tallinna Halduskohus asjas nr 3-24-728 14. märtsil 2024 tehtud määrusega

otsustanud anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jääb

riigi õigusabi tasu Eesti Vabariigi kanda.

24. Kaebajat riigi õigusabi korras esindanud vandeadvokaadi abi Merili Laansoo esitas 23.

juulil 2024 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on ta pärast 3. mail 2024 tehtud kohtumäärust seni

osutatud riigi õigusabi tasu hüvitamise kohta teinud järgmisi toiminguid: vastustaja seisukoha

ja tõenditega esmane tutvumine ning kliendile info edastamine (25 minutit, 49 eurot 50 senti);

kliendi koostatud seisukoha ja arvamusega tutvumine (11 minutit, 22 eurot 50 senti);

vastustaja seisukoha ja lisadega tutvumine (303 minutit, 591 eurot); vastustaja esitatud

lisadega tutvumine ja seisukoha esialgne koostamine (296 minutit, 577 eurot 50 senti);

kliendiga nõupidamine (40 min), seisukoha täiendamine ja esitamine (212 minutit, 414 eurot).

Kokku taotleb advokaat riigi õigusabi tasu hüvitamist 2018 euro 49 sendi ulatuses, mis

sisaldab käibemaksu 363 eurot 99 senti.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus

kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse

alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi

osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile

maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud

hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks

kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid

hiljemalt vastava menetluse lõpus. RÕS § 22 lg 6 järgi määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude

korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu

tegemise ajal.

Kohus on kontrollinud tasu suuruse vastavust justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusele nr 16

„Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Tasu riigi õigusabi

osutamise eest halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja

esitamine, on 39 eurot iga poole tunni kohta (määruse § 11 lg 1). Tasu miinimummääraks on

poole tunni tasu, kui määruses ei ole sätestatud teisiti (määruse § 5). Määruse § 2 lg-st 2

tuleneb, et kui Eesti Advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osuta-

miseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku

kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi

1,5 kuni 2. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kohaldab riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramisel advokaadile makstavale tasule kehtestatud koefitsienti advokaadi taotluse

alusel, kui sellele on lisatud advokatuuri kantsleri esildis koefitsiendi kohaldamise

põhjendatuse kohta. Praegusel juhul ongi taotletud tasu koefitsiendiga 1,5 ning taotlusele on

lisatud advokatuuri kantsleri vastav esildis.

16(17)

3-…

Kohus peab taotlust põhjendatuks. Advokaadi toimingud on riigi õigusabi saaja õiguste

kaitseks vajalikud ning kuigi ajakulu on olnud suur, on see põhjendatud asja materjalide

mahuga. Seetõttu tuleb riigi õigusabi tasu kindlaks määrata taotluses näidatud ulatuses.

25. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Oras

17(17)