1-23-7422/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-7422

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

Marek Pülsü süüdistuses KarS § 3312 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli

Saks

Süüdistatav

Marek Pülsü

isikukood: 37803200264; elukohad: XXX ja XXX XXX;

XXX; töökoht: XXX; emakeel: XXX; XXX

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu

Maakohtu 17.06.2022. a otsusega KarS § 120 lg 1, § 184 lg

1 ja § 424 lg 2 järgi; KarS 65 lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat

5 kuud 25 päeva vangistust, millest kandis kohe ära 5 kuud

vangistust. Ülejäänud karistus 2 aastat 25 päeva vangistust

jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi

täitmisele pööramata. Katseaeg lõpeb 17.06.2025.

tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

Reet Vokk (kokkuleppel)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Marek Pülsü KarS § 3312 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud

vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu

17.06.2022. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta ja 25 päeva vangistuse

võrra ning mõista Marek Pülsüle liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust.

3. Kohustada Marek Pülsüt ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas

teatises märgitud ajal. Lugeda vangistuse kandmise alguseks Marek Pülsü vanglasse

saabumise aeg.

4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Marek Pülsült Eesti

Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1230 eurot.

5. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99924700022899.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Marek Pülsü kanda valitud kaitsjale makstud tasu.

7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-R plaat, millel on

Marek Pülsü poolt H. P.-le saadetud e-kirjad.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kohtumenetluse poolel on

õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Marek Pülsüt süüdistatakse KarS § 3312 järgi selles, et ta rikkus ajavahemikul 06.10.2022

kuni 07.01.2023 korduvalt Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731 H.P. kaitseks

kohaldatud lähenemiskeelu osana kehtestatud suhtluskeeldu. Tartu Maakohtu 17.06.2022. a

otsusega nr 1-22-1731 kohaldati Marek Pülsüle lähenemiskeeldu 3 aastaks, keelates tal muu

hulgas suhelda H.P.-ga kaugsidevahendite teel (sh helistada, saata sõnumeid ja kirju ning

suhelda interneti suhtluskeskkondades). Erandina lubati Marek Pülsül võtta H.P.-ga

ühendust interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale (käesoleval ajal

Tartu Maakohtu 10.02.2020. a määrusega nr 2-19-12772 määratud ajal ja viisil), mille järgi on

Marek Pülsül õigus suhelda ühiste alaealiste lastega ja kirjutada H.P.-le e-kirju aadressile

XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku leppida kohtumist lastega. Sellisel juhul tohib Marek

Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle

korraldamist.

Marek Pülsü saatis oma e-posti aadressilt XXX H.P.-le, kes viibis XXX ja mujal Tartu

maakonnas, e-posti aadressile XXX järgmisi e-kirju, mille sisu ei vastanud kohtu määratud

suhtluskorrale või ületas kohtu määratud suhtluskorra piire:

-06.10.2022 kell 03:28 e-kirja sisuga: „Tere, Las K. M. ostab lastele telefonid ja Tydrukud

uuel nädalal helistavad isale. Tervitustega, Kohtutäiturite Liitu poolt, Hille Kudu, Kaja

Lilloja Risto lepp..ja muud putukad kes sinna liitu kuuluvad…, Tervitustega, Marek Pülsü“.

-06.10.2022 kell 22:00 e-kirja sisuga: „Tead H. mis on hea Se,et sain lapsed Tehtud Sinuga.

Laste isa marek Pülsü“.

-14.10.2022 kell 09:50 e-kirja sisuga: „Tere H.P., Vabandan sõnumite eest, mis puudutas sind

ja sinu lähedasi, enam selliseid asju ei juhtu, kuna sain ka järgmiseks nädalaks psühholoogi

juurde aja, et asjad lahti rääkida oma elus, raskel ajal. Tahaksin lihtsalt teada, kuidas

Tydrukutel läheb, muud midagi. Toredat Nädalalõoou Teile, Tervitustega, Marek Pülsü“.

-24.11.2022 kell 02:52 e-kirja sisuga: „Tere, Kui oleks Mees,kes lastest ei hooli, oleks

kiilakas, kes elab Minu Tüdrukutega ja samas hävitab Laste Tulevast Kinnisvara...Siis

võibolla jätaks selle Tartu Juristi ellu...Elu näitab,mis Sellisest Mehest Saab,kui se hetk tuleb

2023.. Edu...“.

-24.11.2022 kell 02:52 e-kirja sisuga: „Tere, Nyt pitääs kaikki olla kotona Kaunit tytöt..

Lugupidamisega, Marek Pülsü“ (kiri tõlgituna eesti keelde „Te peaksite kõik nüüd kodus

olema, ilusad tüdrukud).

-06.01.2023 kell 19:38 e-kirja sisuga: „Tere, Palju Õnne H.,Loodan, et oled

Ônnelik..Lugupidamisega,Marek Pülsü“.

-06.01.2023 kell 19:53 e-kirja sisuga: „Hehh.. M. Lugu..Ole tubli..naudi lugu...

Elamekorra..Lugupidamisega,Vanem Pülsü.“.

-06.01.2023 kell 20:43 e-kirja sisuga: „Tere, Teen vaherahu...Tüdrukutega annad suhelda,

esmaspäev, kolmapäev, reede..Ostan telefoni neile,M. jääb laste elust ära, tegeletakse

Soomes selle mehega, lastel on 22 aastaselt raha olemas, se mis teete hetkel se on vale ja

karma lammutab teid lôplikult..võin teile anda raha kui te vajate..10 bikoini raha jätke XXX

raahule, kuna se saab nagunii lastele..H.P. mis sul on lastele anda, K. M., kes ei sa enam

Soomes tööd saada..Võime ka teistmoodi selle lahingu tomineerida,M. jääb oma advokaadi

lisist ilma, sina laste õigustest ilma ja mina elan lastega Eestis XXX edasi.. Vali edaspidine

Elu. Lugupidamisega, Laste Isa Marek Pülsü“.

-07.01.2023 kell 17:13 e-kirja sisuga: „Õnne noor daam,kes on veel P.M. maksakad ja

Lastele Musid..Lugupidamisega,Marek Pûlsû“.

Kirjeldatud käitumisega pani Marek Pülsü toime KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu ja isikuõiguse kaitse abinõu korduva

rikkumise.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles Marek Pülsü süüditunnistamist

ja karistamist KarS § 3312 järgi 7-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

karistust Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta ja

25 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust.

3. Marek Pülsü kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi.

Ta keeldus kohtus ütluste andmisest ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ka

viimases sõnas ei soovinud süüdistatav midagi lisada.

4. Kaitsja leidis, et süüdistus pole põhjendatud ja Marek Pülsü tegevus ei vasta KarS § 3312

koosseisule. Süüdistusest ei selgu, millist kohtu määratud suhtluskorda Marek Pülsü

prokuratuuri arvates rikkus. Lisaks pole suhtluskeeld lähenemiskeelu osa ning e-kirjade

saatmine pole VÕS §-s 1055 sätestatud lähenemiskeelu, vaid muu isikukaitse abinõu

rikkumine. Marek Pülsü ei rikkunud suhtluskorda korduvalt, sest e-kirjad olid valdavalt (s.o

v.a 24.11.2022. a e-kiri) lastega suhtlemise teemalised ning puudutasid suuremal või vähemal

määral ühiseid lapsi, samuti ei saa õnne soovimine või vabandamine kaasa tuua

kriminaalvastutust. Üks (s.o 24.11.2022. a) e-kiri pole korduv rikkumine. H.P. provotseeris

Marek Pülsü käitumist, sest rikub ise kohtu määratud suhtluskorda ega võimalda Marek

Pülsül oma lastega suhelda. Marek Pülsül peab olema võimalik teada anda, kui H.P. rikub

suhtluskorda. H.P. lubas Marek Pülsül suhelda endaga ka muudel teemadel ning Marek

Pülsü e-kirjad ei saanud H.P. õigusi rikkuda ega talle hirmu tekitada.

Kohtu seisukoht

Süüdistus KarS § 3312 järgi

5. Süüdistuses heidetakse Marek Pülsüle ette lähenemiskeelu osana kehtestatud suhtluskeelu

rikkumist 9-l korral. Kõigepealt ei jaga kohus kaitsja kriitikat, et süüdistusest ei selgu, millist

kohtu määratud suhtluskorda Marek Pülsü prokuratuuri arvates rikkus. Süüdistuses

märgitakse otsesõnu, et Marek Pülsü rikkus korduvalt Tartu Maakohtu 17.06.2022. a

otsusega

nr 1-22-1731 kohaldatud lähenemiskeeldu, mille järgi keelati Marek Pülsül muu hulgas

H.P.-ga suhtlemine kaugsidevahendite teel ning erandina lubati tal võtta H.P.-ga ühendust

interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale. Seejuures täpsustati, et

käesoleval ajal on suhtluskord kindlaks määratud Tartu Maakohtu 10.02.2020. a määrusega nr

2-19-12772, mille kohaselt on Marek Pülsül õigus suhelda ühiste alaealiste lastega ja kirjutada

H.P.-le e-kirju aadressile XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku leppida kohtumist lastega.

Sellisel juhul tohib Marek Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega

suhtlemist ja selle korraldamist. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul üheselt arusaadav, et

Marek Pülsü jaoks oli keelatud kogu suhtlus H.P.-ga, mida kohus suhtluskorra kindlaks

määramisel ei luba. Kuna kõnealune keeld kehtestati Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega

nr 1-22-1731, heidetakse ka süüdistuse alguses Marek Pülsüle igati loogiliselt ette just

nimetatud otsusega kehtestatud keelu rikkumist. Kokkuvõtlikult on praeguses asjas esitatud

süüdistuse pinnalt üheselt mõistetav, millise kohtulahendiga kohaldatud keeldu ja kuidas

Marek Pülsü prokuratuuri meelest rikkus, ning kaitse poolel on olnud alates kohtumenetluse

algusest soovi korral võimalik neid prokuratuuri seisukohti vaidlustada.

6. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et süüdistuses nimetatud ajavahemikul oli Marek

Pülsüle kohtulahendiga kohaldatud kannatanu H.P. kaitseks lähenemiskeeldu, ja kohtu

hinnangul on see asjaolu tõendatud ka istungil uuritud tõenditega. Nähtuvalt Tartu Maakohtu

17.06.2022. a otsusest nr 1-22-1731 tunnistati Marek Pülsü süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1

järgi H.P. korduvas tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamises. Sama otsuse

resolutsiooni p-s 3 kohaldati VÕS § 1055 lg 1 alusel Marek Pülsüle lähenemiskeeldu 3

aastaks, keelates tal minna H.P.-le ning viimase elu- ja töökohale lähemale kui 100 meetrit

ning suhelda H.P.-ga kaugsidevahendite teel. Erandina lubati Marek Pülsül võtta H.P.-ga

ühendust interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale, mis käesoleval

ajal on kindlaks määratud Tartu Maakohtu 10.02.2020. a määrusega

nr 2-19-12772. Viimati nimetatud määruse järgi on Marek Pülsül õigus suhelda ühiste

alaealiste lastega ja kirjutada H.P.-le e-kirju aadressile XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku

leppida kohtumist lastega. Sellisel juhul tohib Marek Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel,

mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist. Kohtuotsus jõustus 05.07.2022 ja

Marek Pülsü 3-aastane lähenemiskeeld lõpeb 05.07.2027.

7. Erinevalt kaitsjast on kohtu meelest H.P.-le lubamatute e-kirjade saatmine käsitatav

lähenemiskeelu rikkumisena. Nii nagu üldiselt kohtupraktikas, käsitletakse ka Tartu

Maakohtu 17.06.2022. a otsuses sidevahendite kaudu suhtlemise keeldu lähenemiskeelu

osana, kirjeldades suhtluskeeldu lähenemiskeeldu puudutavas resolutsiooni punktis.

Kooskõlas eelnevaga on Riigikohus samuti leidnud, et lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise

lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, nt keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh

telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel) (RKKK 06.08.2010. a otsus nr 3-1-

1-59-10, p 7.4). Ülal toodust lähtudes tuleb praeguses asjas kõne alla Marek Pülsü vastutus

KarS § 3312 järgi lähenemiskeelu korduva rikkumise eest.

8. Edasi toob kohus välja, et vaidlust pole ka ajavahemikul 06.10.-24.11.2022 e-kirjade

(kokku 5 e-kirja) saatmise osas ning selles osas langevad kõik tõendid omavahel kokku. Nii

nähtub istungil uuritud e-kirjadest ja nende vaatlusprotokollist, et ajavahemikul 06.10.-

24.11.2022 saadeti Marek Pülsü e-posti aadressilt XXX H.P. e-posti aadressile XXX kokku 5

e-kirja, kusjuures kirjade sisu kattub süüdistuses tsiteerituga. Kannatanu H.P. kinnitas istungil

samuti, et ta edastas Marek Pülsült saabunud e-kirjad viimase kriminaalhooldajale

(16.05.2024. a istungiprotokoll lk 15). Ning Marek Pülsü tunnistas kohtueelses menetluses

H.P.-le 2022. a oktoobris ja novembris e-kirjade saatmist ning avaldas, et saab aru, et poleks

tohtinud seda teha.

9. Prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad aga 2023. a jaanuari e-kirjade (kokku 4 e-kirja)

saatmise osas. Nimelt avaldas Marek Pülsü kohtueelses menetluses kahtlustatavana

ülekuulamisel, et ta pole 2023. a e-kirju saatnud ega tea, kuidas need on tema e-posti

aadressilt läinud. Võib-olla häkkis keegi sisse. Kohus keeldus kohtuliku uurimise käigus

kaitsjalt tõendina vastu võtmast Marek Pülsü kriminaalhooldaja arvamust, et keegi kolmas

isik võib Marek Pülsü e-posti aadressi kastutada (16.05.2024. a istungiprotokoll lk 24-26).

Kohus leiab endiselt, et taoline dokument pole kriminaalmenetluses tõendina lubatav, sest

kriminaalmenetluses tuvastab tõendamiseseme asjaolud kohus, hinnates ja kaaludes ise neid

asjaolusid puudutavat teavet. Kellegi teise (v. a eksperdi) arvamusel, hinnangul või kahtlusel

pole kriminaal-menetluses faktiliste asjaolude tuvastamisel mistahes kaalu ega tõendi

väärtust. Kuna praegusel juhul ei esitatud kohtule lubatavaid tõendeid selle kohta, et 2023. a

jaanuaris kasutas Marek Pülsü e-posti aadressi keegi teine, on Marek Pülsü vastav

kaitseversioon paljasõnaline.

10. Täiendavalt on Marek Pülsü versioon 2023. a e-kirjade osas kohtu hinnangul

ebausaldusväärne. Võrreldes omavahel 2022. a ja 2023. a e-kirju, ilmneb, et sarnaselt 2022. a

e-kirjadega langeb ka 2023. a e-kirjade sisu kokku kohtus uuritud e-kirjade ja nende

vaatlusprotokolliga ning kannatanu H.P. kinnitas kohtuistungil samuti, et ta saatis kõik Marek

Pülsult saadud (sh 2023. a jaanuari) e-kirjad viimase kriminaalhooldajale edasi. Eelnevast

tulenevalt saadeti kõik e-kirjad Marek Pülsü e-posti aadressilt. Lisaks on 2022. a ja 2023. a e-

kirjade sisu ja kirjastiil väga sarnane. Nii keskendutakse ka 06.01.2023. a viimases ja

07.01.2023. a kirjas (sarnaselt 06.10.2022. a esimese ja 24.11.2022. a e-kirjaga) H.P.

elukaaslasele ning 06.01.2023. a viimases kirjas räägitakse sarnaselt 06.10.2022. a esimese

kirjaga lastele telefoni ostmisest. Veel soovitatakse 06.01.2023. a viimases kirjas H.P.-l jätta

XXX rahule (Marek Pülsü elukoht on XXX-i) ning 06.01.2023. a e-kirjade lõpus rõhutatakse,

et Marek Pülsü on laste isa. Viimaks kasutatakse nii 2022. a kui ka 2023. a e-kirjades

emotikone, kõikide kirjade tekstides on kirjavigu ning 07.01.2023. a e-kirja adressaat on

lisaks H,P.-le ka Marek Pülsü varasem kaitsja Katrin Paulus. Pidades silmas 2022. a ja 2023.

a e-kirjade ülal kirjeldatud suurt sarnasust, tuvastab kohus kokkuvõtlikult, et Marek Pülsü

saatis H.P.-le kõik süüdistuses kirjeldatud e-kirjad (kokku 9 kirja).

11. Kohtu arvates rikkus Marek Pülsü eelpool käsitletud kirjade saatmisega Tartu Maakohtu

17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731 kohaldatud lähenemiskeeldu. Nagu öeldud, tohtis Marek

Pülsü

kõnealuse kohtuotsuse järgi kirjutada H.P.-le aadressile XXX

e-kirju üksnes juhul, kui ta soovib kokku leppida kohtumist lastega. Sellises olukorras tohtis

Marek Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle

korraldamist. Kogu muu suhtlus H.P.-ga oli Marek Pülsü jaoks keelatud. Vaatamata

eelnevale, ilmneb kohtus uuritud e-kirjadest, et Marek Pülsü ei avaldanud üheski kirjas soovi

lastega kohtumist kokku leppida, vaid kirjutas H.P.-le muudel teemadel. Sealhulgas tegi

Marek Pülsü isiklikke ja emotsionaalseid märkusi nii H.P., nende ühiste laste kui ka H.P.

elukaaslase kohta, samuti tegi Marek Pülsü H.P. elukaaslase aadressil otsesemaid või

kaudsemaid ähvardusi (nt 24.11.2024. a e-kirjas: „/---/Siis võibolla jätaks selle Tartu Juristi

ellu...Elu näitab,mis Sellisest Mehest Saab,kui se hetk tuleb 2023.. Edu...“; 06.01.2023. a

e-kirjas: „/---/M. jääb laste elust ära, tegeletakse Soomes selle mehega /---/ M. jääb oma

advokaadi lisis. ilma, sina laste õigustest ilma ja mina elan lastega Eestis XXX edasi.. Vali

edaspidine Elu. /---/.“; 07.01.2024. a e-kirjas: „/---/M. maksakad/---/). Ainsana puudutas

lastega suhtlemist

06.01.2023 kell 20:43 saadetud e-kirja algus

(„Tere, Teen

vaherahu...Tüdrukutega annad suhelda, esmaspäev, kolmapäev, reede..Ostan telefoni

neile“…), kuid seejärel keskendus ülejäänud kiri taas muudele teemadele. Arvestades

eelnevat, eiras Marek Pülsü kõikide e-kirjade saatmisega Tartu Maakohtu 17.06.2022. a

otsusega

nr 1-22-1731 kehtestatud lähenemiskeeldu.

12. Viimati märgitud seisukohta ei kummuta ka kaitsja ülejäänud argumendid. Kuna Tartu

Maakohtu 17.06.2022. a otsusega keelati Marek Pülsül suhelda H.P.-ga kõikidel muudel

teemadel ning ta tohtis H.P.-le kirjutada üksnes juhul, kui ta soovis kokku leppida kohtumist

lastega, on asjakohatu kaitseväide, et mõnes e-kirjas soovis Marek Pülsü õnne või vabandas.

See asjaolu ei välista lähenemiskeelu rikkumist. Kaitsja väide, et H.P. lubas Tartu Maakohtu

17.06.2022. a otsusega kohaldatud lähenemiskeelu ajal Marek Pülsül suhelda endaga ka

muudel teemadel, on tõendamata, ning argument, et Marek Pülsül peab olema võimalik teada

anda, kui H.P. rikub ise suhtluskorda on taas asjakohatu ̶ Marek Pülsül oli soovi korral

piiranguteta võimalik teatada H.P. poolsetest väidetavatest suhtluskorra rikkumistest ükskõik

kellele teisele isikule ja oma õigusi nii realiseerida.

13. Kohtu arvates rikkus Marek Pülsü kõikidel kordadel lähenemiskeeldu tahtlikult. Marek

Pülsü teadis Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsuse põhjal, et ta tohib saata H.P.-le e-kirju

vaid juhul, kui ta soovib kokku leppida kohtumist lastega, ning et sellises olukorras tohib ta

suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist.

Kõigil muudel teemadel oli H.P.-ga suhtlemine keelatud. Kuna Marek Pülsü saatis

sellegipoolest ajavahemikul 06.10.2022-07.01.2023 (s.o 4 kuu vältel) H.P.-le 9 e-kirja ega

avadanud üheski kirjas soovi lastega kohtumist kokku leppida, teadis Marek Pülsü kahtlusteta

igal korral, et ta eirab kohtulahendiga kehtestatud keeldu. Kuna Marek Pülsü saatis

sellegipoolest H.P.-le kõnealused e-kirjad, pani Marek Pülsü kõik teod toime otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

14. Arvestades, et Marek Pülsü rikkus lähenemiskeeldu tahtlikult 9 korda, vastab tema

tegevus KarS § 3312 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kuna puuduvad

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb Marek Pülsü KarS § 3312 järgi süüdi

tunnistada.

Karistus

15. KarS § 3312 näeb ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse, kuid kohtu meelest

pole võimalik Marek Pülsüle rahalist karistust mõista. Käesoleval juhul pole tegemist Marek

Pülsü esimeste või harvade üleastumistega, vaid tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust,

kusjuures viimati tunnistati ta Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega (s.o ca 2 aastat ja 2

kuud tagasi) süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1 järgi H. P. ähvardamises 9-l korral. Sama

otsusega mõisteti Marek Pülsüle lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva

vangistust, millest ta kandis kohe ära 5 kuud vangistust (viibis vanglas 03.02.-06.07.2022).

Ülejäänud karistus 2 aastat ja 25 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga

tingimisi täitmisele pööramata. Kuna kohus tuvastas praeguses asjas, et Marek Pülsü rikkus

kriminaalhoolduse ajal pärast šokivangistuse kandmist 9 korda sama kannatanu kaitseks

seatud lähenemiskeeldu, ei pidurdanud senised meetmed Marek Pülsü õigusvastast

käitumist ja uue kuriteo eest vangistuse mõistmine on vältimatu.

16. Asudes analüüsima Marek Pülsü süü suurust, toob kohus välja, et KarS § 3312 sätestab

kuriteona kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu

rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu

või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. Kuna Marek Pülsü ei rikkunud füüsilist

lähenemiskeeldu ega põhjustanud ohtu kellegi elule, tervisele või varale, realiseeris ta

KarS §-s 3312 sätestatud kergema teoalternatiivi, s.o rikkus korduvalt lähenemiskeelu osana

kehtestatud suhtluskeeldu. Samas eiras Marek Pülsü suhtluskeeldu 9 korda ja käesoleval juhul

esineb ka KarS § 58 p-s 4 ettenähtud karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine

endise pereliikme (endise abikaasa) vastu.

17. Kohtu meelest karistust kergendavaid asjaolusid pole. Marek Pülsü ei tunnistanud end

istungil süüdi, ei kahetsenud oma tegusid ega vabandanud kannatanu ees. Pidades silmas, et

Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega seati Marek Pülsüle H.P. kaitseks lähenemiskeeld

kannatanu vastu toime pandud ähvarduste tõttu, pole vähimalgi määral tõsiseltvõetavad

kaitsja argumendid, et H.P. provotseeris Marek Pülsüt või et Marek Pülsü e-kirjad ei saanud

H.P. õigusi rikkuda ja talle hirmu tekitada. Vastupidi, H.P. avadas kohtuistungil otsesõnu, et

Marek Pülsü kirjad tekitasid talle hirmu, sest ta ei tea, mis on selle tagamõte ja millises

olukorras Marek Pülsü talle kirjutab. Ka istungil ei tundnud H.P. end julgelt ja tal oli väga

ebameeldiv olla (16.05.2024. a istungiprotokoll lk 13 ja 16). Pidades silmas eelnevat, jääb

Marek Pülsü süü suurus keskmise määra lähedale ja talle pole võimalik minimaalmääras

vangistust mõista.

18. Edasi arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et Tartu Maakohtu 17.06.2022. a

otsusega (s.o ca 2 aastat ja 2 kuud tagasi) tunnistati Marek Pülsü süüdi muu hulgas KarS §

120 lg 1 järgi H.P. ähvardamises 9-l korral. Nagu öeldud, mõisteti tookord Marek Pülsüle

lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust, millest ta kandis kohe ära 5

kuud vangistust (viibis vanglas 03.02.-06.07.2022). Ülejäänud karistus 2 aastat ja 25 päeva

vangistust jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata,

kusjuures Marek Pülsüll keelati kriminaalhoolduse ajal ka narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete omamine ja tarvitamine, teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratavas

sotsiaalprogrammis ning ta allutati 6 kuuks eletroonilisele valvele. Elektrooniline valve kestis

08.07.2022-08.01.2023. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et Marek Pülsü asus

ajavahemikul 06.10.2022-07.01.2023 (s.o kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve ajal ca 3

kuud pärast šokivangistuse ärakandmist) rikkuma sama kannatanu kaitseks seatud

lähenemiskeeldu. Järelikult ei pidurdanud Marek Pülsü õigusvastast käitumist 5-kuuline

reaalne vabadusekaotus, elektrooniline valve, kriminaalhooldus, ega võimalus, et uue kuriteo

toimepanemise korral saadetakse ta oluliselt pikemaks ajaks vanglasse.

19. Tõsi, teisalt on Marek Pülsü kriminaalhoodusametniku 26.05.2023. a vastuse järgi täitnud

korrektselt kõiki muid katseaja tingimusi. Samas jällegi vahetus Marek Pülsü emotsionaalse ja

ebakorrektse käitumise tõttu kriminaalhooldusametnik ning kriminaalhooldaja kogemuse

kohaselt ei näe Marek Pülsü alati oma vigu, näeb esmalt süüd pigem teistel ning tal on

endiselt vaja tegeleda emotsioonide kontrollimise ja konfliktide lahendamisega (sh viisakalt

kirjade kirjutamise teemaga ja vastutuse võtmise oskuse õppimisega). Kriminaalhooldaja on

Marek Pülsüga vestelnud ka H,P.-ga suhtlemise probleemidest ning korduvate vestluste

tulemusel on Marek Pülsü jõudnud otsuseni, et ta ei kirjuta enam H,P.-le kirju. Juhul, kui

Marek Pülsü soovib H.P.-le laste osas siiski kirjutada, on ta valmis kriminaalhooldaja abiga

oma kirjad enne saatmist korda tegema. Veel on Marek Pülsü otsinud emotsioonide ja

konfliktsete suhetega toimetulekuks vabatahtlikult abi Eesti elukoha omavalitsuse

lastekaitsetöötajalt ja saanud abi psühholoogilt. Kriminaalhooldaja pole lähenemiskeelu

rikkumise kohta H.P.-lt rohkem teateid saanud, Marek Pülsü on asunud oma käitumist

muutma ning kriminaalhooldusosakond abistab ja toetab tema motivatsiooni muutuste

säilitamiseks. Harku Vallavalitsuse 25.10.2022. a vastuse kohaselt osales Marek Pülsü

27.10.2022-05.01.2023 individuaalsetel nõustamistel, kuidas H.P.-ga lastega suhtlemise osas

suhelda ning Soome Vabariigi kriminaalregistri väljavõtte järgi polnud Marek Pülsüt

21.04.2023. a seisuga Soomes karistatud.

20. Kohus toob välja, et praeguses asjas saadeti süüdistusakt kohtusse 22.12.2023 (s.o

peaaegu 1 aasta pärast viimast lähenemiskeelu rikkumist 07.01.2023) ning käesoleva

kohtuotsuse tegemise ajaks on 07.01.2023 möödunud peaaegu 1 aasta ja 8 kuud. Nagu

märgitud, selgub kriminaalhooldaja vastusest, et ametnike järjepideva töö tulemusel on

suudetud vahepealse kriminaalhoolduse vältel Marek Pülsü käitumist niivõrd kontrolli all

hoida, et ta pole lähenemiskeeldu rohkem rikkunud. Kohtu meelest on Marek Pülsü

karistamine reaalse vangistusega siiski möödapääsmatu. Pidades silmas, et Marek Pülsü

rikkus süüdimõistva kohtuotsusega H.P. kaitseks seatud lähenemiskeeldu ca 4 kuu vältel 9

korda, alustades vaid ca 3 kuud pärast 5-kuulise šokivangistuse ärakandmist ning teda ei

pidurdanud vähimalgi määral ka elektrooniline valve, kriminaalhooldus, ega võimalus, et uue

kuriteo toimepanemise korral saadetakse ta oluliselt pikemaks ajaks vanglasse, polnud senistel

abinõudel mistahes mõju. Kuna ükski leebem meede (sh isegi 5-kuuline reaalne

vabadusekaotus) ei hoidnud ära sama kannatanu vastu uute kuritegude toimepanemist, tuleb

Marek Pülsü saata vanglasse.

21. Arvestades ülaltoodut kogumis, mõistab kohus Marek Pülsüle KarS § 3312 järgi

karistuseks 5 kuud vangistust. Kuna Marek Pülsü pani kõnealuse kuriteo toime eelmise

kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse ajal, suurendab kohus KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5

alusel viimati märgitud karistust 5 kuud vangistust Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta ja 25 päeva vangistuse võrra ning mõistab Marek

Pülsüle liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks

tuleb lugeda aeg, mil Marek Pülsü ilmub vanglasse karistust kandma.

Kriminaalmenetluse kulud ja asitõend

22. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu (p 1) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p

9). Marek Pülsü tunnistati süüdi KarS § 3312 järgi, s.o teise astme kuriteos. KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Lisaks esitas Marek Pülsü valitud

kaitsja kohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt Marek Pülsü kasuks välja kaitsjatasu 2808

eurot, millele lisandub tasu 17.05.2024. a istungil osalemise eest. Kaitsja edastas kohtule ka

arved, mille järgi peab Marek Pülsü tasuma kaitsjale seoses käesoleva kriminaalmenetlusega

kokku 3013,40 eurot.

23. Kohtu hinnangul on kaitsja esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud

süüdistatava huvide kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Samuti on

mõistlik õigusabi osutamise tunnihind (130 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades, et

KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu, tuleb aga valitud kaitsjale makstud tasu jätta Marek

Pülsü kanda, samuti tuleb Marek Pülsült riigi kasuks välja mõista sundraha. Lähtudes

KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2, tuleb Marek Pülsül tasuda sundraha 1230 eurot 1 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

24. Praeguses asjas on asitõendiks CD-R plaat, millel on Marek Pülsü poolt H.P.-le saadetud

e-kirjad. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb see jätta kriminaaltoimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)