3-23-2505/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

21.08.2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-2505

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 01.08.2023. a

käskkirja nr 2-23/1-2/303 ja 03.11.2023. a vaideotsuse

nr 1-11/164-4 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.07.2024. a määruse resolutsiooni

p-d 2 ja 4

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Kirjalik menetlus

Kaebaja – Juri Kolesnikov

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.07.2024. a määruse

resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2

ja lg 3 p 1 alusel.

2. Jätta rahuldamata

Juri Kolesnikovi taotlus

riigi õigusabi saamiseks

määruskaebemenetluses.

3. Jätta taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

4. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus istungi korraldamiseks määruskaebuse

lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS §-

d 119 lg 1, 207 lg 4 ja 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3

sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse

kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha

HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

lahend ei ole aga edasi kaevatav. Arvestades Tartu Halduskohtu 25.07.2024. a määruses

toodud põhjendusi kaebajale riigi õigusabi andmata jätmiseks ning riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks ja määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud

määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu

Halduskohtu 25.07.2024. a määruse peale tagastamisele.

Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat, kuna ta ei jõua ise niipalju kirjutada.

Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi õigusabi

määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on

tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2

tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis

sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral.

RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme

aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et

käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on J. Kolesnikov aastate jooksul esitanud

märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes

ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas J. Kolesnikov määruskaebuse ringkonnakohtule, olles

koostanud eelnimetatud dokumendi ise. J. Kolesnikov on käesolevas asjas kokkuvõttes ise

esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused

üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks

määrata J. Kolesnikovile riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab

ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

J. Kolesnikov leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleks Tartu Vanglalt välja nõuda

tema pöördumised, 10.06.2023. a ettekanne ja vastavad meditsiinikaardi sissekanded.

Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus

vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Halduskohus jättis

põhjendatult J. Kolesnikovi menetlusabi taotlused rahuldamata ning ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga ja tagastab esitatud määruskaebuse. Sel põhjusel ja ka seetõttu, et

määruskaebemenetluses ei toimu halduskohtule esitatud kaebuse sisulist läbivaatamist, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna nõutud tõenditel

ei ole eeltoodust tulenevalt käesolevas menetluses sisulist tähtsust.

HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei

pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus ei sisalda selliseid põhjendusi, miks

tuleks selle läbivaatamiseks korraldada ringkonnakohtus kohtuistung. Ringkonnakohus

kordab, et määruskaebemenetluses ei toimu halduskohtule esitatud kaebuse sisulist

läbivaatamist. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)