2-23-7556/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7556

Kohtuasi

STALKMET OÜ hagi Metropoli Ehitus OÜ vastu

30.06.2022

töövõtulepingust

UV9-058

tuleneva

võlgnevuse 10 760,39 euro, kahju 1050 euro ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Metropoli Ehitus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: STALKMET OÜ (registrikood 12625124),

seaduslik esindaja MH

Kostja: Metropoli Ehitus OÜ (registrikood 1276535),

lepinguline esindaja EN

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2024 määrus osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse

osas (resolutsiooni p 2), ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtu

menetluses kantud menetluskulud 44,23% ulatuses kostja Metropoli Ehitus OÜ

kanda ja 55,77% ulatuses hageja STALKMET OÜ kanda.

3. Harju Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles STALKMET OÜ hagi jäi läbi

vaatamata (resolutsiooni p 1, tervikresolutsiooni p 4.1).

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta läbi vaatamata tsiviilasi nr 2-23-7556 STALKMET OÜ hagi Metropoli

Ehitus OÜ vastu 30.06.2022 töövõtulepingust UV9-058 tuleneva võlgnevuse

10 760,39 euro, kahju 1050 euro ja viivise saamiseks.

4.2. Jätta menetluskulud 44,23% ulatuses kostja Metropoli Ehitus OÜ kanda ja

55,77% ulatuses hageja STALKMET OÜ kanda.

5. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud 95% ulatuses Metropoli

Ehitus OÜ kanda ning 5% ulatuses STALKMET OÜ kanda.

2-23-7556

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. STALKMET OÜ (hageja) esitas 23.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Metropoli

Ehitus OÜ (kostja) vastu 30.06.2022 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 20 126,64 euro,

kahju 1050 euro ja viivise saamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.06.2022 töövõtulepingu, mille järgi oli lepingu

objektiks 3 keerdtrepi valmistamine vastavalt kostja saadetud hinnapakkumisele. Hageja on

tööd teostanud. Kostja on tasunud hagejale arve 18 552 eurot (50% treppide maksumusest),

kuid on jätnud tasumata arve nr 2304012 summas 20 126,64 eurot, mis sisaldab 50% treppide

maksumusest (18 552 eurot) ja värvimistööde maksumusest (1574,64 eurot). Arve tasumise

tähtaeg oli 02.05.2023. Hageja teostatud töö on valmis ja trepid kasutuses, kuid kostja on tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keeldunud. Kuna hageja on arvetel ja aktidel

näidatud tööd teostanud, kostja ei ole asjakohaseid vastuväiteid esitanud ning arve on tasumata,

on kostja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja on seoses kohtuvälise vaidluse ja hagejale

nõude koostamise ja esitamisega kandnud õigusabikulusid 1050 eurot, mis on käsitatav

hagejale tekkinud kahjuna. Hageja esitas kostjale 11.04.2023 nõude-hagihoiatuse, milles nõudis

arve nr 2304012 tasumist ja hoiatas kostjat, et kui kostja arvet ei tasu, siis pöördub ta nõudega

kohtusse ja nõuab kostjalt võlgnevuse, viivise ja kohtuvälise õigusabikulu väljamõistmist.

2. 28.06.2023 vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et ta on hageja põhinõudest (arve nr

2304012) enne vastava arve esitamist teostanud tasaarvestuse 9600 euro ulatuses. Hageja on

jätnud täitmata töövõtulepingust tuleneva kohustuse esitada garantiiperioodi tagatis, mistõttu

on kostjal õigus lõpparvest maha arvata 3% lepingu maksumusest. Esialgne lepingu maksumus

oli 37 104,00 eurot, millele lisandus hagis viidatud värvimistööde maksumus 1575,64 eurot.

Seega lepingu maksumus kokku on 38 679,64 eurot ning 3% garantiitagatise katteks

mahaarvamine moodustab 1160,39 eurot. Hagejal on õigus põhinõude (lõpparvelduse) katteks

saada kostjalt 9366,25 eurot (20 126,64 - 9600 - 1160,39 = 9366,25). See summa on tasumata,

kuivõrd hageja jättis täitmata lõppakti sõlmimise ja garantiitagatise esitamise kohustuse ning

hageja arve nr 2304012 oli esitatud täissummale, arvestamata kostja tehtud tasaarveldust.

Kostja ei pidanud aga mõistlikuks pidada arve osalise tasumise küsimuses õigusvaidlust,

mistõttu võttis kostja hagi osaliselt õigeks 9366,25 euro (osa arvest 2304012) ulatuses.

3. 09.10.2023 esitas hageja avalduse hagist osaliselt loobumiseks ning märkis, et hageja loobub

oma põhinõudest 9366,25 euro ulatuses, kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja põhinõude

selles osas rahuldanud ja palub seetõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4

ja 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et tema nõue oli kohtusse

2-23-7556

pöördumise ajal sissenõutav ning kostjal puudus õigus keelduda hageja nõude täitmisest.

Asjaolu, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist osaliselt ning võttis selles osas hagi

ka õigeks, välistab vähemalt selles osas vaidluse hagi põhjendatuse üle.

4. 24.10.2023 seisukohas märkis kostja, et seoses hagist loobumisega tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda. Hageja pöördus kohtusse nõudega, mis ei olnud sissenõutav. Kostja teostas

kohtumenetluses kinnipidamise garantiiaja tagatise katteks ning tarbetu õigusvaidluse pidamise

asemel tasus hagejale lõpparve jäägi, millest oli maha arvatud garantiiaja tagatis ja eelnevalt

hagejale esitatud leppetrahvinõue. Menetluskulude kandmise otsustamiseks on vajalik

lahendada vaidlus sisuliselt. Sealhulgas tuleb anda hinnang sellele, kas ja millises ulatuses oli

hageja nõue hagi esitamise ajal sissenõutav. Kui hageja nõue ei olnud hagi esitamise seisuga

sissenõutav ning muutus sissenõutavaks pärast kostja poolt garantiiaja tagatise katteks rahalise

kinnipidamise (3% lepingu hinnast) tegemist, siis tuleb kohaldada TsMS § 168 lg-t 6.

Eelviidatud küsimused (hageja nõude sissenõutavus hagi esitamise ajal) on asja sisulise

menetluse küsimus ning märgitud küsimused saab lahendada asjas tehtavas lõpplahendis. Seega

tuleb menetluskulude küsimuses võtta seisukoht lõpplahendis.

5. 25.10.2023 määrusega lõpetas maakohus tsiviilasja menetluse nõude 9366,25 euro osas

seoses hagiavaldusest osalise loobumisega. Maakohus märkis, et tsiviilasja menetlusse jääb

hagi kostja vastu 30.06.2022 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 10 760,39 euro, kahju

1050 euro ja viivise saamiseks.

6. 22.02.2024 toimus kohtuistung, kus lepiti kokku järgmise kohtuistungi toimumise aeg

28.05.2024 kell 10.00. Nimetatud kohtuistungi toimumise aeg oli kooskõlastatud hageja

lepingulise esindaja vandeadvokaat Raul Ainlaga, kellele edastati ka kohtukutse, mille ta sai

AET kaudu kätte 08.03.2024. Vandeadvokaat Raul Ainla teatas 18.03.2024, et tema

esindusõigus hageja esindamiseks on lõppenud. Hageja edastas kohtule 27.05.2024 e-kirja,

millise kohaselt „Kahjuks ei saa me homme kohtunikku esindada. Meil on sunnitud homme

istungist loobuma“. 28.05.2024 toimus kohtuistung, kuhu hageja seaduslik ega lepinguline

esindaja ei ilmunud. Kostja palus jätta esitatud hagiavalduse läbi vaatamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 28.05.2024 määrusega jäeti hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata

30.06.2022 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 10 760,39 euro, kahju 1050 euro ja viivise

saamiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. Maakohus jättis tulenevalt TsMS § 409 lg 1 p-st 1 hagi läbi vaatamata ning märkis, et

TsMS § 412 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ei esine. Kuivõrd hagiavaldus jääb läbi vaatamata

seetõttu, et hageja seaduslik esindaja ei ilmunud 28.05.2024 toimunud kohtuistungile, tuleb

menetluskulud jätta selles osas hageja kanda kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 2.

9. Kohus on 25.10.2023 kohtumäärusega lõpetanud tsiviilasjas nr 2-23-7556 menetluse nõude

9366,25 eurot osas seoses hagiavaldusest osalise loobumisega. Hageja esitas hagist osalise

loobumise avalduse seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja põhinõude selles osas

rahuldanud. Kooskõlas TsMS § 168 lg 4 ja 5 tuleb nimetatud nõudega seotud menetluskulud

jätta kostja kanda. Antud juhul ei saa kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, mis sätestab, et kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on tuginenud oma vastuses sellele, et on enda

09.03.2023 tehtud avaldusega tasaarvestanud hageja veel sissenõutavaks mitte muutunud

lõpparve (hageja arve nr 2304012) 9600 euro ulatuses. Kostja on tuginenud seega asjaolule, et

2-23-7556

hageja poolt esitatud vaidlusalusest arvest nr 2304012 oli 9600 eurot tasaarvestatud

kostjapoolse avaldusega juba selle arve väljastamisel. Hagejal oli kostja hinnangul seega õigus

põhinõude katteks saada kostjalt 9366,25 eurot, mille kostja tasus 29.06.2023, ehkki oli

seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad

tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja ei ole väitnud, et perioodil hageja poolt

vaidlusaluse arve väljastamisest kuni kostja poolt selle osalise tasumiseni oleks õiguslikus või

faktilises olukorras midagi muutunud. Seega saab teha järelduse, et kostja oleks vaidlusaluse

arve võinud osaliselt tasuda juba selle esitamisel ja hageja 11.04.2023 nõude saamisel. Hagejal

oli põhjust kohtu poole pöörduda ning TsMS § 168 lg-t 6 kohaldada ei saa.

10. Kokkuvõttes tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuivõrd hageja on ligikaudu

poole ulatuses loobunud algselt esitatud nõudest kostjapoolse tasumise tõttu. See, et hageja

esindaja 28.05.2024 kohtuistungile ei ilmunud, tingis ligikaudu teise poole ulatuses nõude läbi

vaatamata jätmise. Seega on mõlemal poolel tekkinud vastaspoole suhtes menetluskulude nõue

võrdses suuruses ja põhjendatud on jätta menetluskulud menetlusosalise enda kanda (analoogia

TsMS § 163 lg-ga 1).

Määruskaebus

11. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ning teha asjas uus määrus, millega jätta kõik

kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta määruskaebusega seotud menetluskulud

hageja kanda.

12. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg-t 6 ning jättis hagist osalise loobumisega

seoses kantud menetluskulud ebaõigesti kostja kanda. Hageja esitas kohtusse nõude, mis ei

olnud muutunud sissenõutavaks, kuna hageja oli jätnud täitmata oma kohustused.

Töövõtulepingu järgi tekkis maksekohustus alles pärast töö vastuvõtmist, töö vastuvõtmiseks

tuli sõlmida lõppakt ning enne seda kõrvaldada töös puudused ja koos lõppaktiga esitada

pangagarantii. Hageja neid kohustusi ei täitnud. Kostjal oli õigus hageja täitmata kohustuste

tõttu keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest (VÕS § 111 lg 1). Kostja ei pidanud aga

mõistlikuks pidada arve osalise tasumise küsimuses õigusvaidlust, mistõttu võttis kostja hagi

osaliselt õigeks 9366,25 euro ulatuses.

13. Isegi kui asuda seisukohale, et maakohus jättis TsMS § 168 lg 6 õigesti kohaldamata ning

kostja peaks TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kandma hageja menetluskulud (hageja poolt loobutud

nõudega seonduvalt), on maakohus ebaõigesti hinnanud menetluskulude jaotust. Maakohus

leidis ekslikult, et hageja kõigist menetluskuludest ligi pool on seotud loobutud nõudega.

Maakohus eksis seeläbi ka järeldusega, et hageja kanda jäävad ja kostja kanda jäävad

menetluskulud on võrdses suuruses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Valdav osa menetluskuludest tekkis seoses menetlusse jäänud hageja nõude menetlemisega.

Menetluse edasine käik

14. Hageja vastust määruskaebusele ei esitanud.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-23-7556

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

Menetlusosalised ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagi läbi

vaatamata. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2

esimese lause alusel tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud

menetluskulud 44,23% ulatuses kostja kanda ja 55,77% ulatuses hageja kanda. Kostja

määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

18. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse

resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

19. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Kostja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti hagist osalise loobumisega (9366,25 eurot)

seotud menetluskulud kostja kanda. Kostja hinnangul pöördus hageja kohtusse nõudega, mis ei

olnud sissenõutav.

20.1. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole vaidlustanud seda, et läbi vaatamata

jäänud nõudega (kokku 11 810,39 eurot) seotud menetluskulud jäeti TsMS § 168 lg 2 alusel

hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on õigesti jätnud need menetluskulud

hageja kanda.

20.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis õigesti, et seoses hagist osalise loobumisega

tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt,

kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja

loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud. Viidatud sätetest tuleneb, et kui hageja pöördus enne haginõudest

loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis

kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt RKTKm 10.06.2020, 2-

18-17703, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

20.3. Kostja leiab, et hageja esitas kohtusse nõude, mis ei olnud muutunud sissenõutavaks.

Hageja leidis, et tema nõue oli kohtusse pöördumise ajal sissenõutav ning kostjal puudus õigus

keelduda hageja nõude täitmisest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga iseenesest selles, et hageja

nõude sissenõutavus hagi esitamise ajal on asja sisulise menetluse küsimus, millele tuleb anda

hinnang asja sisulisel lahendamisel ja tõendite hindamisel. Käesoleval juhul ei ole maakohus

menetluse käigus tuvastatud seda, et hageja oleks pöördunud kohtusse nõudega, mis ei olnud

selle esitamise ajal sissenõutav. Seega, kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude 9366,25 euro

ulatuses menetluse kestel, tuleb eeldada, et hageja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse

põhjendatult. Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis annaksid alust TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja on oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui kostja pidas

2-23-7556

põhjendatuks, et hagejal on õigus põhinõude katteks saada kostjalt 9366,25 eurot, siis oleks ta

saanud vastava summa tasuda hagejale juba 11.04.2023 hagihoiatuse saamisel ning hagejal

oleks puudunud vajadus vastava summa saamiseks kohtusse pöörduda.

21. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et seoses hagist osalise loobumisega on

põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda, on maakohus TsMS § 163 lg 1 analoogia korras

kohaldamisel ringkonnakohtu hinnangul eksinud.

21.1. Käesoleval juhul on menetluskulude jaotuse aluseks TsMS § 168 lg 2 (hagi läbivaatamata

jätmise osas) ja § 168 lg-d 4 ja 5 (hagist loobumine kostja poolt nõude rahuldamise tõttu). Kuna

menetluskulud jaotatakse erisätte alusel, puudub vajadus menetluskulude jagamiseks TsMS

§ 163 lg 1 alusel analoogia korras. Kuna läbi vaatamata jäänud nõue ja nõue, millest loobuti, ei

olnud sama suured (s.o 50%/50%), ei olnud põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda

jätmine.

21.2. Praegusel juhul esitas hageja nõude kokku 21 176,64 euro saamiseks (töövõtulepingust

tulenev võlgnevus 20 126,64 eurot + kahjunõue seoses õigusabikuludega 1050 eurot). Kostja

rahuldas vastavast nõudest menetluse kestel 9366,25 eurot (44,23 %) ja hageja loobus vastavas

osas hagist. Ülejäänud nõude osas, s.o 11 810,39 euro ulatuses (55,77%), jättis maakohus hagi

läbi vaatamata. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud 44,23% ulatuses kostja kanda ja 55,77%

ulatuses hageja kanda.

21.3. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse osas maakohtu

määruse ja teeb vastavas osas uue määruse, milles märgib erineva menetluskulude jaotuse

proportsiooni.

22. Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb määruskaebemenetlusega

seoses kantud menetluskulud jagada võrdeliselt määruskaebuse rahuldamise ulatusega (TsMS

§ 171 lg 1, 163 lg 1 teine alternatiiv). Maakohtu määruse kohaselt jäid menetluskulud kummagi

poole enda kanda, kuna maakohtu hinnangul olid nõue, millest hageja loobus kostjapoolse

täitmise tõttu, ning nõue, mis jäi läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud istungile, ligikaudu

samas suuruses. Maakohus märkis, et seega on mõlemal poolel vastaspoole suhtes tekkinud

menetluskulude nõue võrdses suuruses. Seega sisuliselt lähtus maakohus 50%/50%

põhimõttest. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja peamise taotluse – jätta kõik kostja

menetluskulud hageja kanda – ning rahuldas kostja määruskaebuse vaid osas, mis puudutas

menetluskulude protsentuaalset jaotust, leides, et kostja peab kandma maakohtus kantud

kuludest 44,23% (mitte pool, nagu maakohus sisuliselt määras). Seega rahuldatakse kostja

määruskaebus vaid umbes 5% ulatuses ning vastavalt tuleb jagada ka menetluskulud.

Eeltoodust tulenevalt jäävad määruskaebemenetluse kulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5%

ulatuses hageja kanda.

23. Arvestades seda, et ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust, siis

tuleb kindlaks määrata poolte menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

24. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 ja

TsMS § 178 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt