Legislator Case Law & Legislation
2-21-746/74 AI generated

2-21-746/74 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-746/74
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja Tallinna Hoiu-Laenuühistu ja kostjate Osaühing ROVAL GRUPP Pooled leppisid kokku, et hageja ei nõua kostjatelt raha tasumist ning hageja

Legislator headnote

AI generated

2-21-746/74 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja Tallinna Hoiu-Laenuühistu ja kostjate Osaühing ROVAL GRUPP Pooled leppisid kokku, et hageja ei nõua kostjatelt raha tasumist ning hageja

Keywords

AI generated
power to negotiate amicable settlement non-implementation of the offending agreements withdrawal of opposition peaceful coexistence resolution of jurisdictional dispute
AI generated
2-19-20341/6
Kinnitada PlusPlus Capital AS ja XX’u sõlmitud kompromiss, mille kohaselt: XX tasub põhivõlgnevuse 39,31 eurot, viivised 38,41 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, riigilõivu ½ määras summas 37,50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot, kõik kokku 240,22 eurot. Nõutud summad tasub kostja PlusPlus Capital AS arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank, viitenumbriga xxxxxxx järgmise maksegraafiku järgi:
2-05-23645/12
august 2006. a Tartu Tsiviilasi B.B. hagi T.K. , P.K. , A.K., K.K., R.K. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja 42067 krooni nõudes Menetlusosalised Hageja: B.B. , Hageja esindaja: R.B., Kostjad: T.K. , P.K. , A.K. K.K. R.K. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 16.august 2006.a. Protokollija Evelin Laansalu I Asjaolud Pooled sõlmisid kohtuistungil kohtuliku kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetlus kohtuasjas lõpetada. Pooled kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb ka poole tasutud riigilõivu tagastamist. II Kohtu seisukoht ja resolutsioon Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg.1 p.4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss tuleb kinnitada. Menetlus asjas tuleb lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pool tasutud riigilõivust kuulub tagastamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 150 lg.2 p.1 ja § 428 lg.1 p.4 kohus määras: 1.Kinnitada poolte kompromiss järgnevas:
2-22-134757/14
Neste Eesti AS (hageja) esitas 01.12.2022 Harju Maakohtule hagi K J (kostja) vastu võla ja viivise nõudes.
2-22-131719/7
Kinnitada AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522, edaspidi hageja) ja M.
2-10-30312/11
OÜ LT tunnistab, et võlgneb DCIA/S-ile: - Põhivõlgnevuse 619 192,60 krooni; - Tsiviilasjas nr 2-10-30312 DCIA/S-i poolt tasutud pool riigilõivust, s.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Vanemkohtujurist

Sandri Laurand

Määruse kuupäev

22. august 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-746

Tsiviilasi

Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi Osaühingu ROVAL

GRUPP ja T Ja vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Tallinna

Hoiu-Laenuühistu

(registrikood

11961369), lepinguline esindaja I V

Kostja I:

Osaühing

ROVAL

GRUPP

(registrikood

10023108), seaduslik esindaja kostja II

Kostja II: T J (isikukood xxx), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Tallinna Hoiu-Laenuühistu ja kostjate Osaühing ROVAL GRUPP

ning T Ja vahel 16.08.2024 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Pooled leppisid kokku, et hageja ei nõua kostjatelt raha tasumist ning hageja

kinnitab, et temal ei ole nõuet kostjate vastu.

1.2. Pooled leppisid kokku, et 24.01.2019. a sõlmitud laenulepingust nr xxx ja

käenduslepingust nr xxx tulenevat nõuet hageja kostjate vastu enam ei ole.

1.3. Pooled leppisid kokku, et neil ei ole teineteisele pretensioone ega muid nõudeid

seoses tsiviilasja nr 2-21-746 menetluses olnud nõuetega.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kostja II riigi

õigusabi korras esindaja tasu jätta riigi kanda ja lahendada selle kindlaksmääramine

eraldi määrusega.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool hagiavalduselt

tasutud riigilõivust ehk 750 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu arveldusarvele nr xxx.

2-21-746

2 (3)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi Osaühingu ROVAL

GRUPP ja T Ja (J) vastu võla nõudes.

2. Pooled esitasid 16.08.2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille paluvad kohtul

kirjalikus menetluses kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hageja palub tagastada pool

menetluses tasutud riigilõivust ja pooled paluvad kostja II riigi õigusabi korras esindaja tasu

jätta riigi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS

§ 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS

§ 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

4. Kompromissilepingu p-s 9 on märgitud, et pooled leppisid kokku ning kinnitavad, et

tsiviilasjas kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) hageja poolt jäävad hageja kanda ja

kostja II poolt kantud menetluskulud jäävad riigi kanda. Kohus leiab, et nimetatud kokkuleppe

osa ei ole kompromissilepingu sisu, vaid menetluslik taotlus kohtule (vt RKTKm 12.11.2018,

2-15-14253, p 15). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kõik

menetluskulud poolte endi kanda. Sellega ei muuda kohus poolte kompromissilepingu sisu, kui

jätab kinnitatavast kompromissist välja, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning

määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 168 lg 3 järgi.

2-21-746

3 (3)

4.1. Pooled ei saa otsustada, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli

vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi, tuleb hagimenetluses

menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustusest vabastada. TsMS § 190 lg-te 2-5 ja 7 järgi otsustab kohus, kas

menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti

menetlusosalisele menetlusabi (TsMS § 180 lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi), tuleb

hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (RKTKm 12.11.2018, 2-15-14253, p 15.2).

TsMS § 190 lg 7 järgi on võimalik kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isik menetluskulude

(TsMS § 180 lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi tasu ja kulude) riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus vabastab kostja II riigi õigusabi korras esindaja tasu riigituludesse tasumise kohustusest.

5. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hageja taotlus poole

riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagi esitamisel

riigilõivuna 1500 eurot, sellest tagastamisele kuulub 750 eurot.

6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise

tähtaega viie päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldustele, mis

sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik