Legislator Case Law & Legislation
1-19-7827/139 AI generated

1-19-7827/139 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-19-7827/139
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses alates

Legislator headnote

AI generated

1-19-7827/139 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

21.08.2024

Kohtuasja number

1-19-7827

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Valentina MICHELSON

Kaitsja

Aleksei SMELOV

Tallinna Tehnikaülikool, 2013

Asja läbivaatamise kuupäev

13.08.2024

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Eduard AVETJANI

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Eduard AVETJAN

sünd.

21.11.1984,

isikukood

38411210222,

kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx

Karistuse kandmise algus 16.04.2019 ja lõpp

16.04.2028

RESOLUTSIOON

Jätta Eduard AVETJAN elektroonilise valve

kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus

Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil

isik

sai

vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Eduard Avetjani

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks.

Eduard Avetjan on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.08.2020 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 21.12.2020 otsustega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi

ja karistatud vangistusega 9 aastat alates 16.04.2019.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, kehtivaid

karistusi on 2 ja vanglas viibib ta 5ndat korda. Kuritegude toimepanemise

soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine, väljakujunenud kuritegelikud hoiakud

ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses alates

13.09.2021 määratud abitööliseks, kuid ta keeldub järjepidevalt töötamisest, 2022. a

toimusid vestlused sotsiaaltöötajaga tutvusringkonna negatiivsest mõjust, läbis

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osales riigikeele A2 ja B1 taseme õppes, kuid B1

taseme õpingud jäid pooleli kinnipeetava ümberpaigutamise tõttu ning osaleb

käesoleval hetkel taas riigikeele A2 taseme õppes, omandas 8. ja 9. klassi hariduse, on

osalenud kogu vangistuse jooksul vestlustes kaplaniga. Ennetähtaegse vabanemise

korral soovib kinnipeetav elama asuda abikaasale kuuluvasse korterisse Tallinnas

koos abikaasa ja lastega. Abikaasa on nõus kinnipeetava korterisse elama asumisega

ning see sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja toob välja,

et kinnipeetav kasutas eelmise kuriteo sooritamisel korterit koos kuriteokaaslasega

narkootikumide hoidmiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale

garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxxna. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval

tasumata nõudeid üle 10 000 € ning tema vabanemisfondis on 2460 €. Kinnipeetaval

on lähedastest abikaasa, alaealised lapsed, abikaasa ema, kinnipeetava vennad ja

vanaema, kelle kõigiga on head ja toetavad suhted ning laste ja abikaasaga toimuvad

igakuiselt ka pikaajalised kokkusaamised. Kinnipeetavat toetavad vangistuses rahaliselt

abikaasa ja abikaasa ema. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetav suhtleb jätkuvalt

kriminaalkorras karistatud isikutega, s.h. kuriteokaaslastega, kes viibivad vangistuses.

Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, on läbinud mitmel korral

sõltuvusprogramme ja viibinud ka Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas,

kuid hakkas 2012. a vanglast vabanedes uuesti narkootikume tarvitama.

Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava korduv kriminaal- ja väärteokorras

karistatus näitab tema hoolimatust ühiskonda ning puudulikku motivatsiooni loobuda

taolisest kuritegelikust käitumisest. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik

avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%

ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru

Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 16.04.2028. Käitumiskontrolli tähtajaks

tuleb määrata 2 aastat, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6

sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.21, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 7 kuud.

Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus

seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör

lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada

arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest

sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud.

Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas

Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine.

Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja

ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“

Maakohtu istung

Kinnipeetav Eduard Avetjan teatas maakohtu istungil, et info korteris kuriteo

sooritamise kohta pole tõene. Kinnipeetav märkis, et ta ei keeldu vanglas tööst

niisama vaid tal on allergia tolmu vastu. Kinnipeetav lisas, et ta tegi

vangistuses kõike, et vabaneda ning ta lubab, et rohkem midagi sellist ei kordu.

Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et käesolev vangistus on tema

kõige pikem vangistus. Vastuseks maakohtu küsimustele teatas kinnipeetav, et tal on

xxxharidus ning ta on viiendat korda vanglas. Kinnipeetav märkis, et ta on

varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabanenud ja viibinud katseajal.

Kaitsja Aleksei Smelov jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Kaitsja lisas, et kõik

eeldused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks on täidetud. Kaitsja

märkis, et kõik kinnipeetava varasemad kuriteod olid toime pandud tema nooruse

tõttu. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetav on vanusega arenenud ning palus ta

tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et

kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega ei ole põhjendatud.

Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades

piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta

ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad

andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör

viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse

kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga

ning samale järeldusele jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma 20.09.2023 määruses

kohtuasjas nr.1-21-5320.

Vastavalt KarS §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase esimese astme kuriteos katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud,

ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve

kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007

määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud

elektroonilise valve seadmise tingimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on talle karistuseks mõistetud 9

aasta pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kokku reaalselt

ära kandnud 5 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas

kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja

materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et

elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks

vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada.

Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud.

Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja

saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega.

Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust.

Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk

saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et

antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude

toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi

saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline

kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb

vabanedes toime uue kuriteo.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7

korda, kehtivaid karistusi on 2 ja vanglas viibib ta 5ndat korda. Maakohus leiab, et

sedavõrd suur kriminaalkaristuste arv näitab, et kinnipeetaval on välja kujunenud

kuritegelik käitumismuster ja ei oska vabaduses kuidagi seadusekuulekalt käituda.

Harju Maakohtu 27.08.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2020 otsustest nähtub,

et kinnipeetav tegeles umbes poole aasta jooksul sügisest kevadeni fentanüüli

edasimüügiga. Sealjuures polnud tegemist n.ö. reategelasega, vaid narkootilise aine

kogused olid märkimisväärsed. Võttes arvesse, et kinnipeetava eelmine kuritegu oli

samuti narkokuritegu, mille eest karistati teda 5 aasta pikkuse reaalse vangistusega,

saab maakohus järeldada, et tegemist on ohtliku isikuga, kes ei suuda oma vigadest

õppida. Maakohus tutvus ka kinnipeetava eelmise karistusotsusega, millest nähtub, et

ringkonnakohus tuvastas, et kinnipeetava ja tema kuriteokaaslase ühiskasutuses olevas

köögis asetsenud kapist ja elutoast leiti suur kogus narkootilist ainet ja narkootilise

aine jälgedega kaalud. Seega pole kinnipeetava väited korteris kuriteo

mittesooritamise kohta tõesed.

Samas on Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 ja

12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr.1-18-9392 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb

prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise

ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud

eesmärgid. Seega peab maakohus arvestama ka teisi asjaolusid.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat

distsiplinaarkaristust.

Käesoleva määruse tegemise hetkeks kehtivad 2 järgmist distsiplinaarkäskkirja:

-

23.11.2023 käskkiri nr.3-23/1-3/249, millega karistati kinnipeetavat 7 päeva

pikkuse kartseriga selle eest, et ta keeldus töötamast, kuigi ta oli

meditsiiniosakonna poolt tunnistatud töövõimeliseks

-

05.02.2024 käskkiri nr.3-24/1-3/31, millega karistati kinnipeetavat 10 päeva

pikkuse kartseriga selle eest, et ta keeldus töötamast, kuigi ta oli

meditsiiniosakonna poolt tunnistatud töövõimeliseks.

Eeltoodud rikkumised ilmestavad maakohtu silmis kinnipeetavad hoiakuid ja

näitavad, et ta suhtub üleolevalt tema suhtes kehtestatud reeglitesse ega suuda

nendest kinni pidada. Lisaks nähtub distsiplinaarkäskkirjadest üheselt, et kinnipeetava

väited allergia kohta on paljasõnalised, sest arstide hinnangul on ta töövõimeline.

Maakohus märgib siinkohal vastuseks kaitsjale, et kinnipeetava distsiplinaarkäskkirju

saab arvesse võtta, sest distsiplinaarkaristust ette nägev käskkiri on haldusakt

Haldusmenetluse seaduse (HMS) §51 mõttes ning vastavalt HMS §61 kehtib haldusakt

adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates kuni akti kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Samale seisukohale jõudis ka Tartu

Ringkonnakohus oma 20.02.2023 lahendi nr.1-07-8640 p.53, märkides, et „Niisiis on

kehtiv ka selline haldusakt, mis on vaidlustatud. See tähendab muu hulgas, et

karistuskäskkirja esemeks olevat distsiplinaarrikkumist saab retsidiivsusprognoosi

püstitades arvesse võtta.“

Kinnipeetav on vangistuses 2022. a osalenud vestlustel sotsiaaltöötajaga

tutvusringkonna negatiivsest mõjust, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening,

osalenud riigikeele A2 ja B1 taseme õppes, kuid B1 taseme õpingud jäid pooleli

kinnipeetava ümberpaigutamise tõttu ning osaleb käesoleval hetkel taas riigikeele A2

taseme õppes, omandanud 8. ja 9. klassi hariduse ning osalenud kogu vangistuse

jooksul vestlustes kaplaniga. Maakohus leiab, et kinnipeetava erinevates

taasühiskonnastavates tegevustes osalemine on küll kiiduväärne, ent nendest tulenevalt

ei saa kinnipeetavat koheselt vabastada, sest maakohus peab arvestama ka teisi KarS

§76 lg.4 sätestatud asjaolusid.

Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda abikaasale

kuuluvasse korterisse Tallinnas koos abikaasa ja lastega. Lisaks abikaasale ja lastele

on kinnipeetaval lähedastest abikaasa ema, kinnipeetava vennad ja vanaema, kelle

kõigiga on head ja toetavad suhted ning lisaks toimuvad ka kokkusaamised.

Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elukoht

ja kindel lähedaste toetus.

Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht ettevõttes

XXX xxxna. Maakohus leiab, et garanteeritud töökoha olemasolu on tunnustamist

väärt, ent kinnipeetava jätkuvat tööst keeldumist arvesse võttes, kahtleb maakohus, kas

kinnipeetav ka tegelikkuses tööle asub. Ühtlasi võivad kinnipeetava üle 10 000 €

suurused võlanõuded ta taas narkokuritegudele kallutada. Seda veendumust ei väära

maakohtu silmis ka paari tuhande suurused rahalised vahendid vabanemisfondis, sest

kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ja ta suhtleb kriminaalkorras karistatud

isikutega. Pealegi on ta narkootikumidega jätkanud isegi pärast sõltuvusravi.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja märgib, et

kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Vangla lisab, et kinnipeetava poolt uue üldise

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36% ning uue vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Maakohus seesugust

riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna

vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on

kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent

leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav ning

samale järeldusele jõudis ka Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-

14104 p.27.

Kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et Eduard Avetjani mõned positiivselt

iseloomustavad asjaolud (kindel elukoht, lähedaste toetus, võimalus tööle asuda ning

erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) ei kaalu üles tema

uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaid asjaolusid. Maakohtu hinnangul

võib korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes ei oska vabaduses kuidagi

seadusekuulekalt elada, kergesti taas kuritegelikule teele asuda, sest tema varasem

käitumine viitab sellele. Maakohus on veendunud, et käesoleval hetkel pole

kinnipeetava retsidiivsusrisk veel piisavalt taandunud, et teda ennetähtaegselt

vabastada ning suure tõenäosusega jätkaks ta kiiresti taas narkootikumidega.

Maakohtu jaoks vastupidise veendumuse tekitamiseks tuleb kinnipeetaval veel

vangistuses endaga üksjagu tööd teha. Maakohus kordab siinkohal, et kuidagi ei saa

nõustuda kaitsjaga selles, et kinnipeetav on käesolevaks hetkeks piisavalt kaua

vangistuses viibinud ja tema karistus on oma eesmärgi täitnud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76

ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik