2-24-5932/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5932

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J.Q vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

8051,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806;

asukoht: XXX-601, 10115 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: P.O (PlusPlus Legal OÜ;

e-post: XXX)

Kostja: J.Q (isikukood: XXX; aadress: xxx; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja Coop Finants AS ja J.Q

vahel 09.02.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenev võlgnevus 2691,25

eurot ja viivise 319,79 eurot, millest

2.1. on sissenõutavaks muutunud põhinõue 2098,71 eurot ja viivis sissenõutavaks

muutunud põhinõudelt 319,79 eurot.

2.2. tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 592,54 eurot alljärgnevatel

tähtpäevadel ja osamaksetes:

11.05.2024

59,28

11.06.2024

59,28

11.07.2024

59,28

11.08.2024

59,28

11.09.2024

59,28

11.10.2024

59,28

11.11.2024

59,28

11.12.2024

59,28

11.01.2025

59,28

2-24-5932

11.02.2025

59,02

2.3. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis sissenõutavaks muutunud

09.02.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenevalt põhinõudelt

2098,71 eurot alates 16.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2.4. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt 09.02.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenevatelt

maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja Coop Finants AS ja J.Q

vahel 06.08.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenev võlgnevus 3776,46

eurot ja viivise 455,41 eurot, millest

3.1. on sissenõutavaks muutunud põhinõue 2698,04 eurot ja viivis sissenõutavaks

muutunud põhinõudelt 455,41 eurot;

3.2. tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 1078,42 eurot alljärgnevatel

tähtpäevadel ja osamaksetes:

11.05.2024

67,42

11.06.2024

67,42

11.07.2024

67,42

11.08.2024

67,42

11.09.2024

67,42

11.10.2024

67,42

11.11.2024

67,42

11.12.2024

67,42

11.01.2025

67,42

11.02.2025

67,42

11.03.2025

67,42

11.04.2025

67,42

11.05.2025

67,42

11.06.2025

67,42

11.07.2025

67,42

11.08.2025

67,12

3.3. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis sissenõutavaks muutunud

06.08.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenevalt põhinõudelt

2698,04 eurot alates 16.04.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2-24-5932

3.4. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt 06.08.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr. XXX tulenevatelt

maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud kostja J.Q kanda.

7. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu summas

822 eurot (riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulu 122 eurot).

8. Mõista kostjalt J.Q hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on TsMS § 3141 lg 1 alusel 19.07.2024 kättetoimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud

asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud.

2. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-24-5932

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

4. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

5. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud

täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 700 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 427 eurot. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et

hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt,

arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud

tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline

tegevus.

Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada.

Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 122 eurot (koos

käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on

summas 822 eurot (700 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 122 eurot

koos käibemaksuga).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 822 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

2-24-5932

7. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri

2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik