2-21-19451/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19451

Kohtuasi

AS KROONPRESS hagi Lets Print Management OÜ

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

05. aprilli

2024

määrus

hagi

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

AS KROONPRESS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: AS KROONPRESS (registrikood 10272337),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Kostja: Lets Print Management OÜ (registrikood

11284532), lepinguline esindaja Carmen Tars

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05. aprilli 2024 määrus hagi läbi vaatamata jätmise

kohta ja saata asi tagasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-19451

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS KROONPRESS (hageja) esitas 13.12.2021 Harju Maakohtule hagi Lets Print

Management OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

147 435,29 eurot, alates 27.11.2021 kuni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

549,35 eurot ja viivise edasiulatuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja alates 2016. a kostja esitatud tellimuste alusel talle

trükitöid ja andis valminud trükised üle kostja poolt tellitud transpordile. Kostja tasus talle

tehtud tööde eest esitatud arveid kuni 16.04.2021 arveni. Kostja on jätnud tasumata

23.04.2021–27.08.2021 hagejale esitatutud tellimuste eest 30.04.2021–03.09.2021 esitatud

arved kogusummas 147 435,29 eurot.

3. Ühtegi hageja tööd puudutavat pretensiooni ei ole kostja esitanud. Kostja vastuväited

seisnevad selles, et lepingupooleks on mitte kostja, vaid Hollandi äriühing Balmedia B.V.,

kellel on väidetavalt ka nõudeid hageja vastu. Need väited on tagantjärele otsitud, vastuolus hea

usu ja mõistlikkuse põhimõttega ega ole õiged. Hagejal oli Balmedia B.V-ga 2001.a

agendileping, mis on lõppenud. Kostja on iseseisev õiguste ja kohustuste kandja. Hageja ei ole

kostjaga vahekohtu kokkulepet sõlminud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi

vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

5. Hagi on võetud ebaõigesti menetlusse. Hageja nõue tuleneb lepingust, millele kohaldub

Madalmaade õigus ning millest tulenevad ja millega seotud vaidlused tuleb lahendada

Stockholmi Arbitraažikohtus.

6. Hageja ja Bal Media print management B.V. (Madalmaade registrikood 007206434, edaspidi

Balmedia) sõlmisid 27.09.2001 lepingu, millega hageja nimetas Balmedia oma ainuõiguslikuks

müügiesindajaks Beneluxi riikides (Belgia, Madalmaad ja Luksemburg). Lepingu eesmärk oli

luua ja kindlustada hageja trükiteenustele turg Beneluxi piirkonnas. Lepingust tulenes mh, et

a. kõik maksed tehakse Balmedia eraldi pangakontole, mida kasutatakse ainult selle lepingu

täitmiseks (artikkel 3 punkt 2),

b. Balmedia on ainus esindaja selles piirkonnas (artikkel 5), s.o Beneluxi riikides,

c. leping jõustus 27.09.2001 ning oli sõlmitud viieks aastaks koos klausliga, et juhul kui

kumbki pool ei lõpeta lepingut viie aasta möödumisel 6-kuulise etteteatamisajaga, pikeneb

leping automaatselt järgmiseks viieks aastaks (artikkel 7),

d. kõik lepingu muudatused tuleb teha kirjalikult ja mõlemad pooled peavad need

nõuetekohaselt allkirjastama (artikkel 11 punkt 1),

e. kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi loovutada ilma teise poole

eelneva kirjaliku nõusolekuta, v.a kui Balmedia loovutab lepingu ühele oma kontserni

kuuluvale ettevõttele (artikkel 11 punkt 3),

f. lepingut tõlgendatakse vastavalt Madalmaade seadustele ja seda reguleeritakse eranditult

Madalmaade seadustega (artikkel 11 punkt 5 lause 1),

g. kõik vaidlused, mis võivad tekkida lepingust või sellega seoses, esitatakse eranditult

Stockholmis, Rootsi Kuningriigis asuvale vahekohtule (artikkel 11 punkt 5 lause 2).

2-21-19451

7. Leping on pikenenud viie aasta kaupa. 07.12.2006 teavitas Balmedia seaduslik esindaja XX

(XX) hagejat, et alates 01. novembrist jagab Balmedia oma organisatsiooni kaheks

(müügikontor Hollandis ning ostu- ja logistika osa Eestis) ja edaspidi esitatakse Balmedia

tellimused hagejale kostja poolt, kuid äritegevus jääb samaks, samuti inimesed, kellega hageja

suhtleb. Lepingut ei ole seega muudetud. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga muutus

maksustamisega seonduvalt vaid isik, kelle vahendusel tellimuste esitamine ja arveldus toimus,

kuid tellimuste esitamise kord jäi samaks.

8. Balmedia ja kostja on sama kontserni äriühingud, kuna kuuluvad mõlemad Madalmaades

registreeritud äriühingule W. Van Meer Holding B.V. (Madalmaade registrikood NF4239222).

Mõlema ühingu seaduslik esindaja on XX. Seega andis Balmedia lepingust tulenevad õigused

ja kohustused lepingu art 11 p 3 alusel osaliselt üle oma kontserni kuuluvale ettevõttele ja kostja

ühines lepinguga. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud eraldiseisvat lepingut. Nii mõistis seda

ka hageja ise. Kostja tegutses vaid hageja ja Balmedia vahel sõlmitud lepingu alusel, olles

tehnilistel põhjustel osa Balmedia arveldusprotsessist. Hageja 22.02.2021 avaldatud soovi

alusel lõppes Balmediaga sõlmitud leping 27.09.2021. Lepingu lõpetamisest tulenevalt võlgneb

hageja Balmediale 325 238,05 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 05.04.2024 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 423 lg 1 p-de 6 ja 13 ning 10.06.1958 välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise

konventsiooni (New Yorgi 1958. a konventsioon) art II § 3 alusel läbi vaatamata, kuna poolte

vahel on kehtiv vahekohtu kokkulepe. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja märkis,

et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast määruse jõustumist.

10. Maakohtu määruse kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

a. 27.09.2001 sõlmisid hageja (lepingus nimetatud volitaja) ja Madalmaades registreeritud

äriühing Balmedia (lepingus nimetatud esindaja) lepingu, millega hageja nimetas Balmedia

oma ainuõiguslikuks müügiesindajaks Beneluxi riikides seoses hageja trükiteenustega.

b. Agendilepingu art 11 p-s 5 leppisid hageja ja Balmedia kokku, et lepingut tõlgendatakse

vastavalt Madalmaade seadustele ja seda reguleeritakse eranditult Madalmaade seadustega.

Kõik vaidlused, mis võivad tekkida agendilepingust või sellega seoses, esitatakse eranditult

Stockholmis, Rootsi Kuningriigis asuvale vahekohtule.

c. Balmedia tellis hagejalt agendilepingu alusel trükitöid. 07.12.2006 teatas Balmedia

seaduslik esindaja XX hageja müügiesindajale MEle saadetud e-kirjas, et Balmedia muudab

alates 1. novembrist veidi oma ärimudelit ja hakkab hagejale tellimusi esitama kostja kaudu,

kuid et äritegevus jääb samaks, samuti inimesed, kellega hageja suhtleb.

d. Kuni lepingu hageja poolt ülesütlemiseni 2021. a esitas hagejale trükitööde tellimusi ja tasus

täidetud tellimuste eest esitatud arved kostja (v.a hagi aluseks olevad arved).

e. Balmedia ja kostja on sama kontserni äriühingud, mõlemad kuuluvad Madalmaades

registreeritud äriühingule W. Van Meer Holding B.V.

f. Kostja jättis hagejale tasumata 23.04.2021–27.08.2021 tellitud trükitööde eest talle

30.04.2021–03.09.2021 esitatud arved, kogusummas 147 435,29 eurot.

g. Hageja ütles agendilepingu art 7 ettenähtud 6-kuulise etteteatamisega üles 27.02.2021

avaldusega kostjale ja Balmediale ning leping lõppes 27.09.2021.

11. Hageja ja Balmedia vahel 27.09.2001 sõlmitud agendilepingu, sh vahekohtu kokkuleppe

tõlgendamisel tuleb lepingu kohaselt lähtuda Madalmaade õigusest (ka tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS1994) § 141 lg 1) Lepingule kohalduva õiguse valiku kokkulepe on nii sisuliselt

kui vormiliselt kehtiv.

2-21-19451

12. Agendilepingus kokku lepitud õigus ja vahekohtu kokkulepe kehtivad ka kostja suhtes.

Kostja poolt iga konkreetse trükitöö tegemiseks hagejale tellimuse esitamisega ja selle hageja

poolt täitmisega saab Eesti võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 ja sarnaselt ka Hollandi

tsiviilseadustiku (Burgerlijk Betboek (BW) art 6:217) kohaselt lugeda poolte vahel lepingu

sõlmituks. Sellisel juhul oleks poolte vahel igakordselt tellimuse esitamise ja vastuvõtmisega

sõlmitud uus töövõtuleping. Sellele aga hageja ei tugine. Hageja viitab pooltevahelisele ühtsele

lepingusuhtele, mis on toiminud sama mudeli järgi pikemat aega. Samas ei ole hageja esile

toonud, et tema ja kostja vahel oleks peale agendilepingu mingi muu nn raamleping. Arvestades

agendilepingut koosmõjus poolte käitumisega lepingu täitmisel ja selle kohta esitatud tõendeid,

oli kostja poolt trükitööde tellimine hõlmatud agendilepinguga. Ilma agendilepinguta ei oleks

kostja neid töid hagejalt tellinud. Balmedia ei turustanud suvalisi hageja trükiseid, vaid

Balmedia enda (hiljem kostja) nimel hagejale esitatud tellimuste alusel konkreetse kliendi jaoks

tehtud trükitooteid. Seega oli hagejalt trükitööde tellimine agendilepingu oluline osa.

13. Esitatud tõendid kinnitavad, et kostja liitus agendilepinguga. Formaalselt hakati trükitööde

tellimusi esitama kostja kaudu 2006. a lõpus pärast seda, kui Balmedia lõi maksustamise

huvides Eesti äriregistris registreeritud osaühingu, kuid sellega ei tekkinud hageja ja kostja

vahel agendilepingu välist suhet. Tellimuste esitamine, täitmine ja täitmise vastuvõtmine

sisuliselt ei muutunud, samaks jäid ka isikud, kellega hageja tellimuste osas suhtles.

14. XX teatas ärimudeli muutumisest alates 01.11.2006 ja edaspidi tellimuste esitamisest kostja

nimel oma 07.12.2006 e-kirjas (saadetud e-posti aadressilt xxxxx@xxxx.xx), milles palus

ühtlasi kõik arved saata digitaalselt e-posti aadressidele willem@vanmeer.info ja

yyyyyy@yyyyy.yy ehk aadressidele, mida XX kasutas ka Balmedia nimel teateid saates. Ka

hagi aluseks olevate tellimuste puhul saatis hageja hinnapakkumisi ja pidas täitmise osas

kirjavahetust XXiga aadressil wwwww@wwww.ww. Kostja nimel vormistatud tellimusi saatis

hagejale XX aadressilt bbbbbb@bbbbb.bb. Hagi aluseks olevatel arvetel on kostja kontaktideks

märgitud ccccccc@cccccc.com, mmmm@mmmm.com. Ka tellimuste esitamisel Balmedia

poolt kasutatud blankett jäi visuaalselt samaks, sh vasakul ülanurgas olev logo – punane pallike.

Muutus ainult nimi (Bal Media asemel on Lets Print), mis on, kuigi teise kirjafondiga, mõlemal

juhul paksendatud kirjas. Samasugust logo kasutati aadressidelt balmedia.com ja vanmeer.info

hagejale saadetud kirjades. 2021. a tellimustel logo muutus – punase pallikese asemel on

Hollandi lipuvärvides kujutis. Samal ajal muutus ka XX bbbbbb@bbbbb.com ja

wwwwww@wwwww.ww aadressilt saadetud kirjades pallike mitmevärviliselt triibuliseks.

15. Kostja esitatud tellimused on seotud Balmedia poolt hagejaga kooskõlastatud erinevate

ajakirjade aastaplaanidega. Tellimused on vormistatud küll kostja nimega blanketile, kuid

nende

kohta

on

hagejalt

hinnapakkumisi

küsitud

ja

tellimused

saadetud

mariliis@balmedia.com, bbbbbb@bbbbbb.com, wwwwww@wwww.ww e-posti aadressidelt.

Septembris 2021 peetud kirjavahetuse kohaselt pidas ka hageja trükitöid agendilepinguga

hõlmatuks. Hageja luges tema, kostja ja Balmedia vahelisi lepingulisi suhteid agendilepingul

põhinevaks ühtseks võlasuhteks. Pooled ei ole oma suhtluses agendilepingut ja trükitööde

lepinguid eristanud. Hageja pidas trükitööde tellijaks Balmediat, kuigi tellimused esitati kostja

kaudu. Alles 14.09.2021 kirjas leidis hageja, et pooled on viimased 15 aastat töötanud algsest

lepingust erineva mudeli alusel ja tegemist ei ole enam agendimudeliga. Hageja positsioon

muutud pärast lepingu ülesütlemist eelkõige agenditasu nõudest vabanemiseks. See, et 2006.a

ärimudeli muutuse järel hakkas Balmedia tellimusi esitama läbi kostja, ei tähenda, et neid ei

esitatud agendilepingu raames või et agendileping ja selles sisalduv vahekohtu kokkulepe olid

lõppenud. Ka hageja ise viitab sellele, et tegelikult muutus ainult tellimuste eest tasumise kord.

2-21-19451

16. Agendilepingu järgi pidi tellimused esitama hagejale Balmedia, Balmedia esitas kliendile

arve (koopia saadeti hagejale) ja maksed tehti Balmedia eraldi pangakontole, Balmedia pidas

summast kinni agenditasu ja kandis ülejäänu hagejale. Kui tellimusi hakati esitama kostja

kaudu, esitati ka arve kostjale, kes selle tasus. Balmedia kliendid hagejale midagi ei tasunud.

Kostja ei tellinud aga tooteid endale. Hageja edastas valmis töö otse Balmedia klientidele, nagu

varem Balmedia esitatud tellimuste puhul. Seega ei toonud ärimudeli muutus kaasa

agendilepingu lõppemist.

17. Kostja nn liitumine agendilepinguga oli Madalmaade õiguse järgi võimalik ja nii sisuliselt

kui formaalselt kehtiv. Tegemist on lepingu osaliselt üleandmisega. BW art 6:159 § 1 kohaselt

on lepingupoolel (sarnaselt VÕS §-is 179 sätestatuga) õiguslikult võimalik anda lepingust

tulenev õigussuhe (lepinguline positsioon) kolmandale isikule üle (inglise keeles transfer of a

contractual position). BW art 6:159 § 2 näeb ette, et sellise ülemineku tulemusena lähevad kõik

üleandvale poolele lepingust tekkinud või tekkivad õigused ja kohustused üle kolmandale

isikule, kui lepingu üleandja ja kolmas isik ei lepi kokku teisiti. Seega võivad üleandja ja kolmas

isik leppida kokku ka selles, et leping antakse üle osaliselt. BW art 6:159 § 3 järgi kohaldatakse

õigussuhte üleminekule art 6:156 ja art 6:157 §-ides 1–3 kohustuse ülevõtmise kohta sätestatut,

arvestades õigussuhte ülemineku erisusi. Viidatud sätetest tulenevalt on ülemineku kehtivuseks

vajalik kokkulepe kolmanda isikuga ning vastaspoole eelnev nõusolek. Nõusolekut ei saa tagasi

võtta, kui lepinguosaline ei ole endale reserveerinud nõusolekust taganemise õigust. Alates

päevast, mil leping kolmandale isikule üle läheb, peab teine lepingupool täitma oma lepingulisi

kohustusi lepingu ülevõtja suhtes. Leping loetakse kolmandale isikule üle läinuks niipea, kui

lepingupool ja kolmas isik on sõlminud üleandmise kokkuleppe ja sellest teisele lepingupoolele

teatanud. Agendilepingu art 11 p 3 kohaselt oli Balmedial õigus anda lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi üle sama kontserni äriühingule ilma hageja nõusolekuta. Hageja ei ole

lepingus reserveerinud endale õigust esitada hiljem vastuväiteid. Lepingu osaliselt

üleandmisest teatati 07.12.2006 hageja müügijuhile MEle, kellel oli volitus selliseid teateid

hageja nimel vastu võtta.

18. Poolte tegelik käitumine kinnitab, et kostja on agendilepingu osaliselt üle võtnud ja esitas

trükitööde tellimusi agendilepingu raames ning hageja tunnustas seda. Hageja kirjeldus kostja

trükitööde tellimuste süsteemi kohta vastab agendilepingus kokku lepitud tellimuste

esitamise/täitmise korraldusele (lepingu art 2 p 4). Kui kostja võttis lepingu osaliselt üle, hakati

Balmedia leitud klientide tellimusi esitama hagejale formaalselt kostja kaudu ja tasumine

hakkas toimuma otse hageja ja kostja vahel, kuid muus osas tellimuste esitamise kord (isegi

tellimuse edastanud töötaja isik) ei muutunud. Trükitööde tellimused ei saanud muutuda

eraldiseisvateks lepinguteks üksnes seetõttu, et tellimusi edastati ja raha tasuti kostja kaudu.

19. BW art 1021 kohaselt peab vahekohtu kokkulepe olema kirjalikult tõendatud. Selleks piisab

kirjalikust dokumendist, mis näeb ette vahekohtumenetluse või mis viitab vahekohtumenetlust

ette nähtud tüüptingimustele, tingimusel et teine pool on selle dokumendiga sõnaselgelt või

kaudselt nõustunud. New Yorgi 1958. a konventsiooni art II lg 1 järgi tunnustab iga

lepinguosaline riik kirjalikku lepingut, mille alusel pooled kohustuvad esitama vahekohtule iga

lahkheli, mis on tekkinud või mis võib tekkida nende vahel teatud kindla õigusliku suhtega

seoses, olgu tegemist lepingulise suhtega või mitte, mis puudutab sellist valdkonda, mida on

võimalik lahendada vahekohtu korras. Sama artikli teise paragrahvi kohaselt hõlmab mõiste

„kirjalik leping“ lepingu vahekohtu tingimust või vahekohtu kokkulepet, millele pooled on alla

kirjutanud või mis sisaldub kirjade või telegrammide vahetuses. Vahekohtu kokkuleppe

kehtivuse hindamisel saab lähtuda ka teiste riikide kohtupraktikast. Eestis ei ole selles osas

kohtupraktika veel välja kujunenud.

2-21-19451

20. New Yorgi konventsiooni 2016. a juhendi kohaselt tõlgendatakse rahvusvahelises

kohtupraktikas vahekohtu kokkuleppe olemasolu laialt. Erinevates riikides on vahekohtuga

nõustumist tuvastatud erinevate olukordade alusel, mh on vahekohtuga nõustumiseks loetud

seda, kui pool osales vahekohtu klauslit sisaldava lepingu läbirääkimistel ja täitmisel ja oli

vahekohtu kokkuleppest teadlik. Olukordades, kus pool lepingule alla ei kirjuta või tagastab

kirjaliku kinnituse, kuid täidab sellest hoolimata oma kohustusi, on paljud kohtud otsustanud,

et selline käitumine tähendab vaikivat nõustumist lepingu tingimustega, sh vahekohtu

kokkuleppega. Hageja allkirjastas kirjaliku agendilepingu koos selle art 11 p-s 5 sisalduva

vahekohtu kokkuleppega. Kostja ühines lepinguga hiljem ja tema nimel ei ole küll lepingule

alla kirjutatud, kuid kostja on hagejaga algselt lepingu sõlminud Balmedia kontserni liige,

Balmedia esindajana lepingu allkirjastanud W. van Meer on ka kostja seaduslik esindaja. Kostja

vahekohtu kokkuleppe olemasolu ega selle kehtivust kahtluse alla ei sea. Kostja tugineb sellele.

21. Kuna agendileping hõlmab trükitööde tellimist, allub ka trükitööde tellimise/täitmisega

seotud vaidluste lahendamine vahekohtule. Kuna kostja on trükitööde tellimise korraldamisega

seotud osas astunud agendilepingusse ja Balmedia esindajana agendilepingu allkirjastanud XX

on ka kostja seaduslik esindaja, siis ei ole hagejal õiguslikku alust väita, et tal puudub kostjaga

vahekohtu kokkulepe.

22. Vahekohtu kokkulepe on piisavalt selge ja võimaldab määratleda, millist vahekohut silmas

peeti. Agendilepingu p 5 teise lause kohaselt, kõik vaidlused, mis võivad tekkida käesolevast

lepingust või sellega seoses, esitatakse eranditult Stockholmis, Rootsi Kuningriigis asuvale

vahekohtule. Inglise keelses lepingu tekstis on vahekohtu nimetuseks „Arbitration Court in

Stockholm, the Kingdom of Sweden“. Veenev ja eluliselt usutav on kostja väide, et pooled

pidasid silmas Stockholmis tegutsevat ainsat alalist rahvusvahelist vahekohut, Stockholmi

Kaubanduskoja Arbitraažikohut. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et Stockholmis asuv

neutraalne vahekohus valiti just hageja ettepanekul. Vahekohtu kokkulepe on TsMS järgi

võimalik ka viisil, et vahekohus moodustatakse alles vaidluse lahendamiseks. Rahvusvahelisi

ärisuhteid omavate ettevõtjate jaoks tuleb lugeda üldteada olevaks asjaolu, et Stockholmis

tegutseb (1917. aastast) alalise rahvusvahelise vahekohtuna kaubanduskoja arbitraažikohus

(Stockholmi Arbitraažikohus, nagu ka agendilepingu inglise keelses tekstis on märgitud). Selles

vahekohtus on lahendatud hulgaliselt tuntud Eesti ettevõtjatega seotud vaidlusi, mille tulemusi

on laialdaselt kajastatud ajakirjanduses. Etteheide, et kostja viitab üksnes institutsioonile, mitte

vahekohtu reglemendile, ei muuda vahekohtu kokkulepet ebaselgeks. Hageja viited Eesti

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vahekohtumenetluse põhimõtetele ei ole

asjakohased, kuna agendilepingule kohaldatakse Madalmaade õigust.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

23. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi tagasi

Harju Maakohtule asja sisuliseks lahendamiseks. Hageja ja kostja menetluskulud palub hageja

jätta hageja kanda.

24. Kaebuse kohaselt peab New Yorgi 1958. a konventsiooni art II lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 719

kohaselt vahekohtu kokkulepe olema pooltevaheline ja kirjalik. Sellist vahekohtukokkulepet ei

ole hageja ja kostja sõlminud ja sellist maakohus ka ei kirjelda. Määruse kohaselt puudub

vahekohtukokkulepe, kus oleks kostjat nimetatud. Põhiseaduse (PS) § 15 õigustest saab

loobuda vaid kirjaliku pooltevahelise vahekohtukokkuleppe sõlmimisega.

25. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui konventsiooni art II lg 1 ja lg 2, TsMS § 717 ja

§ 719 kohane kirjalik vahekohtukokkulepe on samade poolte vahel sõlmitud kohtumenetluses

2-21-19451

oleva vaidluse allutamiseks vahekohtule. Käesoleva hagi aluseks oleva vaidluse osas puudub

vahekohtu kokkulepe.

26. Maakohus jättis tähelepanuta, et vahekohtukokkulepe on iseseisev ja muust lepingust

eraldiseisev leping, mis hageja ja kostja vahel puudub.

27. Riigikohus on rõhutanud, et kehtib vaid kirjalik vahekohtukokkulepe ja vahekohtule

allutamine käitumise kaudu ei ole võimalik.

28. Hageja leping Balmediaga on käesolevas vaidluses asjassepuutumatu. Selle alusel ei ole

nõudeid esitatud. See leping reguleerib Balmedia tegevust agendina Beneluxi riikide

territooriumil, kus ta vahendab suhteid välisklientidega, kellele esitab arveid ja peab kinni

agenditasu. Hagi on esitatud Eesti juriidilisest isikust kostja vastu kuna kostja tellis enda nimel

trükiseid Eestis, sai need, saades Eesti käibemaksuga (mitte eksport-) arveid, millest osa maksis

ja osa mitte.

29. Maakohus tugines ekslikult hageja ja Balmedia vahelisele vahekohtukokkuleppele. See

kokkulepe puudutas Balmedia agenditegevusega seotud vaidlusi, mitte vaidlusi hageja ja kostja

vahel Eestis. Balmedia lepingus kostjat ei nimetata. Vahekohtu kokkulepe peab puudutama

kohtumenetluses olevat nõuet.

30. Agendilepingu art 11 p 1 kohaselt sai lepingumuudatusi teha (seega poolt asendada)

allkirjade andmisega. Sellist muudatust Balmedia kostjaga asendamise kohta tehtud ei ole.

31. Balmedia lepingu art 11 p 3 kohaselt sai üle anda vaid „sellest lepingust“ tulenevaid õigusi,

seega Balmedia agendiõigusi Beneluxi riikides. Kuna Balmedial puudusid igasugused õigused

Eestis, ei saanud ta neid kostjale üle anda.

32. Maakohtu määrus on vastuoluline. Kohus leiab, et Balmedia tegi tellimusi kostja kaudu ja

samal ajal, et õigused ja kohustused anti Balmedia poolt kostjale üle. Viimane eeldaks Balmedia

õiguste ja kohustuste lõppemist. Sellisel juhul toimuksid tellimused kostja poolt, mitte tema

kaudu. Samas tuvastas maakohus, et kirjalik vahekohtukokkulepe sõlmiti hageja ja Balmedia

vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Samuti puudub hageja ja kostja vahel Madalmaade õiguse

kohaldamise kokkulepe.

33. Vahekohtu kokkulepe ei ole piisavalt määratletud. Maakohtu teistsugused järeldused ei ole

õiged. Õige ei ole ka järeldus, et menetlusreeglites ei ole vaja kokku leppida. See oleks nii

olukorras, kui kokku oleks lepitud kindlas alaliselt tegutsevas vahekohtus.

34. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

35. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-21-19451

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

37. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus endiselt selle üle, kas hageja ja kostja vahelisele

vaidlusele, mis seondub hageja poolt kostja tellimusel tehtud trükitööde eest tasu maksmise

kohustusega, kohaldub vahekohtu kokkulepe, mis sisaldub hageja ja Balmedia vahelises

agendilepingus. Kostja seisukoha järgi on ta agendilepinguga ühinenud tellimusi ja arveldusi

puudutavas osas ja seega kohaldub tema ja hageja vahelisele suhtele ka agendilepingus

sätestatud vahekohtu kokkulepe. Maakohus nõustus kostja käsitlusega ja jättis hagi läbi

vaatamata, kuna vahekohtu kokkuleppe kehtivuse tõttu puudub kohtutel pädevus hagi läbi

vaadata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

38. Vahekohtukokkulepe on TsMS § 717 lg 1 kohaselt poolte kokkulepe anda vahekohtu

lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või

lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. Rahvusvahelise puutumusega asjades reguleerib vahekohtu kokkuleppe kehtivust

välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 1958. a New Yorki konventsioon.

Konventsiooni art II lg 1 järgi tunnustab iga lepinguosaline riik kirjalikku lepingut, mille alusel

pooled kohustuvad esitama vahekohtule iga lahkheli, mis on tekkinud või mis võib tekkida

nende vahel teatud kindla õigusliku suhtega seoses, olgu tegemist lepingulise suhtega või mitte,

mis puudutab sellist valdkonda, mida on võimalik lahendada vahekohtu korras. Sama artikli

teise lõike kohaselt hõlmab mõiste „kirjalik leping“ lepingu vahekohtu tingimust või vahekohtu

kokkulepet, millele pooled on alla kirjutanud või mis sisaldub kirjade või telegrammide

vahetuses.

39. Vahekohtu kokkuleppe kirjaliku nõusoleku põhimõte tuleneb seega sõnaselgelt

konventsiooni tekstist ja seda on laialdaselt tunnustatud ka New Yorki konventsiooni

osalisriikide, sh kohtute ja ka Eesti kohtute poolt. Seega tuleb vahekohtu kokkuleppe kehtivuse

hindamiseks esmalt kindlaks teha, kas pooled on andnud kirjaliku nõusoleku anda vaidlus

vahekohtu lahendada. Käesoleval juhul ei ole vaidlust iseenesest selles, et kõnealune vahekohtu

kokkulepe on kirjalikus vormis ja kokkulepe on selle sõlminud osapoolte poolt allkirjastatud

(dtl 164, tõlge dtl 173). Vaidlus tõusetub aga asjaolust, et kokkulepe on sõlmitud hageja ja

Balmedia, mitte käesoleva asja menetlusosaliste, s.o hageja ja kostja vahel. Kostjat ei ole

vahekohtu kokkuleppes üldse nimetatud.

40. Käesoleva asja lahendamiseks tuleb seega kindlaks teha, kas New Yorki konventsioon

aktsepteerib vahekohtu kokkuleppe siduvust ka lepingu pooleks mitteolevale ja lepingus

nimetamata isikule. Ringkonnakohus möönab, et varasemas New Yorki konventsiooni

käsitlevas kohtupraktikas on vahekohtu kokkuleppe kehtivust kokkuleppes nimetamata isikule

eitatud (vt nt Javor vs Francoeur, Briti Kolumbia Ülemkohus, Kanada, 06.03.2003). Siiski

tunnustab hilisem erialakirjandus (vt A. Redfern ja M. Hunter (eds) (2004), lk 90 jj) ja ka

kohtupraktika iseenesest nõuetekohaselt sõlmitud vahekohtu kokkuleppe üleminekut

kolmandale, kokkuleppes nimetamata isikule. Ameerika Ühendriikide kohtud on leidnud, et

vahekohtu kokkuleppe pooleks mitte olevate isikute suhtes võib kokkulepe olla siduv siis, kui

vahekohtu kokkulepe on New Yorki konventsiooni kohaselt iseenesest kehtiv ja kui kokkuleppe

kostja suhtes kehtivust toetab mõni lepinguõiguslik käsitlus (vt nt Formostar, LLC, et al. vs

Henry Florentius, et al., ringkonnakohus, Nevada, Ameerika Ühendriigid, 13.07.2012, 2:11-

cv-01166-GMN-CWH; Flexi-Van Leasing, Inc. vs Through Transport Mutual Insurance

Association, Ltd., et al., apellatsioonikohus, kolmas ringkond, Ameerika ühendriigid,

2-21-19451

18.08.2004, 03-3383; Sarhank Group v. Oracle Corporation, apellatsioonikohus, teine

ringkond, Ameerika Ühendriigid, 14.04.2005, 02-9383; Milton Escobal vs Celebration Cruise

Operator Inc., Celebration Cruise Line LLC, apellatsioonikohus, üheteistkümnes ringkond,

Ameerika Ühendriigid, 20.07.2012, 11-14022)1.

41. Eeltoodust tulenevalt on ekslik hageja käsitlus, et vahekohtu kokkulepe tema ja kostja vahel

ei saa eksisteerida, kuna see kehtib üksnes ja ainult isiku suhtes, kes on lepingus nimetatud ja

kes on selle allkirjastanud. Hageja esitatud viited siseriiklikule kohtupraktikale seda seisukohta

ei muuda, kuna ei käsitle kokkuleppe võimaliku ülemineku olukordasid. Siiski on ebaõige

kostja seisukoht, et hageja viited Eesti siseriiklikule seadusele ja kohtupraktikale on siinsel

juhul täiesti asjakohatud. New Yorki 1958. a konventsiooni art 7 lg 1 võimaldab hagejal

tugineda vahekohtu otsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel ka Eesti seadusega antud

õigustele (vt lex fori põhimõtte kohta ka RKTKm 21.06.2017, 3-2-1-63-17, p 26.1 ja alamärkes

1 viidatud juhiseid konventsiooni artikkel II tõlgendamise kohta). Kui hageja soovib kostja

suhtes eeldatavalt tehtavat vahekohtu lahendit täita Eestis, on seega asjakohane ka siseriiklik

regulatsioon. Eesti seadus (TsMS § 719 lg 1) nõuab vahekohtu kokkuleppele kirjalikult

taasesitatavat vormi ja selle kohtule esitamist otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise

eeldusena (TsMS § 757 lg 1). Samas ei välista ka Eesti õigus iseenesest nõuetekohase

vahekohtu kokkuleppe üleminekut kokkuleppes nimetamata isiku eri- või üldõigusjärglasele.

Vahekohtu (ja kohtualluvuse) kokkuleppe kehtivust kolmandate isikute suhtes on Eesti

õigusteoorias analüüsitud ja leitud, et kokkuleppe üleminek on võimalik, kui VÕS § 179 alusel

antakse üle põhileping, millega vahekohtu kokkulepe on seotud (J. Kisseljova, Kohtualluvuse

kokkuleppe ja vahekohtu kokkuleppe ühelt isikult teisele ülemineku võimalused eesti õiguses,

Tartu Ülikool, magistritöö 2016).

42. Praegusel juhul väidab kostja, et kokkulepe kehtib tema ja hageja suhetes põhjusel, et ta on

hageja ja Balmedia vahelise agendilepinguga ühinenud. Maakohus analüüsis kostja lepinguga

ühinemist puudutavaid väiteid õigesti Madalmaade õiguse alusel, kuivõrd agendilepingu art 11

p-i 5 esimeses lauses on lepingupooled sõlminud ka kohalduva õiguse kokkuleppe. Õige ei ole

aga maakohtu järeldus, et Balmedia andis lepingu osaliselt kostjale üle Madalmaade BW

art 6:159 alusel, mistõttu on kostja lepinguga nn liitunud.

43. Maakohtu viidatud säte käsitleb lepingulise positsiooni üleandmist ja näeb ette, et

lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda kolmandale isikule üle oma õigussuhte

teise lepingupoolega, tema ja kolmanda isikuga sõlmitud lepingu või notariaalse tehingu alusel

(BW art 6:159 p 1). Lepingulise positsiooni üleandmisega lähevad kõik lepingu alusel tekkinud

ja tulevikus tekkivad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole teiseste

(väikeste) või juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud õiguste või kohustuste osas kokku

leppinud teisiti (BW art 6:159 p 2)2. Tsiteeritud säte on olnud Eesti võlaõigusseaduse § 179

sätestatud lepingu ülevõtmise regulatsiooni eeskujuks. Lepingulise positsiooni üleandmine

BW art 6:159 alusel toob kaasa ka selle lepinguga seotud vahekohtu kokkuleppe ülemineku

kolmandale isikule. BW art 6:157 p 1 (koosmõjus BW art 6:159 p 3) kohaselt lähevad koos

lepinguga üle ka sellega seotud kõrvaltingimused. See tähendab, et kui üks lepingupool on

asendatud kolmanda isikuga, on viimasele siduvad kõik lepingust tulenevad õigused ja

kohustused, sh kohtualluvuse ja vahekohtu kokkulepped. Kuna BW art 6:159 p 1 näeb ette, et

Vt

konventsiooni

tõlgendamise

kohta

ka

selle

juhist

https://newyorkconvention1958.org/index.php?lvl=cmspage&pageid=10&menu=618&opac_view=-1

(15.08.2024)

2 Madalmaade kohustusi puudutav seadustik on inglisekeelsena arvutivõrgus kättesaadav aadressil

http://www.dutchcivillaw.com/civilcodebook066.htm (15.08.2024)

2-21-19451

lepingulise positsiooni saab üle anda üksnes lepingu teise poole nõusolekul, saab hageja ennast

kaitsta nii lepingu kui vahekohtu kokkuleppe uuele isikule üleminemise eest selleks nõusoleku

mitteandmisega. Praegusel juhul on aga hageja agendilepingu art 11 p-s 3 nõustunud, et hageja

nõusolek ei ole vajalik, kui leping antakse üle kontsernisisesele ettevõttele. Maakohtu

tuvastatud asjaoludel kuuluvad nii kostja kui ka Balmedia Madalmaade ühingule W. Van Meer

Holding B.V, s.t nad on sõsarühingud. Hageja on sellega ise osaliselt loobunud oma õigusest

lepingupartnerit valida.

44. Lepingulise positsiooni üleandmise (lepingu ülevõtmise) eesmärk on asendada senine

lepingupool teise isikuga tervikuna. Sellisel juhul jätkub sama lepinguline suhe muutmata kujul

lepingu üle võtnud isikuga. Õige ei ole maakohtu järeldus, et BW võimaldab lepingupoole

asendamist ka osaliselt. BW art 6:159 p 2 kohaselt lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingu

alusel tekkinud ja tulevikus tekkivad õigused ja kohustused. See viitab lepingupoole tervikuna

asendamise võimalusele ja sellele viitab ka sätte pealkiri. Säte võimaldab küll pooltel

(kolmandal isikul ja lepingu üleandjal) kokku leppida teisiti, kuid üksnes teiseste (väikeste) või

juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud õiguste või kohustuste osas. Maakohus on selle

jätnud tähelepanuta ja leidnud ekslikult, et leping sai kostjale üle minna osas, mis puudutas

hagejale tellimuste esitamist ja arveldusi, mida hakati suheldes kostjaga korraldama

agendilepingus kokku lepitust erinevalt (vt maakohtu tuvastatud asjaolud käesoleva määruse p-

s 16). Sellist lepingu olemusest tulenevate põhiliste õiguste ja kohustuste osadeks jagamist ja

samal ajal muutmist säte ei võimalda.

45. Õige on hageja etteheide, et maakohtu määrusest ei ole selge, kas kostja on lepingu üle

võtnud ja seega suhtes hagejaga lepingupool või jäi lepingupooleks siiski Balmedia, kes

tegutses kostja kaudu. Kostja on ise selgitanud, et kuigi ta lepinguga ühines, jäi ka Balmedia

lepingu pooleks. Ka maakohtu põhjendustest võib aru saada selliselt, et lepingupoolteks said

nii Balmedia kui ka kostja, kuid ei ole selge, millises osas ja kuidas lepingust tulenevad õigused

ja kohustused nende vahel jagunesid. Ringkonnakohtu hinnangul on nii maakohtu põhjendused

kui ka kostja väited vastuolulised ega ole kooskõlas BW art-ga 6:159.

46. Kostja ei ole ka ise esile toonud, et talle oleks agendileping osaliselt üle läinud kooskõlas

BW 6:159 alusel sõlmitud lepinguga. Kostja ei ole kohtule esitanud ka vastavat kostja ja

Balmedia vahelist lepingut, millest nähtuks selgelt, millises osas leping väidetavalt üle läks või

sellega ühineti ja kes on edaspidi lepingupooled. Maakohus andis kostjale 10.08.2023

määrusega võimaluse esile tuua konkreetsed Madalmaade õigusnormid, mis käsitlevad

agendilepingut ja kostja väidetavat osalist ühinemist sellega, kuid kostja ei ole seda teinud.

Kostja viitas vastusena kohtu nõudele üksnes lepingu sõlmimise ja tõlgendamise

üldpõhimõtteid puudutavatele sätetele (10.10.2023 menetlusdokument) ega selgitanud, milline

õiguslik instituut võimaldab lepinguga (osalist) ühinemist, millistel tingimustel ja mis on selle

tagajärg. Kostja üldsõnaline käsitlus on konkretiseerimata ega tugine ühelegi Madalmaade

õiguse lepinguõiguslikule instituudile.

47. Eeltoodud põhjusel ei ole võimalik hageja ja Balmedia vahelises agendilepingus kokku

lepitud vahekohtu kokkulepet lugeda Madalmaade (ega ka sarnase Eesti) õiguse alusel kostjale

üle läinuks ega seda kostja suhtes kehtivaks New Yorki konventsiooni tähenduses. Kostja ei

ole Balmedialt lepingut üle võtnud ega ole ka ühegi muu doktriini alusel käsitletav Balmedia

eri- või üldõigusjärglasena.

48. Teistsugust järeldust ei saa teha maakohtu nimetatud New Yorki konventsiooni osalisriikide

kohtupraktikast, mille kohaselt on vahekohtu kokkuleppe olemasolu tõlgendatud laialt ja

vahekohtuga nõustumiseks on loetud ka seda, kui pool küll lepingule alla ei kirjuta, kuid täidab

2-21-19451

seda. Need olukorrad ei ole puudutanud kokkuleppe üleminekut kolmandale, lepingupooleks

mitteolevale ja selle ettevalmistamises mitte osalenud isikule. Vahekohtu kokkuleppe kehtivust

kostja suhtes ei saa tuletada ka sellest, et kostja kuulub hagejaga algselt lepingu sõlminud

Balmediaga samasse kontserni ja et Balmedia esindajana lepingu allkirjastanud W. van Meer

on ka kostja seaduslik esindaja. Vahekohtu kokkuleppe kehtivuseks peab poolte (või nende

õiguseellaste) vahel olema vastav kirjalik kokkulepe konkreetse õigussuhte vahekohtule

allutamise kohta (New Yorki konventsiooni art II ja TsMS § 719). Kokkulepet ei saa tuletada

kaudsetest seostest erinevate juriidiliste isikute vahel ja nendevahelistest õigussuhetest.

49. Seega jättis maakohus hagi ebaõigesti New Yorki 1958. a konventsiooni art II lg 3 ja TsMS

§ 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. Kuna hageja ja kostja suhetes puudub vahekohtu

kokkulepe, ei vasta ringkonnakohus poolte väidetele selle kohta, kas hageja ja Balmedia

vaheline vahekohtu kokkulepe on selge ja piisavalt määratletud. See küsimus ei mõjuta

käesoleva asja lahendust. Maakohtu määruse viide TsMS § 423 lg 1 p-le 13, mille kohaselt

jätab kohus hagi läbivaatamata, kui ta ei ole pädev asja lahendama, ei ole aga siinsel juhul

asjakohane. Arvestades hagiavalduses esile toodud asjaolusid, on maakohus iseenesest pädev

esitatud hagi lahendama. Ringkonnakohus tühistab seetõttu maakohtu määruse ja saadab asja

tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

50. Asja sisulisel läbivaatamisel tuleb maakohtul poolte väidete ja tõendite alusel esmalt

kindlaks teha, kas hagejal oli õigussuhe kostjaga või Balmediaga, arvestades ka kostja esile

toodud asjaolusid ja väiteid ning hinnata milline õiguslik tähendus on kostja selgitusel, et ta oli

osa Balmedia arveldusprotsessist ja Balmedia tegutses pärast 2006.a agendilepingu alusel ise

edasi, kuid kostja kaudu. Kui maakohus leiab, et hagejal oli õigussuhe Balmediaga, mitte

kostjaga, tuleb kostja vastu esitatud hagi jätta rahuldamata, mitte läbi vaatamata (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-151-14, p 13).

51. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)