2-22-5166/792 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

21.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5166

Kohtuasi

Lääneranna valla (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu)

avaldus isiku tahtest olenemata kinnisesse asutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamise

tähtaja pikendamiseks

Q.R-i taotlus kinnisesse asutusse paigutamise

peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Lääneranna vald (Lääneranna Vallavalitsuse

kaudu)

Puudutatud isik: Q.R (isikukood XXX, viibimiskoht AS

Hoolekandeteenused Merimetsa Kodu, Merimetsa tee 3,

Tallinn)

Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marje Mängel

Puudutatud isiku eestkostja Lääneranna Vallavalitsus

Kinnine asutus: AS Hoolekandeteenused Merimetsa

Kodu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 31.05.2024 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi

kanda.

2-22-5166

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääneranna vald (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 07.05.2024 Pärnu

Maakohtule avalduse Q.R-i (puudutatud isik) tahtest olenemata kinnises hoolekandeasutuses

ööpäevaringse erihooldusteenuse tähtaja pikendamiseks. Avaldaja palub pikendada

puudutatud isiku viibimist tema tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel

erihooldusteenusel kohtumääruse alusel tähtajaga 1 aasta.

1.1. Avalduse kohaselt seadis Pärnu Maakohus 18.12.2019 määrusega puudutatud isiku üle

eestkoste ning määras tema eestkostjaks avaldaja kuni 18.12.2024. Pärnu Maakohus paigutas

22.06.2022 määrusega puudutatud isiku tema nõusolekuta üheks aastaks alates määruse

tegemisest kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Pärnu

Maakohus pikendas 21.06.2023 määrusega puudutatud isiku nõusolekuta ööpäevaringset

erihooldusteenust kuni 21.06.2024.

1.2. Avaldaja hinnangul on jätkuvalt täidetud kõik sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105

lg- s 1 toodud asjaolud teenuse pikendamiseks hoolekandeasutuses ööpäevaringsel

erihooldusteenusel. Puudutatud isikul on diagnoositud püsiv raske psüühikahäire. Puudutatud

isiku käitumismuster on ohtlik nii temale endale kui ka teistele. Isiku ohtlikkus ühiskonnas

viibides on tõendatud puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses. Lisaks

ilmestavad puudutatud isiku agressiivsust hoolekandeasutuses toimunud juhtumid. Tuginedes

psühhiaatrite ja teenust osutava asutuse hinnangule, ei ole puudutatud isikule muud

sotsiaalhoolekandeteenused sobilikud.

1.3. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater KK on esitanud 23.04.2024 avaldajale

tõendi, milles avaldab arvamust, et puudutatud isik vajab jätkuvalt viibimist tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenusel. Psühhiaatri sõnul puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja

ta ei võta iseseisvalt talle vajalikke ravimeid.

1.4. Hoolekandeteenused AS on teatanud hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise

vajadusest. Merimetsa Kodu 15.04.2024 iseloomustuses on kirjeldatud puudutatud isiku üldist

agressiivset käitumist, tema kontrollimatuid emotsioone ja kuidas ta seetõttu lõhub teda

ümbritsevaid esemeid. Iseloomustuses märgitakse, et juhtumeid puudutatud isikuga on

igapäevased: esile on toodud 9 juhtumikirjeldust ja 5 psühhiaatriahaiglas viibimist aastase

perioodi jooksul. Pärast nutiseadmete konfiskeerimist on puudutatud isiku käitumine

muutunud ja ta teeb koostööd rehabilitatsioonimeeskonnaga. Rutiin ja turvaline keskkond

toetavad puudutatud isiku iseseisvat toimetulekut. Tallinna Merimetsa tee 3 üksuse tiimijuht

2-22-5166

on arvamusel, et puudutatud isik vajab kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse

jätkumist, kus on tagatud ööpäevaringne professionaalne toetus ja järelevalve.

2. Puudutatud isik esitas 14.05.2024 maakohtule avalduse, milles palub ennast katseajaga

vabastada kinnisest asutusest ja luba minna koju tagasi. Puudutatud isik lubab võtta ravimeid

ja otsida osalise töökoormusega töökoht.

3. 23.05.2024 seisukohas leidis Sotsiaalkindlustusamet (SKA), et puudutatud isik vajab

kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamist.

SKA ei pidanud võimalikuks järgmise aasta jooksul tähtaja pikendamist peatamisega. Seda

võib kaaluda aasta pärast, kui puudutatud isik on oma käitumisega tõestanud, et suudab

impulsiivsust kontrollida, on omandanud selleks eneseregulatsioonitehnikaid ning kasutab

neid teadlikult oma emotsioonide juhtimisel. SKA märkis, et puudutatud isiku puhul:

3.1. esineb SHS § 105 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolu – tal on raske psüühikahäire - orgaaniline

segatüüpi meeleoluhäire (F06.33) ja kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F70.1),

mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning millest tulenevalt

vajab isik regulaarselt kõrvalabi;

3.2. esineb SHS § 105 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu – isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma

ravisoovitusi ning temal esinev psüühikahäirete kogum ei olegi suures osas meditsiiniliselt

ravitav. Isik on omandanud käitumismustrid, mis ei ole ühiskondlikult aktsepteeritavad ning

seetõttu on ta osutunud ohtlikuks eelkõige ümbritsevatele inimestele, tekitades neis hirmu ja

turvatunde puudumist, võttes ära ja lõhkudes nende asju, rikkudes kodurahu ja -korda.

Viimased 2,5 kuud on isiku käitumine olnud rahulik, kuid SKA hinnangul on pigem

tõenäoline, kui väheusutav, et sellised juhtumid ka edaspidi korduvad, sest põhjused, miks

käitumine vallandub, on näiliselt süütud ning neid tuleb elus ette igal sammul (halb tuju,

telesaade, kus oli juttu eestkosteasutusest, tema nõudmistele mitte kohene reageerimine,

telefonikõne eestkostja esindajaga jmt). Puudutatud isik ei ole veel suutnud tõestada, et ta on

võimeline enda käitumist juhtima ja aru saama oma tegudest, mistõttu ei ole ta valmis veel

väljaspool turvalist, kindlalt struktureeritud keskkonda tegutsema;

3.3. esineb SHS § 105 lg 1 p 3 nimetatud asjaolu – varasemate abinõude rakendamine ei ole

osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SKA on hinnanud isiku

tegevusvõime tasemele vastavaks erihoolekandeteenuseks kogukonnas elamise teenuse, kuid

kuna isikul on olemas oma kodu, siis ei soovi isik asuda erihoolekandeteenust kasutama

teenuseosutaja pinnale. Muid, vähem toetust pakkuvaid erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu

toetamise teenus) isiku elukohas ei ole. Ainult eestkostja esindaja ja koguduseliikmete toest

praegusel hetkel veel ei piisa. Kumbki neist ei ole spetsialiseerunud psüühilise erivajadusega

inimeste toetamiseks ja abistajatel puudub vastav ettevalmistus.

4. 27.05.2024 seisukohas leidis avaldaja, et puudutatud isiku avaldus kinnisesse asutusse

paigutamise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja sotsiaaltöötajale on teada, et

puudutatud isiku käitumine on viimastel kuudel muutunud rahumeelsemaks ja

kontrollitumaks. Avaldaja hinnangul näitab puudutatud isiku käitumise paranemine, et

viibimine ööpäevaringsel erihooldusteenusel on sobilik ning vajalik teenus. Nagu eksperdid

on kinnitanud, on käitumismustrite muutumiseks vajalik pikaajaline viibimine ööpäevaringsel

erihooldusteenusel. Puudutatud isik on viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel alates

30.06.2022, s.o 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva. Puudutatud isiku käitumismuster on muutunud

paremuse poole lühikese aja jooksul (3 kuud), mistõttu on oluline hoolekandeasutuses

viibimise jätkumine positiivsete mustrite kinnistumiseks. Lisaks tuleb silmas pidada, et

2-22-5166

puudutatud isik on teadlik olukorrast, et tema viibimine ja viibimise jätkumine

hoolekandeasutuses sõltub tema käitumisest. Kuna isiku soov teenuse lõpetamiseks on väga

suur, siis see võib motiveerida puudutatud isikut oma käitumist varasemast enam kontrollima,

kuid teenuse lõpetamine käesoleval hetkel võib anda hoopis negatiivse tagajärje.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohtu 31.05.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku viibimist kinnises

asutuses tema nõusolekuta ööpäevaringsel erihooldusteenusel tähtajaga kuni üks aasta

määruse tegemisest alates, s.o kuni 31.05.2025. Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku

14.05.2024 taotluse kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks. Kohus jättis rahuldamata

puudutatud isiku 28.05.2024 ja 29.05.2024 taotlused riigi õigusabi saamiseks. Kohus märkis,

et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele selle kättetoimetamisega puudutatud isiku

eestkostjale. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldus puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamise pikendamiseks põhjendatud (SHS § 105 lg 1).

6.1. 12.06.2023 ekspertarvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire -

orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire (F06.33), kerge vaimne alaareng, olulise käitumishäirega

(F70.1) ja epilepsia (G40.9), mille tõttu ei ole ta võimeline oma käitumisest aru saama ja seda

juhtima. Puudutatud isik sündis enneaegsena ja sünnipuhuse ajukahjustusega. Isiku vaimne ja

füüsiline areng oli eakohasest aeglasem. Juba 3-aastasena diagnoositi isikul vaimset

alaarengut. Epilepsia ja peatraumad on veelgi halvendanud isiku vaimset võimekust, ilmnevad

ka epilepsiale omased isiksusemuutused, rigiidsus, impulsiivsus ja emotsionaalne labiilsus.

6.2. Alates 23.06.2023, mil puudutatud isik viibib kohtumäärusega ööpäevaringsel

erihooldusteenusel Hoolekandeteenused Merimetsa Kodus, oli puudutatud isik statsionaarsel

ravil SA PERH psühhiaatriakliinikus vähemalt viis korda: 19.09-21.09.2023; 24.09-

03.10.2023; 21.12-31.12.2023; 10.01-25.01.2024, 07.02-27.02.24. Pärast viimast haiglaravi

on viimastel kuudel isiku käitumine stabiliseerunud ning ta on viisakas ja koostöövalmis.

6.3. Puudutatud isik on viimase aasta jooksul jätkuvalt ettearvamatult käitunud, olnud

agressiivne, teinud verbaalseid ja füüsilisi rünnakuid ümbritseva vastu, lõhkunud asju ja tal on

olnud talitsematuid raevuhooge. Isik ei saa aru oma käitumisest ja selle tagajärgedest. Oma

käitumisega tekitab isik ümbritsevates inimestes hirmu või viha enda vastu. Alates 23.06.2023

on puudutatud isiku suhtes rakendatud ühel korral eraldusruumi paigutamist, sest ta seadis

oma agressiivse käitumisega ohtu nii enda kui ka teiste elu ja tervise. Samal perioodil on

koostatud puudutatud isiku suhtes üheksa juhtumikirjeldust, muuhulgas järgmistel asjaoludel:

1) 15.06.2023 olid puudutatud isikul terve päeva jooksul olid selged käitumishäire ilmingud,

ta oli agressiivne nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, ründas kaasklient K ja lõi teda rusikaga

vastu pead; 2) 16.06.2023 kraapis puudutatud isik terava esemega oma kõhtu; 3) 19.09.2023

oli puudutatud isik verbaalselt vägivaldne töötaja vastu ning ta paigutati eraldusruumi ja

hiljem hospitaliseeriti; 4) 05.02.2024 lõhkus puudutatud isik ära oma inhalaatori; karjus kõva

häälega ja postitas videoid eestkostja kohta ning muutus eriti vihaseks, kui ta kutsus tugiisiku

enda tuppa, kuid tugiisik oli hetkel hõivatud ja ei saanud kohe tulla; 5) 07.02.2024

psühhiaatriakliinikusse puudutatud isikule järele minnes selgus, et isik on siiski ebastabiilne,

karjus ja laimas eestkostjat ning teenuse töötajaid ja loopis asju, mis tema käeulatusse olid

jäänud. Puudutatud isik toimetati hoolekandeasutusse politsei abiga ning puudutatud isik

viskas esimese asjana oma toas tooliga vastu akent ja lõhkus peretoas kapi, kus teiste toite

hoiti. Isik sõimas ja laimas kõiki töötajaid ning peksis rusikatega vastu ukseklaase, rebis

2-22-5166

tükkideks oma asjad ja viskas nõudepesuvahendi vastu seina. Lisaks eeltoodule on puudutatud

isik samal perioodil rebinud puruks oma riided ja jalanõud, rebinud katki raamatuid,

mängukaarte, teepakke, tallanud lillede peal, visanud WC paberid üle aia ja loopinud toidu

põrandale. Puudutatud isik on käinud kaasklientide tubades ja rikkunud üksuse öörahu.

6.4. 23.04.2024 arstitõendis märgib psühhiaater KK, et viimase aasta jooksul on puudutatud

isiku psüühiline seisund olnud ebastabiilne. Puudutatud isiku meeleolu on muutlik, periooditi

muutub isik vihaseks, kärsituks, hakkab kõikjale saatma pikki ähvardus- ja sõimukirju, läheb

tülli kaasklientide ja personaliga ning muutub vägivaldseks. Sellises seisundis keeldub isik

ravist, laamendab ja lõhub asju. See on olnud põhjuseks, miks puudutatud isik on vajanud

jooksva aasta vältel seitsmel korral lühiaegset haiglaravi. Ravimite suhtes on isik tõrjuv ning

peab ennast täiesti terveks. Oma agressiivse käitumise osas ei ole puudutatud isikul mingit

kriitikat.

6.5. Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik ei suuda enda käitumist juhtida, on olnud viimase

aasta jooksul kontrollimatute raevuhoogude tõttu endale ja teistele ohtlik ning on seda

jätkuvalt, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust

saama.

6.6. Puudutatud isiku ohtlikkuse ohjamiseks ei ole võimalik rakendada kinnisesse asutusse

paigutamisega võrreldes vähem piiravamaid abinõusid. Varem kohtule tsiviilasjas nr 2-22-

5166 edastatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isikule on osutatud suures mahus

kohaliku omavalitsuse, tervishoiu- ja erihoolekandeteenuseid. SKA viis 30.04.2024

puudutatud isiku suhtes läbi abi- ja toetusvajaduse hindamise, mille tulemustest nähtub, et

puudutatud isik vajab toetust ja juhendamist igapäevatoimingute sooritamisel ja oma elu

korraldamisel ühiskondlikult aktsepteeritaval moel. Puudutatud isik vajab enda elukvaliteedi

tagamiseks sotsiaalhoolekande abimeetmeid. Temale vajalikku abi saab tagada kogukonnas

elamise teenusega. 01.11.2021 on puudutatud isikule pakutud kohta Hoolekandeteenused AS

Jõhvi Puru üksuses, kuid eestkostja esindaja sõnul ei olnud puudutatud isik nõus teenusele

asuma. Puudutatud isik ei ole huvitatud ühestki erihoolekandeteenusest, mida pakutakse

väljaspool tema enda kodu, kuid puudutatud isiku elukohas Lihulas ei ole ühtegi

teenusepakkujat, kes igapäevaelu toetamise teenust osutaks. Varem on isikule pakutud

Lääneranna vallast tugiisiku teenust, kuid kuna selle eest peab inimene ise tasuma, siis sellest

puudutatud isik keeldus. Olemas on olnud tugi kohalikult baptistikoguduselt, kuid seal on

olnud juhuseid, kus koguduseliige on üritanud puudutatud isiku varaga manipuleerida. AS

Hoolekandeteenused Merimetsa Kodu tiimijuht on kohtule 15.04.2022 teatanud, et

puudutatud isik vajab jätkuvalt ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel.

Puudutatud isik vajab turvalist keskkonda, kus talle on tagatud ööpäevaringne professionaalne

toetus ja järelevalve. 12.06.2023 eksperdi arvamuse kohaselt ei saa puudutatud isik hakkama

iseseisva eluga. Väljaspool kinnist asutust isik ravimeid korralikult ei kasuta ja muutub

vägivaldseks kaaskodanike suhtes. Seega vajab puudutatud isik jätkuvalt viibimist tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenusel. Seega on puudutatud isiku raskest psüühikahäirest tingitud

ohtlikkust temale endale ja ümbritsevatele isikutele praegu võimalik vähendada üksnes

kinnises asutuses.

7. Puudutatud isiku avaldus kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks jääb rahuldamata

(TsMS § 540 lg 1). Puudutatud isiku tervislik seisund ei ole sedavõrd paranenud, et kinnisesse

asutusse paigutamist lõpetada või peatada. Tegemist on raske psüühikahäirega isikuga, kes ei

suuda oma käitumist kontrollida ning kelle vaimse ja füüsilise tervise huvides on jätkuvalt

vajalik ööpäevaringne hooldusteenus ja järelevalve. Asjas kogutud andmetest nähtub, et

puudutatud isiku käitumine võib olla ettearvamatu, ta võib nähtava põhjuseta ootamatult

2-22-5166

muutuda agressiivseks ning äkiliste rünnakutega on reaalselt ohtlik teiste isikute elule,

tervisele ja julgeolekule. Puudutatud isik ei ole iseseisvalt suuteline hoolitsema enda tervise

eest, ta vajab regulaarselt meeleolu stabiliseerivat ravi, tegevusi ja kõrvalbi, sest ei tunnista

enda psüühilist seisundit ning kinnisesse asutusse paigutamata jätmisel seab sellega ohtu enda

ja ümbritsevate isikute tervise ja turvalisuse. Kohus nõustus SKA arvamusega, et

käitumismustrite korrigeerimine võtab aega ning paari-kolme kuu pikkust perioodi, mil

puudutatud isik on olnud käitumiselt rahulik ja koostöövalmis, ei saa lugeda piisavaks, et olla

kindel, et ohtlikkus on möödunud ja isik oleks valmis pöörduma koju tagasi, kus ta jääb

sisuliselt ilma vajalike spetsiaalselt psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud teenusteta,

mis toetaksid tema stabiilsust. Nii avaldaja, Merimetsa Kodu kui ka SKA on seisukohal, et

puudutatud isik vajab jätkuvalt ööpäevaringselt järelevalvet, pidevat abi ja juhendamist

igapäevatoimingutes, kuna tema seisundi paranemine viimastel kuudel on olnud liiga

lühiajaline, et kestvat tulemust anda. Puudutatud isiku ettearvamatu ja agressiivse käitumise

tõttu ei ole praegu võimalik tema paigutamine toetatud kogukonna teenusele, sest ta ise ei

nõustu sellega, ega ka muule teenusele, kuna siis ei ole võimalik tagada talle vajalikku

järelevalvet, toetamist ja juhendamist, kuidas oma viha ja agressiivsusega toime tulla ennast ja

teisi kahjustamata. Puudutatud isik on ohtlik endale ja teistele, kui ta jäetakse paigutamata

kinnisesse asutusse. Seda kinnitavad kinnise asutuse juhtumikirjeldused, kus puudutatud isik

alles mõned kuud tagasi lõhkus hooldekodu ja teiste klientide vara ning tema ohjamiseks tuli

kaasata politsei. Puudutatud isik peab ennast jätkuvalt terveks, ta on varem kodustes

tingimustes lõpetanud ravimite tarvitamise või võtnud ravimeid ülemääraselt ning on ka

kinnises hoolekandeasutuses keeldunud ravimite võtmisest. Selles olukorras ei ole usutavad

puudutatud isiku lubadused, et ta nüüd jätkaks ravimite võtmist, kui kinnisesse asutusse

paigutamine peatataks ja tal lubataks koju pöörduda.

8. Kohus ei määranud TsMS § 5391 lg 2 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna eelmise

eksperdiarvamuse andmisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Puudutatud isiku suhtes

on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohtupsühhiaatria ekspert KT andnud kohtule oma

arvamuse 12.06.2023. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik nõusolekuta

ööpäevaringset erihooldusteenust hoolekandeasutuses ühe aasta vältel; teenusele paigutamata

jätmisel katkestab isik ravi ning muutub kaaskodanike suhtes agressiivseks; mingi muu

sotsiaalteenuse kohaldamine isiku suhtes võimalik ei ole. 07.05.2024 avalduses on välja

toodud, et puudutatud isiku tervislik seisund ei ole aastaga muutunud, seda kinnitavad lisatud

tõendid ja kohtu poolt täiendavalt kogutud andmed.

9. Kohus ei pidanud TsMS § 5391 lg 2 alusel vajalikuks puudutatud isiku isiklikku

ärakuulamist. Puudutatud isik on viimase aasta jooksul (10.05.2023 ja 19.06.2023) olnud

kohtu poolt korduvalt ära kuulatud. Ärakuulamiste protokollidest ja eksperdi intervjuu

kirjeldustest nähtuvalt põhjustab ärakuulamine puudutatud isikule suurt ärrituvuse ja

agressiivsuse tõusu ning seeläbi kahju tema tervisele. Kohus võttis arvesse ka seda, et

puudutatud isik on 14.05.2024 avalduses oma seisukoha kinnisesse asutusse paigutamise osas

kohtule kirjalikult esitanud.

10. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 3).

Määruskaebus

11. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse,

milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus avaldaja avalduse rahuldas ja

jättis rahuldamata puudutatud isiku avalduse kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks.

2-22-5166

12. Puudutatud isiku puhul ei ole täidetud SHS §105 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud tingimused.

Puudutatud isik ei vaidlusta, et täidetud on SHS §105 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus.

13. Riigikohus on selgitanud, et SHS § 105 lg 1 p 2 eesmärgiks on eelkõige kaitsta just isikut

ennast ja teisi, mitte neile kuuluvat vara. Isiku ohtlikkust ei saa jaatada ainuüksi seetõttu, et ta

on lõhkunud või on ähvardanud lõhkuda enda või teiste vara (RKTKm 10.10.2007, 3-2-1-81-

07, p 11). Maakohus on ebaõigesti viidanud üheksale juhtumikirjeldusele, mis on kõik seotud

vara lõhkumise/rikkumise või labiilse/halva käitumisega. Kinnisesse asutusse saab paigutada

eelkõige endale või teistele (mitte esemetele) ohtliku isiku.

14. SKA 23.05.2024 seisukohas on välja toodud, et pärast viimast haiglaravi (perioodil

07.02.2024–27.02.2024) on puudutatud isiku käitumine stabiliseerunud, ta on viisakas ja

koostööaldis. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkuse tuvastamisel tuleb võtta arvesse nii

negatiivseid kui ka positiivseid sündmusi ja muutusi. See tähendab, et kohus ei tohi lähtuda

vaid minevikusündmustest, arvestamata sealjuures vahepealseid arenguid, olgu need siis

positiivsed või negatiivsed (RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13 p 16; RKTKm 13.02.2017, 3-2-

1-151-16 p 15).

15. Praegusel juhul pidanuks kohus enne pikendamist kaaluma, miks ei ole puudutatud isiku

puhul võimalik rakendada muid vähem piiravaid meetmeid. Puudutatud isikule vajalikku abi

saab SKA hinnangul tagada kogukonnas elamise teenusel. Asjaolu, et puudutatud isikule

pakuti 2021. aastal AS Jõhvi Puru üksuses kohta, mida ta vastu ei võtnud, ei anna alust SHS §

105 lg 1 p 3 kohaldamiseks.

16. Maakohus jättis ebaõigesti puudutatud isiku ära kuulamata (TsMS § 536 lg 1 rikkumine).

Puudutatud isik saaks ärakuulamisel anda kohtunikule edasi seda, kuidas tema olukorda näeb

ning milliseks ta ise oma tervislikku seisundit hindab. Ärakuulamise eesmärk on ka

kohtupoolse kontrollfunktsiooni teostamine nii menetlusosaliste kui ka arstide ja ekspertide

üle.

17. Tsiviilasja nr 2-22-5166 e-toimikus ei ole ühtegi viimasel aastal puudutatud isiku

ärakuulamist kajastavat menetlusdokumenti või ärakuulamiste protokolle. Juhul kui protokolli

ei koostata, peaks ärakuulamise käik ja tulemused olema toimikus märgitud (TsMS § 477 lg

8). Ka sellist menetlusdokumenti ei õnnestunud esindajal leida.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

18. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

18.1. Käesoleval juhul on täidetud kõik SHS § 105 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Puudutatud

isikule on SKA otsusega määratud raske vaimupuue, mis piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada või seda juhtida. Puue on määratud 06.01.2021 ja kehtib kuni 17.12.2025.

18.2. Puudutatud isiku käitumismuster ja AS Hoolekandeteenused koostatud

juhtumiskirjeldused tõendavad, et isik on endale või teistele ohtlik. Lisaks asjade lõhkumisele

on puudutatud isik käitunud agressiivselt nii enda kui teiste isikute suhtes. Asjaolu, et

puudutatud isik väljendab oma frustratsiooni lõhkudes end ümbritsevaid esemeid, võib olla

ohtlik ka inimestele. Esemetega võib pihta saada ja/või kildudega vigastada end ümbritsevat.

Eluks vajalike esemete lõhkumine (nt inhalaator, kamina esiklaas) halvendab puudutatud isiku

enda elukvaliteeti ja turvalist elukeskkonda.

2-22-5166

18.3. Puudutatud isik vajab jätkuvalt ööpäevaringselt järelevalvet, pidevat abi ja juhendamist

igapäevatoimingutes, kuna tema seisundi paranemine viimastel kuudel on olnud liiga

lühiajaline, et kestvat tulemust anda. Puudutatud isiku ettearvamatu ja agressiivse käitumise

tõttu ei ole praegu võimalik tema paigutamine toetatud kogukonna teenusele, sest ta ise ei

nõustu sellega ega ka muule teenusele, kuna siis ei ole võimalik tagada isikule vajalikku

järelevalvet, toetamist ning juhendamist, kuidas oma viha ja agressiivsusega toime tulla

ennast ja teisi kahjustamata.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb

jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

21. SHS § 105 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1)

täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole

võimalik. SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui

nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud

asjaolud, võib kohus täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku

esindaja taotluse alusel pikendada täisealise isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta

hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. TsMS § 538 lg 2 järgi ei või isikut kinnisesse

asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti.

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt on täidetud SHS §

105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus – puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – orgaaniline

segatüüpi meeleoluhäire (F06.33), kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F70.1) ja

epilepsia (G40.9), mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida.

23.04.2024 psühhiaater KKi arvamuse kohaselt on puudutatud isiku psüühiline seisund olnud

viimase aasta jooksul ebastabiilne ning seetõttu on puudutatud isik vajanud viimase aasta

jooksul mitmel korral lühiaegset haiglaravi psühhiaatrikliinikus. Raske psüühikahäire

olemasolu puudutatud isik määruskaebuses ei vaidlusta.

23. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite

kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,

vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku

mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba

jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema

konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem

kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid

võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata

2-22-5166

puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-

3662/92, p 14.1). Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste

isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 02.03.2007, 3-2-

1-145-06, p 19).

24. Isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta ei piisa üksnes kaugemas minevikus toimunud sündmustega arvestamisest, vaid

hinnata tuleb vahepeal toimunud arenguid ja isiku enda suhtumise võimalikku muutumist ning

analüüsida ka eelmise kohtulahendi järel toimunut. Isiku kinnises asutuses viibimise

perioodiline kontroll ja seal viibimise pikendamise otsustamine kaotaks mõtte, kui iga kord

võetaks arvesse üksnes kaugemas minevikus toimunud samu sündmusi (RKTKm 07.06.2014,

3-2-1-33-14, p 16; RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 16).

25. Asja materjalidest nähtuvalt on viimati pikendatud puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaega 21.06.2023 määrusega ning puudutatud isik viibib teenusel AS

Hoolekandeteenused Merimetsa tee 3 üksuses. Ringkonnakohus märgib, et avaldusele lisatud

AS-i Hoolekandeteenused iseloomustuse ja juhtumikirjelduste järgi on puudutatud isik olnud

viimase aasta jooksul hoolekandeasutuses nii verbaalselt (karjub, sõimab, laimab) kui ka

füüsiliselt vägivaldne ja agressiivne, lõhkunud asju ja laamendanud. Ringkonnakohtu

hinnangul väljendub isiku ohtlikkus eelkõige füüsilises ohus teda ümbritsevate inimeste elule

ja tervisele ning arvestades viimasel aastal aset leidnud sündmusi on isiku ohtlikkus teiste

elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Nimelt ründas puudutatud isik

15.06.2023 Merimetsa Kodus kaasklienti K, lüües teda rusikaga vastu pead; 19.09.2023

ründas puudutatud isik rusikatega Merimetsa Kodus tegevusjuhendajat R, kes sai haiget ning

06.02.2024 lükkas puudutatud isik tegevusjuhendajat O vastu rindu. Psühhiaater KKi

23.04.2024 arvamuse järgi oma agressiivse käitumise osas puudutatud isikul kriitikat ei ole.

Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku impulsskontroll nõrk, suheldes võib isik

kergesti näiliselt tühistest põhjustest ärrituda, mille tulemusena ei suuda ta oma käitumist

kontrollida. Puudutatud isiku emotsionaalne seisund ja käitumine on väga muutlik. Oma

käitumisega tekitab puudutatud isik teistes Merimetsa Kodu elanikes hirmu ja turvatunde

puudumist, võttes ära ja lõhkudes nende asju ning rikkudes kodurahu ja -korda. Seega leiab

ringkonnakohus, et täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o isik on ohtlik

teistele, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust

saama.

26. Käesoleval juhul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, mille järgi ei ole

varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete

kasutamine ei ole võimalik.

26.1. Perioodil 23.06.2023–22.05.2024 viibis puudutatud isik statsionaarsel ravil PERHi

psühhiaatriakliinikus viis korda. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma

ravisoovitusi, tal puudub haigusteadvus ja haiguskriitika. Sisulist ravivajadust puudutatud isik

ei mõista. Puudutatud isik on talle määratud ravimite suhtes tõrjuv ning peab ennast täiesti

terveks. Iseseisvalt elades puudutatud isik ravimeid vastavalt raviskeemile ei tarvitanud. Asja

materjalidest nähtuvalt vajab puudutatud isik regulaarset toetusravi kontrollitud keskkonnas ja

visiite psühhiaatri juurde raviefekti jälgimiseks. Ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik

seisund halvenenud, tema käitumine on muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks. Lisaks

esinevad puudutatud isikul kroonilistest häiretest epilepsia ja krambihood, mis ei ole

kontrollitavad ning tabavad isikut ootamatult.

2-22-5166

26.2. SKA 30.04.2024 abi- ja toetusvajaduse hindamise kokkuvõtte järgi vajab puudutatud

isik enda elukvaliteedi tagamiseks sotsiaalhoolekande abimeetmeid, isik vajab toetust ja

juhendamist igapäevatoimingute sooritamisel ning oma elu korraldamisel ühiskondlikult

aktsepteeritaval moel. SKA on hinnanud puudutatud isiku tegevusvõime tasemele vastavaks

erihoolekandeteenuseks kogukonnas elamise teenuse, kuid kuna isikul on olemas oma kodu,

siis ei soovi puudutatud isik asuda erihoolekandeteenust kasutama teenuseosutaja pinnale

(01.11.2021 on puudutatud isikule pakutud kohta Hoolekandeteenused AS Jõhvi Puru

üksuses, kuid puudutatud isik ei olnud nõus teenusele asuma). Muid, vähem toetust pakkuvaid

erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu toetamise teenus) puudutatud isiku elukohas Lihulas ei

ole. Varem on puudutatud isikule pakutud tugiisiku teenust, kuid kuna selle eest peab inimene

ise tasuma, siis sellest puudutatud isik keeldus. SKA hinnangul ainult eestkostja esindaja ja

koguduseliikmete toest praegusel hetkel ei piisa, kuna sellist liiki abistajatel puudub vastav

ettevalmistus.

26.3. Psühhiaater KKi 23.04.2024 arvamuse järgi vajab puudutatud isik jätkuvalt viibimist

tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel, kuna väljaspool kinnist asutust ta ravimeid

korralikult ei kasuta, muutub vägivaldseks kaaskodanike suhtes ja jätab enda eest

hoolitsemise katki.

26.4. Arvestades, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, isik ei ole võimeline iseseisvalt

täitma ravisoovitusi ning esineb oht puudutatud isikut ümbritsevate isikute elule ja tervisele,

siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul muude abinõude kohaldamine piisav ega võimalik.

Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku seisundi stabiliseerumist ja paranemist väljaspool

kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik tagada. Puudutatud isik vajab pikaaegset

stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja hooldusteenused, mis võimaldavad tema

tervislikku seisundit (sh agressiivsust ja ohtlikkust teiste inimeste suhtes) kontrolli all hoida.

Ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on

muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks.

27. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused täisealise

isiku ilma tema nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamise pikendamiseks täidetud.

28. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul puuduvad alused puudutatud

isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamiseks. TsMS § 540 lg 1 järgi võib isiku

kinnisesse asutusse paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja

või tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada.

Peatamisega võib siduda tingimusi ja kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et sellised

tingimused ja kohustused peaksid distsiplineerima isikut oma raviga tegelema ja paremini

käituma ning nende täitmisel ei kujuta isik endast ohtu iseendale ega teistele (vt RKTKm

14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6). Peatamise saab määrata siis, kui kinnisesse asutusse

paigutamise eeldused on iseenesest täidetud, kuid konkreetse isiku tervislikku seisundit

arvestades oleks võimalik tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all (vt RKTKm

20.03.2019, 2-16-10435, p 19).

28.1. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et puudutatud isikul puudub

haiguskriitika, isik vabatahtlikult ravimeid kodus ei võta ning muude abimeetmete

kohaldamine puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik, ei saa ringkonnakohus kaaluda

puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Lisaks ei ole praegusel juhul

puudutatud isiku ohtlikkust võimalik ennetada muul viisil kui tema kinnisesse asutusse

paigutamise teel. Puudutatud isik vajab regulaarset toetusravi kontrollitud keskkonnas ning

ravita jäämisel on puudutatud isiku tervislik seisund halvenenud, tema käitumine on

2-22-5166

muutunud konfliktsemaks ja agressiivsemaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

puudutatud isiku seisundi paranemine viimastel kuudel on olnud liiga lühiajaline, et kestvat

tulemust anda. Arvestades viimasel aastal aset leidnud sündmusi, mil isik ei ole suutnud oma

käitumist juhtida ning on seetõttu olnud teistele ohtlik, ning seda, et isik on viibinud korduvalt

ravil psühhiaatriahaiglas, ei anna isiku seisundi paranemine viimastel kuudel alust maakohtu

määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku käitumise

paranemine näitab pigem, et viibimine ööpäevaringsel erihooldusteenusel on sobilik ning

vajalik teenus. Seega on oluline hoolekandeasutuses viibimise jätkumine positiivsete mustrite

kinnistumiseks. Ka Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP on 27.01.2022 arvamuses

selgitanud, et autistlikkusest tulenevalt on puudutatud isikus kinnistunud ühetaolised

käitumismustrid (ähvardada, karjuda oma tahtmise saavutamiseks, meelitada jms) ning

selliselt kinnistunud käitumist ei ole võimalik enamasti muuta või kui on, siis eeldab see

aastatepikkust treeningut käitumise juhtimise meetodeid kasutades ning see kuulub

hooldusasutuses tehtavate tegevuste hulka.

29. Maakohtule ei saa puudutatud isiku ärakuulamata jätmisel ette heita menetlusnormide

rikkumist. Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, miks kohus ei pidanud TsMS §

5391 lg 2 alusel vajalikuks puudutatud isiku isiklikku ärakuulamist. Ringkonnakohus peab

maakohtu selgitusi põhjendatuks. TsMS § 5391 lg 2 järgi ei ole kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaja pikendamiseks vajalik isiku enda ärakuulamine, kui eelmisest

ärakuulamisest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Toimiku materjalidest nähtuvalt on

puudutatud isik ära kuulatud 10.05.2023 kinnisesse asutusse paigutamise ennetähtaegse

lõpetamise menetluse raames. Toimiku materjalide hulgas sisaldub ka ärakuulamise protokoll

(KIS-s dokumendi nr 470). 21.06.2023 määrusest (KIS-s dokument nr 603), millega kohus

pikendas puudutatud isiku viibimist kinnises asutuses tähtajaga üks aasta arvates määruse

tegemisest, nähtub, et kohus kuulas puudutatud isiku ära tema viibimiskohas 19.06.2023.

Vastava toimigu kohta puudub ärakuulamise protokoll, kuid kohus on ärakuulamise sisu

kajastanud 21.06.2023 kohtumääruses. TsMS § 477 lg 8 järgi protokollib kohus

menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses,

milles peab seda vajalikuks, ning kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega

seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis.

30. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisest tingitud

menetlusosaliste

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isikule

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt